Viive Tolli, ma vaatan, teie raamaturiiulil on väga palju kauneid raamatuid. Kas nende hulgas on ka see teie tehtud raamat, mis hiljuti hõbemedali sai? Ei ole veel? Isegi osana ei ole minuni veel jõudnud. Kuulajad kindlasti teavad. Moskva rahvusvahelisele näitusele raamat 75 määrati Eestile hõbemedal originaalselt kujundatud ja illustreeritud raamatu eest. Raamatus on Kreutzwaldi muinasjutt, miks Stalini ajal valmis ei tohi saada ning Debora Vaarandi poeem Ülemiste vanake ja noor linnaehitaja raamatu tähelepanu äratanud kujunduse illustratsioonid on Viive tollilt siis minu tänaselt vestluskaaslaselt. Kui palju selle savi illustratsioone ja kui kaua need teha? Noh, seal raamatu tegemine on niukene kiirelt teha ja aeglaselt, aga kohati lünklik töö, selles mõttes pika raamatu tegemine, kavandad ja sissekavandid kinnitatakse ja siis hakkad plaati pere tegema ja tegelikult muidugi oleksin ma pidanud teksti illustreerima. Aga ma mõtlesin, et suveniir raamatu puhul on nagu lubatud teksti. Kõrval illustreerimine, mitte lausa teksti illustreerimine on siis, ühesõnaga, et ma tegin. Tegin makistki nagu ikka, eks ole, maketi tegin umbes, paigutasin ära. Siis umbes leidsin motiivid, siis võisin kirjastuse kinnitada, selleks muidugi hulka aega, selle ajaga nad Hiiumaa vabagraafilisi lehti nüüd on mul tehtud vabaslas mälestatakse sama lainena, seda lihtsalt. Töötasin Kanevanudel. Kahe kaheaastane jah, nii kokku need raamatut, suured lehed, kõik see Tallinna motiivi kasutamine kallime, amaks, viimana kõlanud, jah, ma ka Chrisingahtunud assa. Nojah, see tiraaž oli muidugi väike ja nii kalliks läks, aga. Nimed olid, olete üks tuntumaid nimest Me raamatugraafikas? Raske oleksin loetleda üles kõiki töid, mida te olete teinud sel alal. Kuid kahtlemata tuleb nimetada selliseid suurepäraseid kujundus ja illustratsioone, nagu te olete teinud Anna Haava luulekogule nõmmelill väga tundlik ja terviklik töö. Edasi võib-olla Friedebert Tuglase muutlik Vikerkaar, huvitavad lasteraamatute kujundused ja illustratsioonid. No kasvõi ainult nimetada Ellen Niidu Pilleriini lood siis August Jakobsoni muinasjutu valimikud ja ulatuslik töö. No need ongi, ongi kõige suuremad, et ma vahel on vahepeal pisikseid asju tehtud, oleks kogu see või need Te olete iga raamatu astu väga nõudlik bee tema kõigi komponentide vastu, tehnilise teostuse suhtes ja kujunduse suhtes mis annaks meie raamatu juures parandada peale selle, et te kindlasti, et kõiki komponente Aga ikka peab algama sellest paberist ja trükkimisestaga, eks kunstnikut tööd tuleb ka ikka ja kontrollida ja vaadata, sest et. Ka selles osas annaks üht-teist ära teha. Nonii, kas alati on tegemist halva paberiga või on tegemist lohaka tööga? Kõige rohkem on vaja läbimõtlemist. Ta liikus trükikojas ei, see hakkab päris kõige algsemast maketist peale. Aga et seda teha nii nagu vaja, selleks peab olema hoopis rohkem teadmisi, kui on tavalisel. Raamatukunstnikul nõuab tehnilisi teadmisi see muidugi teatud määral võimatu veel kunstnikult nõuda nii palju teadmisi, nii et see peaks olema mingi koostöö. Ma arvan. Teed olid täiesti graafikas rannaaineliste teostega. 50.-te aastate lõpus, 60.