Meiega on stuudios lavastaja Renate keerd kelle loomingut iseloomustavad teravmeelsed keerdmängud Süreaalse ja reaalse piirimail. Kohe uurime, mis nendele piirimaadele jääb, Renate kõigepealt, aga palju õnne Kultuurkapitali aastapreemia puhul ja samuti Eesti teatri aastaauhindade etenduskunstide ühisauhinna nominatsiooni puhul, oi suured tänud. Kuulajatele ka teadmiseks, et me eetris sinatame, sest tunneme teineteist pikemat aega ja tegutseme sarnasel väljal samal väljal. Tegelikult oled pälvinud nüüd mitu tunnustust üksteise järel. Millise tundega sa edasi töötada võimaldab? On see julgustav või ka mõneti äkki pelutav justkui mingeid ootusi seadel või tekitab see ikkagi võimaldab seal mingisugust vabadust oma tegutsemises? Oih, tead, sellega on nii ja naa, ma arvan, et sellest on nüüd juba mõnda aega möödas, eks ju, ja mingis mõttes on kõige parem võtta see tunnustus kuidagi niimoodi vastu, aga samas nagu ka ja ole tänulik, aga samas ka ära unustada või noh, et just see, et see sama aspekt, mis sa mainisid, et ei muutuks pelutavaks, et et ei tekiks mingit tõrget. Et kas nüüd mingid ootused kasvavad või et noh, peab jääma iseendaks ja vaikselt edasi ja mitte mitte mitte seda võtma sellistes kategooriates, kus, et nüüd, kas nüüd midagi tegelikult ju midagi ei muutu isenesest? Räägime üldse sinu teatri juurde jõudmisest. Lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti erialal. Mis sind sellesse maailma toona meelitas ja millist teatrit seal siis ise hindasid? Tead, mind meelitas mis, kuidas nüüd seda nüüd sõnastada? No mingis mõttes ma kar mauhti kohe sündisin sellesse läbi läbi isa poole, eks ju, kes on, oli Endlas näitleja, lavastaja ja, ja siis, eks ma olin selle Endla teatriga lapsest saati suht sina peal ja, ja, ja ja seal ma ütlesin mööda neid koridore ja, aga aga see selleks, et noh, ütleme et, et seal võib olla selline väike, selline kaasasündinud moment juures, aga, aga aga siis siis kui läks nagu juba, siis ma käisin seal kooliteatris, eks ju ka natukene. Aga siis, kui siis kui läks juba sellisteks valikute tegemist, eks, siis ma mingi hetk noh laias laastus oli ikkagi kogu aeg niisugune teadmine, et eks me, eks me sinna lavaka poole kiskuma. Aga, aga siis, kui läks juba jah, konkreetsemaks konkreetsemate, eks valikute tegemiseks, siis siis mulle tundus, et, Et et see tüdruk hakkas huvitama kaudes lavastamise pool aga samas tundus, et see ainult sõnateatri sõna- teatri raamidesse jäämine on natukene kuidagi liiga võib-olla kammitsev. No ma ei tea, ma lihtsalt sel hetkel tundus, ega ma sellest kaasaegsest tantsust ka midagi ei teadnud. Et see see kuidagi kaal hakkas, hakkas kuskil seal keskkooli viimase viimastel aastatel niimoodi, et hakkasin ise pusima vaikselt. Ja siis see maailm üldse avanes minu jaoks kuidagi ja ja niimoodi ma selle teekonna sinna Viljandisse ette võtsin, et. Et noh, nende intervjuudega on see häda endal selline tunne nagu selline korduvplaat on peal, eks ju, et seda ise nagu nagunii palju juba rääkinud, et siis ma. Tekib endal vett niimoodi, et jookseb kokku. Et aga jah, et, et nagu ise tsiteerida iseennast, tekib selline sürreaalne tunne, aga aga ühesõnaga, mis ma öelda nüüd tahan, on see, et et see sümbioos, see kuulus sõna sümbioos ei loe enda kontekstis nagu ära leierdatud sõna sümbioos mind mind intrigeerima. Et kuidagi ma tundsin ära, et vot see on see, mis mind huvitaks teatri puhul ja et ja samas sellest tantsust ma ei teadnud suurt midagi. Ja teatrist nagu