Luiskkoor oli möödunud sajandi esimesel poolel nimi, mida saatis austus ja lugupidamine kogu Euroopas. Liiuldajana peetivaid, Nikkolo paga, niinik, spordist veel suuremaks vertoosiks. Dirigendina oli ta vaieldamatu autoriteet tema long külas kõigi kaasaegsete parimate interpreetide esituses. Niisugust kuulsust, mis Louis puuri ümbritses ei saanud paljud heliloojad oma eluajal tunda. Interpreedi tegevus oli tol ajal sõna otseses mõttes hetkekunst. Algelisedki salvestamise võimalused leiti alles hulk aega pärast spory surma. Richard Wagneri ooperireform, ferendusinisti programm, muusika ning Johannes Brahmsi silmapaistev vedu sümfoonia vallas tekitasid nii võimsad muutused kogu muusikaelus. Et spory helilooming osutus kuidagi äkki vananenuks. Tõsi küll, hilisromantismimeistrit Brans Tšaikovskit voosak Richard Strauss kindlasit skoori, teoste kõrget kunstilist taset. Ent need teosed kõlasid kontserdilavadel järjest harvemini, kuni vajusid unustusse. Nüüd avastatakse neid taas. Luisk voor just nimelt Lui, mitte Ludvig, nagu mõnedes väljaannetes sündis viiendal aprillil 1784 Braunschweig Is arsti peres. Kunstilembesed vanemad oskasid poja varakult ilmnenud muusikalise andekuse üle rõõmu tunda ja seda heade õpetajate käe all arendada. Edusammud olid nii suured, et 15 aastasena sai nooruke viiuldaja Braunschweig hertsogi õukonna kammermuusiku tiitli. Paari aasta pärast tegi ta koos oma õpetaja ja ehkki ka esimese poolteist aastat kestva ringreisi mille käigus ta tutvus paljude oma aja kuulsate muusikutega ja tegi ka endale nime. Esialgu küll peamiselt viiuli vertoosina. Järgmine pikem kontserdimatk paniaga kõlama ka juba spory, kui helilooja nine vaheldumisi reisidega peatus pisut pikemalt aega kootas kus sai kapelli kontsertmeistrikoha. Seal abiellus ta 1806. aastal harfirtoosi toret šaidleriga. Sellest ka rohkesti harfipalu ja ansambleid harfiga spory loomingus. Spory kui helilooja kujunemisel olid olulise tähtsusega aastad 1812 kuni 15 mil ta oli teater Anderwini kapellmeister. Viini klassikute, eriti Mozarti mõju on tunda kogu tema loomingus mis ise kuulub küll romantismi hulka. Selles on palju pehmust, mõningast salapära ja müstikat, kuid moodsastile omast Kromaatilist tunglemist. Saksa rahvusliku romantilise ooperi esiklapsena on üldtunnustatud Veeberi nõitlit. Kuid ka sellel olid eelkäijad, mille edasine lava saatus ei ole küll olnud nii õnnelik. Ent mis avaldasid veederile tugevat mõju ja olid selle suuna teerajajad. Need olid Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni on tiine ja Luisbori Faust. Mõlemad tulid lavale 1816. aastal, seega viis aastat varem kui Veeberi teos. Spory ooperi aluseks ei olegi ühte poeem vaid saksa rahvaraamatu doktor Faust. Muide, spory Fausti etendust Prahas juhatas Carl Maria von Weber. Kokku lõi skoor 10 ooperit nii eksootilistel teemadel, näiteks jess Sonda tegevus toimub Indias kui ka saksa ainesel ooperis mäe vain. 1825. aastal katsetas helilooja esmakordselt itaaliapärasest numbri ooperiehitusest loobumist. Ta viimane ooper 1845. aastal loodud ristirüütlid on aga juba selgelt vaagnerlikke joontega. Kaks aastat varem juhatas skoor ise kasselis Wagneri Lendava hollandlase. See annab tunnistust sellest, et ligi kuuekümneaastane tunnustatud meister oli aldis uut vastu võtma ja toetama. Aga nüüd kuulame avamängu Luisbori ooperile, Faust mängib Moskva konservatooriumi sümfooniaorkester Gennadi Rustestlenski juhatusel. Luis puuril onyltsa viiulikontserte 15 klaverikontserte neli peale selle veel kontsert ante kahele viiulile, harfile ja orkestrile. Kontsert kahele viiulile ja orkestrile, kontsert keelpillikvartetile ja orkestrile. Favstiga samast aastast 1816.