Vanameister matrauaga sai teoks nendel maikuu alguse soojadel päevadel, kui külma kevade otsa järsult oli lausa suvi tulnud ja ega siis pole ka midagi imestada, et Mart Raual on lausa kibekiire, et jäta maha linn ja oma suvekodusse Viljandi maile tagasi pöörata, sest eks see on teil lausa nagu aasta tsükkel, et nii nagu linnud tulevad ja lähevad nii teiega ikka igal kevadel jälle, et saaks ruttu kodumaile tagasi. Eile linnas mõningatel õiendustel käies tulin trolliga koju ja minu naabriks oli vana sõber Karl Ader kes tõsiselt väitis, et mustamäel, kägu juba kukub. Ja mina katsugu järele jõuda. Ja ma siiski katsun ja ja tänasel päeval mitmest Tamid ka ei ole asungi asungi teele ja olengi just sõidu ELVL oma linnaga. Tus kas on kohe tunda niiskust, kevadetunnet ja lausa tahtmist pika ja tänavu küllatki päikesevaese talve järelmaale tagasi saada? Kindlasti ikka tuleb, nii nagu küsitakse inimeste käest meil sageli, et mis oled sina selle või teise asja heaks teinud. Ja eks ma küsin enda käest, et mis olen mina kevade heaks tänavu teinud. Aga tänavu veel midagi ei olnud ehk kuni eilse päevani. Kuma Karla Dorak pärast temaga kokkusaamist koju jõudsin, siis, siis oli minu toas, mis oli tiheda tihedat traatvõrguga kaetud. Aknaga oli üks suur metsmesilane, nii suur, et kuidas ta sisse sai, aga mina ta välja lasksin ja ime, uhke lennuga ta hästi kõrgele kohe võttis suure kiiruse. Nii et mina siis endamisi mõtlesin sel hetkel, et kui nüüd küsitakse, et mis oled sina kevade heaks teinud, et juma selle mummu ikka lendu lasksin ja püüan midagi veel teha. See on tõepoolest üks vaatevinkel kevadele, aga kui teie loometööle mõelda, siis on see ju niiviisi, et pikk talv siin linnas siin oma kirjutuslaua ääres. Eks see on olnud see tööperiood ja nii me võime kõnelda kevadel ka lõikusest. Ei tea, kas just alati nii võib jagada seda tööd ja puhkust ja lõikust, aga kevadel ka mõningane lõikus on olemas. Mina jäin natukese hiljemaks linna, kui ma oleksin tahtnud jääda, sellepärast et. Luuletuskogu uute luuletuste, kogu kokkupanemise ja sellega ma olen nüüd tegelenud siin mõningat mõningat aega, sellepärast et niikaua kui sa seda tööd teed, on alati midagi natuke võimalik teisiti teha. Aga kui on need asjad juba kaante vahel, siis tahaks nagu tunda, et noh, niisugused nad on nagu nad on. Eks nii see loomise töö käib kuni kõige viimase hetkeni, kuni käsikiri on juba kirjastusele üle antud. Jääks või juhtuda sedagi, et korrektuuris järsku leiad, tahad ühe sõna veel teisiti, sead. Ikkagi võib seda juhtuda. Mina seekord olen isegi ettevalmistuse töös pealkirja kogu pealkirjaga natuke nõu pidanud ja muutusi mõtelnud. Küllap ta vist nüüd selleks jääb mis tal praegu nagu on märgitud ja mis oleks siis ja mis ka oma väikese üsna üsna värske nimiluuletuse omab ja see üsna värske kohati tänahommikune, luuletusekene kannab pealkirja õhtused kolded kandiski sellele raamatule niisuguse lihtsa ja selge sõna, nimeks. Õhtune kolle tähendab ju seda, et eks ta jahtub maha ja suurt tuld ja leeki sealt täna ärgem lootkem. Aga eks ta jätab niisuguse hilise õdusa sooja tuppa vähemalt enda jaoks ja loodame et mõne lugeja jaoks, kes mitte just kõige moodsamat ja kõige keerukamat ütlemist ja mõtlemist luules ei vaja vaid on küllalt ka niisuguseid Et niisugune luulekõla, millega osalt harjunud ollakse et see vahest nagu