Eesti kunstimuuseumis Kadriorus avati 10. mail möödunud aastal Stockholmi kunstiülikooli professori Henno Hallekki loomingu näitus. Sealt sai alguse ka minu tutvus tema loominguga. Samas tekkis mõte, kui oleks võimalik kohtuda selle põneva mehega silmast silma just selles keskkonnas, milles tema on kujunenud. Ja nüüd on see teoks saanud. Tänu raadio Rootsi abile sain viibida Stockholmis ja kohtuda veel teistegi huvitavate inimestega. Enno Hallek on sündinud 1931. aastal rohukülas Läänemaal. 43. aastal emigreerus ta 12 aastase poisina koos vanematega Rootsi. 1953.-st kuni 58. aastani õppis Stockholmi kunstiülikoolis ja 1981.-st aastast oli ise selle kunstiülikooli professor. Nüüdseks on tema tööd võitnud poolehoiu Skandinaaviamaades, Prantsusmaal, Itaalias ja mujal. Alates sellest kevadest taga on Enno Hallek taas vabakunstnik. Vestlesin Enno Hallek iga Stockholmi lõunalinnaosas seal, kus asub tema ateljee. Lõunalinnaosa, see on üks nendest saatest, mis siin Stockholm on ju üheksa saata või mis on see kesklinn. Varemalt oli see rohkem nii vaesemate inimeste v tööliste osa, aga nüüd on see väga moodi läinud, nii et neil on siin, mis eesti keeles jutti on. D elavad hästi Raivastavad inimesed, ütleme nii, lihtsalt. Jah, siin nii, et siiani isegi siiani juppisid tulla, et igal pool seinte peal, kui liigume pärast, siis te näete, on kirjutada, et jupi vaba linnaosa ühest seina peale oli kirjutatud. Et kui teie naaber on jopi, kutsuge, anti seemneks, anti nimeks on niisugune firma, mis võtab nüüd putukaid. Ja siin oli isegi puu, Maiud osutasid minu tähelepanu nendele väga toredad puumajad, nii et suurlinnas äkki puumajad. Siin on vanad linnaosad päris hästi üles ehitatud ja näiteks see maja, kus mulle ateljee on, loetakse vist Stockholmi kõige vanemaks vabrikuks eksvabriku ehitusega kivist küll. Kui kaua teie ateljee siin lõuna linnaosas on olnud? Peaaegu 30 aastat, aga ma vahepeal olin, olin 12 aastat täielikult kesklinnas, seal, kus jälle Karl 12 oli seal, kus need kõik suured demonstratsioonid ja rahva kogume seda nüüd ehitate kirik sinna selle siis ma olin ära ja siis kolisin jälle siia tagasi, nii et tegelikult juba 60.-te algusel ma sain selle ateljee, aga kas ateljeed Stockholmi on lihtne saada? Neid on ikka puudus küll, ma mõtlen ikka rohkem kunstliku soengu, ateljeesse, tega, pääsmeid, kunstlikkusse on meil jube palju, see on hirmus moodi läinud nii-öelda. Kui palju neid umbes ka võib-olla ei tea? Seda ei tea keegi, kõik kohad täis. Kui te nüüd tuletaksid meelde, millal te siin siin rootsis, siis oma kunstniku elu alustasite. Kui me tulime siia algul Rootsi ja veel ei osanud rootsi keelt Õijate, siis mu vend oli näinud ajalehest mingisuguse kuulutuse, kus alasti naine oli peal ja siis ta kindlasti arvestasime huvitavaid olemast tellis ja maksis selle ära. Aga siis kuidas selle kätte sai siis olijate korrespodanskurss joonistamisest, millest ta muidugi üldse huvitatud joonud siis ta ütles, et neid on makstud, et võtta see üle parem, kui ma selle ära viskan viima alges seda joonistamist ja. Kas te ei teadnudki veel, et teised peab kunstnik saama siis? See esimene kontakt, mis mul oli, see oli, et kui me seal pleekinud Lõuna-Rootsis maal elasime seal ühe päeva Jaska seisis seal üks mees merre randasse maalist maastiku ja siis oli väga harva näha niuksed asjad, hakkasid temaga juttu ajama ja siis tulivadjasse olijjastades. Arno Vihalemm, kas ükskord oli Pallases käin? Ma töötasin siis seal riideäris siis ma sain temaga tuttavaks ja siis kolisin temaga