Tartu linnamuuseumis avati just aastapäeva eelnäitus pealkirjaga kutse peole pidu meie kogudes ja selle näituse kokkupanemisel on teinud koostööd kümmekond Tartu linnamuuseumi töötajad ja seda näitust tutvustab Tartu linnamuuseumi teadur-koguhoidja Aime Kärner. Me oleme praegu siin Tartu linnamuuseumi väga kaunis saalis, kus me tihtipeale käime kontserdil. Ja praegu on selline väga pidulik ja rõõmus näitus pandud üles aga siia akende alla tehtud galerii. Mida see galerii endast sisaldab? Galerii sisaldab meil esemeid, mis on valitud erinevatest meie muuseumi kogudest ja tõesti selle ülespanemisel aitasid, tegelesid osa võtnud kõike veekogude hoidjad, arhiivkogu, eseme, kogu fotokogu, isegi arheoloogiakogu hoidja ja valisime siis välja esemed, mis seostuksid. Esiteks kõigepealt, et meie vabariigi 100. sünnipäevaga siis, kuna see on ikkagi üldrahvalik pidu, siis järgnevad esemed, mis tutvustavad ka seda, käsitlevad igasuguseid pea, atribuute ja jäsemeid. Kuidas end ehtida, mida pidulauale panna, kuidas siis rõõmsalt pidu lõpetada. Kuna meil on ekspositsioonis tubamis käsitleb vabadussõda ja Tartu rahu siis oleks see väike näitus, siis nagu järjeks siis sellele eelnevale suurele üritusele. Jah, tõesti, me korraks jalutasime sinna järgmisesse ruumi, kus on väga suur ovaalne laud ja see ongi tõesti laud, mille taga sõlmiti Tartu rahu. See seda ka on ja ja stendid seintel siis annavadki aimu, kuidas rahu sõlmimine toimus, niisugune situatsioon oli enne selle rahu sõlmimist, nii et see on üks selline meie ajaloo tõsiselt huvitav ajajärk. Aga vaatame nüüd seda pidu, näitust vast jalutame korraksid mööda, mida me siit leiame. Alustuseks on tõesti manifest kõigile Eestimaa rahvastele selle väljaandes. Nendes lehtedes ilmunud manifest kõigile Eestimaa rahvastele ja see oli kui meie riigi sünnitunnistus ja väga oluline dokument riigi algusest aga sellega ju veel riik ei olnud vastuvõetud kõigi teiste riikide poolt ja järgneb siis päevalehe telegramm, mis näitab, et Eesti on ka de jure tunnistatud ja see siis on aastast 1921. Ja edasi on selles vitriinis siis ka juba läheb 20 aastat edasi ilmunud Postimehe väljaanne 24.-st veebruarist 1938 ilusasti rahvusvärvidega kaunistatud. Ja paar fotot siis Tartus vabariigi aastapäeva tähistamisest, kuidas on taanistatute Tartu raekoda 1935 ja maavalitsuse väga kaunilt ehitud fassaad 1930 kaheksaga. Ja nagu siin järgnevas vitriinis näeme, oleme välja toonud rida pidulikke kutseid, sest ükskõik missugune sündmus ükskõik mis tasandil ei toimuks ikkagi sellele eelneb kutse. Ja siin me siis oleme valinud, koguhoidja on valinud just sellised rahvusvärvides kaunistatud kutsed, mis oleks silmale ilusad vaadata. Ja üks ilus vitriin siin sünnipäeva kingitustega. Kas siis kuna meil vabariigi sünnipäeva kingitusi ei ole, siis me valisime siit igasuguseid teisi ja mida siis on kingitud portsi Carrem näiteks? Siin on kolonel Jaan Kruusile kingitud dokumentide hoidja, mis katakteerituses 24. veebruaril 1926. See oli tema sünnipäev, nii et sai sünnipäeva kingituseks sellise just vabariigi aastapäeva. Ja muidugi, mis olid väga paljudel kingitust sellel näiteks fotoalbumitele või raamatutele, kinnitati hõbedast pealistised. Ja siin on üks eraldi välja toodud hõbedast pealistis Jaan Tõnissonile 1928.