Tere kõigile hilistele kuulajatele. Keskööprogrammi saatejuht on täna Silvia Karro ning muusikaga täiendab lindistatud jutuajamisi Silja Vahuri. Jõuluaeg täis üllatusi, ütleb Pealkiri. Missugused need võiksid olla, kui kasutate Eesti Posti teenuseid? Küsimustele vastamas on kõnelemise järjekorras Tallinna peapostkontori müügijuht Maire Kikkas Eesti Posti e-kaardiprojektijuht Evely Ellart, ökonoomika osakonna juhataja Thea Matson ja tootmisdirektor Maire lodi. Jääge meiega. Eile oli esimene advent ja me kõik saime kodudes süüdata siis esimese advendiküünla see küünlavalguse kubisev leek ilmselt andis võib-olla nagu kõige rohkem märku sellest, et tõeliselt on jõuluaeg käes ja, ja me võime jääda ootama seda jõulurahu jõuluootus, see on meil ju kõigil hinges, mida me tegelikult ootame terve aasta, sest jõulud, ma leian, on see kõige pühalikum ja kõige imelisem aeg selles aastas. See aeg on just nimelt see ooteaeg on aegus. Me võime mõelda igasuguste üllatuste peale ja neid oodata ja ilmselt ka ise neid teha. No päris kindlasti mitte ainult lapsed ei oota neid jõuluüllatusi, vaid ka täiskasvanud. Ja kui nüüd tulla postitöö juurde, siis postkindlasti ka igal aastal otsib ja leiab võimalusi, et üllatada oma kliente. Tallinna peapostkontori müügijuht Maire Kikkas, Te ütlesite kohe juba sõna, et kui tulla postitöö juurde, aga mina siiski enne veel tahaks mitte hakata rääkima tööjutt, too vaided natuke mõtleksite oma lapsepõlve peale. Kindlasti on jõulud seotud teatavate lõhnadega seansi kuuse lõhn, seal küünla lõhn on verivorsti lõhn. Aga lapsepõlvest, no ma võin öelda, et sellel ajal ju jõulud olid nagu mingisugune teema, mida ei tohtinud puutuda, jõulusid ei tohtinud ju pidada sellel ajal. Nii et noh, minu kodus neid küll peeti ja ma tean, et oli keelatud ka kirikus käia ja siis hakanu keelatud leib on alati magus ja, ja kuna me ei leidnud selles midagi, väga halb on, siis me läksime ikkagi ja ma leian, et see kirikuskäimine oli omaette tõesti elamus, sest need kirikud olid niivõrd ilusad ja need jõululaulud on ju võrratult ilusad. Et see tõesti tekitas sellise jõuluõige tunde sellise rahuliku jõulutunde, mis peabki jõulude ajal ilmselt olema kõigis hingedes. Eveli Ellerk. Enne kui tööjuttu hakkame rääkima, kuidas teil on, missugune võib-olla jõulumälestus sellest jõulueelnevast perioodist on teiega praegu kaasas? Ootus kindlasti ootus millegi ilusa, millegi mõnusa ees ja jõuludest rääkida, siis peab ütlema, et minul kangastub pilt ette kohe sellest, kuidas meie. Me jõulusid pidanud kõigepealt perega kokku siis lumisesse valgesse surnuaeda, kus küünlad vilguvad ise küünart kalmule panema. Ma siis oma külmetavate käte ja arvastatega ruttu koju sooja ahju, vasta, sooja jõuluglögi ja verivorsti. Need on minu, minu mõtted ja tunded, kui öelduna jõulud. Ma kujutan ette, et praegusel hilisel tunnil nii mõnigi võis täiesti nagu neelatada, kui te rääkisite soojast särisevad verivorstist ja jõuluplekist ja nii edasi, et igatahes on, mida oodata, eksole, on veel õige mitmed nädalad. Ja, ja kui see õhtu lõpuks saabub, siis kindlasti kas ka sellel aastal ikka pere on laua taga koos. Kindlasti kindlasti koos ja jõulud on pereaeg ja kokkutulemise aeg, kus erinevatest hulkadest, kui lapsed koju tulevad, nii et vanemate juurde ikka suundume. Tea maksa, kuidas teil on samasugused. Lõhnad tulevad meelde, kindlasti tunded on muidugi väga meeldivad ja südamlikud kõnnid rääkida oma nõukogude aegsest lapsepõlvest, siis võib-olla kui pühasid meenutada, siis jõulud olid küll nüid ainukesed pühad, mida ma mäletan. Võib-olla sellepärast, et jõuludeks toodi kuusk ja teine kuusk toodi uueks Aastaks kaks korda kuuske ja lapsed said kaks korda kingitusi. Ja muidugi, ega ma sellel ajal veel aru ei saanud, mida need jõulud tähendavad tegelikult lapse jaoks võib-olla seostus eelkõige sellise rõõmu ja kingituste ja meeldivate toitudega ja ja väga raske oli mõista, miks seda kõike pidi salaja tegema, sellest koolis ei tohtinud rääkida ja miks siis alati küünalde põletamise ajal olid aknad hästi tihedalt kinni kaetud? Muidugi hinge, vot selline soe ja sõbralik, hea tunne. Kuna ma olin maalaps, siis alati oli jõuluda seal maal, Kesk-Eestis eriti hästi palju lund ei olnud, selline periood nagu siin Tallinnas mere ääres on, et lund