juba natukene midagi aimamisi teadsin ja siis see tundus selline põnev teekond, mida ette võtta. Te iseennast korrata liialt, sellisel juhul võib-olla saab mõelda või võrrelda, kuidas on muutunud aja jooksul see, mida sa siis teatris hindasid või millist maailmas luua tahtsid. Ja kuidas on see tänaseks muutunud. Vot see on väga huvitav jälle, mis sa välja tõid see oma maailma loomise mõiste. Sellepärast et see oligi, mis neil võib-olla kõige rohkem intrigeeriv, sest et kogu see kaasaegse tantsu ja kaasaegse teatri noh, nii-öelda siis mis, mis võiks eestikeelne vaste olla sellele sõnale skeene, eks ju. Oskad sa veel. Aga põhimõtteliselt on mõistnud väli, väli, noh, me ei ole ta niimoodi võtnud kasutusele, aga aga et no mis mind just huvitas, on just see oma maailmade loomine, et selles mõttes, et selles klassikalises teatris või Draama Draamateatris on just see juba olemasoleva dramaturgiapõhine lavastamine, eks ju, ja interpreteerimine, aga just see, et nullist luua see täiesti oma maailma, vot see ongi see, mis mind, mis mind väga huvitas. Ja et mitte niivõrd nagu tõlgendamine ja sealt edasiarendamine, vaid just see, see, see nullist alustamine. Ja, ja kui sa küsid, et mis on muutunud siis selles mõttes mingis mõttes nagu ei olegi muutunud mind jätkuvalt, see kõik huvitab aga, aga võib-olla paradoksaalsel moel nüüd on tekkinud üks lisaaspekt või nüanss, et, et järjest rohkem hakkab hakkab. Orbiidile tekkima iseenda sisekosmoses huvi just nagu juba olemasoleva valmis dramaturgia vastu. Et hoopis siis võta see see ette ja sellega ka natukene niimoodi jõudu katsuda. Inimesed, kes ei ole sinu lavastusi näinud ja kes küsivad või paluvad kirjeldada, et mis see siis on või mis seal siis toimub? Tavaliselt neile vastatakse nii isiklikes vestlustes kui ka paljud kriitikud või teatrivaatlejad sõnastavad seda esmalt, nii et seda peab lihtsalt ise nägema seda reaalset absurdset peegeldust või kõverpeeglit tänasest tänasest maailmast või üldse maailmast meie ümber. Mis siin selles kõverpeeglis just paelunud on, miks läheneda just sellise absurdsus kaudu? No sa, see on jälle selline selline teema, et ma ei oskagi seda. Noh, see on minu viis rääkida siis võib-olla sellistest Ühiskondlikest valupunktidest, et mitte nagu minna liialt traagiliseks, aga et jätta see, see absurdse pool elu on olemuselt ka ikkagi kuigivõrd absurdne. Ma leian, et, aga, aga samas nagu lihtsalt see on niisugune. Siuke ma ei oskagi öelda, kas ambivalentse küsimus, et kuidas, nagu noh, jah, vaat, jään jälle jään jälle. Jään kuidagi jänni jälle nende sõnadega siin, et. Jah, ma ikkagi leian, et see, et see samase. No see on jah, see viis kuidas rääkida Ühe silmapaistva tunnusena ei tunnusjoonena, sinu lavastustest tuuakse kõigepealt sageli esile etendajad metsiku energiaga etendajad, kes on olnud sul kord, näitlejad, kord tantsu taustaga, kord tsirkusetaustaga Nende abil veidrad, täiesti sürreaalsete Ireaalsete ja võimatuna näivate olevuste ja situatsioonide loomine laval. Mis tähendus kehal, kui sellisel on sinu töös üldse, kas on vahend, millega sa lood neid maailmu või tekivad neist ikkagi olulised tegelased sealt see kõik kokku, kõik kokku ma jälle ei saaks niimoodi ühte teisest eraldada või kuidagi seal jah, niimoodi separeerida, et see kõik on ikkagi, see on nii ja naa, see oleneb jälle konkreetsest lavastusest või konkreetsest stseenist isegi või noh, et, et seda ei saagi mitte kuidagi üldistada. Et jah, kus sa niimoodi pitsid siis siis noh