kaasa, sinna, kus ühistad üks teine Lõuna-Rootsi liikustama, töötas vabrikus saar ja siis ta korraldas mul seal vabrikut keraamikavabrikutöölisest olin üheaastase, võiks öelda, et tema, minu esimene õpetajad pärast sõda, siis ma kolisin Stockholmi ja siis Stockholmis. Mul oli üks kontakte teiste eesti kunstnikuga. Raoul, teeninud Talleks, edasi, New Yorkis jätkaks eesti kunstnikud, kes on niru Eesti õpetajad nii-öelda. Läksite ära siis, kui te olite 12 aastane, kas endale on see selgelt meeles? Ma mäletan peaaegu iga iga töötajast ja kivi ja köik. Ja nägin tihti just unes, et ma käisin seal nagu ma rääkisin sellest paremat, et kui ma nüüd käisin kaks aastat tagasi seal sama kohtade peal majad põletati maha, seal koti oli natuke teistmoodi, aga siis siis ma mõtlesin, et mis nüüd juhtub, kui ma eel järgnevasse korra onlaial kas tuleb nihkustes segu nendest piltidest, mis ma mäletasin ja mis ma nägin. Ja ma olen siiamaani oodanud kaks aastat, ma ei ole mitte ühte korda enam Eestis tundma, nii et ootad ikka veel, mis juhtub. Kui tuleb. Kas 12 aastase poisina oskasite midagi mõelda ka, et mis teid elus ees ootab või? Ei, ma nii ei mõeldud, see oli jälle enda teada, et pidin kaluriks Aktooni sama kui minu isa ja isa ei saa ja ja talutööd ehk kalur muud valimistest. Kas sellest, et isa ja isa isa olitel kalurid on teile jäänud kase aerude motiiv või tähendab, kui teil oli näitus Eestis, siis kunstimuuseumis? Me võisime ka ju vaadata neid asju, mida te teinud olite. Kindlasti, ja ma arvan, et et eriti see valgus või tähendab see, kuidas ma värviga püüan, püüan seda valgust kirjeldada just see mere merevalgusse ja see on kindlasti just eestist mul kaaslasest elasime ju alates suhetest Sõrve säärega Mõntu sadamasse Saaremaa viimase otsa põrsad. Mõlemat poolt oli merd näha, kus päike läks ülesse, kui päike läks alla ja päeva läbinisti mere valgus tähendab, ja ma olen palju sellega tegelenud terve elu ja ja, ja eriti just see, et kui üks asi järsku ära lõpetaja tuleb kusagilt minna ja enam ei saa tagasi minna, siis jääb, jääb rohkem sellest sisse, kui oleks võib-olla kergem sellest lahti saanud, kui oleks näiteks jätkav seal elavast, siis oleks võib-olla midagi muud tähtsamaks. Laim. Kas see, et te olete Eestis sündinud, Eestis kasvanud siiski ütleme nii, sest kuni 12 aastasena, kui te läksite ära, kas see Eesti on teie loomingusse siiamaani tulnud? Ja noorpõlv ja asi, kus päritolu ja see väiks lapsepõlv tähendab rohkem. Tegelikult talle näiteks Picasso, põgenik ja Šage all ja nende loomingutes on see lapsepõlvest kaasas, on tähtsam, on kui need, kes on sama sama maal edasi elanud, sellepärast et et see on midagi, mille juur enam ei saa, tähendab, et jääb kuidagimoodi tähtsamaks, nagu siin rootslased ikka alati mul on ütelda mu sõbrad siin, et et see on näha, et sa rootslane ei ole, aga aga kui ma olen eestlastes näidanud, siis nad ütlevad, et see on näha, et sa, eestlane ei ole, nii et tegelikult ma ei ole eestlane ja malerootslane. Ma olen niuke segu või kahe vahepeal. See on teid ka elus seganud. Saatusega peabki leppima. Mis te ise arvate, kas seda annab sõnadesse panna, mis see Eesti on, mis teie töödes on? Loodus, mis kõige rohkem mul võib-olla on Miele ja nagu ütleme et Eesti kunstist või selle kultuurist, ma muidugi mis mul kaasas on, see on meil puust, tehti palju asju, oligi värvis riiete peal ja ja näiteks, kui mul isa isa lauta ehitas, siis ta pani jälle sinna klaasist tükid sinna sisse ja see peaks läikima. Aga ometi, kas see pole tavaline, et isa, kes ehitab