ei ole, maal oli alati hästi palju lund ja tundus alati silm oli hästi-hästi ilus, et kunagi olnud povi ja vihma. Neid minu lapsepõlve aegne jõulumälestus juba praegu ütlema, see jõuluootus seostub sellega, et millal see lumi hakkab sadama. Sest see jõulurahu tuleb minu arust hinge alles siis, kui seda laia paksu valget lund tuleb taevast alla. Seda me jääme siis sellelgi aastal hoolega ootama, eks ole ju, kindlasti. Enne kui me hakkame nüüd täpselt rääkima inimestele võimalustest, mida pakub Eesti Post neile kingitusi, saata, kaarte saata, kõikvõimalikke asju saata posti teel. Võib-olla me avame ühe kaardi, Maire, ma tean, et teil on siin kaasaseks postkaart, et me oleme jõudnud juba tehnika arengus nii kaugele, et kui te nüüd selle kaardi avate, siis kuulaja kuuleb. Tempod aisakella Laul, me võime jätta teda natuke siin laulma laua peal, kui hakkame edasi rääkima postkaartidest. Me teame, et postkaardi ajalugu on sama vana kui meie laulupidude ajalugu, see tähendab, et on juba üsna pikk ja Maire Kikas mida te veel võiksite rääkida just nimelt postkaartidest. Ja kuna esimesed postkaardid ei olnud mitte jõuluteemalised, siis ma vaikselt selle jõululaulu mängiva jõulumuusikat mängiva kaardi vaikselt ka Ah, läks nii Gract järsku kinni ja nii jätkame siis juttu. Maailma jah, postkartuse ajaloost. Vaata et esimene piltpostkaart ilmus esimesel oktoobril 1869. Ja see oli siis Austria-Ungari postitalituse valmistamise korraldatud postkaart, milline ilmus tervikasjana, see tähendab, et seal peal oli siis juba trükitud mark. Ja kuni aastani 1894 oligi postkaartide valmistamine ainult postitalituste eritoiming, seda ei olnud lubatud kellelegi teisele. Ja alates sellest 1894.-st aastast lubati postkaartide valmistamist siis ka erafirmadele. Eestis on andmeid, et esimene piltpostkaart ilmus 1894. aastal. Ja see oli Tallinna vaatega postkaart. Kui nüüd sinna päris algusesse veel tagasi minna, siis on maid, erinevaid riike, kes tahaksid nagu selle esimese postkaardi tegemise au päriselt endale võtta. Aga on siiski olemas fikseeritud selle inimese nimi, kes siiski selle idee välja käis avalikkusesse läbi ajakirjanduse. Ja on on siin kindlaks tehtud, et 1795. aastal Inglismaal on siis kujundatud ja välja antud esimene jõulukaart. Ilmselt see ei olnud küll pilt postkaardina ka mingisugune nagu graveering, mis siis võis seostada jõuludega ja selle valmistas kunstnik Tobson. Nii palju on teada, aga kui me räägime lihtsalt tavalisest postkaardist, siis on kirjas, et Emmanuel Herman, Austria teadlane, noormees läbi ajakirjanduse teatas, et vaat niisugune idee võiks olla ja, ja tema nimi on siis ka nüüd ajalukku jäänud. Eks jah, neid, neid fakte on kogunenud mitmelt poolt ja väga erinevaid kuupäevi ja, ja aastaarve, aga nii päris täpselt, ma arvan, et ei ole võimalik seda ju paigale panna jala taustal. Jah, just. Aga igatahes oli selge, et algusest peale postkaardid võitsid tohutu populaarsuse. No päris kindlasti ja, ja kui me nüüd tänapäeva välja jõuame, siis et see postkaart on siiski selline võimalus nagu väga isiklikud, tervitada inimesi ja väljendada oma Sis suhtumist, oma soove, oma tundeid, eriti tähtis on see, et saad valida selle pildi sinna kaardi peale, et kas ostad no ütleme siis loodusevaatega või, või mõne geograafilise foto või, ja nii edasi, et neid võimalusi on tänapäeval, kui me kohe tänapäeva jõuame tõesti, kui hästi palju võimalusi on tõesti tohutult palju, aga tahaksin siin lisada, et kindlasti selle kaardi saatmine. See inimlikkuse moment selle juures on just see, et see elutempo, nagu me kõik teame, on meil tohutu kiire, kõigil on kiire, aega on väga vähe. Ja siis, kui me saame selle kaardi, siis me tunnetame, et keegi on võtnud nüüd oma aja maha ta on läinud spetsiaalselt selle eesmärgiga kuskile, et valida see postkaart kirjutada sinna peale oma käega need parimad soovid ja need ära saata ja tegelikult see soojendab südant, kui me nüüd siis Tallinna peapostkontorist natuke ringi vaatama, et me veel ei lähe vabariigi ütleme, jääme siin teie juurde. Missuguseid võimalusi pakute? No siin postimajas, meil on avatud postkaardikeskus esimesel korrusel see on meil avatud aastaringselt ja seal on võimalik siis inimestel valida üle 1000 erineva vaatega postkaardi kõikvõimalikel teemadel, kõikvõimalikel