Luule. Eestile. Siinkohal mikrofoni on Viiu Härm. Loen teile kolm soneti, mis ma olen kirjutanud Marie Underi mälestuseks. Tema surmapäeval. Veel eile õhtul teie eluajal musti seemneid valge aknalaua pealt korjasin. Silmitsi siin kaua reseda Vaarlassi aknaklaasi najal. Kuid kummaline elujaks on lillel pea poolteist kuud paar habrast vart siin klaasis. Neistsamadest mis lõhnasite vaasis kuu tagasi reseda kimbust, millel on tähendus. Teist teed ei teadnud. Lilleks. Preseeda lõhnaks Saimu hingevärin. Et jõuda Teieni. Oh mis ma pärin? Teie surmatunnil te surma hetkel kukkus raskeid vilju siil aedades. Käis igas aias hoolas perenaine, korv käes ja korjas kokku küpse saagi. Pihk Eivo patanud kurvast endest, kui sinna kukkus paar reseeda lehte. Ei aimanud, et teelevisteid Leite. Nüüd Loen kestvust, mustist, seeenneist, nendest. Kuni paljai luudel on puhas leinalumi kogu talveks. Seegi see leinalaul. See vaevleb igas endas. Ta ainult teie hingest ilma lendas. Seal sureierisse Röitataks keha. Kuid selle sügisese mere kohal. Tehing on juba teel.