Eesti muusika ja teatriakadeemia, lavakunstikooli ja Tallinna linnateatri koostööna jõuab peagi lavale 28. lennu üliõpilaste Ingmar Jõela ja Priit Põldma lavastus Gret. Esietendus toimub laupäeval, seitsmeteistkümnendal märtsil. Tallinna linnateatri hobuveskis. Peatselt lava küpse uustõlgenduse noored autorid on meiega kasin delta, stuudios Ingmar Jõela ja Priit Põldma. Tere. Tervist. No krati. Nõiduslik tegelaskuju rahvusmütoloogiast on viimastel aastatel del taas enam inimeste teadvusesse jõudnud nii Andrus Kivirähki kultusteosega Rehepapp, millest on hiljuti tulnud välja ka Rainer Sarneti film, November aga samuti Eduard Tubina kuulsa balleti uuslavastustega. Millest teie krat esimese algtõuke sai, kust tuli idee lavakunstikooli kursusega just nimelt krati lavastada? Ma arvan, et selles olen rohkem süüdi nina, kuna kui ma lavakunstikooli läksin, siis enne seda ma õppisin Tallinna Ülikoolis koreograafiat ja ilmselgelt olin selle nagu koreograafia maailmaga rohkem seotud. Aga minnes teatrikooli, hakkasin ma palju nagu mõtlema selle peale, et mis on see liikumine, mis on koreograafia nagu teatri kontekstis, kuidas seda rohkem siduda näitlejatega, et kas seal on nagu mingisugused muutused või kas see käib kuidagi teisiti. Ja sealt ma hakkasin mingi sellist materjali otsima, mis annaks seda võimalust nagu kahe maailma piiril kuidagi ekselda või katsetada. Priit, millal sina selle protsessiga kaasa hakkasid liikuma? See võis olla äkki umbes novembris 2016 siis me tegime oma esimest diplomile vastust impeerium Von Krahlis ja siis mingit proovipausi ajal seal Graali garderoobis. Ma mäletan, infor tuli minu juurde, ütles, et teeme krati. Ja jah, see mõte oli siis vist algusest peale see, et ta oleks lavastus, kuhu saaks ühendada liikumist ja lugu ja muusikat. Ja siis me hakkasimegi sealt koos niimoodi lugema, mis selle krati mütoloogia kohta oli kättesaadav ja, ja Tubina balleti kohta ja, ja sealt see lugu hakkas niimoodi vormuma. Krati, kui balleti lavalejõudmist on saatnud aastakümneid erisugused takistused, raskused, et ebaõnnestumised 1941. aastal valminud Tubina teoste ei lubanud Nõukogude võimud algul rahvuslikku siduda, too lavalegi tuua. Ja 1943. aasta esietendust Tartu Vanemuises saatsid samuti mitmed nurjumised artistide vigastuste näol. Samuti teadupärast Estonia teater sai 1944. aasta märtsipommitamises Nõukogude õhurünnaku täistabamuse just nimelt krati etenduse ajal. Kuivõrd see aura või sündmuste pilv teid mõjutanud on selles protsessis? No kõvasti mõjutanud muidugi, eks sellest on kogu see asi alguse saanud ja see on ka eraldi teema, mida me oleme palju jälginud, uurinud ja vaadanud, et kui palju see paika peab, aga selles mõttes muretsema ja Edward Tubina soovitus on ettevõtte kartul lehe pane naelad sisse ja kuskil selle siis lavastuse läheduses võiks selline tootem või õnneamulett olla. Meie lavastuses on see olemas, nii et võib-olla midagi hullu ei peaks juhtuma. Üks tore selline saade on ERR-i arhiivist kättesaadav, krati lugu ja seal Ernst Raiste siis balletiartist, kes tantsis seal 43. aasta kratis, räägib seal väga toredasti, et esietendus on teatris alati selline eriline päev, et kui oli krati esietenduselt, eks kõik käisid natuke kikivarvul ringi, et noh, et kas esietendus ikka toimub või saab keegi surma. Meil on mõned päevad veel aega. Teatriloos krat tõepoolest seondub eelkõige Tubina balletiga. Ingmar rääkisid ka oma koreograafia taustast. Olete õppinud koreograafiat ja tantsukunsti Tallinna Ülikoolis. Kuivõrd Tubina balletist inspireerisid. Kuivõrd sa tutvusid näiteks ida Urbeli ja rahel Olbrei tõlgendustega, arhiivimaterjalide vahendustel? Ja tutvusin küll ja selles mõttes on see lahutamatu osa. Kogu meie tükk on juut või tähendab alusmaterjalina Me võtsime Tubina libreto ja hakkasime sealt siis niimoodi isegi täitsa otseselt mööda neid nagu noodivihikuid nodiooni minema ja otsima siis mingisuguseid paralleele või seoseid, sest nagu praeguses ajas või siis kuidagi kuidas seda näete teha rohkem enda looks. Aga Olbri kui liikumist, teatri