nii ja naa. Ja samuti on mäng, eks joon, mis on pidevalt läbiv nii Nende kujund ilmade poolest kui ka visiitkaardina lavastuste pealkirjad on sageli mitmetähenduslikud, kaheti loetavad või, või lihtsalt jälle sellised reaalsed koon pure mind võib main põletatud väljade hurmaa mida see kahe mõttelisus avab. Aga ta avadki siukse. Kuidas seda noh, sihukse tõlgendus välja mitme kihilisuse või noh, ka elu mitme kihilisused, et kõik ei ole nii mustvalge ja, ja et sellise erinevate rakursside küsimus, et et noh Selleaastased ei tugine siiani vähemalt sellisele kindlale ühesele, tekstiile või selgele loole mainisid, et nüüd on küll rohkem huvi juba selles suunas vaadata, seda ka proovida, jah. Ma olen ka seda teinud, aga, aga, aga, aga jah, ikkagi ka see ka see dramaturgia, millele ma tegin, ei olnud niivõrd lineaarne narratiiv. Aga jah, et nüüd on küll tekkinud see, aga põhimõtteliselt jah ei ole, et senimaani suures ulatuses olen ma teinud täiesti nullist. Kuidas üldse oma prooviperiood te ette olete valmistanud või kas oled võib-olla oled etendajatega proovisaalis kohtunud ja sealt hakkate minema, et kuidas selliste maailmade kokkupanemine kujunenud on? Kildhaaval? Tead, sellega on ka selline asi, et et üks asi on, millal algavad füüsilised proovid. Aga, aga ise ma alustan ikkagi juba hoopis hoopis varem. Et aga see ettevalmistamine ei ole niimoodi, et ma nüüd lähen mingisuguse kaustikuga ja siis hakkan hakkan hakkan maha lugema mingisuguseid mõtteid vaid vaid see on niisugune pikaajalisem protsess. Et ma ei oska niimoodi määratleda, kas aasta või või pool aastat jälle, oleneb, oleneb konkreetsest lavastusest juba, aga, aga jah, see protsess hakkab palju, palju varem juba pihta. On see mingi visuaalne kujund su peas või mingisugune juht, idee või mingi tegelaskuju, keda sa näed kukla taga ja tead, et vot just sellist pilti sa tahad näha või meeleolu, kuidas lavastusetti on, on kujunenud või kuidas muutunud on aastate jooksul ja tead, seal on ka jälle väga-väga erinev see isegi kõik see, mis sa loetlesid. Need on ka täiesti pädevad. Mõnikord on üks aktsent, mõnikord on sul kogu tervik juba eos niimoodi kohe olemas. Teinekord on mingi üks, üks aktsent, milles ta hakkad, mis, mis, mis on nagu impulsiks ja ja millest sa hakkad naguniimoodi vaikselt kasvatama. Et, et see on, see on väga-väga erinev, jälle ei ole ühest valemit valemi järgi nagu kuidagi ei, ei saagi tegutseda. Kuivõrd sa ise oled tundnud, et sa oma töödega võid ennast korrata? Tead, ma ise ei mõtle niimoodi, selles mõttes ma ei mõtle sellistes kategooriates, et, et on olemas selline asi ka nagu käekiri, millest ei saa üle ega ümber. Aga ma ja mingid kordused minu töödes on ka täiesti teadlikud. Ütleme niimoodi, kui keegi võtaks diskograafia ette, siis ma ütlen, et väga räägi nõuga, märgisüsteemi süsteemselt või et noh, et omas siukseid märgisüsteemist. Et ma ei eeldagi, et et kõik selle välja loevad, aga see on minu enda jaoks noh, selles mõttes, et et ei suru midagi peale. Samas ei ole eelduseks teose tõlgendamisel. Aga et aga on ka selline jah, et teatud teatud kordused on jah, täiesti tahtlikud mis minu mingi oma oma värk, mida maja. Aga kas igal vastuse oma selline tervik, kas neil eristuvad sinu jaoks selged sõnumid või keskne idee? On ka teinekord leitud, et sinu lavastused võiks kõik üheks suureks lavastuseks kokku panna. Siis oleks küll väga pikk vaatamine ja selles mõttes, et, et tehagi üks lavastused, nad sobiksid kokku kõik ahah, seal