Keskeprogrammi valik kavas on Persona saatekülaline on Silvi Vrait ja teda usutleb Marje Lenk. Kuidas sa elad siin? Ma usun, et, et võib-olla mingitel perioodidel elus ma olen hullemini elanud, aga päris halvasti pole ma kunagi elanud need. Kui ma ütlen hästi, siis ma ei valeta. Mida sinu horoskoop ütleb, kas praegu on hea aeg või, või, või keskmine või halb või? No minu jaoks, see tähendab ikkagi eelkõige nagu enamasti alati on olnud õudset avamist ma ei saa sellest üle ega ümber, vahepeal tahaks nii jalad seinale lüüa ja, ja no täiesti mitte midagi teha. Ei kui ma seda siis paar päeva saan teha, siis tähendab seda, et järgmised päevad on jälle topelt raskemad, nii et parem olgu siis see töö juba nii sujuvalt jaotatud, kui et sa pead raba mõni päev ennast täitsa haigeks ja, ja siis muidugi õnneks mul harjumus päeval magada. Nii et praegu on niisugune rabamise aeg? Tundub küll, ikka kevadel kipub asi hulluks minema. Kas sa teed endale seda horoskoopi päevade kaupa veidi pikema perioodi peale ja ma ei tea üldse horoskoopi endale, vaatan teatud tähtsaid punkte. Või kui vaatan, ütleme näiteks midagi hakkab viltu kiskuma, et mis põhjus võiks olla siis lihtsalt jätan selle asja sinnapaika, kuni tuleb parem aeg. Aga seda, seda päris vaatamist on mu elus väga üksikud korrad olnud ja jumal tänatud, on sellest vaatamisest kasu olnud, et ma ikka vaatan edasi ka, ma arvan, kui on vaja midagi väga tähtsat otsustada. Kellegile teisele horoskoopi mida sul selle inimese kohta on vaja teada milliseid andmeid? Mida täpsem, seda parem sünnikellaaeg päev. Kuu, aasta ja koht on neid soovijaid palju, mõnikord on neid olnud küll, aga ma, kuna ma sellega praktiliselt enam ei tegele sest muud tööd on nii palju, siis pole võimatut, meile hakkan, ma ei ole kunagi öelnud, et ma olen astroloogia täitsa maha jätnud vaid, et ma olen nii-öelda, ma ei tea, puhkuse võtnud või et seda laulmist ja koolitöid on nii palju olnud, et kuna ma järgmine aasta tulen muusikakoolist ära, siis võib-olla mul jääb mingisugune väikene mulgukene sinna, et et need, kes on tahtnud siin saab nendele ka tagantjärgi ära teha või siis tuleb mõni uus, aga ma võtan siis hästi vähe. Ja ma teen siis niisuguses tempos nagu mulle sobib. Miks sa ära sured koolist? Ma tulen sellepärast, et esiteks kunagi ma arvasin, et võib-olla tõesti omandivahetus tuleb, et ma siis nagu vähem laulan. Ja et siis sobib niisugust igasugust muud tööd ka võtta, et sunnil on eelkõige väga tähtis kindluse tunne, et tal on materiaalne, see mitte, ta on rikas, vaid, et tal on kogu aeg kuskil midagi olemas, et ta ei ole täitsa näpud põhjas. Muideks rahakotist raha otsa saab, siis ma mitte ei lähe paanikasse, aga ma hakkan õudselt raha peale mõtlema, kuigi ma tean, et mu pangas näiteks on eksju aga rahakott on tühisen, jube tunne. Et ma tulen sellepärast, et mul on muud tööd niivõrd palju ja koolis on see natukene paksu verd tekitanud kuna nendel on nüüd uus liin. No ma usun, et see on rahast tingitud, et muusikakoolis võetakse võimalikult õppejõudude arv väiksemaks, kohe kõvasti väiksemaks, tahete aetakse Ta ja eelkõige siis minna nende kallale, kes on ise väga aktiivsed kuskil mujal kelle puhul ei ole ilmselt karta, et ta jääb ilma leivata, näiteks. Et siis õpetajateks jäävad need, kes istuvad seal rõõmsalt ja teevad oma tööd, aga kes ringi kappavad, neid eirata, eriti tahetena, tulles astroloogi juurde tagasi, ütle millal see sinu jaoks kõik algas, kuidas sa need horoskoobid leidsid enda jaoks, mis naised üldse tunnevad huvi selliste asjade vastu rohkem ja kunagi Ma mäletan, keskkooli ajalgi käisid mingid trükitud päikesemärgi kirjeldused ringi ja kui ma tagantjärgi mõtlen, siis nad ei olnudki ebatäpsed, päris head, kust nad tulid, keegi ei tea, kuskil inimeste käes liikusid nii nagu igasugused asjad liikusid inimeste käes küll Hiina, Hiina filosoofia kohta igast kirjandust ja võib olla käes isegi liikus poliitilisi asja, minule neid ei sattunud, aga kuna ju igast asju toimus kuskil nagu astroloogia ja see kuskile alateadvusse nagu pidama. Et kui selgus äkki päeval, et Eestis on ka neid inimesi, kes tõesti päris tegelevad sellega siis üks ühe sõbranna kaudu ma sain selle, ta nimi oli Smirnov siiis aga Igor Mangi käest nagu sai selle oma horoskoobi ja siis küsis, kas ma ka ei tahaks. Kuna enamasti mötlesin igast asjade peale ja siis siis ma olin sellega nõus ja Igor oli ühel päeval mul Kaunase puiesteel, elasin siis Tartus oli mul ukse taga selle horoskoobi, ladus selle mulle ette ja siis kuna ma nägin, et mul tekkis küsimusi päris kõigega, mitte rahul, vaid midagi oli seal, mis pärast selgus, et sünniaeg oli mul vale midagi kogu aeg kraapis, nagu ei olnud päris see ja ajaliselt need ennustused, mis tulid, nagu pärast selgus ka ei hakanud jooksma. Siis ma jälle tänu sellele samale sõbrannale, kes töötas siis praeguses Mustpeade majas kultuurnikuna Öeldakse metoodika on siis tema viis mind kokku selleaegse siis ta oli vist Tombi nimeline kultuuripalee, selle kunstnikuga, kes oli Eda Paukson, siis nemad juba oma mehega olid juba mõne aasta sellega tegelenud. No lihtsalt, ega elus lükatakse ette inimesi, kes lükkab. Eks ole, vaatame ülespoole, keegi lükkab, kuskil lükatakse halbu asju, lükatakse häid asju, pannakse sind proovile. No loomulikult kristlased ütlevad, et astroloogia on täielik jama sest et ainult jumal teab, mis meiega toimub. Aga aga kui mind ikkagi selle juurde viidi, ma kardan, et