-st aastast. Jaan Tõnisson on ka tegelikult veebruarikuu sünnipäevalaps, nii et ja väga palju kingiti pulmadeks hõbedast. Kas lusikate komplekte sünnipäevalapsele Vaideerib päevaks ristimise päev vaks selliseid tarvikuid, mis kestavad, et tegelikult ju tänapäevani välja? Nii kui on saadud kutse, otsustatakse peole on valitud kingitus, siis me peame ka mõtlema sellele, kuidas masti välja näeme. Ja väike vitriin siin näitab erinevaid enese kaunistamise vahendeid. Näiteks bee puudritoositi, ilus ovaalne peegel, siin valike lõhnaõlipudeleid ja muidugi, mis tekitab sellist äratundmisrõõm on lokitangid, need on koos sellise soojendajaga siis kasutati nende lokitangide soojendamiseks ja siis natukene kaasaegsemat 70.-test 80.-test, rollide komplekt, elektriline ja meestele ka midagi erinevatest ajastutest, habemeajamis, maad ja siis partel, mis on juba uuem väljalase väiksed nüansid rõivastusest. Muidugi, kui on äärmiselt pidulik vastuvõtt, kas siis linna tasandil või presidendi tasandil siis kaunistatakse end aumärkidega ja siia me valisime, siis võiks ta tõime välja ka Tartu linna poolt välja antud aumärgid. Need on alates 2001.-st aastast Tartu tähevariandid ja Tartu medal. Ja muidugi sellistel pidupäev kevadel siis kui on vabariigi aastapäevad panevad ka meesterahvad endale kaunistuseks siis rahvusvärvides sõrmused, mansetinööbid, näiteks siin on üks suuri ripats EAS-i liikme poolt kasutatud rahvusvärvides vapiga erinevaid erinevatest ajastutest siis naiste kaunistuseks kuidagi kasutatakse rahvuspatiividel ehteid, seal näiteks puidust valmistatud peekon valmistatud USAs sealset eestlaste poolt 60. aastal ja väga populaarne on pikki-pikki läbi pikkade aastate olnud Vikingi nõndanimetatud Vikingis, õlg ja meesterahvastel. Pidupuhkudel valiti meesterahvad, valisid omale siis sellised pidulikud, kõvad kätised ja kraed. Järgmine vitriin siin ka on vaatajate seas juba tekitanud sellist ilusalt äratundmise meeleolu. Mõeldes oma kodustele pidulaudadele, mida välja tuuakse ikkagi sellist vanemat. Lange Brauni portselani mindi hõbeserviis, kui on vanemad vanavanematest jäänud ja püütakse siis kõige kõige kaunimate kõike melo Lukamad esemed tuua ka peolauale. Ja kui juba pidu on lõpufaasis, siis järgneb tants. Meil on väga meeleolukas grammofon siin 20.-test aastatest mis oli siis väga populaarne muusikariist. Aga muidugi inimesed, igaüks oma võimete kohaselt võiks mängida mis iganes mandoliini, suupilli, okkariini näiteks, või siis juba, kui on natukene suurem pidu, siis juba tantsida orkestri saatel. Loen, et siin on kirja pandud ka tänane tantsukord, kus on neli lugu. Paades panni, kaerajaan, tööstepiawaisse. Nii et selline väikene näitas, meil on ja nagu ma ütlesin, et külastajatel ja on juba pakkunud palju äratundmisrõõmu Aitäh väga meeleolukas näitust Eesti siia täitsa tasub tulla nautima seda pidumeeleolu. Tegelikult, eks iga koguvaid ja valis välja sellised esemed, millel oleks kindel lugu, mis on seatud mõne inimesega, näiteks lipp, mis meil seal näituse alguses on, on ka väga sümboolne. Et nimelt selle tõi meile Edgar Danilo 2004. aasta Eesti lipupäevaks ja tema ajalugu on siis selline, et valmistati 1930.-te aastate lõpul ja me tõenäoliselt vabariigi 20.-ks aastapäevaks siis vahepealsel ajal oli ta kuhugi peidetud. Seda me ei tea täpselt, kuhu ta oli peidetud aga uuesti välja toodi 1988 ja nüüd on ta siis jällegi siin välja toodud. Näitusele. Suur aitäh näitusest kutse peole pidu meie kogudes, mis on avatud Tartu linnamuuseumis kuni esimese aprillini, rääkis Tartu linnamuuseumi teadur-koguhoidja Aime Kärner.