-te aastate alguses ja esimest korda esitati teid Nõukogude Eesti preemiale juba 1965. aastal. Teatavasti tänavu Viive Tolli sai Nõukogude Eesti preemia 1972. 74. aasta loomingu eest. Mul on 65.-st aastast siin üks väljalõige kaasas ja paarist rannateemalisest lehest. Ehk ma loeksin sinna väikese lõigu. Rannapois. Heledapäine poiss tunnistab rahulikult teraselt püsivalt rasket kiviaiad, karmid võrgulinad, madalad katusega, soolased tuuled on vaid rannaelu üks pool mida südama mees kipub teinekord selleks ainsaks pidama. Ranna kasvavad ametiga Vilajat, pihlakad. Heledapäine poiss, on see teine pool. Merekohin on temagi kõrvale muusikaks. Ta on tunnetanud juba ka merevaba avarust, seda temas endas. Ja sellepärast toimivad nüüd teised jõud kui madalate katuste jõud. Poisi lapseliku hapruse varjul aimad unistavad loomust ja iseseisvat mõtet. Selle rannapoisi tee ei ole enam nii kitsuke, nagu oli tema vanaisal. Võib-olla sellel samal, kes istub oma tubli kaasaga tardunud pidulikuses Viive Tolli kuldpulmapildil. Või on ta teiselt lehelt vana kalur. Kuid nendelgi pead poiss ellu palju kaasa võtma ausõja kuuma tööinimese, südame, elujõu, nende siiruse ja sirgjoonelisus Nende naiivsus ja väline nurgelisus või roomakus, mida kunstnik on mõningase vana mõelisuse kaudu rõhutanud. Jäägu aga nendele, see kuulub sinna nagu kivid randa ja kadakad saarele. Edasi aga tulevad Viive Tolli loomingus juba tänasele vaatajale kindlasti tuttava omad. Graafilised lehed, järvede legendid, legendid, järvedest, siis samasuguse sümboolse kõlaga graafilised lehed. Aednik, see päev kuulub aednik kuule edasi juba terve rida Tallinna ainelisi lehti mis on omamoodi nagu roloogik sellele raamatule, mis hõbemedali sai. Ennem kui ma seal raamatut tegema hakkasin, hakkasin teadlikult hellema Tallinnaga tänasesse raamatusse sisse töödata ja need on need Tallinnas, no nüüd on ja nende seas on muidugi viimaste töödega ilmnes, see on teadlik, see seos, nii et ühesõnaga takistada suuri vabagraafilisi lehti tegema selleks, et valmistada ennast selleks tööks. Ma hakkasin siis elama Tallinnat meelega vaatama rohkem, kuna ma teadsin, et ma tahan teda raamatu Tallinnas teha. Noh, tegin paar eelnevat lehtega otseselt Tallinna Lazio seotud vaid need, ja kas te saate nüüd välja elada sellest palgast või saanu saab nüüd on jälle eesti rahva muinasjutud moes, nii et ma ei tea, kuidas neid kelle kogumikes Kirjastus annab välja kogumikku suureformaadiline laste jaoks värviline ja minust ilusti andada, koostatud ilusasti koostatud. Viive Tolli on oma teostes korduvalt kujutanud muinasjutte on väljendandest, muinasjuttudes peituvat niisugust sügavat inimlikku ilumis Seob mineviku, oleviku ja tuleviku, see on nagu muinasjutt sellest maskina silla piigast, kes ihkab maa pealt ära kuu juurde, see on niisugune omamoodi täiuslikkuse helgema elu järel janu ja palaga tähtede järel. Nüüdse salongi näitus salongi näitusel on siis, kui mitme aastakümne aastaraamatugraafik, raamatugraafika ja eksid, üheks läbis ja see on siis Moodle'is ja vikerkaar on. Eks ole, ja siis siis on siluutlike. Ja siis on ka kolmest raamatust valik ainult muidugi kõiki töid ja see oli ka mitme aasta töö, eks