võtta oleks. Kas olete nõus mõnda nendest tuua kogu luuletustest ka meie kuulajaga jagama? Praegu oleks mul just kõige lähemal see nimiluuletus, nii et õhtused kolded 100. sõna süte sekka tulikuumale tuvale. Süte sekka sattus sõna nagu lävel lausutuna tulikuumale tuhale valget lendu, Lemmetesse sädemete salgamisse, kuuma jume kustumisse. Tuules tuli süte sekka lauset lõkkeks liigutama. Tuulesõna tule sõna. Tuul toob sõna sooja saama. Vinguviilude vahele, õhtuste kollete kohale. Suur rõõm peaks olema tunda, kuidas aastad lähevad ja samal ajal nende aastate jooksul pilk maailmale kristalliseerub. Kuidas mõnede elunähtuste juures märkad hoopis teisi tahke ja seoseid, mida 10 paarkümmend aastat tagasi nagu ei märganud. Küllap see on kindlasti nii ja vahest tuleb nii ainult enda jaoks mõte, mis niisuguses siiras vestluses võib ka ettevaatlikult äärt pidi edasi ütlemist lubada. Kunagi ma näiteks hiljuti küsisin ainult enda käest värsivarusid üle vaadates, et millest mul on kõige rohkem rõõmu olnud nii isiklikku rõõmu, südamerõõmu Need, võitlusaegade võitluslaulud, need on teadagi olulisel kohal minu loomingus. Aga niisugused isiklikud ja lähedasemad asjad. 1000 943. aastal Moskvas. Meie abikaasaga kahekesi läksime siit Nõukogude tagalasse. Kolmekesi tulime tagasi, 43. aastal sündis meile Moskvas tütar Anu. Ja tema sünni puhul. Mina üksi nii kodus olles ja oma kasvanud perekonda koju oodates kirjutasin ühe väikese luuletuse uued silmad. Kujutasin ette oma oma lapse esimesi eluhetki või tunde. Ja kirjutasin seal umbes nii, kui ma nüid kauge mälu järgi ütlen, et uued silmad, mida nad näevad ainult valguse virvendust. Aga küllap need virvendused varsti selgemaks saavad. Ja küllap sa hakkad nägema maailma ja tema Pärve terasema pilguga. Ja nyyd ilma et mina ise kunagi värvi värvi kõrvale oleks pinseldanud või joonest püüdnud jagu saada. Abikaasa samuti, kuigi me kunsti oleme armastanud tema sattuski sellele teele, et värvi nägema hakata. Ja kui tema esimesi vaip puh on olnud näitustel, siis vot seesama küsimus tuligi mulle siis just meele. Kui Tartu näituse puhul kirjutati, et just tema värvi meelest ja tema värvi arengust eriti liigutatud ollakse, siis ma võisin nii niisuguse muheda isa uhkusega mõtelda ka, et noh, et kui isa juba enne kirjutas umbes samasuguse ennustuse või lootuse, enne kui ta oma last näinudki oli, et ju see ikka siis pidi täide kusagilt äärt pidi minema. Need oleksid siis Mart Raua mõtted filosoofilised mõtisklused elust ja eks see luule kogugi kannab küllap valdavalt seda karakterit ja kui nüüd tuleksime taas õhtuste kollete soojusesse Mul on niisugune tunne, et kui ma midagi loen, siis ma tahaks lugeda raadiokuulajatele nii palju, kui neil nüüd mahti on sellel kenal liia töörikalt kevadel luuletust raadiost kuulata. Loodame, et ikkagi juhtub üle suure hulga. Ma loeksin ühe möödunud sügise Viljandimaa pildi, see kannab. See luuletus kannab pealkirja. Masseisatan sammult vaatan ja võrdlen, mis näen selles tuttavas aatel, õigus, aga tee mis tahad. Üks kivi on kõrgem, kaks-kolm korda kõrgem kui õigus. Ent veel mõni oks üle näo ja käe. Ja enam ei mingit imet, ma näe. Kivi hoopiski pole säärases nõus, et nüüd on tal minek või lendutõus. Oma endises olekus on ta mu ees. Ja ta küürul istub üks matkamees. Hämarapealine enam mitte just elu tuleealine kivil, sambla ja räni