On Päevakajaaeg, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku kaheksanda aprillisündmused meil ja mujal. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Ametist lahkumisest teatanud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski tõi põhjuseks soovi tegeleda tõsisemalt sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtimisega. Me ei ole suutnud piisavalt laiapõhjaliselt ühiskonda kõnetada, oleme liiga palju tegelenud teatud üksikküsimustega, mis ei ole kuidagi suureks pildiks kokku tulnud. Toomas Sildam leiab oma nädalakommentaaris, et balti presidentide vastuvõtu Washingtonis tuleks vaadata kui rutiinset töövisiiti mitte kui midagi erakorralist. USA president Donald Trump lubas vastata Süüriale keemiarelvarünnaku eest tuumas. Obinitsas peetud soome-ugri külade foorumil valiti soome-ugri kultuuripealinnaks tuleval aastal Marimaa küla soorunza. Südamekool ja palju lapsi, ma arvan, et selle projektiga me toetame seda nende uhkust ja nende tahete elada maal. Ilm läheb tasapisi aina soojemaks ja homme hakkab sadama vihma. Õhutemperatuur tõuseb homne päevaks kuni 16, Lõuna-Eestis isegi 19 kraadini. Sellega langeb pluss kahe kuni pluss seitsmeni. Nüüd aga kõigest lähemalt ametist lahkumisest teatanud töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski tõi põhjuseks soovi tegeleda tõsisemalt sotsiaaldemokraatliku erakonna juhtimisega. Täna Toomas Sildamile antud intervjuus tõdes Ossinovski, et sotsiaaldemokraadid on teatud madalseisus ja midagi muutmata edasi minna ei saa. No miks te arvutitest riigikogu fraktsiooni esimehena suudate sotse kõige paremini aidata? Põhiline probleem peitub selles, et me ei ole suutnud piisavalt laiapõhjaliselt ühiskonda kõnetada, mis tähendab seda, et oleme liiga palju tegelenud teatud üksikküsimustega, mis ei ole kuidagi suureks pildiks kokku tulnud. Et eks valitsuse liikmed on, paistavad rohkem silma kui teised inimesed erakonnas ja kuna nemad kõik vastutavad oma üksiku valdkonna eest, siis me ei ole suutnud seda ühtset pilti kokku tuua, ehk see on siis nüüd see roll, mis minul fraktsiooni esimehena ees seisab kui tugevaks motivaatoriks teil oli rahulolematus sotside erakonnas? Rahulolematus on üldiselt selline kollektiivne rahulolematus selle pärast, miks PL toetas, madalam on, kui, kui me ise tahaksime, sellepärast et ei tegeleta alkoteemadega ja see ei ole populaarsust toonud just jääks, sellest tulenevalt on erakonnas arutletud selle üle, et milliseid käike muutusi vaja on. Aga mingit survet või nõudmist, et oleks vaja kuidagi erakonna juhtkonda tervikuna vahetada midagi sellist või siis, et mind oleks survestatud mingisuguseid samme tegema. Et seda tegelikult ei ole olnud, et mida vastu Reformierakonna esimees Hanno Pevkurile, kes teie lahkumise uudise peale kirjutas? Kui peaministri valitsuspartnerite mõlemad esimehed ei ole peaministriga sama laua taga siis kus juhitakse riiki? Erakondade esimehed on tõepoolest tavapäraselt olnud, kas siis opositsioonis olles riigikogusse koalitsioonis olles valitsuslaua taga. Aga see ei ole ka alati niimoodi olnud ja see ei pea niimoodi olema. Ma mõistan Hanno kimbatust, sest Reformierakonna juhitud valitsus tõepoolest sellised oleks võimalik pidada, sest stiil oli, partnereid alandas ja usaldust kuritarvitab ja selle