laut, mõtleb, kuidas see ilus oleks? Ja aga seal meil maal ei olnud ju muud näiteks siis ei olnud veel värvilise ajakirju ja üldse raamatus oli ju väga vähe ja kõik. Et mis meil oli, see oli käsitöö ja. Kas puu on jäänud siiamaani teie teie materjaliks, millest teete omi töid? Enam-vähem alati teil, aga mul oli üks, üks periood 60. aastal, siis kui ma Maalisin palju lõuendi peal ja nii, aga siis sama ajal tegin avate puust ka, nii ma puust male laatasse sain. Kus kahelt tuleb see puude ateljeesse, ma leian seda tänava peal ja prügikastidest ja ostan ka, muidugi. Odavad puud, kos palju silmi, season tähendab failid. Okaspuusilmi kruusilmise. Needki need prügikastid ja neid on siin igal pool 50.-te ja 60. aastal, siis oli need kastid, millega tulid jälle õunad, näiteks Lõuna-Ameerikast vanast oli ju, oli palju puugastesse tänava peal, aga nüüd on rohkem muud. Kas Eestist alatega toonud puud kaasa need aerud, mis mul seal Kadriorus oli, need on nii, et need olid Eestist kaasas. Ei ole toonud, need ei ole päris huvitav oleks talli läbida. Ja ma võin näidata pärast ateljees, mul on ma. Kui ma käisin seal kaks aastat tagasi, siis ma sain väikse koti korgid ja mingisugust vaikset. Kuidas Enno Hallek teid Rootsi on vastu võtnud ja kuidas ta teid hoidnud on? Kõik kunstnikud kaebavad alati, et keegi neist aru ei saa ja nii, et see on nii, et see on natuke liiga labane seda korraga, ütleme nii, et et ma, ma küll ei kaeba, et ma arvan, et mingisugune raskus on ju alati, kui oled täis rootslane, kindlasti mul on midagi ikka, mis, mis rootslastele natuke võõras on ja sellega peab leppima, see on ju nii, et ma ei kaeba, ma olen rahul, enam välismaalasena ei mõju siis? Ei, seda küll, igal maal on omanik väike dialekti, ainuke, mis mis kunagi inimesest välja ei lähe, tähendab, s alati kaasas on kindlasti olla, et ma külvalasin Rootsis nii kaua elan, et ma ei usumaad täis rootslane siiski olevama Kurstist üks asi, mis mul järsku tuli meelde, mis Arno Vihalemm rääkis, et kui need tulid siia Roodsa algul, nüüd Eestist põgenesid, kunstnikud vaatasid? Oi kui pagana kehvasin kunst Rootsis on need siin on ju kerge konkureerida siin Me oleme jube meistrid. Siin, nad ei oska üldse maalida. Aga see tuli sellest, et siin oli üks teine dialehkitud. Hiljem said aru. Et nad oskasite maal Edaga rootsi laades tähendab ja nii on, igal rahval on oma nisugune dialekte, aga muidu kunst on ju ülemaailmne, kuidas. Teile tundub, kas teil on piisavalt siin Rootsis olnud nii-öelda värsket õhku ja tunnete ennast siin vabalt? Jaa, seda küll, ainult, mis on, et Stockholm Ankosti linnana siiski natuke väike veel. Et siin on enam-vähem nii, et üks mood või laad korraga. Aga kuidas käib õpetus kunstiülikoolis? Nii vaba kui ta umbes üldse mööda vabamaks ei saa teha seda ja kui midagi tahab, ta siis tuleb alt muuta, selle, selles esises jälle rohkem kinni panna. Sest pagumaks enam ei saa minna, kui ta pärast seda, kui siin suur revolutsioon oli 70 aastat tagasi Eeesselle akadeemia vastas, on ta olnud nii ja see on traditsioon on lihtsalt see et peab vabanema. Mida see täpsemalt tähendab, see vabadus need viis aastat, mis nad käivad seal nad teevad, mida nad tahavad ja kui nad ei ei taha midagi teha, siis on ka see lubatud. Lõpetatud abi, viis aastat saab seal käia ilma et mitte midagi teha, kui see on see, mis tema õele kunst on öelda. Ja mida õpetasite teie kunstiülikoolis? Peitsin, et iga isikule kaasa aidata arengus natuke rutem kiirem, areneb ja muutub, ei ole midagi õpetama. Olite kunstiülikoolis õppejõud, siis 10 aastat ja nüüd olete vabakunstnik. 