põnev kuulda, ise ju niimoodi ei mõtle ja ei tea mida, mida teised mõtlevad, et vaat, ma ei oska, ma ei noh, jah, et kuidas sa siis ise seda niimoodi määratleda, et põhimõtteliselt sa asud, asud lavastust looma ja siis siis sa ja siis Loodsa e sa ise ei mõtle niimoodi, et kas ma kordan, kas see, see keskne idee, vaata, ma olen teda kuskil öelnud ka, et noh, mingis mõttes kirjutad sa ikka üht ja sama raamatut. Sest et need põhiteemad on ikka samad noh, ega me ei pääse sellest elust ja inimesest ja ja kogu sellest maailmast ei pääsed. Et lihtsalt küsimus on konkreetsetes aktsentide, sa lähed nagu natukene kitsamalt mingisse teemasse, aga aga põhiolemuselt räägin jah, samadest asjadest lihtsalt, et natukene eri rakursi alt. Kuulame vahepeal ühe muusikalise vahepala kollektiivilt, Paavo, Harju. Kas võid avada, mis tähendus sellel kollektiivile sellel palal sulle on? See see konkreetne lugu oli siis, oli ühes siis lavastuses põletatud väljade hurma. Mõtlesin, et äkki äkki võiksid sobida. Kuulame. Meiega on delta stuudios lavastaja Renate keerd, kellega vestleme tema lavastuste maailmadest ja nende maailmade loomisest ja jõudsime siin vahepala ajal omavahel vahetada paar mõtet, et lasteaial on tihtipeale oma loomingust tegelikult väga raske rääkida või seda niimoodi detailselt lahti kirjeldamata sõnadesse panna. Nojah, no ma teiste kohta ei, ei saa ju öelda, aga, aga minul on küll niimoodi, et et, et ma olen kuskilt juba edastanud ka, et ma tegelikult eelistaks helistasingi kõnelda läbi oma lavastuste eelkõige. Sest et see rääkimine sellest, ega seal enda jaoks ka selline Natuke tabamatu ja sõnastamatu ja selline võlumaailm, et noh, seda ei saagi kõike niimoodi sõnadega sõnadega väljendada. Keda võiks igal juhul esile tuua, on sinu lavastuste etendajad, kes on ju ikkagi need kaasteelised, kes seda maailma reaalselt ja füüsiliselt siis laval loovad, olgu inimestena või olenditena või abstraktsete kujunditega, mis parasjagu lavale tekib, nendest absurdseteks dias reaalsetest kildudest. Kuidas olete leidnud need inimesed oma töödesse, sul on olnud nii näitlejaid, edendajaid, akrobaat, et kuidas iga töö jaoks selle pundi kokku kogud. No kõigepealt, mul on oma trupp, Kompanii, mille ma asutasin. Kas nüüd võis olla 2012? Ega ma täpselt ei mäletagi enam, aga need trupi liikmed omakorda kasvasid välja minu stuudiost, mis mul oli enne seda siis stuudio noortele kaasaegse tantsuteatristuudio treek. Ja, ja siis ja siis ma osutusin kompani nii ja kutsusin siis Mõnedes oma stuudio liikmed sinna juba professionaalse trupi. Ja siis ma olen kutsunud või teinud ka näitlejatega, et tegelikult sa pead silmas nüüd nii koonus kui vaimu, kus, kus siis et tegelikult vaimu kuskussi. Näitlejad pöördusid ise minu poole. Ma tegin pärast küll selle valiku. Aga et seesugune pikaaegsel protsess ja koonu Truck koonuga oli ka niimoodi tegelikult Ivar Põllu. Nagu kuidagi mahitusel, eks ju, et ta ta. Juba juba pikemat aega rääkis, et, et kas ma ei ja ei ole mõelnud, et võiks, võiks Tartu uue teatri trupiga teha. Kuigi neil otseselt trupp ei ole, aga siis ma hakkasin samamoodi neid näitlejaid siis seal niimoodi vaikselt vaatlema ja otsima mida publiku poolelt sageli esile tuuakse, on see hämming meeletust, energiast, millega edendajad end töösse pühendavad? Need on füüsiliselt äärmiselt nõudlikud sooritused, vahel isegi tuleb pinevus ja hirmgi, et kas need ei ole füüsiliselt etendus, etendajat lõhkuvad. Et on see vaid etendaja professionaalsus, oskus