tõttu tuli seal tõesti laua peal laua taga pidevalt olla. Tänase valitsuse koostöövõime ja usaldustase on niivõrd kõrge, et, et ma suudan väärikalt küsimusi lahendades. Pikemalt on Jevgeni Ossinovski usutlus lugeda meie uudisteportaalis. Saksa politsei pidas kinni neli meest, kes olid seotud kahe aasta taguse Berliini jõuluturu terrorirünnakuga. Üks vahistatud plaanis ka noarünnakut Berliini poolmaratonil. USA president Donald Trump lubas vastata Süüriale keemiarelvarünnaku eest tuumas. Trumpi sõnul tuleb Süürial selle eest vastust anda. Ühtlasi süüdistas Trump Venemaa presidenti Vladimir Putinit ja Iraani loomuliku Bashar Al-Assadi toetamises. Trump kirjutas Twitteris, et põhjendamatult keemiarünnakule on palju ohvreid, sealhulgas naisi ja lapsi ning tuumalinn, kui katastroofipiirkond on Süüria armee piiramisrõngas. Vene välisministeerium aga leiab, et teated keemiarünnakust tuumas on valeuudis ja kõik sõjalised aktsioonid, mis selle põhjal ette võetakse, viiksid tõsiste tagajärgedeni. Moskva hinnangul on tegu katsega kaitsta terroriste ja õigustada jõukasutust. Ungaris on täna parlamendivalimised, osalusprotsent on tõusnud rekordilise 53 koma kuueni. Eelmistel parlamendivalimistel neli aastat tagasi käis kella ühese seisuga hääletamas 45 protsenti Ungari kodanikest. Vaatlejate hinnangul tähendaks seitsmekümneprotsendiline valimisosalus opositsiooni tõhusat koondumist, mis võib kaasa tuua ka võimupartei Fidesz'i kaotuse. Ja Toomas Sildami nädalakommentaar käsitleb seekord balti presidentide vastuvõttu Washingtonis. Lõppev nädal möödus Eestis nagu ka Lätis ja Leedus osaliselt valge maja tippkohtumise tähe all, sest president Donald Trump võõrustas kolleege Balti riikidest. Siin-seal nimetati seda ajalooliseks kohtumiseks. Ajaloolise mälu huvides tuleb tunnistada, et tegelikult on selliseid üks pluss kolm kohtumisi toimunud mitmel korral enne ja veel rohkem toimub neid samamoodi ka tulevikus. Balti riigid on USA-le üks julgeolekupiirkond, kus on küll kolm erinevat maad erinevate presidentidega, aga siiski ühesuguste probleemidega. See, mis Washingtonis toimus, oli normaalne ja töine liitlassuhetes olevate liidrite kohtumine. Tavaline välispoliitika, millele lisas pidulikkust Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse 100. sünnipäeva rõhutamine. Nüüdne kohtumine samuti nagu varasemad seesugused näitas, et USA ja Balti riigid on turbulentsis maailmas ühel pool. Seekordne kohtumine ei toonud kaasa üllatusi, mis on hea. Mida tavalisemalt lõpeb külaskäik president Trumpi juurde, seda parem, sest tema üllatuste puhul ei tea ju kunagi, kuhu need välja jõuaksid. Viimane ajalooline kohtumine Washingtonis, kus meedia tähelepanu oli küll palju väiksem, toimus aga kõigest kuu aega tagasi, kui Eesti hümni mängiti USA kaitseministeeriumi ees ja auvahtkonna vahelt astus läbi Eesti kaitseminister Jüri Luik. Tema ja USA kaitseministri James Mattise pika vestluse järel ütles Luik lause, mis avab selle kohtumise tegelikku tähendust ja sügavust. Ja nimelt tähtis on hoolikalt läbi mõelda, kuidas NATO vägesid ümber paigutada ja tugevdada, et NATO väed oleksid täpselt seal, kus neid on vaja täpselt siis, kui neid on vaja. Suurepärane sõnastus. Kahjuks on Jüri Luik lähtunud ilmselt põhimõttest, et sellistel puhkudel ei pea mitte