kuskilt otsast ma tänu sellele olen ka jumala juurtel jõudnud, tähendab arusaamisele, et miski meid juhib ka neidsamu samu planeet. Mõned aastad tagasi oli sul raske operatsioon, sa elad ühe neeruga. Kas miski ütles sulle ka, et mine arsti juurde? Kuidagi see oli, mul oli ikka otsene verejooks paremast neelust, nii et mul ei olnud seal enam midagi mõelda, sest mul ei olnud ju valusid ega midagi. Mul mõnikord, kui ma pikalt käisin. Näiteks kui välismaal sai käidud, siis sai kapatud mööda kaubandust hästi pikalt, kohe seitse-kaheksa tundi vääraks oli, siis ma tundsin, et mu selg kohutavalt valutab. Hakkas täitsa niimoodi tuksudes kõvasti valutama, aga ma ei ajanud, et see võiks olla neerudega, sest ma olin maha, istusin Vello, kadunud. Tähendab, see momentaalselt kadus siis ja ma ei osanud selle peale nagu midagi öelda. Ja kui sai seda tselluliidiravi tehtud, teadmata, et üks neer võib haige olla, siis võib-olla ei olnudki haige, võib-olla ta siis jäi alles haigeks, kust ma seda tean? Ma ei tea midagi ja ma ei, ma ei ole lasknud ka oma tuttavatel sensitiivi teil seda vaadata, et millest see oli? Seal oli kohe kindlasti ei hakka, jõud oli tõukejõud, jah, suri kasvaja. Sa oled seda meelt, et raskete haigustega karistatakse inimesi elus tehtud valede tegude ja negatiivsete mõtete pärast. Üldiselt küll jah, kas just karistatakse, ma ei nimetaks seda sõnaga karistamine. No võib selle seda, mis ta nagu asemele siis ütled sellele sõnale, eks ju. Aga ta on märk sellest, et, et sa oled oma keha mingisse punkti viinud ja eelkõige just tänu mõttemaailmale ja pessimismi-le ja mida mul kui tagantjärgi mõelda, tõesti oli palju rohkem kui praegu praegu ikka mõni asi, millega ei ole rahul, aga ma ei, püüan mitte närida ennast sellega, püüan ennast mitte süüa sellega selle mõttega, et enesehaletsuse ja kõige muu sellisega, mida ikka juhtus, seda enam, kui ollakse kunstiinimene mõttemaailma ikka palju, palju emotsionaalsem. Sooni läksid kirikusse ja lasid end ristida. Jah, ühelt poolt miski ütles mulle seda, aga teisalt ma teadsin, et, et see on ka üks teie tervenemise poole. Ja kuna tegemist oli Emmanuel Kirsiga, keda ma juba ennem seda usaldasin, ma olin lugenud tema artikleid ja, ja ühesõnaga kuskilt keegi soovitas mulle ka, et võiksid selle ära teha ja ma olin juba mitu aastat seda plaaninud ka siis, kui ma ei teadnud haigusest üldse mitte midagi. Ja isegi Eda oli ka üks nendest, kes ütles, et, et ega sul mööda külgi maha jookse. Aga ma olingi teatud punkti juba jõudnud, kus see ei olnud mitte lihtsalt haiguse pärast minemine, vaid see oli juba arusaamine, et see ümber jumala ei pääse, usud temasse või, või sa ei usu, aga sa ei pääse pärast tundsid ennast kuidagi kergemini väga. Ma läksin, ma ei tea, kas ainult sellele kindlasti see oli üks punktidest, ma läksin operatsioonile ikka täiesti, eneselegi uskumatult väga rahulikuna ja väga täitsa uue inimesena ma tegin veel köha puhastusse ka ennem seda ära kui palju operatsioonist aegade, aga see on, no sügisel saab viis aastat, mis arstid ütlevad, tiptop siiamaani on öelnud jah, et kõik on korras. Kaua sul aega enne läks, kui uuesti laulma hakkasid? Pärast oppi? Ma Ma hakkasin ikka paar nädalat vast oli möödas ainult. Ja no arst ise ka imestas, ma ise valisin endale operatsioonipäeva, mis tähendas kiiret paranemist, mitte niivõrd operatsiooni õnnestumine, ühelt poolt, aga teised tähendas see kiiret paranemist juba natukese aja pärast ma kappasin oma arstile vastu mitte kappasin vaid jalutasin muusikakooli ees on üks selline plats selle Jaani kiriku ja muusikakooli vahel. Selle diagonaali peal tuli mulle Aivar Tilk vastu ja oh oh mis sees, need on maa, veel kutsusin ta plaadi presentatsioonil ja see oli pärast haiglast tulekut. Muusikal on tervendav mõju. No paraku jah, ma olin küll natuke kõveras, Need, esimesed päevad, aga kool ja läksime ka vaatama, mis teised õpetajad seal teevad ja mis seal kohe tundi andma ei kippunud, sest püsti seista oli raske. Aga Operatsioon oli mul 20, et kas oli kuus ja 26? September ja kuskil oktoobri esimeses pooles on meil kooliaastapäev. Ja sinna ma siis läksin kirikusse, sellele terve kool läks nagu sinna kontsertile jumalateenistusele, siis ma ikka läksin kohale, kui mantel vajutas kangesti õlgade peale ja oli niisugune hõre ja mõtlesin kõvasti kaalust maha. Mis iseenesest oli väga mõnus. Sa oled suure töö, raba ja rabad mitme koha peal, kuidas oma südant treenid? Sa mõtled otseses mõttes või kaudses mõttes no nii ühte kui teistpidi arstid ütlevad, et tuleb olla südamlik. Terve ma olen, jah, kohati olen, seda ei ole. Paratamatult see. Ma usun, et ka see neeruhaigus oli kuskilt otsast seotud, minu elukutsega. Ühelt poolt oli, oli ta seotud probleemidega minu elus, aga teisalt oli ikkagi ka võimendatud mõnes mõttes minu töö poolt sest kuidagi armastan väga läbi elada kõike, mis ma, mida ma laulan, püüan seda vähem teha, tähendab, ma teen seda teise nurga alt. Ei lähe kui mingist traagilisest asjast jutt või kurvastada, sest kuna mu elu enda elu ei ole enam nii kurb siis siis ka minu lähenemine nendele võrkudele asjadele on filosoofiline. Selline natuke kõrvalt vaatav. Et selles mõttes ma nüüd südant hoian, küll suitsu tõmbad, ei, pole kunagi tõmmanud. Tõmbasin suitsu siis, kui ma olin fiksis aga mitte see olnud, tähendab suitsetaja suitsetamine, kuna meil oli siis väga palju sellist ringisõitmist bussiga siis busside pidevalt paksu suitsu täis. Ja mul