tähtpäevadel. Muidugi, jõulude ajal on need täiendavad väljapanekud, jõulukaarte on kusagil 500 erineva sordi ringis, Tallinnas on meil avatud nüüd jõuluperioodiks ka erinevad erinevates sidejaoskondades suuremad laiendatud jõulukaartide pakkumised. See tähendab, et teenindussaalides on siis väljas spetsiaalsed kaardialused, kus inimesed võivad käia ja oma käega siis katsuda ja valida ja vaadata. Et mida siis ju just sellele oma armsale inimesele saata ja, aga mis te arvate, Maire, et tegelikult millegipärast see tõesti nii on, et inimene tahab, nagu öeldakse, natuke nagu näpu vahel hoida vahel seda kaarti, mida ta saadab, et võiks öelda, no vaadaku kaugelt. No aga samas ütleme, kui inimene millegi eest annab raha välja, siis ma leian, et ta tahab olla kindel, mis asi see on. Nojaa, see on ju täitsa loomulik ka, et paneme siis nina ikka ligemale ja uurime täpselt, mis seal kaardi peal on. Kas ta vastab just täpselt meie maitsele ja sellepärast me olemegi kaardid toonud nagu välja, et inimesed saaksid siis teda oma uudishimu paremini rahuldada? Jaa, jaa. Ja ka leida endale just nimelt see vajalike sobilik. Seda enam, et see suhteliselt uus kaart, jõulukaart, mis muusikat mängib, et ma tahaks ikka ise ka teada, et mis viisi ta siin laulab, eks ole, et see on nagu võib-olla kõige. Ütleme, et ma saan seda katsuda, praegu ma võtsin jälle. Kaardi ja jõuluviise on ju hästi palju. Sünnipäeva laule, juga lauldakse, saame, räägin praegu jõulukaartidest. Lisaks sellele ilusale väljanägemisele tahame, et oleks oleks ka viis, mis, mis veel midagi ütleb. No päris kindlasti just nimelt, et kui osta kaupa, siis ikka teada, mida, mida me ostame. Vot selle jõulukaardi ja nende asjade juures ongi isegi natuke imelik öelda kaup. Aga samas ta muidugi on, eks. Samas muidugi on kaup, aga muidugi jah, ta on, ta on, ütleme nüüd natuke teise kandi pealt see kaup, meie müüme teda. Nojah, ta on müügiartikkel, sellepärast seostame ta kaubaga. Aga siin on jah, see selle kauba sees on juba ka tunded. Ja postkaarte on inimesed hakanud ka kohe koguma, sellest hetkest peale peaaegu mulle tundub, kui üldse kaardid välja tulid ja ja kaart on maailmas väga palju valmistatud. Päris kindlasti jah, ega siin maailmatasemel ei oska öelda, aga Eestiski on väga palju neid, kes korjavad postkaarte ja ja näiteks momendil ongi meil siin Narva maantee üksteise korruse teenindussaalis välja pandud vanade jõulu postkaartide näitus, et kui satute meie majja, siis tulge kindlasti ka teisele korrusele ja vaadake seda näitust, seal on väga huvitavaid vanaaegseid, postkaarte. Need vanaaegsed, postkaardid ka toovad nihukese helluse hinge ikka. Kas siis küünlaleeke, kõrged hanged, taamal talud, aregust paistab valgust, eks ole, kuused kitsekesed kuskil ja, ja päkapikud ja vanavanaaja motiivid jaheneb, kujundused olid veidi veidi teistsugused. Nüüd nad on jah, sellised klantspildid ja, ja kahtlemata on tänapäeva inimesega tan kukla, praegused rohkem nagu vastuvõetavad. Maitsed ju ka muutuvad, aga kas siis nad olid sellised lihtsamad ja aga muidugi ka väga ilusad, väga ilusad ja tegid ikka selle jõulutunde täiesti nii, nagu ta pidi olema. Oluline oli ka see, mis sinna peale kirjutati, mida sooviti. No tavaliselt ütleme vanaaegsetel kaartidel ikkagi häid jõulupühi. Head uut aastat. Nüüd on ka palju igasuguseid toredaid tekste toredate soovidega näidata, midagi täiesti on olemas kohe siin selliseid toredaid luuletusi, toredaid soove üksin meie postitöötajate lemmikkaart, mille ma võtsin kaasa sinuni kaks hästi vahvate paksukest kutsikat jõulukuuse all ja, ja siis üks nagu küsib teise käest, et millest sa unistad ja teine siis väga unista näoga siin oskab, et jõuluüllatusest siin on üks väga, väga tore karbikene, aga siis on, jahtsin jõuluvanadega näiteks selline. Noh, see on nagu laste peal, lasen küll õnne suure koti sees, toogu helde jõulumees ja siis on siin mitmeid selliseid väikseid luuleridu taevas süttivad heledad tähed üha rohkem neid särama lööb 1000 unistust, rändama läheb kaugeid radu sel jõuluööl. Selles selles plaanis on jah, siin õige õige mitmeid, siis on tore lumine metsapilt ja latern lumehanges ja siin on kirjutatud, et see jõuluõhtu imeline valgusaeg lootuste ja unistuste jaoks. Samas on meil müügil ka nüüd veel selliseid