10 aastat siiski maga klaarsena käega oleks saanud sellega peale, aga kauem ma küll ei oleks vist seda jõudnud, sellepärast see süsteem meil siin on, et õpetaja peab ise olema kunstnik, siis seal ei suuda lihtsalt hea kunstnik olla, see oli veel viimasel hetkel Toomasele lõpetamisse, nüüd ma mõtlen. Nüüd kevadel, siis panite ameti maha. Jah. Nüüd ma olen jälle vaba, kunstlik nüüd öelda. Kas 10 aastat on niisugune ring või tsükkel ka? Keegi kauem kui 10 aastat arvatakse, et 10 aastaga on niiütelda üles ära põlenud või. Kuidas kunstiülikooli struktuur on, tähendab, palju seal siis kateedrid on või kas on üldse niisugune ülesehituskoolil, nagu meil Eestis? Kateedrid on küll, aga õpilased võivad liikuda vabalt, kuidas nad tahavad, kõik kateedri vahel, tähendab ja jäta teha, mida nad ise soovivad. Kasse õppimise ajal esinetakse ka näitustel ja, ja seda, kui paljudel on juba olnud isikunäitust, kui nad algavad seal. Õpilaste reaktsioon Hormaalnetada paar aastat kusagil erakunstikoolis käin enne, kui nad selle kustil kooli sisse saavad. Kas näitustel esinemisega käib kaasas ka oma tööde müümine ala? Liimine seonsijat, et näiteks kõik kõike galeriid siin, mis on ainus sissetulek, mis neil on, see on miimise läbi töötajate, mingisugust riigi käest midagi muud raha, nad ei saa kusagilt, nii et sellepärast on, on esimene tähtis siin galeriide lööma. Aga kas ka üliõpilased müüvad oma töid, on see võimalik? Ja nad müüvad küll. Kas ostate, aga kas see ka ja ostetakse, neid on natuke rahulikumaks läinud, aga nüüd umbes 80.-te aastatel on jube müümine ja hinnad läksid kallimaks ja kallimaks, nii et see on öelnud, et nüüd sa natuke kriis olla natuke normaalsem asi, jälle on selleks natuke liiakse, vaat inimesed hakkasid enam-vähem ainult kunsti peale mõtlema, kui koht, kus raha tuli panna selleks täitsa metsas asi. Kuidas rootslased kunsti ostavad, kas nad ostavad nime järgi? Varemalt oli meil igatahes kaader kunstiarmastajad, aga just nendesse 80. aastal, kui see läks selles suures spekulatsiooni pall välja, siis läks ikka rohkem ja rohkem üle selle peale, et osta nime järgi ja ikka raha paigutada, viia. Kes praegu on niisugune kuum nimi, on ka Rootsi kunstielus. Üks noormees veteks, ütleme, Pilgrim võiks öelda, praegu nii väga kuumad, keegi oleks, vast nüüd on, nüüd on natuke jahemaks laiks asi, aga üksvahe oli täielikult tuulded, noored, minu õpilased, platsid ja umbes neli-viis korda nii palju kui mina näiteks rattal oma töödest. Me oleme teiega, Enno Hallek koos nüüd siin Stockholmis väga mitu galeriid juba läbi käinud ja oleme praegu taas siin ühes Ossoni galeriis, mis on tühi, me oleme siin ainult kahekesi, vaatajad, kas see tähendab seda? Et, et Stockholmis on kunstikriis see tähendab seda, et ka eelmised galeriid olid inimestest tühjad? Ja nägunid selle just selle eelmise galeriis, kus me käisime, plaanksin, nagu nad ütlesid, et kui nüüd see jälle suur miimile Mess kaheks, 10.-le nüüd oli see nüüd alla langes siis jäiga järsku vähem inimesi, kes käivad näituste, ma küsin, millest see tuleb lihtsalt, et inimesed rohkem pessimistlikud ja Kusti huvi läks ka vähemaks, kui aga nad arvavad, et kindlasti tuleb uus huvi ja kiirabi anda. See on tähtis, et galerii natuke raha kusagil püksitaskus, on nad selle kriisi üle elavad. Konkurss. Kellel juba kõrged hinnad on ja need tuntud kunstnikud ei taha just praegu näitust teha, Nad ootavad, ehtsa kriis peab üle minema ja siis jälle sellepärast, et hinda alla laskma ei taha