ole, 69 siis on 65. Ja teil on pidevalt olnud, ütleme, viimased kümmekond aastat, Manni raamat, jah, ikka pooleks. Polügoon raamat ja hakka siis peale näpuga. Eks nihukesi oma hobine. Las ta niisugust näitust ka teete, panete välja nii suured kui ka väikssõnana, annetan nähama oma teha ja teiseks märgatavalt väheproduktiivne. Graafike näete, 10 aastat teed annab salongiruumist välja panna. Aga suurte töödega on selline lugu. Maastaga jõua salongides ja üle kolme nelja lehe vidinast. Sulle lehti ja. Kui te märgite kõigile meele juurde söövitus, kui mitu tehnikat kasutama Kas söövitus jääb pikemaks ajaks veel? See on jah, selline tehnika ette ei üldse tehnika on selline asi, et nõuab aega ja teadmisi ja elu jooksul palju ei jõua kõike korraga. Jääd nagu ühe valima. Teil on siis vaheldust siiamaani olnud selles, et korteete väiksemaid asju kord, et suuremad asjad siis nii all. Kord olete raamatu raamides ja teinekord teete vabagraafilise lehe, kus veel mingisuguseid raame ei ole. Nii on jah, sellepärast jama ei. Puud küll ei usalda, puudutada on ikka selline peenike tehnika. Paneb päris imestama need, need, kes veel seda teevad. Haruldaselt peenike, raske. Ka graafika on tehtud nägemiseks vaatamiseks aga need kuulajatel oleks kindlasti huvitav teada, mismoodi söövituse illustratsiooni, kui palju selleks on vaja tööd alates nüüd kavandist. See on ka individuaalne, igalühel isemoodi, ma teen päris mõnuga tööd, tähendab aeglaselt. Kui ma ikka aluslehte plaati seisma pidanud aega. Ja mis metallist plaat? Madetan vases põhiliselt see on ka muidugi aeganõudvam kui tsink ja seal taguge mõnulemise juurde. Noh, see algab, see kavandi ülekandmisest On olemas kavand ja mõte. Ja, ja ülekandmisega on siin ka mingil määral teguviisi ja seal ikka olla kavandi ja mõtteile kandmine. Ja tihtipeale lõpp on ka midagi muud, kui algus on välja mõeldud. Nii väga täpne Tal ei ole, see on nii, et see nii, kuidas keegi teen, ma viimasel ajal ainult osati, joonistan nõelaga plaadil osad pinnad jätan täiesti vabaks ainult happega söövitamiseks. Ja püüan siis teostada oma mõttetava. Tihtipeale kui esimene proovitõmmis näitab, et tuleb asjadele teisiti teha. Asjad nii tulnud välja sugugi nagu ma tahtsin. Kas nõelaga juurde tehnokrati osati hapendada juurde või muuta oma mõtet näiteks. Ja kas teie aimate enam-vähem aimata, et missugune see tõmmis võiks tulla või on sageli päris suuri üllatusi? No tegelikult peaks pahima Maitajaga üllatusi muidugi iga tuleb sest et see on muidugi oma lohakusest sellepärast et võimalik oleks ette näha kõike, aga siis peaks töötama nagu keemik, et kraadime hapet ja toatemperatuuri ja kõik sinna juurde. Aga siis oleks vist see nagu vähemalt põnev ka. Nojah, siis oleks muidugi lumi, piima osa jääks väiksemaks. Esimene tõmmis on alati väga suur üleelamine, sest tavaliselt alati alati ma mõtlen, et see on hoopis rohkem peal, kui seal on siis tuleb, hakkad jälle otsast peale. Või see, kui parandada tuleb, see hoopis hullem läks siiski selles staadiumis tiheda näinud tegemist oleks võinud edasi töötamisega. Nii palju peaks kogemusi olema. Ja pärast seda esimest tammist sealt, kui palju tuleb teha veel neid uusi