kaarte, mis on, mille ostuga toetatakse siis Tallinna lastehaiglat ja siis samuti lasterikaste perede liidu toetuseks Nende müügist osaliselt saadav raha laekub siis nendesse fondidesse ning samuti on meil nüüd siis müügil ka jõulukellukesed, mis on tõesti väga ilusad ja mida võib siis kingituste juurde lisada. Ja, ja nende müügiga me toetame siis Pelgulinna sünnitushaiglat. Pudeleid kaarti isegi vaatate, et kas ikka jälle armastate minna just nimelt postkaardi sinna riiuli juurde või keskuses, kus nad kõik ümberringi on, et vahel te mõtlete, et kuidas on inimestel tulnud see ilus mõte just nimelt niimoodi kujundada, joonistada? Seda ma olengi peale mõelnud, sest ega siin majas jah, liigun ikka ringi ja kui ma sinna postkaardikeskusesse satun, siis päris kindlasti ma vaatan ja uurin natukene kaarte ja, ja tihtipeale tekib ka kiusatus mõni ära osta, sest nad on tõesti võrratult kihvtid, mõned vahvad, et ei leiagi, võib olla otstarvet, kellele momentaalselt nüüd ära saata. Aga Ta on selline, et ta kutsub lihtsalt ostma. Ja tema täiesti täiesti austan ja, ja, ja imetlen neid inimesi, kes neid välja mõtlevad. Sest see fantaasiamaailm on ikka inimestel väga laia ja, ja nad on väga õnnestunud, väga õnnestunud asjad, mis ikkagi post, kartke, praegu kujutatakse Öeldakse, et kõige parem kingitus on omatehtud kingitus. Miks mitte ise lausa joonistada see kaart ja, ja siis kuidagi teele panna? No põhimõtteliselt isegi siin me saame ka kaasa aidata. Sellepärast, et nüüd me oleme arendanud omal välja sellise teenuse nagu fotopost kaht mida siis saab kasin postkaardikeskusest teha ja see tähendab seda, et igaüks võib siis oma fantaasiat siin rakendada selle kaardi kujundamisel ja mitte ainult jõulukaardi paika õndsus orhidee, täht agarti juures. No on võimalus muidugi kasutada ka neid olemasolevaid postkaarti valida siin ja siis kaart välja võtta kaasa, siis ütleme kas sõbravitud oi sugulase foto või või siis ennast lastasin fotografeerida ja see pilt siis skaneerida sinna kaardi peale. Aga samas on siin arvutiprogrammi abil võimalik ka kujundada kohe oma soovi järgselt postkaart. Nii et praegu, kui jõulud on tulemas, miks mitte kasutada seda võimalust, et selline omapärane kaartsisin kujundada ja teile saata. Nii ongi see tänapäev toonud meile kaasa tohutult palju uusi võimalusi. Kuigi kindlasti on ikkagi armas, kui näiteks väike poiss või tüdruk ise joonistab pildi, paneb selle ümbriku sisse ja saadab vanaemale või vanaisale või tädile või onule ükskõik kellele, et hästi armas on ja selle pildi peal on kindlasti palju lund ja on võib-olla kuusk ja ja võib-olla on mõni koerakutsikas või kassipoegi veel kuskil väljas lume peal. Aga see aeg kaasajal on toonud mind internetiajastu nii ja ja teie eesti postis pakkuda tegelikult päris uut teenust. See ei ole küll mitte täna sündinud seal natuke aega tagasi sündinud ja inimesel on võimalus ka niimoodi kedagi üllatada ja see on siis e-kaart. Evely Eller, teie olete just nimelt e-kaardiprojektijuht. Jah, mina tegelen nüüd e-kaardiga ja üldse interneti vahendusel mõni postiteenuste toomise kliendini. Praegune aeg on väga kiire, paljudel ei ole aega, et minna postkontorisse, sidejaoskonda, ostmaks ümbriku, postmarki ja võib-olla ka postkaarti ja selleks et tuua seda rohkem lähemale inimestele. Oleme pannud enda koduleheküljele välja väga ilusa valiku postkaarte ja andnud võimaluse interneti vahendusel saata päris piltpostkaart saajani. Maga uurisin seda teie lehekülge ja vaatasin, et te olete mõelnud tõesti igas vanuses inimese peale. Kui te olete sinna neid kaarte välja pakkunud. Ikka saatjad on ju igas vanuses ja samuti on kaardisaajad igas vanuses inimene rõõmustab selle üle, kui, kui tuleb talle koju postkaart, olgu siis noor või vana. Et tal on niisugused soliidsem, ainult pilte ja samas ka niisuguseid hüüdlauseid, mis sobivatest Lentiineitseritele praktiliselt Me. Nii nii nii juubelikaarte kui kui ka vahvaid multifilmi tegelasi oleme sinna postkaardile seatud. Kui vana, siis see e-kaardi saatmise võimalus on? E, pluss postkaardi saatmisega alustasime oktoobrikuus oktoobri keskel avasime oma uue kodulehekülje ja koos sellega tulime ka siis välja uue teenusega. No ja kuidas on läinud? Läinud on üllatavalt hästi. Vahva oli see, et, et seda teenust juba