ennast kuulsaks näitama. Muidu võinuks ta kohtumisest väetisega rohkem rääkida. Ahjaa, suursaadik, luikistus valge maja ovaalkabinetis ka suve hakul 2007, kui president Bush oli külla kutsunud president Ilvese äsja Venemaalt suunatud küberrünnakute alla sattunud Eesti riigipea. Seal sai rohelise tuleni USA-poolne viisavabastus kui ka USA liitumine Tallinnas loodud NATO küberkaitsekeskusega. Lisaks selle ülene tugev poliitiline toetus. Aga see, olgem ausad, oli aprillikriisijärgne diplomaatia jõuline, nähtav ja mõjuv. Rahuliku aja üks pluss kolm, teistel kohtumistel Washingtonis on jällegi oma võlu. Setomaal Obinitsas soome-ugri külade foorumil valiti välja soome-ugri kultuuripealinn 2019. Valituks osutus 1000 elanikuga Soronsa küla. Marimaal kandideerisid ka Ungari ja Permi-Komi asumid. Eestist kandidaate polnud. Mirjam Nutov käis kohapeal. Keelne laul justkui tervituseks 2019. aasta soome-ugri kultuuripealinna Sharon seast. Tegemist on niidu maride külaga, mis asub keskustest kaugel piiri ääres, ent on väga elujõuline. Edasi räägib marid esindaja ja mari rahvusteatri juht Erik kiuse. Kand. Tihti juhtub, et ta nüüd nii kaugel lasuvad, küllatanud, need tasapisi surevad välja, aga noh, see on eripärase, reguleerib ära, et siin inimesed ikka tahavad elama jääda ja, ja siin on kool ja palju lapsi. Ma arvan, et selle projektiga me toetame seda nende uhkust ja nende tahet elada maal. Soome-ugri kultuuripealinna programmi büroo juht Oliver Loode-räägib aga nüüd edasi, millised on ootused ühele soome-ugri kultuuripealinnale? Minimaalne ootus on see, et nad korraldaksid vähemalt 12 sellist nii-öelda programmi üritust aasta jooksul ja ühe sellise lipulaevaürituse, milleks siis nende puhul saab olema soome-ugri pulmakommete festival, kus erinevad soome-ugri rahvad näitavad oma pulmi. Loode-sõnul saima riidevaliku puhul määravaks fakt, et seni on nad soome-ugri maailmast mõnevõrra kõrvale jäänud. Nüüd pealinna tiitlile kandideerides oli aga näha, et nende kandidatuuri toetavad ka nende vabariiklikud võimud, veel kord marid esindaja Erik kiusakain. Neile Mari-Liis on väga oluline, sest olla soome-ugri kultuurielu elu keset, see on minu meelest väga-väga suur au ja suur vastutus. Eks, eks peame vastama sellele väljakutsele. Kuid see, et soome-ugri kultuuripealinn 2019 Obinitsas välja valiti Pole sugugi juhuslik. 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinn Obinitsa on pea veerandsada aastat olnud soome-ugri hõimurahvaste kokkukäimise kohaks ning soome-ugri kultuurimaailmas tuntud enam kui ükskõik milline Eesti suurlinnadest raadiouudistele setomaalt Mirjam Nutov. Tervist edendavate koolide võrgustik Eestis on võrreldes 1993. aastaga laienenud. Marii Kangur räägib lähemalt. Üks esimestest tervist edendavatest koolidest oli Tartu Deckarty kool 20 viiendat tegevusaastat. Võrgustiku liikmena tähistas kool tervise konverentsiga, mis käsitles uneprobleeme ja õpilaste aktiivsust. Deckarty kooliõpetaja ja tervisekomisjoni juht Kaja Kivisikk tõi näiteid sellest, kuidas koolis tervist edendatakse. Sööme tervislikult ja liigume palju, kaks asja plussi sellele juurde veel see, et me püüame ennetada igasuguseid tervisele ohtlikke olukordi, traumasid, selleks on meil liikluskasvatus hästi tugeval järjel ja õpetajate õpilaste koostöö