-st pärineb Spouri kaheksas viiulikontsert a-moll alapealkirjaga ilmudo toonast seina kantante. Kaheksas viiulikontsert on loodud suure kiiruga enne kontserdireisi Itaaliasse, kus teatavasti publik hindas põhiliselt vaid ooperit ja veel kanta laulu ega hoolinud suurt orkestrimuusikast. See in modo tuunast seen hakantante laululiste stseenide laadis oli niisiis otsene vastutulek eeldatavale publiku maitsele. Pealegi spuuri kui viiuldajat hinnati kõige enam just Adaadioteesid. Ta ei anna, mis tema käe all kõlasid erilise laulvuse ja pehmusega. Ja selle kontserdi teine osa aaria võimaldas autoril ja interpreedi ühes isikus tõeliselt hiilata paga nii kodumaal. Seal tutvusid kaks viiuldajat ka isiklikult. Meie saame seda kontserti kuulata Bogo tarkotorovitši esituses. Solisti saadab Leedu kammerorkester Sauliasson täitskise juhatusel. 1820. aastal tegi Luis poor Londoni filharmooniaühingu kutsel väga eduka kontserdi matka Inglismaale kus esines nii viiuldaja kui dirigendina, esitades nii enda kui teiste autorite loomingut ja dirigeerimist. Kunstiajalukku on läinud 10. aprill 1820. kui dirigendikepi sünnipäev just sel õhtul Londonis oma teist d-moll sümfooniat juhatades võttis Louis poore esmakordselt kasutusele selle tänapäeval nii tavalisele tunduva abivahendi mis annab võimaluse dirigendile oma taotlusi palju peenemates nüanssides ja täpsemalt orkestrile edasi anda. Peagi leidis laialdase tunnustuse. Šbuur ise kirjutas üheksa sümfooniat. Ent samal Londoni turneel alustas ta ka ühte oma väga-väga paljudest kammerteostest. Kvintetti klaverile ja puhkpillidele c-moll oopus 52. Tema abikaasa toreti tervis sundis ta harfimängust loobuma. Entoret oli varem olnud ka väga hea pianist. Jäit õhutada naist uuesti klaveri juurde tagasi pöörduma. Valiski spoor klaverikvintetti žanris. Tal oli kaks kuulsat eeskuju. Mozarti ja Beethoveni kvintett. Mõlemad Est uuris mõlemad kolmeosalised. Mõlemas osalesid oboe, klarnet, metsasarv fagot ja klaver. Skoor läks eelkäija ist erinevat teed. Ta asendas oboe elegantsem ja võimalusterohkema flöödiga, tegi kvintetti neljaosalise ning kirjutas partiid nii et kõigi viie instrumentalist ja osad on esitajaile väga palju. Võimalusi pakuvad. Eriti briljantne on klaveripartiis. Stuur lähtus pianisti Levirtooside võimalustest, keda ta ise oli kuulnud. Neil olid muutseja Klementi, Jon Siild, Johannes kummel, Ferdinand Triis ja teised sajandi alguse kuulsused. Klaveripartii on esitajale küllaltki ebamugav, ent selle vaeva korvab küllaga teose muusikaline väärtus. Norrecz koori esinemine tekitas sensatsiooni isegi Pariisis. Saksamaast rääkimata. Ja kõik romantismiajastu silmapaistvamad pianistid Mandelson, Moshellessopäen list võtsid selle teose oma repertuaaris. Ka teose kõlapilt on oma ajas selgesti uuenduslik sina ette aimata Wagneri Tristan stiili elemente šotayni, Nocturnide peent meloodika