küsiti varem ja kui me lülitasime oma programmi tööle südaöösel siis esimene saatja oli juba veerand tunni pärast, nii et tõesti oodati seda hetke, millal see võimalus avaneb? Ahah, nüüd võib öelda, et meie inimene on igal juhul iga uue asjaga kohe kaasa minemas. Kohe kaasa minema sea, see fakt kinnitas seda erilisust, selle uue teenuse puhul on see, et postitati Varik, mis on nüüd üleval meie koduleheküljel, on suur ja lai ja tõesti annab võimaluse saata igast erinevaks tähtpäevaks postkaarte. Samas hooajaliselt oleme üles pannud sinna ka vastavaid teemasid, näiteks näiteks eelmisel nädalal avasime jõuluvaliku jõulukaardivaliku. Ja väga mugav on, on istuda oma töökohal ja, ja kui on teadet, kas postkaart tuleb teele saata, siis lihtsalt toksida sisse aadress. Mõnus tervitus valida, see meeldib Poska vot. Ja teele saata niisama lihtsalt ta käibki. Kui me enne siin Maire Kikasega rääkisime sellest, et kui oluline on, et inimene ise mõtleb teksti ja ja võtab, valib kaardi, püüab seda oma pihus ja võib lase käe soojuski läheb kaasa ja ise kirjutab peale aadressi ja nii edasi, siis teie, see uus teenus on ju hoopis teistsugune. Et mitte oma käekirjaga ei kirjutavaid, toksime siis. Aga samas, kas arvate, Eveliga soojus säilib? Ma usun, et see soojus säilib seepärast, et kaart iseenesest jõuabki saajani kohale. See tähendab seda, et saatja on minu peale mõtelnud, ta on käinud, on valinud selle kaardi, kuigi ta pole seda tõesti vastu käes hoidnud ja oma käega kirjutanud, aga mõtted on seal sees. Ja ma arvan, et kaart, mida saab saaja käes hoida, tunneb ikkagi seda soojust, mis on seal sisse pandud. Just nimelt see teenus annab võimaluse saata kaarti sellele inimesele, kes kodus arvutit ei ole. Ja samamoodi ka kirja e-kirjad on praegu väga levinud, et arvutist arvutisse saatmisel kiire ja mugav, nagu ta on, aga kahjuks siiski. Kui õnneks ole paljudel ikkagi veel arvutit kodus ja, ja niimoodi saab mugavalt saata Kaardi kirja koju inimesele, kellel arvutit ei ole linna või maale ka kõige kaugemasse Eestimaa otsa viite kohale v kaugemasse Eesti moodsa ja põis ööläbi kaugemasse maailma otsa seepärast et, et uue teenuse vahendusel on võimalus saata ka välismaale kirju, kaarte. Nii et kindlasti vanemad inimesed Maal kuskil kaugel. Ma julgen küll arvata, kes ei ostagi kunagi endale arvutit koju ja, ja kellel ei ole telefoniliini keelt, üldse arvutit, eks ole koju muretseda, et nemad saavad seda selles mõttes kasutada, meile võib saata ka samas, kus nad ise ka võivad niisuguse ASA teele panna oma oma lastele, kellel linnas on arvata Sõnumit saab saata ka neile, kellel on arvuti ja seda teistpidise e pluss postiteenusega siis on võimalik minna meie sidejaoskond lasta sealt e pluss post kaart täita see ära panna sinna peale tervitus visata postkasti ja nii jõuab see kiri läbi eesti postisaaja emaili aadressile. Need tegelikult üks vanamemm võib teha tõelise üllatuse mõnele noorele sugulasele. Täpselt nii olema võib saata email. Missuguseid ilusaid jõulusalme võib juurde kirjutada, kas teil kohe mõni pähe tuleb? Ma kardan, et kolleegid tulevad appi. Maire, teil oli siin rida salme. Teadsin on täiesti neid igale maitsele. Näiteks selline, kui vaikselt lumehelbeid sajab, õrnalt kellahelin kajab, siis tunned, kuidas küünlaleek su hinge soojaks hellaks teeb. Üllatas Eesti Posti kaudu ja abil, aga samas Eesti Post ja endal on ka mingid üllatused nagu ikka peaks olema jõuluajal inimestele, et võib-olla siis pisut midagi odavamalt ja diaMatson. Ökonoomikaosakonna juhataja. Eesti Post teeb oma klientidele nii juriidilistele isikutele kui füüsilistele isikutele jõulu ja aastavahetuse perioodiks Omalt poolt kingitusi võimaldades saada oma saadetisi veidikene odavamat. Ajavahemikku 18.