oli palju kergem, kui ma olin ka üks puhujatest, sest kui ma hakkasin seda õhku sisse hingama, eriti kui jahe see õhk, siis olin täitsa lämbumas ära. Ega siiamaani on see mitte iga suitsetaja, ei loobu suitsetamisest, kui näiteks minu kui mittesuitsetaja kõrval autos istub, ta teeb ikka akna lahti, hakkab suitsetama siis on mul mitte ainult suitsuhais, vaid ka see tõmbetuul, mida ma absoluutselt ei kannata. Need sellest loobumine oli väga raske, kuna ma ei olnud sõideta. No ja nüüd on neid öiseid sõite ka ilmselt vähem jääks. Aga sellegipoolest nüüd on mul ma parem, kannatan kas või panen, ma ei tea gaasimaski pähe. Aga ma enam seda vastuvaistu puhumise metoodikat enam ei kasuta. Kas sa numeroloogia vastu oled ka huvi tundnud ja ta kuskilt otsast kattub? Astroloogia tulemas on praktiliselt sama, aga numeroloogia peab väga täpselt teadma ja sinna numbrite maailm on väga sisse sukelduma ja uurima neid neid ida, idast tulnud igasuguseid numeroloogia variante, sest seal on igasuguseid, kõige parem, minu meelest on kõiki neid ühendada astroloogia, ütleme, numeroloogia ja siis võtta näiteks taro kaardid veel juurde. Veel see süsteem ka kuskil 1000, siis mul on üks tuttav, kes väga hästi seda valdab, tema tulemused on, on väga-väga täpsed olnud, kui ta on teinud. Kas vanemad on sulle õige nime valinud? Misse numeroloogia ütlebki, eks vist ikka on jah, selles nimes on, on sellist võimukast egoism ühelt poolt. Teisalt on seal varjatud küll nimes, teisalt on seal liikumist ja reisimist, mida on ka mul parasjagu olnud, seda ütleb astroloogia mulle. Et ma päris ainult kodumaale istu. Kuigi see käib nagu igal inimesel ju laineti, kohati reisib palju ja siis erisi üldse ja ja siis ta Annabel tegelemist kunstiga nime sõnade sees, et täitsa klapib, sa oled alati Silvi olnud või on sind lapsepõlves teistmoodi kutsutud? Ma üldiselt maalinikas Silvi küll, aga silphiks on tüütud self seif silkuks nüüdnud mentsiku ja silk laustakson, kammi töötada, seal see oli. Tähendab Ma võiks selle inimese perekonnanime isegi öelda, et ta võiks häbi olla, ütleme, niisuguse nimega nimetas. Aga tema oli jah, ainukene, kes vastu tulles mulle niimoodi ütles, kes püüdis mind alandada. Aga nüüd ma tagantjärgi tean, et ongi üks liik inimesi, kes niimoodi teiste teiste seljas elavad. Ju tal hakkas siis endal parem ta laksist, parem jah, ega ta ise ka suuremat nii väga kaunis mees ei olnud veel noormees. Sa oled Pärnu teatris mänginud mustlast muusikalis. Kas sul on elus mustlastega kokkupuuteid olnud? Mitte et nüüd aktiivselt, et Morris nüüd nendega tihedalt suhelnud või midagi laulnud mustlaslaule. Ühes programmis Kaunase restoranis oli omal ajal väga vahva varietee Tartu tingimustes. Ja üks ühes programmis ma laulsin ühte mustlaslaulu, mis mulle kohutavalt meeldis, muidu täitsa vaimustuses sellest ja mul oli vastav kostüüm seljas ja ma mäletan, et sõpruse majas mingil kohvi, kohvik-klubiõhtu või midagi, mis oli seal mul jälle paluti seda laulda ja siis kohe nii õnnelik ja ma tahtsin veel neid rohkem õppida. Aga kuna rakendada neid ei olnud praktiliselt kuskil, siis, siis ta jäi sinnapaika. Ja kui mulle siis see võimalus tuli, seal ei olnud küll väga, ei olnud mustuslikud, need laulud üldse eriti natuke olid, aga mitte päris sellest Hollases siis mul ei olnud õieti selle kuju sellise tõlgendamise vastu midagi, sest selle nimi oli saatus. Seda saatust oleks võinud ükskõik mis vormi panna, teda lihtsalt seekord pandi mustlasena lavale, nii et. Ja mustlastega see pistmine ka, et ikka iga inimene vist on tänaval kohtunud ennustajatega. Ja enamus nendest olnud on olnud negatiivsed kohtumised, tähendab see, kes hakkab kohe raha välja pressima, eks igaüks nendest tuleb selle mõttega. Aga kes kohe rahast rääkima, selle vastu tekib vastureaktsioon ja ma ei lase endale ennustada ja siis öeldakse ikka väga halbade asja praktiliselt näitaks ära. No mis mulle elus on võinud teha, seda ma ei tea, lihtsalt, sest et halvad asjad tulevad niigi ilma selle mustlase, Need Miseta, aga üks mustlane mulle kaks korda ette sattunud ilmad teist korda oleks teadnud, et ta on juba minuga rääkinud. Ükskord oli ühes ühes kosmeetikasalongis, kus ta stabiilset istuski, seal oli üks kabiin vaba talle toodi sinna vanu lasteriided ja siis lasti tal ennustada seal lihtsalt, et inimest aidata. Ja ju ta oskas ennast nii serveerida teda tema vastu tekkinud vastureaktsiooni. Ja teine kortsutuste mulle siis muusikapäevad olid Tartus, mul oli poiss juba olemas, ta oli mõneaastane ja siis ta sattus mulle seal teatri ühika juures vastu muidugi jäänutele mageda tunne, mustlasverd sinu soontes ei voola, mis veri sinu soontes voolab, mina ei teagi, mis seal ega pole võimatu, mustlasõliga voolab. Sest mu isa õde, näiteks kui me 90. aastal Ameerikasse jõudsime tema kuskilt nii väga uduselt väljendus, ütles, et ma ei tea täpselt, aga mul on niisugune tunne, et kuskilt keegi vanaisa või vanaema või keegi on kuskil väga mustanahaline. Selline mustlase moodi. Aga kus ta tegelikult oli, seda ei tea, võib, võis, ta võis ka olla soomlane tumeda nahaga, sest neid leidub ka. Nii et isa oli sulle soomlaste järel soomlane sündis Ameerikas ja, ja tuli siia noores noore mehena. Karjala-Soome sattus kõigepealt tänu oma isale, kuna isa suri kohe ära, siis ta jäi ilma peale ja ta ei osanud enam kuidagi ennast tagasi smugeldada leidnud enam teed, mitu korda ta on käinud Ameerikas, need nüüd on ta kaks korda