laikudes ta istub siin õhtuses vaikuses. Istub maade ja metsade nägija veest pilvedes piltide tegija kepp, põlvil. Ta puhkab end puhanuks, kes muu kesta muu kui Juhan muks. Puud-põõsad on hämarikugassegi. Udu tiheneb veelgi, end maa ligimatab, kisub ära, päriselt, pimedalegi. Ö kätes, jääb õhtu maalimata puitliistude vahele raamimata. See oli siis nii, nagu ütlesite, sügisel kirjutatud ja sügise mõtetest. Nüüd on juba kevaduksele koputanud ja küllap vist on päris kindlad paigad, kuhu tahate kohe nüüd Heimtali jõudes minna. Ja kus teie kevade luuletasidki on ainet saanud. Küllapech jõele jalutan ja vaatan, kas vett on. Kas vett on seal ikka meie altpoolt silda süvendatud jões ja siis need üsna lähedased metsad, suur matkaja, mina maa. Mõningate hingamisraskustega enam ei ole. Ja maanteesõidud ka alati ei lisa niisugust, nagu sa tahaksid. Aga vaikus ja rahu, niisugust metsarahu, sellest rataste rohkusest, mis linnas väsitab. See on see, mida ma kõige rohkem ootan. Ja kõige suurema huviga vaatan, kui palju see minu päevi rõõmsamaks ja kergemaks ja mis peaasi sisukamaks teeb. Loodan, et seda ehk juhtub veel. Haprily graveering. Kasesalus, krabüüre. Mai on maalija. Pakatab koidik kerge virvendust järvel. Kuldkalad koevad. SiniAllikul kastsid sav vesivärvid suviseks taevaks. Vaatan liblikaid lendu lib pannud õied. Maa, pagulased. Kiili tiibade õhu õrnuke Terras kõliseb kõrkjail. Lumi armastab maad, on truu talle surmani kevadeni. Päike kui pähkli tuumpilvede koores torm, tule ja pure. Ja küllap peab oskama leida neid mõttehetki, et tulla niisugustele mõtetele. Luuleleiuks minu arvates võib kõik juhtuda igal pool. Oodatult harva või peaaegu, mitte kunagi. Aga ootamatult, kokkusaamised on need õiged kokkusaamised, kiindumised esimesest hetkest teemasse. On need õiged kiindumised. Teinekord nad tulevad tilkhaaval, kasvavad kaua aastaid. Teinekord nii siseplahvatuslikult valmivad ja leiavad saama vormi. Üsna üsna kohe. Minu arvates on luuletused elavad olendid ja nende elulugu teoreetikutel on raske, kui mitte võimatu ette kirjutada. Et saagu luule üldse nüüd niisugune ja niisugune, olgu ta nüüd niisugune ja niisugune. Muidugi meie aeg, meie elu, meie sügavam ja kõike haarab, tõmbejõud on meis enestes, see on meil teada. Aga need üksikud üksikud hetked mil sa tunned, et on midagi ütelda ja oskad või suudad selle ära ütelda, need on need luuletamise rõõmudest kõige suuremat ja reaalsemat rõõmud. Ütleme teile siis ilusat kevadet mõtete ja vaikuserohket, suve ja taaskohtumiseni sügisel jääd lahkumiseks jääks kõrvu meile kõlama, siis teie viimastest rasketest luuletustest Ivar ütlesite äsja nende minu haiku killukeste puhul, millest meil varemgi on juttu olnud. Et need mulle on meeldima hakanud oma niisuguse ütlemise lühiduse poolest. Te ütlesite, et need mõttehetked see oli mulle eriti huvitav ette, neid nimetasite nii mõttehetkedeks sellepärast et kui man nii palju, kui ma neid neid pisiasju olen kirjutanud. Ma jagasin nad kuidagi kolme tsüklisse ja Neid tsükleid nimetasin maiust. Hetkedeks. Haiku hetki aastaringist. Seal lugesin varem neid kevade silmapilke siis järgne muusikalisi haiku hetki. Ja siit leiab ehk mõne niisuguse kevade meeleolule isegi killukese kas või tihase helihark kannab härmades häält. Kevadelauluks. Mai taeva suur trumm, lahke lõi pajukoore. Väits võttis vile.