-st detsembrist kuni 31. detsembrini saab saab riigisiseseid lihtkirju kuni 20 kamiseid soodustariifiga kolm krooni ja 60 senti. Kuna paljud tahavad saata ka esemeid pakikesi kellelegi kingituseks, siis me võimaldame samal ajavahemikul riigisisestele pisipakkidele ja lihtpostipakkidele soodustus 15 protsenti vastava kaaluga paki kehtivast turismist. Kõnnitud rääkida inimestele, mis on pisipakke, mis on postipakk, mis neid eristab siis pisipakk on odavama väärtusega esemekesed kuni 500 krooniga kartuses ja kaaluga kuni kaks kilo. Lihtpostipakil ei ole väärtuse ülempiiri olemas ja kaaluga kuni 20 kilo kingitusi võib saata lihtpostipakiga. Nii et igal juhul, kui tahame saata esemeid, siis peaks mõtlema, et kui suur ja kui raskeid, et oluline on just nimelt see noh, te muidugi ka väga raskeid asju ja pakke viite inimesteni viime küll jah arenema Ta kaalust viime kõik adressaadile kätte ja siis veel üks, võib-olla vähe vähem tuntud saadeti see liik on reklaam back millele täpselt samuti laienevad nimetatud soodustused. Reklaampakiga saab saata kuni kahekiloseid esemeid. Reklaampakk on sisulised, mõeldud eelkõige firmadele, kes saadavad oma klientidele tootenäidiseid tutvustuseks. Ja muidugi needsamad firmad võivad siis saata oma klientidele kingitusi reklaambaki teel. Nagu ma mainisin, on ka reklaampakki soodustus 15 protsenti kehtivast tariifist. Ma nii võiks ka küsida, et Eesti Post ise ka lausa kingitusi teeb ja jagab, ütleme oma inimestele oma väga väärt klientidele. Jõulude ajal, mis te arvate? Ma arvan küll, et oma klientidele saadame kingitusi, näeks oma oma suuremaid ja paremaid koostööpartnerit, peab kindlasti meeles pidama ja ja millal see aeg siis veel on, kui mitte jõulude ajal? Jõuluperioodil on e pluss post-e pluss postkaardi saatmine, samuti soodsam. Nii et ühe kingitusena meie klientidele. Ja tavapärase 10 krooni asemel, mis on nagu postitusmaks interneti vahendusel, on nüüd pluss kaheksa krooni. Ses mõttes kaheksa krooniga. Saab saata interneti vahendusel. Viivuks peatunud käidud, sahtlinurgast kätte puutunud. Taadi jõule, jagesi jõululaule, laula kuuse juures, kus siis sellel jõuluKestokeenik soovil? Aktsiaselts Eesti Posti tootmisdirektor Maire lodi enne kui me teiega edasi räägime, juttu, et missuguseid üllatusi või kingitusi Eesti Posti kaudu või Eesti Posti poolt. Me võime veel sellel ilusal jõulueelsel ajal oodata. Räägiks ka pisut teie isiklikust mälestusest, mis on seotud jõuluga või vähemalt jõulueelse ajaga. Kas kohe tuleb midagi midagi mõttesse? Tegelikult ma mõtlesin seda just paar päeva tagasi, kui ma koju sõitsin töölt, et et viimased aastad ja neid aastaid on siis 10 olen ma töötanud postis ja, ja see tähendab seda, et minu jõulud on seotud olnud tööga. Sest jõuluaeg on vähem või rohkem, aga ta on ikkagi postitöötajatele töine aeg ja ja kui sul ikka jõululaupäeval on veel töö teha, eks siis nii kiiresti mõtted ka pühademeeleolule võib-olla kohe ei lähe. Aga mis nüüd sellele 10-le aastale eelnes? Et minu elus tegelikult siis olid jõulud ka postiga seotud? Tulid nad minu kui, kui postisaajaga. Sest ma olin kõrgkoolis, käisin Eestist kaugemal ja jõuluks ei olnud võimalik koju sõita. Ja siis otseloomulikult olid postipakid kodust need, mis, mis tekitasid selle jõulutunde ja, ja andsid selle pühademeeleolu. Pakid tulid siis kas tavapostiga või tulid nad siis postivaguniga või sai neid mingil muul moel üle antud. Seal olid siis piparkoogid ja kõrvitsasalatid ja, ja verivorsti, Ki sai saadetud. Ja, ja üks esimene jõulumälestus kodust eemal on mul seed. Et noh, ma olin küll suur inimene, ma olin juba juba ikka 20 aastat vana, aga aga tuli ikka tõeline koduigatsus ja nostalgia peale ja ma mäletan, et lasin oma vanadel kolleegidel endale jõuluks saata Muhu rahvariided ja jõuluüritused. Tol ajal olid nad muidugi rohkem uue aasta üritused. Mul on veel pildid alles, kui ma igasugustel pidudel käisin Muhu rahvariietega. Miks just Muhu? No eks ikka sellepärast, et ma ise ju nagu sealtkandist pärit ja ja noh, tol ajal olid Muhu rahvariided ka ühed peamised rahvariided, mida üldse kanti, eks need kihelkonnad kodukoha kihelkonnad, need tulid ikka natuke hiljem. Ja Muhu rahvariided on tegelikult ka väga ilusad ja ma ütleks lausa efektsed. Ja tõepoolest, sest ega mul tookord jah, olid mul laenatud muhu riided seljas, aga siis, kui ma käisin juba malevas suvel ja ühe maleva teenitud palga eest, ma lausa tellisin endale isiklikud muhu riided. Sest nagu ma ütlesin, ma olin viis aastat, olin siis Eestist ära ja ja need riided olid minuga, siis kõik see aeg kaasas, pärast ise ka imestasin, et uskumatu, et noh, noor inimene ja siis pani nagu oma terve suveteenistuse selle peale, et endale rahvariided saada, praegu nagu ei oska seda nii mõista, aga aga vot kodust ära olles siis tulevad igasugused sellised tahtmised ja soovid