käinud. Kõigepealt me käisime kolmekesi, silver, mina ja tema, see oli veel vene ajal, Vene rubla ajal sai suhteliselt odavalt lennata, välja arvatud seal kohapealsed lennud, need läksid ikka kohutavalt kalliks. Muidugi käis minu raha koht koti pihta stega, isal ei olnud selliseid rahasid mis oli ka täitsa loomulik, ma teadsin, et see niimoodi läheb ja teine kord siis panin ta üksinda Helsingis lennuki peal, sõitsime laevaga siit sinna ja siis viisin ta singisse ilusti lennujaama ja ja saatsin ta läbi sealt, kus ta siis edasi sai. Ilusti ja sugulased olid nii toredat, hoolitsen ta eest, kui oli vahepeatus, siis oli, olid ratastooliga teenindajat vastas, kuigi ta oli noh, täiesti elujõus ja, ja, ja heade jalgadega mees, aga no lihtsalt selleks, et õigesse punkti sattus, et ei peaks otsima seal suurtes lennujaamas, kus minna. Kas sul on isa päritolu pärast olnud ka mingeid sekeldusi? Ei ole otseselt reisisid olla kaudsed sekeldused minuni jõudmata. Tähendab see see jama, et pidevalt inglise keeles laulsin, see oli ju kogu aeg, aga keegi mulle seda ütlema ei tulnud, et pane suu kinni lõpetama ingliskeelne laulmine. Kuna Tartu ülikool mind päästis, ilmselt see siiski oli autoriteetne koht. Nii et otseselt küll mitte, võib-olla iseendal midagi oli, aga vangi teda ei pandud ja kujul küüditamise aeg täis siis ka kuidagi imekombel pääses võib-olla julgetud teda lihtsalt Siberisse viia, kui nad on ikkagi välismaalane. Kui vanaisa on 85 78, elavad ikka Kehras, Kehras. Omal ajal abiellusid paljud eesti mehed ja naised välismaalastega, et saaksite ära. Kas teil ei ole kunagi olnud mõttes sellist sammu astuda, küsitakse? Ei mõttes mul sellist sammu pole olnud otseselt nüüd ma nüüd hakkan meest otsima, kes mu ära viib. Aga kui see mees oleks tekkinud ja mul oleks tõeliselt tõeliselt suur armastus olnud, ma olen, ma teen ainult asju armastuse pärast, selliseid asju ma usun. Ja keegi ei tulnud pakkuma ka. Ja küsitakse, millal te tundsite esimest korda, et nüüd olen ma lauljat. No neid neid momente on mitu olnud. Kõigepealt kui ma päriselt Ma hakkasin ja olin veel isetegevusena, õppisin ülikoolis ja pärast seda olin õpetaja, siis ma ka ikkagi juba tundsin, et ma olen laulja. Lihtsalt sellepärast ma laulsin laule, inimene, kes laulab, on laulja. Aga siis, kui ma sain päris juba loobuda muudest elukutsetest ja sain ainult laulma hakata, siis ma ka tundsin, et ma olen nüüd laulja, selle järgmine aste. Ja, ja kui ma siis nüüd Tallinnas olin ka mõned aastad ära laulnud ja tundsin, et ma juba mitmeid laule laulan, nii et mulle endale meeldib siis ma tundsin jälle, et ma olen laulja, see oli kuskil ütleme nii. 10 aastat tagasi ja nüüd mõned momendid olnud, et ma jälle tunnen, et ma olen laulja mingil teisel tasemel. Et see kõik selline inimese kasvamine ja muutumine, sellised, ma usun, et igal inimesel oma elukutses on mingisugused väiksed arenguetapid, et siis iga kord peatud ja mõtled, et ma olen laulja. Kui sa kuuled oma esimesi salvestusi, kas siis häbened ka mõnd laulu? Ja mitte otseselt häbeneks, aga no kuulata küll ei taha. Et keegi kuskil kuulab, ei saa üldse aru, mis seal nimega hullusti on, aga kui on mõni koht näiteks jäänud selline sisse pärast lindistamist, mida ei olnud aega ümber teha või olid mõningad kiired Linnistamised või täitsa jumala uus laul nimetas nooti sõna teese puurid neid seal mikrofoni juures, laulad selle asja linti ja siis et jumal tänatud, läbi sai, eestikani kuulad, kas sul on kodus kõik lindid olemas? Ei ole, kahjuks. Niivõrd paljud on tundnud huvi selle vastu, et mis sa jamad ja pahandanud minuga. Kuna see tempo on kogu aeg kiire, siis ma, mul on see kogu aeg meeles, et mul on midagi puudu kuskilt. Põhiasjad on muidugi olemas, aga väga palju on puudu ja kuna mul on vaja nüüd ühte demolinti hakata tegema sõidu jaoks, siis nüüd ma olen ka nagu fakti ees, et me peaks ikka pingutama ja jaak mulle teatas, et tead, et meil on Jürisson jah. Selle Taavo Remmel, mina ja Jaak, et meil on mingisugune selline asi linti mängitud, ma, mida ma üldse ei mäleta. Et olevat mingi pool tundi. Kas Tiit Vartsovi kellelegi hääl ütleb vahepeal noh, järgmine lugu, järgmine lugu. Et me ilmselt oleme siis midagi otse niimoodi lindistanud lugu loo järel, mis on selged olnud. Mis lood need on, ma isegi ei tea, ta lubas mul selle tuua mingi CD peale, et võib-olla saab neid kasvatada natuke. Kas ahel on viimastel aastatel muutunud ka? Ma ikka arvan, et on. Mootorid mahlakamaks ja väljendusrikkamaks. Tämbrid on natukene juurde tulnud, võib-olla, no midagi on võib-olla ära kadunud, midagi on asemele tulnud. Ja hääleulatus on endiselt suur, sealt ei ole midagi maha läinud. Ma ikka arvan, et väljendusrikkamaks ja kas sa oled põhiliselt iseõppija olnud ja täiesti õige midagi on öelnud, siis on konkreetse asja kohta, et näed, siin sa laulsid, mustad või et näed siin ma tahaksin, et sa teeksid nii või naa, näiteks eile laulsin oretseigeri bigbändi, selle fonolev muinaslugu muusikas mille kohta on küsitud, miks pole seda kunagi laulnud, eile laulsin lõpuks linti sele ja laulsin kahes keeles. Absoluutselt erinevad variandid tekkisid tänu keelele. Et seal on ka kenasti, ütles, et vaktsiin oleks kihvt, kui sa teeksid niimoodi ja siin võiks nii teha ja siis ma teen. Aga et see oleks nüüd kellelegi õpetamine, seda mitte. On sul absoluutne kuulmine, ei see on hea või halb. Ühelt poolt ja teiselt poolt halb. Nende Labsoluutsetel kuuljatel on probleemid, nad