Piiride võimu jagamine ei tekita tüli vaidlusi mitte ainult riikide vahel, kohalikud inimesed võivad minna tülli nendes küsimustes ka näiliselt tühiste asjade pärast. Hea näide nime vaidlusest toimus Ülenurme Kambja vallavanemate vahel küsimuse all olijad, kumma valanini peab saama ühendvalla nimeks. Esialgu oli selleks Kambja, kuid suurema elanike arvuga Ülenurme pani oma sõnaõiguse maksma. Jaanuaris toimubki nüüd rahvahääletus, millise nimega edaspidi jätkatakse. Madis Hindre palus oma argumendid esitada kõigepealt Ülenurme vallavanema Aivar Aleksejevile. Kõige suuremat ülekohut nähtigi selles, et see vald, kes oli kõik kriteeriumid täitnud ja kes oleks pidanud justkui saama jätkata iseseisvalt, ühendati siiski Kambja vallaga ja oh ime võeti nimiga ära. Tänane Kambja vallavanem Ivar Tedremaa vaatab asjale muidugi teisiti. Kambja on ajalooline kihelkonna keskus ja veidi veel niipalju öelda, et Kambjasse üks esimesest 12-st Eestis alustanud rahvakoolidest, eks ole, 1686. aastal ja Kambja võib nimetada Eesti koorilaulu hälliks, kuna siin on pärit esimene Eesti mitmehäälne laulukoor. Ja taaskord Aivar Aleksejev Kihelkonna piire meil ei ole, teatavasti praegu on valdade piirid ja Kambja ikkagi jääb koorilaulu hälliks ja selles suhtes Kambja kartused on asjatud, tema tähtsus ei vähene. Selle tulemusena. Aga mille poolest siis Ülenurme nimi parem on, kõlab ju ka Kambja päris kenasti. Palju raskem on tunduvalt suuremale arvule Ülenurme inimestele seletada, miks me nüüd oleme Kambja. Enne haldusreformi oli Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust. Praeguseks on neid 79 ehk 15 linna ja 64 valda. Osa ühinemisi toimus vabatahtlikult, osa sunniviisil. Tõrkujad otsisid abi kohtust. Kui õigust ei saanud sealt keegi, kas on siis võimalik, et kohalik identiteet hävib? Näiteks vikipeedias, kirjutatakse kullamaa kohta nõnda. Kullamaa küla Läänemaal Lääne-Nigula vallas enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal oli küla kullamaa valla halduskeskus. Juhan Hepner küsis kohalikelt kultuuri edendajatele, mida nemad identiteedi kadumisest arvavad. Kullamaa kultuurielu üks eestvedajatest, Loit Lepalaan vaatab suure valla osaks saamisele optimistlikult. Hääbumine võib pigem ohuks olla nendes Eesti piirkondades, kus ajalooline kogukonnatunne ennerk. Mina ei leia küll mingit ohtu, kui näiteks kullamaa suhtes, et tekiks mingisugune muutus, et midagi ei hakka toimuma. Ei see ei ole üldse nii, sest see kohalik kultuurikogukond meil Kullamaal on, on suht tugev ja see traditsioon ja see niisugune kultuuriline identiteet on ikka väga võimas siin ja seda, sellel ei ole mingit ohtu, ma ei näe üldse selles Lääneranna valla osaks saanud Hanilas tegutseb Virtsu arenguselts korraldab näiteks iga-aastast Virtsu merepäeva, alustas Virtsu linnuse taastamisega. Seltsi juht Jüri Mõniste oli seisukohal, et piirkondliku identiteedi püsimine ei sõltu valla suurusest. Ise tuleb ka midagi teha, siis jääb ega, ega seda loota, et keegi tegema hakkab, aga ka väikses vallas oli samamoodi, et siin oli ka piirkondi, kus öeldi, et midagi ei tehta, aga mina jutu kohta seda öelda, et kui ise teed, siis on tehtud. Nimi ongi vormi küsimus ning ka riigihalduse minister Jaak Aab tunnistas, et lihtsam on piire muuta, kui teha tegelikke ümberkorraldusi. Piirid on muudetud aga kõik, mis puudutab selle sisu, nii omavalitsuste rahakoti ülesandeid on jätkuv protsess. Esimesest jaanuarist, nagu te teate, on maavalitsused lõpetavad siis ühistransport ja selle raha läheb omavalitsustele. Maakonna arendamise tegevus ja mõned muudki asjad. Ühelt poolt tuiks, nagu anda üle hundirahasid tulubaasi, see tähendab enam küljes ei ole, omavalitsuses saaks otsustada vabalt. Kõige suurem küsimus on haridustoetus ja kõige suurem summa aga ka sotsiaalvaldkonda puudutavad summad. Teide rahad, kõrvalmaanteed on saanud kohalikeks teedeks. Neid küsimusi jätkub. Niisiis ei tea ilmselt keegi täpselt, kuidas ja kas uued haldusüksused toimima hakkavad. Näiteks, kas uuel aastal kõik senised kohalikud bussiliinid ikka sõidavad, on nad tasuta, nagu lubas majandus- ja taristuminister Kadri Simson või siis mitte. Korrastamist vajab ju ka koolivõrk, seega mingitest viljadest me niipea rääkida ei saa.