Luule. Eestile. Tere, mina olen Eda Ahi ja loen teile luuletuse, selle maa keel. Meie liivlased, allik, saarlased, puna põsised, valge klaarlased köhalased ja nohu lased pideva häda, ohulased, okkalised, mägised, raudsed, rabavad metsikud tamme, laudsed jääri tööd ja ennast täis. Meie pärisorjus on päris. Ta on meil raamatuis suudes ja päis kes seda kord juba sündides päris sõnas ja lihas ta köit mööda käis. Küllap selline saatus, kui tabab ühele rahvale õnne ei too. Kui me ainult ka kaelani rabas, ei oskaks öelda, nii lihtsalt.