ei suuda kannatada neid noote, mis ei ole päris täpselt, mina suudan väga hästi kannatada. Kuigi mingi pill on madalam või kõrgem, mul täitsa ükskõik. No ma tunnetan ikka, ma hakkan automaatselt õigest kohast laulma, aga sellepärast, et ma olen harjunud. Et see on nagu mingisugune, see ei ole, ei, absoluutne suhteline, absoluutne kuulmine, vaid seal mingi kolmas sisse söödetud, pähe tambitud õpilaste hulgas on olnud absoluutse kuulmisega. Ei ole vist, ega nad ei tule, mul oli väga teatama seda, aga mulle tundub, et ei ole ja ja ma arvan, et minu puhul on see päris hea, et, et see on niimoodi olnud. Kui palju sul praegu õpilasi on? Muusikakoolis praegu on kuus ja kaks nendest lõpetavad, kolm peaksid järgmine aasta lõpetama ja üks on pakultatiivne, tema võib õppida või mitte õppida. Kindlasti ise soovib. Aga ta on selline musikaalne poiss ja võtab hästi külge, nii et no ma usun, et kui tal vähegi tahtmist on, siis ta ka ilma minuta edasi laulma. Sa oled ise õppinud Kehra muusikakoolis klaverit, kui praegu tuleks äkki asendada bändis näiteks klaverimängijat, kas sa saaksid sellega? Ka mitte iial, kui ma laste muusikakooli lõpetasin, siis kohe sinnapaika see kõik jäigi ja mõtle, kui kaua aega sellest möödas on. Ja ma ostsin eelmine aasta klaveri, et hakata taastama seda, mis on olnud, et ma noodist, ühtegi teist võin juba ära mängida, aga kuna mida suhteliselt vihale see, et ma ei oska improviseerida. Et ma kuulmise järgi nüüd võtaks kohe mingile laulule mingi harmoonia taha ja teeks seda absurd. Tule välja üldse. Persona saatekülaline on Silvi Vrait. Kas kõikide pillimeestega, kellega sa oled koos töötanud, on sul säilinud? Head suhted. Ei tule küll ühtegi ettekeelega, kelle puhul tahaks teisele poole tänavat minna. On, on sellised, kellega on vähem või rohkem olnud seda läbisaamist kui, kui on kellegagi vähem olnud, siis need on olnud sellised momendid, kus kus inimene teatud olevik olekus, näiteks kui on olnud pillimehega, kes armastab viina visata kes on küll võib-olla andekas ja muidu ja muusik siis mõningaid ilmselt väga muutuvad. Et siis ma ei ole tahtnud nendega eriti suhelda, kui ta kaineks saab jälle siis okei, millised on sinu suhted Silver isaga, Viktor Vassiljeviga, kuidas te läbi saate, ka head suhted on meil. Silver teab, et viki on tema isa ja loomulikult teab, et tegemist on tema pojaga, kuigi alguses ta püüdis nii, no tal on selline naljasoon nagu omapärane selline nagu kes kontserdil käisid juubelikontserdil need, mäletad, et Vicky ütlus pani kontserti punkti, keegi ei julgenud enam lisalugu küsida, leheski kirjutati sellest, et et fix on nüüd nii vana, et, et me ei jõua enam ühtegi lisalugu saagida. Kolm 30 aastat juba koos mängid ja kombel jäigi aplaus kohe peaaegu no mitte lausa nüüd evakatanud inimesed, aga kohe kuidagi lõppes ära. Et alguses püüdis ka need umbes sinu poeg ja mulle kuidas su poeg elab ja, ja ta on nüüd ikkagi aru saanud, mõistnud poeg ja materiaalsete eriti meid toetada ei suuda, aga noh, aeg-ajalt on niimoodi, et, et lähme koos poodi, siis tema maksab arve või midagi sellist. See on kaudne Silveri toetamine ja noh, me oleme ju ühes pundis. Fiks on endiselt laval ja meie läbisaamine Rickiga ei ole alati nii hea olnud, kui ta on praegu. Küsitakse, mis teile Viktor Vassiljevi juures nii meeldis? Räägite temaga kokku hakata elama ja isegi lapse muretseda. Lapsele muretsen siis, kui ma temaga ei elanud kokku. Ta käis mul külas lihtsalt. Meil oli nõndanimetatud külalisabielu või see ei olegi abielu, ma ei tea, mis asi see on, aga elasime me koos poolteist aastat ja seda võis küll kooseluks nimetada, aga ma olin siis noor ja loll ja väga armukade. Kavik ilmuga lihtne ei olnud. Me saime kohati ülihästi läbi, aga siis siis võis mul kõikjal üle pea kasvada, nii et ma võisin skandaali korraldada. Nii et et noh, ida meenutadagi. Aga mis meeldis tema juures, et see just tema, no mina ei tea, seda, ma ei tea, kahjuks paljud inimesed seda ei tea. Sest et ta oleks võinud oleks võinud olla pikk ja brünett, eks ole, ja ja sale ja mis kõik, aga et on kõike muud kui seda andemas midagi. No vaatame tema silmavaadet ilmse silmade järgi võib ka palju asju ära öelda. Muidugi ta on inimene, kellele muusika on aju, kitarr, muusika, see on tema elu teda tegelikult, mis mitte, miski muu ei huvita. Ja kui on hakanud natukene huvituma, siis on see nüüd hilisemate aastate küsimus. Et ta võtab kõike, mis on väljaspool muusikat kõrval seisvate nähtustena. Ja valetaksin, kui ma ütleksin, et see mulle meeldib. Ma olen ikka tahtnud, et talle perekond ka midagi tähendaks, silver oleks tema jaoks midagi, see on tema jaoks, aga see on niimoodi vikimoodi. Ta ütleb, et ära nõua minult rohkem. Ma olengi selline. Ma rohkem hakatakse, ei olegi võimeline. Et sa pead sellega rahul olema ja ma olen sellega rahul, sest me ühesõnaga mul ei ole niisugust südamevalu, et nüüd miks Vicky minuga ei abiellunud ja ja miks tal on teine naine ja teised lapsed, et ma ei ela seda eriti üle. Mis andekus, muidugi musikaalsus, kui temaga kitarri mängib ja kui talle lugu istub ja ta on selle asja ajanud nii-öelda endast läbi lasknud, siis seda on ikka väge kuulata. Sa ütlesid, et soolide armugadeks kadega oled vahel. Eks ma ikka ma usun, et oleme, aga see on nagu aastatega jälle väiksemaks läinud, ma oskan selle enda jaoks lahti rääkida. Kui ma tunnen, et mul hakkab kadedus nagu mind seest sööma, siis, siis ma hakkan mõtlema, ma olen