end hoida. Või tead sa ise lavastajana kaassilmas kuidagi, et kuidas seda piiri hoida, kas sinu jaoks lähevad kusagilt mingit piiri? Ei loomulikud jaajaa siiani ikkagi kõige eeldus juba, et noh, et see tehniline baas on nagu kõige kõige aluseks üldse. Et ega ilma selleta ei saa mitte midagi, et noh nagu ma olen juba öelnud ka, et et eks see tegelikult sellise teatrimaagia alla, et kõik peabki nägema, veidikene sellisem hullem välja, kui ta tegelikult on, noh, see lihtsalt see on niisugune paratamatus ja, ja mina ise olen täpselt samasugune ohver, kui ma olen kuskil teatrisaalis vaatamas kellegi teise lavastust ja ja ahetani, oh, et issand jumal nüüd kohe kukub või mis toimub, aga tegelikult tegelikult, et on ju kõik kõik selles mõttes kontrolli all ja väljapeetud, et et noh, see lihtsalt see lihtsalt käib selle alla ja, ja see on juba esimese eelduseks, ma ega sa neid panuseid ka tõstad niimoodi tasapisi, et äkki saaks natukene rohkem, kuid see ei käi, et ega me ei alusta kohe sellest maksimumist, eks ju, see kuskil proovima tasandil juba selline teatrispetsiifika, kuidas proovinspetsiifi, kuidas see kõik kuidas see kõik vaikselt areneb, loomulikult sul on see visioon, aga sa ei saa kohe sellega lavastajana kohe sellega nagu välja seda välja käia. Et niimoodi tasapisi. Aga jah, et, aga selles mõttes ma ütlen, et ma olen, ma olen noh, nii tohutult tänulik oma kõikidele oma edendajatele, et, et, et nad on usaldanud ja ja et nad on noh, võtnud selle vastu ja suudavad seda teostada, et et noh seda tänu ma ka ei oska, niimoodi ei suudagi välja vedada, lihtsalt hinges on sihuke suur-suur tänu. Kuigi lavastustel võib-olla ei ole sellist ühte ühest teemat ja osutust igaühel eraldi selgelt niimoodi sõnastatud vähemalt või manifesteeritud. Millised küsimused sinu jaoks olulised on praegu? Su lavastused on ikkagi peegeldused ajast sinu ümber ja sellest, mis meie ümber ja sees toimub. Aga mis nähtused sulle silma on hakanud viimasel ajal, mis sind kõnetab ja mis paneb sind neid maailmu laval kokku looma sellisena? Jah, vaata, sa ütlesid, et lava lavastati, pole ka kindlad või ühte ideed, tead isegi mul mul nagu seal. Endal jookseb see, see, see, see üks idee seal, aga aga noh, tead, ma saan öelda niimoodi üldistatuna siin siin ma peaks nüüd üldistama jah, et ikkagi sihuke inimeseks olemine ja, ja, ja, ja kuidagi endaga kontaktis olemine, õnnelik olemine, sellised baasväärtused, et jõuda, et jõuda sinnani ja seda nagu see on, see, millest ma pean ja mida ma nagu tähtsaks pean. Olulisena, mis järgmisena plaanis on, tead, ei tea, ei tea ma tõesti, ma kui mul ei ole plaanid selged, siis ma nagu väga ei, ei soovi soovi neid avaldada ka, et põhimõtteliselt tahaks puhata natukene. Et. Et sa mõtled uue lavastuse kontekstis jah, siis, siis ma praegu on plaanid lahtised ja ja ma ei tea veel ei tea veel natuke maja jah. Natuke vaja puhata ja olemasolevate lavastustega või juba valminud lavastustega etenduskordi ju jagub rohkem kui küll. Jah, praegu praegu ju on täitsa olemas mängukavas. Hetkel on vist kolm, kolm lavastust, jah, jah, tuleb ju siin Tallinnassegi varsti kohe tahe ja vaimu, kus, kus ka ja noh, niimoodi niimoodi vaikselt. Lennati suur aitäh delta saatesse tulemast kutsuma oma maailma natukene avamas. Meiega oli sürr reaalsete keeriks mängude lavastaja Renate Keer kelle lavailmadest parema aimu saamiseks tasuks neisse ise sisse sukelduda. Aitäh veel kord tulemast, aitäh, aitäh, jääme kohtumisteni. Kõike head.