ja mõtted ja koduigatsused ja siis nutad voodi ääre peal ja mõtleb, et kui nüüd emadeks pannkooki ja, ja sellised asjad kõik. Kindlasti see on selline aeg, kus, kus mõtled koduste peale ja sõprade peale ja ja püüad ise olla hea ja loodad, et kõik teised on head ja see on tõesti selline, eriti härrasaeg. Jah, aga enne, kui jõulud kätte jõuavad, on meil aega mõelda, et missugust üllatust teha kellelegi. Ja Eesti Post on ka mõelnud juba ilmselt tükk aega tagasi selle peale, et kuidas üllatada seda inimest, kes tema teenust ostab ja ja te annate üsna palju võimalusi. Posti kaudu me oma head sõpra, sugulast, ema, isa vanemaid õdesid-vendasid ja nii edasi meeles pidada. Aga lähemalt, et me võiksime rääkida veel mõnest, millest me siin eespool ei ole rääkinud ja üks neist on hästi magus ja üks on hästi magus ja selle tervituse nimi on siis sel aastal suus sulav tervitus posti teel. Ja see on meil nüüd üks ühine projekt siis Fazeriga, et on võimalik saata spetsiaalse ümbriku sees Fazeri šokolaade. Neid võib osta kauplusest, neid võib osta postkontoritest ja need võib saata ka meie Eesti Posti kodulehel külje kaudu. Ja kui on šokolaad ostetud, siis ümbriku saab niisama juurde ja, ja marke peab peal olema Eesti piires kuue krooni eest, nagu ekstra hind sellele teenusele antud. Kui keegi soovib tähitud korras saata, siis tuleb muidugi tähitus maksta, peale panna. Ja teine asi näiteks ilus karp ja ma loen tõeski siit välja, et on Fazeri on kaunis talvepilt ja siin on neid jõulukuuski üsna palju ja, ja siis on veel teinegi ette, see nüüd on karp koos kaardiga või, ja Arcus kaardiga sellele karbile või sellele ümbrikule võib taha kirjutada ka omad jõulusoovid, sest siin on ilus pilt peal. Ja nii ta läheb, ta on tugevast kartongist. Me saame täitsa ise nagu selle karbi teha, nii nagu poest ostame näiteks koogikesi ja siis kohe meie silmal tehakse see karp valmis seas on üsna nutikas ilusa sinise põhja peal jah. Ja, ja kaunistused on, ütleme jõuluvärvides rohelist ja punast ja ilusad karbid on ja, ja siia tuleb kas tingimata ise šokolaad osta poest ja näppu võtta ja viia kuskile sideosakond jaoskonda. Kui me poest ostame šokolaadi, siis me ostame tõesti ise ja paneme ta siia ümbriku sisse ja me ei pea teda viima jaoskonda. Me võime taga kasti lasta need meie kollased postkastid, mis on linnavahel ja igal pool üleval. Enamusel nendest on ka nii suured pilud, et see ümbrik sokolaadi, ümbrik sealt sisse läheb. Ja need kastid ei ole ka nii suured, et need ümbrikud kukkudes hoiavad šokolaad ise päris katki ei lähe, nii et et see võimalus on, kuna ta on lihtsaadetis. Et ei ole vaja minna postkontorisse, sellega ekstra võib kasti panna lihtsalt mark peale, margi jaoks on siin koht ja, ja see tuleb siis peale kleepida ja mark peale ja aadress loomulikult ka. Ja kui keegi tahab nüüd välismaale sellisel kujul saata, siis ta peab küll minema postkontorisse, sest siis ta tuleb teistmoodi vormistada. Aha aga kas interneti kaudu või, või teie e-posti kaudu on ka seda teenust võimalik kasutada ja meie koduleheküljel, kui minna e pluss posti peale, siis seal, kus on jõulukaardid ja sealt edasi tulevadki ka need samased ümbrikunäidised ja sealt on võimalik osta siis ühte sorti šokolaadi, see on kollane Fazeri šokolaad. Tähendab, paber on kollasenurgaga, see on pähklitega šokolaad üks maitsvamaid ja seda on siis võimalik saata kahe erineva karbi sees. Ja niimoodi on võimalik siis saata mul näiteks ühele heale sõbrale Eestimaa otsa see šokolaad, et ainult istun kodus arvuti taga ja kõik käsud annan Eesti postile päris kohe tuppa, peaaegu viite kohale ja, aga eelduseks on muidugi see, et te olete internetipanga klient, et te saate maksta. Kui te niisama seal arvuti taga klõbistada ja püüate, et me lihtsalt heast tahtest tiime, siis ta nii päris ei juhtu. Ikka peate selle maksekorralduse ka ära täitma. Ja siin ta on küll lihtsaadetis. Me viime teda üldjuhul kasti. Saada, mis siis saab, kui kast on lukus ja sisse panna ei õnnestu. Kui kast ei võimalda seda kasti lasta või ta on katkine väga või siis me jätame sinna, kutse läheb. Ja siis peab inimene tulema ise sellele järgi postkontorisse. Nomaalses kirjakandja ikka viib koju? Jah, allkirjakandja. See on siis tõeliselt hea magus suutäis jõulude ajaks ja ja jõulude ajal tuleb