nii targaks saanud. Mõtlen, miks see niimoodi on. Miks ma praegu niimoodi tunnen ja analüüsin seda tunnet. Ja, ja püüan noh mitte väga ennast selle pärast riielda või? No ma annan endale andeks, selle tunde sain aru, et midagi kellelegi parem ja võib-olla mul ei ole see asi elus läinud niimoodi, nagu ma olen tahtnud. Et siis natuke tunnen sellist, mitte väga musta kadedust, nihukest, suhteliselt heledat, võib-olla mõnikord hallikat. Aga see läheb enamasti mööda ja, ja ma siis leian kohe kõrvale, katsun mingi hea asja mõelda, mis mul lotot, mis mul nüüd endal on, mida temal ei ole. Et ja see tuleb kohe ja, ja siis ma Moraunema Küsitakse. Te olete Silverit üksi kasvatanud, kui te tagasi mõtlete, kas näete mingeid vigu, mida oleks pidanud poisi kasvatamisel vältima? Ja iga iga üksikjamade pigu, mitte ainult üksikiga, ema teeb oma lapse kasvatamisel vigu ja. No need vead tavaliselt selguvad hiljem või need tagajärjed esialgu midagi vapustavat pole ilmnenud. Ja mul on ka mitmed inimesed öelnud, et oh sina nüüd ja kasutad valesti. No mis jama, sa kasvatad ikka temast päris mehe? Ikka vist nii inimesed päris ei ole. Ma arvan, et tal oleks vaja olnud ühte asjalikku meest ka ikkagi peresse, minu isa on asjalik, aga ta on Kehras. Ta ei ole meie juures ja ta vana juba ja haige inimene. Et tema nüüd enam midagi Silverile ei suuda anda, ta on natukene niukseks kaugeks eeskujuks küll olnud talle varasematel aastatel. Et eks see selline meelitamise moment mul tema puhul on. Aga ta ei ole seda halvasti ära kasutanud. Ainuke asi, mis on võib-olla, et ta ei ole. Ta ei ole selline väga aktiivne ja väga rabeleb ja tahab seda teha, jätab teiste tema tahab ka teatud ühte asja, ta läheb nagu mingi asi hakkab teda huvitama, siis ta läheb lõpuni fanaatiliselt lõpuni. Ma leian, et ühelt poolt, see on väga hea. Teisalt, et teised vaatad kõrval näed saagi midagi oma kätega valmistada. No miks ta ei taha seda jalgratast ise parandada või miks ta ei taha nüüd mingit asja meisterdada ja miks sa teda ei õpetaja, miks levi siin need on? Ehedad tavaliselt, kes küsivad. Üks vanem meesterahvas, sõber, 68 aastane, kes ilus, fantastiliselt palju elukutseid omandanud ja kes üliheade kuldsete kätega olnud, temal käib nagu see närvidele. Protees vahib ja rikub oma silmi ja nii edasi, aga poisil on pea, on tal hea süda on tal oma kohal. On heasüdamlik. Ja esialgu mulle. Piss küsitakse, millise maailmakuulsa meeslaulja või näitlejaga tahaksite koos laval olla. No ma ei teagi, no miks ta peaks maailmakuulus olema, mul piisab kohalikestki? No kes on kohalikes niisugune, kellega on väga hea laval koos olla, kellega ma olen olnud, on olnud Tõnis Mäega? Ta muidugi, ta on ise ka selline tugev isiksus ja, ja omaette kuju, et et sa pead olema ikka väga niisugune võrdväärne partner tema kõrval, kui sa tahad temaga koos mingit asja laulda, et ega väga hirmsat ei arvesta. Aga me ei ole ka teisalt ühtegi klassikalist duetti temaga laulnud. Me oleme laulnud laule, mida tegelikult loodetakse üksi, võib-olla välja arvatud see Tõnise, Silvi pluus, mis oli temaga ma hea meelega teeksin mõnda asja veel, siis on Jaak Jürisson, kelle hääled meil lähevad väga hästi. Kuna jaak laulmise suhtes üldse vegani skeptiliselt meelestatud ta laulab, kui muud teha ei ole. Või väga peale pressitakse. Et aga samas kui ma olen palunud, siis ta on teinud seda ja, ja tõesti väga ta nii musikaalne ta oskab nii hästi teisega arvestada ja ei suru ennast peale, nii et temaga on ka ülihea. Oleks hea näiteks laulda Koit Toome, kas ta on seda palju neid harjutanud. Aga tema puhul ma siis noh, siis ilmselt peaks natukene mehelikult häält tegema. Ma olen võib-olla liiga liiga selline madal või noh, kohati kohati natukene mehel tema jaoks teatrilaval igatsed. Oi, kuidas veel, ma ei, alles natukene olin, ma olin küll ülihaige, siis ma ei ole kunagi nii haige olnud sellel ajal, kui ma olen pidanud etendusi tegema. Stajal hääl praktiliselt oli olematu. Ja, ja au Ivo Ivo-le, kes võttis seda asja väga nii rahulikult. Ta teadis, et ma teen selle asja ära hoolimata kõigest ühtegi etendust ei pidanud ära jääma. Aga ootan küll kohutavalt ja ma tean, et nüüd kõik asigi projektidena. Ja kui keegi keegi kuskil laudox välja, et mind on jälle vaja külmas, jookseks kohe jalad villi. Selline küsimus, kes eesti meeslauljatest on püüdnud teiega kuraneerima hakata? Kes on püüdnud kur Ameerimakata külge löönud küll mõned need on niuksed ühe ühe õhtu asjad nii-öelda aga et need lausa oleks tahtnud kohe pikemat tutvust luua, praegu ei löö ette kedagi. Mul on igast suhteid olnud, nüüd ma olen üpris kergemeelne inimene olnud nooruses näiteks Tõnu Kilgas ega oli kunagi väikene selline. Aga ega ma tema maitse ei olnud need meil see asi arenenud kuskil seal oli rohkem temapoolne nooruse lollus, minupoolne. Minu kogenematus eelkõige siis ta oli. Siis kui ma olin praegu süütu. Jah. Siis jah, on olnud selliseid üksikuid, eks nad ole arvamused ka lõppkokkuvõttes olnud, aga kuna teine pool ei ole väga tõsiselt asja võtma, tunnetan selle ikkagi ära. Siis ma ei, ei pressi enam peale alguses pressiline, siis lõpetan ära. Tõnuga, võite veel laval kohtuda, mine sa tea, ei, me oleme jah kohtunudki ja me saame ka ülihästi läbi. Mulle õudselt meeldib see, et inimesed, kellega ma olen kunagi koos olnud laval või, või elus. Et ma olen nendega jäänud endiselt inimeseks ja suhted on paremad kui kunagi varem. Paljud näitlejad on öelnud, et pärast