proovitõmmiseid, kuni te jõuate niisukesedamiseni, millele te kirjutate alla number. Ei ole ka mingisugust kindlat arvu. Aga jah, päris palju tuleb ikka tegelikult kuni esimese tõmmise nii on, on, on kõik väga suur lõbu ja mõnu, aga pärast esimest õnnist hakkab see õige töö. Siis on tuledesse edasi tegemine ja parandamine ja kaalumine, mida jätta, mida võtta ja kust on asi valmis ja kus pooleli ja. Kui suure tiraaži tavaliselt teete vabagraafilisi lehti, millele te märgite alla söövitus. Viimasel ajal 35, see mõtlen, et 35 tunnist ära tõmmata unigaan, hulk tööd, nagu hakkab aitama. Sellest sõltub mingil määral ka graafikaväärtus, sellepärast et meil on ka küllalt sellist graafikat, kus tehakse kuni 100 tõmmiseni ja vahest isegi rohkem ja mõni jäi märgi üldse juurde isegi armu, kui palju sellest, mida sellelt plaadilt teiselt platsilt. On tehtud graafika väärtus, sellest ei tohiks sõltuda eest, kui on plaat korras ja siis on ta siis sajastumis v esimene, aga aga mingil määral on jah seal mingisugused väärtused olemas. Ma usun, tiraaži väärtus on muidugi jah ja, ja nojah võib-olla inimestel siiski huvitatud see teadmine, et Mul on üks, mida ei ole väga palju või. Kui me võtame niimoodi, et esimene 35-st teine tõmmis 35-st praktiliselt siis tähendab paskplaat on siiski niivõrd tugev, et siin mingisugust kvaliteedi vahet ei tule. Sõltub, kui tihtipeale on nii, et hea tõmmis ei ole sugugi esimene ega teine, vaid kusagil viies, kuues, seitsmes, võib-olla isegi 10.. See oleneb hoopis teistest. Plaat ei hakkagi trükkima kunagi, et kohe esimesena trükib headamise, ta tahab sisse töötamist. Nii et ei pea tingimata ajama taga alla 10 Graafika eksperimentaalateljees võib igaüks tõdeda, et graafika kole mustvärvid ja happed ja kõik muu. Kuidas graafikud, isa on see täiesti olemust. Aga niisugune hapetega töötama ja see ei ole ohtlik. Ma arvan, et on enamalt jaolt kõikidel graafikutel on väikeselt allergia, nende mitte nii suur, nüüd et peaks hakkama töötamast, aga mingil määral ei kannata. Tuleb välja üldse, et kunstnike amet on muutunud tervist kahjustava maalijatel. Sünteetilised värvid, mis mõjuvad hingamisteedele. Keraamikutel on käed väga hellaks muutunud ja graafikutel tuleb välja. Nii et peaks hakkama andma nüüd piima välja siis ja muud. Nojah, trükikoja inimestel on ju, eks ole. Ja ainult nii ei ole kohustatud hommikust õhtuni ja päev päeva kõrval, need vahepeal on veel kavandamise perioodid ja joonistamise perioodid. Need ehk päästavad välja. Viive Tolli looming on väga poeetiline. Ta on omapärase mõttemaailmaga alati naiselikult helge, diskreetne no siin isegi mingisuguse ettekujutuse saada. Sellistest teoste nimedest siin tame pihlakama Õunap, puhu jaaniöö, hingedeaegu, virmalised, järve haud ja paljud-paljud, teised. Kui siin mingisuguseid võrdlusjooni tõmmata, siis ma leian, et Viive Tolli on just selline nagu me näeme teda Leili Muuga maalitud portree Ell, nagu me näeme teda Olga Terri maalitud portree L. Minu meelest on nii Viive Tolli graafika naiselikkus kui Leili Muuga maalide ja olla tarrimaalide naiselikkus. Meie kunsti pärisosa. Minu meelest rikastab Päevase oluliselt meie tänapäeva Nõukogude Eesti kunsti.