keegi. Muidugi. Aga ometi on, hinnad tunduvad siiski üsna kõrged olevat. Aga võrreldes sellega, kui see suur miimine siin käis nende 10 aasta jooksul, siis on need odavad hinnad, tähendab siis olid palju kaeldavad, mingisugune piir on, et umbes nii 20000 inimest siin on siis, siis on, on käibel semi kergesti, aga kui kui üle selle läheb, siis saab ainult müüa neid kõige paremaid ja kõige tuntuma kunstniku, see siis muidugi jälle yld ei sega enam, aga need vahepeal saalne pool tuntud või pool head nimetatud kuslikud siis, siis ta siis need kõrged hinnad enam ei lähe. Siin galeriis, kus me oleme ja siin näitusel on ka kaks teie õpilast. Kuidas te oma õpilastega rahul olete, kuidas te vaatate neid töid siin praegu? Kui nad head on, siis, siis see ei ole mitte minu siin, et öelda ja kui nad halvad ja siis on veel veel vähem minus ei. Sellepärast et kui, kui andekas ei ole, siis, siis ei saa midagi teha. Kui andekas on, ei ole tarvis midagi teha. Kui andekas on ka, siis ei saa ära rikkuda, eks ole. Ja kui andekas ei ole, siis ei ole midagi teha. Kuidas kunstnik satub ükskõik millisesse galeriisse, siis kas ta satub selle järgi kuidas on galerii omaniku maitse? Ainult kaleviomaniku maitse ja tihti onnid kalleri omanikud, nad rääkivad nende kunstnikud, kes enam-vähem on, kellega nad tuttavad on ja nad kuulavad jutust ja nii näiteks meil seal koolis, kevade näitustel ja igatpidi nad püüdvad nii palju kui võimalik asjaga kursis olla ja nii ja see on ka oma oma oma kunst, et kallerist olla. Aga et galerist olla, kas te olete kursis, millega kallerist ennast hoiab ühiskonna suhtes siis kunstieluga kursis, et ta teaks, keda siis võtta ja see on tegelikult ka riskimäng. Nad püüdvad muidugi vaadata nii palju kui võimalik, tähendab noorte näitusi ja nii igatpidi, aga siis nad nad püüdvat ka kuulata kunstniku käest ja igalt poolt, kus võimalik on, mis, mis juhtub ja mis keegi teeb ja. Stockholmi kunstikriitika tegeleb ka kõigi näitustega, mis on erinevates galeriides. Varemalt nad tegid seda, kui, kui siin oli vähe galeriisid, aga nüüd on nii palju, et niitnud enam-vähem kirjutavad ainult nende kale riidest, mis nende arvates on head galerii. Kuidas teil lennu allek on läinud näitused siin Stockholmi galeriides. Et on siiamaani kõik hästi läinud, võiks öelda. Aga nüüd, nüüd on ju paar aastat tagasi, kui kui mul oli, näitas, et järgmisest korrast ei tea keegi. Mida see täpselt tähendab, et on hästi läinud, kas see tähendab seda, et on ära ostetud ja kriitika on hea sõna öelnud? Kriitika on ja on, on päris palju kirjutanud. Ja hästi ja siis peale selle olen ikka päris hästi mänginud ka, aga muidugi kriitika, ega see jälle simes huvitavamaid kriitika väga palju just selle müügil ei mõju kuidagimoodi kaks asja, aga siiski jälle kriitikas võib-olla galeristile, nii et nendel on siis parem tuju ja Niia. Ühesõnaga, me koos Enno Hallek oleme jõudnud siin Stockholmis Änvestini galeriisse, mis on üks väike. Galerisin Stockholmi südalinnas ja praegu siis siin minu kõrval ongi stiini see, kes peab seda galeriid. Andmistin Mebistambaels. Otsi orgele Richie in Stockholm. Olen kunstigaleriides töötanud 23 aastat, siin Stockholmis alustasin väga noorelt, et olin siis 24 aastane. Olen töötanud Stockholmi ühes suuremas vanemas, jaga prestiižikas galeriis noorte kunstnikega 23 aastat järjest. Nende hulgas oli ka Enno Hallek. Me olime siis kõik noored. Paljud noored kunstnikud on praeguseks juba ülikooli õppejõud. Aja taga ei ole enam need, ma ei tööta enam suures galeriis, millise äriline külg