neljakümnendat eluaastat läheb teatris igavaks, kui ei tule just geniaalset lavastajat, kes näitlejat raputaks või temas mõne uue külje avastaks. Kas sind kui lauljat on ka igavus kimbutanud, tunnete vahenditi? Momendil on üldiselt ma olen selline tüüp, kes kannatab laulda üht ja sama asja palju. Kannatan küll selle välja, et ma pean näiteks ma ei tea, 10 10 20 aastat või seesama laulule olnud, kui see on hea laul ja ma olengi seda teinud ka ühelt poolt, kas nüüd just alati oma soovile ka publik nõuab, eks ju. Mis laulud need on, vana pildiraam on üks selline igavene laul. Teine on see meisingress erinevates variantides, mõni võib-olla, et ma olen seda algusest peale laulud eesti keeles. Ja ma kannatan selle kõik välja ja rutiini, ma kannatan väga hästi. Ma kannatasin ilmselt ka laeval töö välja, ma arvan, kuigi ma pole seda kunagi teinud rohkem kui nädal aega. Et ma olen väga hea rutiini nii-öelda inimene, et ma ei lähe väga endast välja või noh, psühholoogiliselt mõju mulle teab kui halvasti. Aga siiski, no mingid momendid on, et nüüd oleks vaja mingit täielik pööre teha ja tavaliselt mulle lükatakse need ette ilma minu tahtmata näiteks seesama kuningas ja mina, see oli kohe täpselt niisugusel momendil, et ma pidin äärepealt telefoni otsas röögatama, kui Ivo Eensalu mulle helistas. Sest esiteks oli ülisuur üllatus, et pärast nii paljusid aastaid pärast Sorbast veel kellelegi tuleb äkki meelde, et ma võiksin kuskil lava peal mingis noh, teatritükis kaasa teha Aviska draamas kaasa teha, muide seal pole keegi veel. Seda pole veel keegi avastanud. Vea. Küsimus inglise keel pressib Eestis kõvasti peale ja suur osa meie firmadest kannab inglisekeelseid nimetusi, meie kõnekeelde on ilmunud inglisekeelsed väljendid ja nii edasi ja nii edasi. Kas see, ma loodan, et minu keelt või mitte ja kas see häirib sind? Jah, häirib küll, kui kõne kõnekeelde juba tulevad, sellised, ma ei teagi, mis Stoffid ja värgid. Ükspäev lugesin ühte artiklit lehes, kus kellegagi intervjuu, kellel iga kolmas sõna oli mingisugune inglise keelest võetud otse eesti keelde. Seda on üpris vastik kuulata. Ja kus seda inglise keelt väga peale surub on kõikidele inimestele hästi kuuldav kaks takti ette. Mitte Erik, sest mina olen üks nendest venelane rajal, kes laulis inglise keeles, kes sai selle pärast kannatada konkreetselt selles saates, siis ma siiski leian, et ei, ei, voolaks mööda külge alla, kui inimesed erinevates voorudes laulaksid erinevates keeltes, siis kui inimene tuleb eesti keeles hästi, siis ta on kindlasti hea laulja inglise keeles hästi laulab, siis ta veel ei pruugi olla. Mul endal see aastaid-aastaid probleemiks. Siin on selline küsimus, spetsialistid arvavad, et mõnekümne aasta pärast suureneb Ameerika Ühendriikides räägitama inglise keele ja Inglismaal räägitava keele vahe nii suureks et ameeriklane ei suuda lugeda briti lehti ilma sõnaraamatu abita. Kas ameeriklaste inglise keel on sul selge? Ei, ma ei arva, et mul ei ole midagi seal ei üks ega teine, selleks, et sinna süveneda, peaks seal elama, sest erinevates piirkondades räägib ta nii suur maa räägitakse erinevaid, kasutatakse erinevaid hääldusi ja, ja ka sõnavara on kohati erinev, mõnes osariigis võib olla sulatatakse sõnad rohkem kokku ja teises teises vähem ja ma ei ütleks, et see mulle väga meeldib. Ma koolis õpetan sellist briti inglise keelt ikka praktiliselt, kuigi oma hääldus on rikutud. Ameerika inglise keele poolt ei ole nii palju rikutud, et see kedagi häiriks. Sest kui ma olen pidanud kuskil intervjuud andma või siis pressikonverentsile esinema või midagi siis on alati imetletud seda keelt, mida meie inimesed oskavad kaasa arvatud ka minu oma, nii et. Häbeneda ei ole midagi ja. Ei saa, ma ei ole, sest Ameerika valitsusega väga vaimustatud, aga filmid ja kõik see muusika, see surub kogu aeg peale. Ja normaalsete laulude tekstid on ka normaalses keeles neidki sõnu vaatan kirjapildis siis mõnikord küll tekib küsimusele, mis keel see on. Kas ma ei võta seda vastu, eriti kui uud jäävad vahele ja ja koolis lapsed kasutavad Ameerikanismi väga palju, ütlevad, aga seal oli niimoodi, siis tuleb jälle meelde tuletada ja Me õpime briti inglise keelt. Palun, kui siit koolist ära lähed, tee, mis tahad, ju praegu me katsume ühte liini ajada, et mitte asju segamini ajada, sest me muidu ei tea, mida nõuda. Me ei tea, kas kalev kirjutatakse Ooerryga lõpus või ainult Ooerryga. Kui me laseme kõigel sündida, mida me siis me ei saagi enam tõid parandada või mis argikeelt õpetada õpetaja midagi selgeks, siis vaadake ise edasi, mis saab. Silvi, kas õpetaja olla on uhke ja hea? Kohati küll ja mitte alati. No kui nii klassijuhataja töös mõnikord tekib selliseid momente, mõtlen, et mis mina nüüd seda rollisin mängima pean seal nagu mingi roll. Et mul on see antud mängida, siis mängin kohati on väga tõsiseks selle rolli juures, õpilased ise ei tea, et, et ega ma ei taha selline olla, nagu ma pean olema. Sest muidu lihtsalt kasvavad sul vaikselt üle pea ja sa ei saa üldse nendega hakkama enam. Täitsa loomulik, et murde-eas näiteks nagu minu klass on. Et minusugust õpetajate närvihaigeks pidada nagu üks väljendusi, üks päev, sest ma olen inimene, kes nõuab distsipliini. Noh ma olen siis nõus, okei, ma olen siis närvi ja kuigi ma tean, et ma ei ole tegelikult Sul on kuues klass, seitsmes seitsmes klass ja sinu poeg käib ka klassis, ta võtab vastu päris rahulikult, ma püüan puurida, et kas