palju magusat ka süüa, see on peaaegu nagu kohustuslik. Nii ta on, et verivorstide ja kapsaste kõrvale peab ikka see magus suutäis ka mahtuma, sinna püüame oma kaasabi anda. On veel mõni kingitus võimalik teha jõulude ajal jõulude eel kellelegi teie kaudu. Meie kaudu on võimalik ju veel lastele tellida jõuluvana kirja, näiteks. Seda küll ei ole praegu meil internetileheküljel, seda saab teha postkontoris. Aga lastele on see läbi aastate olnud kaunis meeldiv üritus, kui ikkagi jõuluvana allkirjaga ja Ekstra margiga see on Soomest, tuleb, tuleb niisugune eestikeelne toregi kirja tervitused lapsele ja see on ka erilise kujundusega, seal on kohe jõuluvana pilt ja kaunis kiri. Ja, ja lõpus siis pöördumine. Kõik see pöördumine on täiesti isiklikud jõuluvana poolt isiklikult kellelegi, eks täpselt nii, see on isiklikult jõuluvanalt ja konkreetsele kirja saajale ja sinna kirja lõppu on veel võimalik kirjutada, et, et kellelt jõuluvana on saanud informatsiooni, et see laps on nii tubli või nii hea või nii korralik, seda on ka võimalik teha. Ja seal lisaks kirjale on veel üks jõuluvana perekonna suur postkaart on selle ümbriku sees. Et siit küll täitsa üleskutse lapsevanematele, et oleks kena üllatuskingitus ja lapsed on ju nii, et need, kes usuvad, need usuvad jõuluvana ju päriselt ja tegelikult eks meiegi täiskasvanud ju mingis mõttes ikka usume jõulude ajal jõuluvana, loomulikult päkapikud käivad kogu see aeg ja loomulikult oleksin minagi õnnelik, kui mina sellise kaardikese saaksin või jõuluvana kirjakese, sest ikkagi minna meeles peetud ja kellelegi järelikult on olnud tähtis, et ma selle saan. Kui tuleb see kaardikirjutamise aeg, sedagi peaks varsti juba tegema hakkama, siis kas teie isiklikult ikka kaarte kirjutate? Mina kirjutan kindlasti kaarte ja ma kirjutan neid aasta läbimas, annan igasugusteks tähtpäevadeks ja isegi kui mitte ei ole tähtpäev, vaid vaid kui ma kuskil näen ilusat kaarte ja ma tahan seda kellelegi saata, siis ma seda ikka teen. Praegu on juba nii palju kaarte müügil, kus on juba sõnumeid peale kirjutatud. Isegi selline postkaart on olemas, kus tervitatakse uute juhilubade saamise puhul. Ja ma ei teadnudki ja mina olen sellise kaardi leidnud ja mina olen sellise kaardi oma sõbrannale saatnud, sest tema parasjagu sai load. Ja ma olin ülimalt õnnelik, et ma selle kaardi leitsin, et ma sain selle talle saata. Ja et on siis mõtet täiesti soovitada igal inimesel natuke omaette pisut, et arutleda ja mõtelda ja, ja leiutada järjest uusi võimalusi, kuidas kedagi üllatada. Ja kindla peale sellepärast et et teisele heameelt teha ja üllatust valmistuda, kui ta on positiivne üllatus, see annab endale ka rahulduse ja naudingu. Ja kui siis selle üllatuse ja veel on ka õnnelik, siis, siis on ju kahepoolset rõõmu. Eile oli esimene advent ja Me soovitasime kodusse kaasele küünla ja selle kubisev leek kuidagi tekitab erilist rahu. Aga päriselt rahume veel jõulu eel ei saa. Me peame ikka tegutsema, et see rahu siis saabuks jõulude ajal ja ja mida teie, Maire, lodi soovite nüüd? Meie saate lõpuks kuulajale, võib-olla siis tervele eesti posti perele, sest teeks enne aasta lõppu ikka hakatakse, ei maga. Ja ma sooviksin oma kolleegidele oma postitöötajatele, et meil tõesti oleks palju tööd teha. Et oleks palju kaarte jõulude aegu, et me jõuaksime nad kõika saajatele viia saatjatele, sooviksin, et nad paneksid oma kaardid enne kahekümnendat detsembrit posti, siis me jõuame nüüd ka jõululaupäevaks välja kanda, et siis on saajatel ka rõõm õigeaegne. Ei oleks muidugi väga kaunis, kui meil oleks lumi maas, puud oleksid härmas, siis oleks jõulutunne täielik ja loodan, et meil kõigil läheb hästi. Ja ma võin välja pakkuda ka niisuguse mõtete soovita ühe jõululaulu siin lõppu. Et seda jõulueelset aega alustada ja edasi viia ja kuni jõuludeni, siis neil kõigil vastu pidada rahulikult ja rõõmsalt, et siis ühise perena istuda täiesti kuuse juurde ja, ja kodus vaadata omastele otsa. Ja kui minul on võimalus soovida, siis võiks olla mõni jõululaul Maanamus koori esituses. Olgu. Ma arvan, et tänase saate muusikaline kujundaja Silja Vahuri panebki meile just nimelt ühe laulu Nana muskuurilt need kõlama. Ja omalt poolt soovin ilusat jõuluaja algust kõikidele kuulajatele ja tänase saate reportrali Silvia Karro.