hästi paljudeni, selliseid üritusi viime lapse tuua. Ise oleme õues, õuesõppetunnid liikumisvahetunniks ja see kõik ongi kokku tervis. Kaja Kivisikk lisas, et kõige olulisem on kogu asja juures see, et õpilased tahaksid hommikul kooli tulla. Deckardi kooli õpilased ise hindavad enim liikumisvõimalust. Meil on väga palju aktiivset liikumist, me teeme mängu vahetunde kestantse, kui õues oleme, siis me teeme seal mänge. Paljud koolitunnid on ka seotud nagu üha enam ja enam liikumisega, et jess siis näiteks oleme ka paar korda teinud orienteerumise, meil on spordinädalat, on väga tore õppida koolis, siis on sellised. Eesmärgid, mis te arvate, mis ühele koolile annab see, kui üks kool on tervist edendav kool see aitab hästi kaasa sellele, et olid sõbralik ja tore õppimiskeskkond, kõik tahavad siin olla ja õppida ei ole ainult koolide ja sa samal ajal või ka sporti teha. Tartus on nüüdseks tervise edenduse üheks prioriteediks valinud 11 kooli. Tartu linnavalitsuse tervisespetsialist Ülle droomik jätkab. Iga tervist edendav kool on natuke oma näoga oma tegemistega ja kõige suurem rõõm ongi, kui nad omavahel jagavad seda tehtut ja oskavad pakkuda ka välja, kuidas teised võiksid teha. Koolidele mõeldud tervise ja liikumisega seotud projekte ja programme on palju. Üks nimekamaid näiteks liikuma kutsuv kool. Nigaja Kivisik Ülle promic kui tervise arengu instituudi tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Alice haav leidsid, et need võimalused täiendavad 11. Alice H. Kindlasti need erinevad projektid ei ole omavahel konkurendid, vaid täiendavad 11 ja kui me räägime tervisetendusest koolis ja üldise terviseetendusest, räägi ainult füüsilisest tervisest ja haiguste puudumisest, vaid siin on ka emotsionaalne tervis, sotsiaalne tervis, et vaataks seda pilti hollistlikumalt ja kõik need aspektid oleksid käsitletud ja tervise edendus koolis tähendabki seda, et me läheneme sellele süsteemselt organisatsiooni tasandil, et see on selline asutus, kus nii õpilastel kui õpetajatel kogu kooli personalile on hea olla, hea käia, hea õppida, mõnus töötada. Ja õues on ka mõnus olla. Ühe soojanevast ilmast räägib nüüd Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl jääme itta kaugeneva kõrgrõhkkonna ja Skandinaavias aktiivsemaks muutuva madalrõhuala piirimaile on veel vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, ent esmalt tekib lahtedes ja rannikul hommikul ka sisemaal mitmel pool udu. Puhub lõunakaare tuul kaks kuni kaheksa, saartel ja rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl pluss kahest pluss seitsme kraadini. Homme päeval saab meile juba mõjusamaks Soome kohalt valgele merele liikuv aktiivne madalrõhkkond, mille servas kandub taas Eesti kohale tihedamaid pilvi, mis pärastlõunal siin-seal kerget vihma annavad. Puhub lõuna ja edelatuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhtul pöördub Eesti kohale liikuva külma frondi järel tuul loodesse ja põhja ning tugevneb saartel puhanguti 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on homme päeval 11-st kuni seitsmeteistkümne kraadini, Lõuna-Eestis kuni 19 kraadini, rannikul on sooja kohati vaid kuus kraadi. Õhtul hakkab õhutemperatuur aga põhja pool kiiresti langema. Aitäh kuulsite pühapäevast Päevakaja meeldivat õhtut ja kuulmiseni.