mõni norib kasu kallal või ütleb, et su ema on hull või midagi. Siis ta ei ütle seda mulle, kas ta säästab mind või kedagi teist, ma ei tea. Aga ta ei kaeba. Kas sul on ülevaade ka sellest, kuidas lapsed elavad, kellega nad koos elavad ja millised on nende elamistingimus? Üldiselt on vähe, on neid, kellel on halvad tingimused või tagasihoidlikud aga sellel juhul on enamasti tegemist siiski koduga, kus on eksmõistev. Vanem on lapsega, kellel on üks vanem ainult. On on juba meie klassis lapsi, kes, kelle vanemad ära surnud. Mis teha, need on just meesterahvad olnud ja ja meie maailm on kuidagi jõudnud sellisesse punkti ta eetrist alati olnud, et mehed kas annavad alla või, või jäävad haigeks või on neil nii suur pinge ja pere eest hoolitseda ja tööd rabada ja niimoodi, et mallid asju tean endiselt ja ühel poisil on eriti raske seis kodustele. Ema oli haige ja ja isa isa, noh, mingil määral nende eest hoolitseb, aga siiski mitte piisavalt ja selle perega, mul on pidev ühendus, telefoniühendus ja muidugi oma poisi mingi naabrivanaemaga ja vanematega maga vestlen, sest ta on ikkagi minu, minu poisi poisiga ühes pingis ja ma pean ikka teadma, mis toimub, millised sinu enda elamistingimused on. Ma olen neid jõudumööda püüdnud parandada. Ma oleks muidugi pidanud seda varem tegema, sest ilmselt ma elaksin siis natuke paremast paremates tingimustes. No mina siis jõudsin ka lõpuks nii kaugele, et ma läksin Haabersti linnavalitsusse ja küsisin, et kas ikkagi ei oleks midagi võimalik osta mingit asustamisõigust ja kuna ma teadsin, et küll vist nagu hiljem selgus, et oli seadusevastane see värk, eks ju. Aga kuna ma seda õnneks ei teadnud, siis Läksin rõõmsad ja roosad sinna kohale. Ma olen muide ka pärast uurimisorganites tänu sellele käinud, kas ma midagi nihverdanud seal? See selleks igatahes ma elan Astangul mida peetakse väga halvaksrajooniks, mida, mis ei ole tegelikult tol rajoon. Rajoon on väga hea, välja arvatud majade välimus. Ja ostsin sinna kolmetoalise korteri. Hiljem ka erastasid nele. Panin oma oma vanemate ja kõikide kaardid sinna sisse. Nii et jah, kolmetoalises korteris kahekesi võib elada, küsitakse, millal sa viimati tantsisid. Tantsi siin, huvitav, kes see võiks olla? Südameid tantsima? Ma otseselt nii pikalt ja pidevalt ei olegi tantsijate lava peal. Laval üldiselt ei ole enam nii väga staatiline, nagu ma vanasti olin, kohe üldse ei liiguta, mulle meeldib liigutada ennast nüüd Soovatega eriti meil selline repertuaar, kus kohe kisub tantsima ja seal ma siis tantsingi, aga publiku hulgas üks tütarlaps otsima ükskord tantsima. Amigo ütles, et mis, mis teeb, postitas keegi teine, laulis mingit lugu ja päris hea rütmikas lugu oli, tõmbas mu kättpidi tantsima poisi imeliku näoga, vaatasin, kaua ta mind rebin, ma läksin, siis mõtlesin, et ega see tükki küljest ära ei võta, eraldi jo tantsitakse ja kui väga tahaks Kuigi tantsima minna, kas sul on mõni selline meestuttav, kes? Tuleks ka meelsasti kaasa, ma arvan, et ei ole, need muusikud ei viitsi tantsida. Neid ma ainult tunnen. Ja kui ma tunnen kedagi teist, siis need on abieluinimesed ja nüüd helistan siis koju ja ütled. Kuule, ütle oma naisele siis ma lähen sinuga tantsima. Võib-olla mõni tulekski, aga ega ma ei ole nagu selle peale eriti läinud. Ma tahan õudselt tantsida. See olgu teatavaks nendele, kes, kes tahavad tantsima, oskad tantsida. Hästi. Ma nihukest klassikalist asja, ma olen kunagi keskkooli ajal käinud tantsukursustel, ma ei mäleta enam. Aga niisugust eraldi sellist tõmblemisi tantsusid omastamises. Küsitakse, kui te saaksite suure plaadifirma omanikuks, kelle plaatide väljaandmisest alustaksite ise endale loomulikult. Ja ja annaks isenda viis plaati järjest välja. Kes oleks järgmine, järgmine oleks no mis, võtame, võtame siis Jaak Jürisson koos otiga, nemad seal teevad igavesest laata, džässi mängivad. Tafeno teeb seal mingi akordioniplaadis, teeb saksofoni, plaadi, laulaks ka keegi siis midagi. No kui sa ühel päeval lauljaameti maha paned, õpetaja ametis ka, võib-olla? Ära nägin, et noh, aga siis võiks ju midagi hakata tegema, avad mõne niisuguse firma, mina lähtun sellest kunagi ei maksa öelda, et seda mitte kunagi ei tule, sest see kindlasti siis tuleb, et ma praegu hea küll, ma ütlen siis, et ma, et ma ei hakka kunagi sellega tegelema ja ma loodan, et see siis tuleb. Ja viimane küsimus, kui hästi tunnete linnuhääli? Absoluutselt ei tunne peale käo, kardan, et õnne kedagi. Mis asi läheb mööda, on, läheb mööda taimed, mis on iga päev mul ees või 10 korda, mulle korrutatakse, et see on nüüd see taim, siis mul jääb meelde, loomad jäävad paremini meelde. Aga linnud, mis teha, ei ole huvi olnud. Tähendab, mulle meeldib, las laulab, aga kes ta on? Ma ei ole nagu lauljategelgi on, paljud õpivad ju pähe plaadi, nimed, lauljate, nimed, heliloojate nimed on ka kõik peas, mina kuuneliselt, ahah, hästi laulab, küsib, kes see on, siis ma hakkan mõtlema. No ja kui tean küll tuttav hääl ja ikka kuulus laulja, siis ma ikka tean. Ja lindudega on sama asi. Tõnu Silvi intervjuu eest, ütle, milline küsimus sulle kõige rohkem meeldis, selle esitaja saab väikese auhinna. Ma ei leidnud ühtegi kehva küsimust, et õieti peaks kõigil auhinna andma, aga kuna plaadifirma omanikuks ei ole mind keegi veel pakkunud, siis võiks olla. Persona saate külaline oli Silvi Vrait persoone. Saate auhinna saab Gunnar Rubin Tartust. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.