nii-öelda looja Eestis sai mulle tohutuks inspiratsiooniks, et võib-olla nii-öelda tavavaataja või mitte nii nagu teemas sees olev vaataja ei pruugi seda tajuda ka, aga, aga seal on nagu väikeseid nagu väga detailseid reference otseseid, nagu tänuavaldusena loodud koreograafiat. Albreile. Priit, kuidas sina dramaturgina sellesse panustada said? No selles mõttes oligi väga huvitav, et Ingmar algusest peale tahtis, et nagu päris hullumeelne idee, mis tal oli, et ta oleks küll väga tugeva liikumisosaga lavastus, aga samas, et selle nagu alus ja põhi oleks ikkagi selline terviklik näitemäng ja terviklik lugu. Et see oli päris selline keeruline väljakutse ja tegelikult siiamaani veel nagu timmida seda vahekorda, et et kui palju saab rääkida ära teksti ja suhete ja dialoogidega ja kui palju saab neidsamu suhteid väljendada hoopis liikumisnumbrite kaudu, et mis see, mis see õige balanss on need seal olnud väga huvitav ja õpetlik seda nagu vahekorda otsida. Mainisite, et alustasite suisa Tubina noodivihikuid järgemööda rida-realt uurides. Tubin ühendas oma balletis rahvamuusika oma kaasaegse helikeele ja sümfoonilise väljenduslaadi. Teie lavastusele on spetsiaalselt muusika loonud Valter Soosalu ja Sander Mölder ning muusikale sõnu oled kirjutanud sina kriit, kuidas muusikaline maailm kokku hakkas minema. Muusikaline maailma, kes kokku minema ja niimoodi, et nagu Priit ütles, siis ja mu algne plaan oli võimalikult palju. Ja kasutada muusikat. Ma olen varasemalt teinud koostööd Sander Mölderiga ja ja meil on üsna suurepärane klapp, muusikaline maitse ja kuidagi koostööga. Ja siis sattus kuidagi mu teele valt ter ja Valter tuli kohe kaasa, ütles. Oh kui kihvt, muidugi hakkame pihta ja teeme. Ja nii see läks. Jah, see on väga vahva olnud. Kuulame siinkohal väikese muusikalise vahepala Valter Soo salult ja Sander Mölder-ilt muusikat, mis kõlab laupäeval esietenduvas lavakunstikooli tudengite kratis. Eks sa elad sõjas silmaarsti juures nimeliseks, mees. Ei. Meiega on stuudios lavakunstikooli tudengid Ingmar Jõela ja Priit Põldma. Kell esietendub laupäeval Tallinna linnateatris lavastus kratt. Krati algupärase balletitegevus toimus ikkagi mõisnike talupoegade maailmas. Millises aed ruumis teie lavastuse tegevus toimub? Me oleme ta siis tõstnud selles mõttes tänapäeva oma kaasaega ja ja noh, mingis mõttes enda, selle nagu hästi lähedasse keskkonda, et see lugu saabki siis alguse ühes ühes sõnateatris, kuhu saabub noor lavastaja, kes on õppinud Londonis ja tuleb sinna teatrisse siis plaaniga teha Tubina kratist inspireeritud postdramaatiline lavastus. Et ta on selline teater teatris lugu ja et, et kõik, see edasine hakkabki siis hargnema selles trupis. Aga me oleme otsinud jah, sellist vormi, et kus siis see Tubina, balleti libreto ja selle aluseks olev mütoloogia hakkab siis vaikselt sisse imbuma ka nende näitlejate omavahelistesse suhetesse, kes seda siis lavale toovad? Te olete küllalt suure tegelaskonna loonud, laval on teie kaheksa kursusekaaslast. Nii on ja minule väga meeldib töötada rohke rahvaarvuga inimeste trupiga ja ja selles mõttes, see sai ka omaette raskuseks, et kuidas nagu kõigile piisavalt jaotada asju või vaadata niimoodi, et kõigil oleks piisavalt palju teha. Aga selles mõttes, kuna tõesti tegemist on poolmütoloogia ja pool fantaasia ja pool realismi ja, ja veel kogu selle nagu suure mingisuguse koormaga, mida, nagu Gretlev kukku taridanud, siis tegevust jätkub küll kõigile, praegu. Kui rääkida pisut kratist just selle mütoloogilises tähenduses see on rahvapärimuses, on kratt, nõiduslik tegelane, kes kodukaitsja varavedaja nõuab peremehel konstantselt tööd ja täidab seeläbi peremehe iga soovi. Seda on teatriloos tõlgendatud selliste lõputute ihade rahuldamise kujundina. Müüdid ja sümbolid tekivad alati oma aja kontekstis. Kuidas te, lavastaja ja dramaturgi-na krati tänases päevas, kuidas kujund tänases päevas peegeldub või mida või keda täna me ümber krattideks võib pidada? Meie loos või mis mind selle puhul kõige rohkem vist huvitas, oli just see, kui võtta