ja isegi Pramsile iseloomulikke jooni. Praegu kuulame klaverikvintett dist c-moll oopus 50 12, osa laar, getocon, muuto esitab saksa ansambel villa muusika, kus pianistina teeb kaasa Kalle Randalu. Naasnud Inglismaalt teatasid skoorid lühikest aega Dresdenis. Carl Maria von Weberi soovitusel sai Louis Puur 1822. aastal kasseli õuekapellmeistrikoha 25 aastase teenistuse järel. Seal nimetati ta õukonna generaal mu sihtdirektoriks. Kuidas seda siis tõlkida, kas muusika peadirektor või igatahes kõrge amet kindral muusikute seas või midagi taolist? Muidugi jätkas skoor ka kasseli perioodil menukas turneesid. Teda kutsuti juhatama mitmete maade mainekaid, muusika, pidustusi. Valmisid üha uued helitööd, mida ühtekokku on üle 200 uppuse kõigist tol ajal kasutusel olnud žanrites. Sporile võlgneb oma kujunemise terve generatsioon viiuldajaid. Neid loetakse 187, kes tema juures õpetust saanud ja hiljem, nii Euroopas kui Ameerikas ilma teinud. Skoor oli Berliini, Viini ja Brüsseli akadeemia liige, Marburgi ülikooli audoktor, paljude kõrgete ordeni kavaler. Kaua valitses kasseli kuurvürsti ja temaga Bell meistri vahel sõbralik läbisaamine. Kuni üks oli vaid muusik ja teine kuulaja. 1848. aasta revolutsioonilaine lõhkus selle idülli. Šboor, kui liberaalne korranlane asus demokraatia ja vabariikluse eest võitlejate poolele võttis osa Frankfurdi rahvuslikust ansamblist, kuhu kuulusid paljud tema tuttavad kultuuri intelligendid. 64 aastane maestro tervitas juubeldades poliitilist koidikut. Nende päevade rõõmus elevus on leidnud väljendusega mitmetes tema helitöödes. Dramaatilises kantaadis vabastatud Saksamaa ja keelbilisekstetis uppus 140 mille autor on kandnud oma teoste kataloogi koos sõnadega. Kuulsusrikka rahvarevolutsiooni ajal, mis viis Saksamaa vabaduse ühtsuse ja suuruse taas ärkamisele. Sellele koidikule siiski ei järgnenud. Veel päeva, vaid äärmuseni pingestunud olukord, mis kasselis küll otse relvakokkupõrgete nii ei viinud tekitas aga nii majanduslikult kui vaimselt kauakestva paine. Muusikadirektori suhted oma kuur vürstiga järjesteravnesid, kuni muusik 1857. aastal sunniviisil pensionile saadeti. Varsti pärast seda tabas teda rabandus, mis halvas vasaku käe ja sundis ka viiulile hüvasti ütlema. Louis poor suri 22. oktoobril 1859. Ja peagi saabus unustus periood. Ent kõik läheb mööda kaunustus. 1921. aastal avati kasselis lõis puurimuuseum. 1954 kutsuti seal ellu spory ühing. Vähehaaval hakkavad jälle ilmuma kontserdi kaladesse ja heliplaatidele tema teosed. Luintsibuceriini lõi 18. sajandi viimasel veerandil uuesandari keelbiliseksteti kahele viiulile, kahelevioolale ja kahele tšellole ning kirjutas neid ise tervelt 16. Järgmistel aastakümnetel see žanr unustati sootuks. Ja siis elustas Luis Puur zhanri oma revolutsioonimeeleoludesse eksteti. Igatseedur uppus 140 pannes aluse 19. sajandi lõpupoole rikkalikule sextetiliteratuurile, mille üks suurmeistreid oli Johannes Brahms. On teada, et aastail 1857 59 Tekmoldis viibides õppis noor Abrams põhjalikult tundma spory loomingut. Vanameistri otsese õpilase det Moldi kontsertmeistri, Karlovy Barcheri juures ja Brans käis ka vanal haigel spuril kasselis külas. Lõpetame saate Luisbori keeldiliseksteti C-duur oopus 140 lõpuosaga esitav ansambel. Villa muusika.