käis mulle üle jõu. Oma praeguses väikeses galeriis olen aga väga õnnelik ja töötan siin koos Rootsi, jaga rahvusvaheliselt tuntud kunstnikega. Praegu on üle kogu maailma majanduslikult rasked ajad, on palju spekulatsiooni, ülimaltkõrgeid, hindu, arvan aga, et rasked ajad kestavad veel umbes aasta ja kunstielu paremad ajad saavad alles ees olema. Nii arvab Änvestiin Stockholmi ühe galerii omanik. Me oleme ikka veel lisanud galeriisid, kus me teiega Enno Hallek oleme käinud. Aga ma tahaksin küsida teie käest, et me oleme näinud erinevaid kunstnikke, kes nendes galeriides oma tööd on välja pannud. Aga kuidas teie arvate, mis on see põhiline, mis ühte kunstnikku mõjutab? Et temast, kas saab siis kunstnik või ei saa? Aga ma mõtlen, et siiski võib-olla, et lapsepõlv on kõige tähtsam näiteks võib-olla, et need esimesed 15 aastat umbes ühe inimese elus, võib-olla veel vähemgi, võib-olla, et kolm aastat ma ei tea seda siis kui Viiust aju on kõige nii jälle vastuvõtlikum ja, ja energia kõige suuremana, siis see mõjutab ühe inimese võib-olla terveks eluks. Ma arvan. Jälle tuleme selle juurde tagasi, millest me alustasime, need teie mõjutuse aastad on tulnud Eestist, tuleme eesti juurde tagasi. Ja, ja ma arvan, et see sündimise koht ei ole nii tähtis, aga need esimesed aastad, kus inimene elab, on kindlasti kõige tähtsamad misse kujutavad inimest. Järelikult on tähtis see, milline õnn on sul omada vanemaid, millised need vanemad on. Seda küll vanemad ja see ümbrusse koht, kus, kus elad väikselt. Kui tähtsad teie jaoks on olnud elus ütleme siis raamatud, kirjandus, muusika, kas need on ka teile midagi tähendanud? Kõigepealt ma olen vaadanud, piltisid ja üldse seda vana kunsti näiteks Egiptuse kunst ja siis muidugi Euroopa kunst ja, ja rahvakunst näiteks Polüneesia, Ast ja Aafrikast muidugi, kõik see on natuke liiga labane seda üldse nimetada, seda Aafrikat seal seal palju tähendada, aga beibohlatseb Polüneesia konstava mulle näiteks kindlasti midagi mõjub ja siis muidugi need vanad rämplatega vehklejad. Taadid. Kui palju te elus reisida olete saanud? Ma olen reisinud vähem, kui ma tegelikult oleks saanud. Aga ma olen ainult enam-vähem Euroopas reisinud Prantsusmaal, Itaalias ma väga suur reisija ei olegi üldse sellepärast et see võtab liiga palju aega töö tegemisest, ärani. Ja kummaline on ka see, et te ütlesite mulle, et te sõidate üldse jalgrattaga meile, siin Stockholmis tuli keegi teie kolleeg vastu, ta oli ka jalgrattal kunstiülikoolis õppejõud, sõidavadki jalgratastega. Ja ta minu järel, seda vähem ta varemalt oli auto ja sõiduga ta nägijat aeg ja temast sõitsin jalgrattaga, siis ta vastas, et aga mina sõidan ühe lihtsa daami v naisjalgrattaga. Adamo modelligi, aga ta muidugi oli, Snoopy ostis oma niukse Mountenbeikluseks. Kallis värk, nii see 22 jälle veksliga. Kuidas te praeguses Rootsi kunstielus sees olete või kas see kunstielu on olemas ja milline ta on, ma mõtlen, kas siis ka seltskonnaelu või, või kuidas see niisugune omavaheline läbimine käib? Siin kunstielul pole just vigastusi, on küll olemas, aga Stockholm on võib-olla natuke väike linn, et see kõige parem just see kunstielu saaks olla, et kui liiga vähe inimesi on liiga vähe. Kus, kus on siiski ma ütlesin vanematele jube palju kunstnikke, kes aga, aga tegelikult on neid veel natuke liiga vähe siin. Kui palju neid peaks olema? Miljonisse minut natuke Göransson. Aga kas üldse niisugust mingit traditsiooni niisugust kooskäimise või või sellist pole Rootsis? On küll, aga rohkem rohkem ikka nii tuttavate