ära krat kui mingisuguneväline tegelane kui mingisugune esemetest loodud olend, kellel ei ole oma tahet või, või mingid oma eesmärki ja siis oleme eemaldanud kogu selle nii-öelda just selle ihade või ahnuse või selleni nagu negatiivsete soovunelmate teostamis vajaduse. Ja eks sealt kuidagi tekkis, et kui nüüd raha või ja raha ei ole nagu see, mille jaoks me seda krati loon, et siis, mis on need teised jälle samamoodi ihad, aga mitte negatiivses tähenduses, vaid kuidagi need mingisugused unistused, soovid, sihid, pürgimised, mis nõuavad Meid võib-olla jällegi mingisuguse olendi loomist, aga võib-olla see ei ole nagu meist väljaspool vaid kas võib juhtuda, et äkki tänapäeval me teeme iseendast. Grete. Kas võiks öelda isegi, et te olete siis krati pigem positiivses tähendus valgusesse seadnud? Mulle tundub, see konks on seal kuskil selles, et jah, me ikkagi tegeleme nagu mingite igatsuste või või mitte jah, isade või noh, selles mõttes see nagu see klassikaline kujutelu sellest nagu küürakas peremehest, kes tahab rohkem rohkem rohkem raha, seda on nagu hästi mugav kõrvale panna või nagu kuidagi, et see ei puuduta meid või et see on selline nagu groteskne karikatuur, millega nagu eaka samastuma, aga me oleme otsinud just seda, et mis need nagu tänased teemad on, mida me, mida me ise oleme, mida me üritame saavutada. Ja mis on see hetk, kus me hakkame selleks kasutama ebaausaid vahendeid või vahendeid, millesse me ise ei usu, või vahendeid, mis tulevad millegi muu või kellegi teise arvelt. Et mingis mõttes just see, see hetk, kus see nagu positiivne saavutamis, vajadus ja eneseteostus ja oma igatsust elluviimine muutub enesele märkamatult Ki millekski muuks, millekski, mis on ohtlik ja ebameeldiv kannatusi põhjustav teistele ja mis lõpuks hävitab ka iseenda ja hävitab tegelikult ka selle, selle igatsuse või, või selle, selle asja, mille poole püüdlevad. Kuivõrd te selle prooviprotsessi jooksul nii lavastaja dramaturgi-na kui ka näitlejatega koostöös iseendasse vaatama pidite? Oi, väga palju jah. Et selles mõttes meil on see teater teatris teema ja ma nagu saan aru, et nad on selles mõttes selline nagu libe jää igal juhul aga üks asi, mis on seal küll mulle tundub nagu huvitav ja kasulik enda jaoks, et jah, et ta sunnibki nagu sõnastama hästi selgel, et ka enda jaoks, et mida sa siis pead oluliseks, kui õigeks või ta ei lase distantseeruda sellest ainest, mida ei lase jah kuidagi kõrvale jääda, vaid vaid noh, selles mõttes, et see nagu seos nende tegelastega, nende valikutega ja selle maailmaga, milles nemad elavad, on nagu hästi tihe ka näitlejatele. Mulle tundub jah, seal ikka mõtled selle peale, et kuidagi kõrvaltvaatajana vahepeal üritad astuda endast kõrvale, et missuguseid ülesandeid ma iseendale annan ja samas minu jaoks ilmselgelt missuguseid ülesandeid Ma näitlejatele annan. Aga mingit sorti pooldumine on seal kindlasti, et see peremees Gret minule kui enda sees ja selle vaheline võitlus, et kes keda tegelikult kellel on kellele võimu? Oma kursusekaaslastega, 20 kaheksandas lennus olete te ühtlasi oma õpingute aega lõpetamas. Teil saab kevadega nelja-aastane õppeperiood läbi. Kuidas lavastusprotsess teie õppeperioodi raamistada aitab praegu või lõpule viia? Mina arvan, et see on väga kuidagi hingeline ja, või noh väga ilus aeg, ma ei ütle nagu lõpp, aga aga kuidagi hästi tore finaal sellele, et kõik need neli aastat. Me oleme olnud koos kellegi teise nagu juhtimise all. Ja nüüd selline suurepärane võimalus, kus Linnateater on meid niimoodi usaldanud, et me põhimõtteliselt täiesti omapäi saame istuda lihtsalt oma 10 liikmelise kambana ööd ja päevad koos on praegu väga tore aeg. Sest. Eesti muusika ja teatriakadeemia, lavakunstikooli tudengite Ingmar Jõela ja Priit Põldma lavastus kratt esietendub seitsmeteistkümnendal märtsil Tallinna linnateatri hobuveskis ning osades astuvad üles lavakooli 28. lennu üliõpilased. Meiega oli stuudios Ingmar Jõela ja Priit Põldma. Aitäh teile tulemast ja palju edu nii esietenduseks kui ka selle õppeaasta aiakursuse lõpetamiseks.