tuttava kuslike läbikäimine ja nii, aga meil just ühte õiget kohvikut kus kunstnikud istuvad, ei olegi, on paar siukest kohta, aga, aga mitte Niukest, mis täitsa nii, ütleme nii, kindel on nagu näiteks Helsingi Fožis või teistes kohtades, kus alati teadet, et teised Kustikut kätte saab, seda meil otsa ei ole, jussi. Aga siin, kus me praegu teiega koos kõndisime Stockholmis, kas see on niisugune rajoon või on siis juhtunud niisugune tänav, kus palju galeriisid? Seal on kolm, neli nihukest tänavat, kus nad rohkem koos lõunaks ühe näituse pärast keegi ei lähe välja, tahab ikke paar korraga näha. Peab saama maksimaalkäigu ees sest see on niisugune rootsi arvestuslikus. Ja ei olnud küll sellepärast, et kui tahad ühe päevaga näiteks ühe pärastlõunaga kõiki näitused läbi vaadata, siis peab teist olema kas jalgratas või auto või midagi sellepärast et neid on liiga palju ja siiski liiga laiali. Nii et ma rekommenteerin, kui siia need, kes tulevad siia, näitas vaatmat jalgrataste laenates Stockholmis. Öelge Enno Hallek, milline on teie side praeguse Eestiga? Mul on muidugi sugulased saada siis Ilon õpilase käin siin koolis väga toredad kenad inimesed, keda ma nüüd viimati kohtusin, kuma seal, käisime Stockholmist kooliga külas seal ja nii et ma tunnen natuke inimestesse. Kas on mõeldav ka mingisugune õpilaste vahetamine? Ja meil on õpilasvahetus nüüd kolmandat aastat juba nii et Eestist on siin, käin aga siiamaani veel Rootsist Eestisse oli keegi, käi mäge küll, seda tuleb kindlasti. Kuidas meie üliõpilased siin kohanevad, kuidas nad hakkama saavad? Need, kes on siin käinud väga andekad ja töötavad kõvasti natuke rohkem kui rootslased ja väga hästi on kõik läinud, nii et au Eestile tõin sind. Kuidas te arvate, kas on ka mingi niisugune lootus, et Eesti kunstnikud gaasija galeriidesse oma piltidega jõuaksid, kas nad tasemel oleksid? Ja seda, ma arvan küll, nii pagana kõrge tase siin Rootsis ei ole, et sa tahad, et karta tuleb. Te olite 10 aastat rootsi kunstiülikoolis professoriks ja nüüd siis kevadel lõpetasite oma töö. Kas nüüd on siis aega küll? Ma arvasin, et nihor pidi jääma palju aega, aga siis lolli peaga võtsin natuke liiga palju tellimise vastu varemat maik, ütlesin vähemalt poole ära, nii kui keegi küsis, mida ka ma mõtlesin, et nüüd ta on ikka kõik võtma ja nüüd on järsku nii nii palju, et ma ei jõua need kõik ära teha. Üks tellimustöö oli, mida te ateljees mulle näitasite, võib-olla te räägite paar sõna sellest. Ja see on näiteks ühte ühte linna mingisuguse linnavalitsusele, näiteks teised tööd on mul üks kool, kus ma teen mosaiiki ja siis peale selle, siis mul telefon näitas, et jaanuaris tuleb üks February, siis tuleb üks teine ja kas Takalmis? Ei, mitte Stockholmis ei ole veel praegu. Järgmine tuleb vist Vesta roos, nii et eile õhtu näiteks ma ütlesin ühe näitus igatahes ära. Teie näitus, mis oli Kadrioru muuseumis, võeti Eestis väga hästi vastu. Aga kas te oleksite huvitatud ka sellest, et Eesti pöörduks Teie poole mingi ettepanekuga mingi töö teha? Ja muidugi ei saa selle vastu, mul pole midagi, siis ma võin midagi siin ära ütelda, midagi muud. Ja, ja siis muutuksite taas mitte vahepealseks, nii nagu me kõnelesime vaid eesti kunstnikuks. Taissistlikustikuks, ma ei saa kunagi, aga niisama nagu ma ütlesin ka varemalt ma täis rootsi kunstnikuks ei saa kunagi ma ei. Ma pean leppima oma saatusega, et ma olen mingisugune kirju kahe vahepeal, nii. Henno Hallekiga ajas Rootsis Stockholmis jutule ja veenma saate helioperaator oli muusika valistreina Cross.