Ja meil on nüüd stuudios Mailis Reps, kes on üks, julgeksin öelda, nüüd siis Eesti presidendikandidaatide kandidaatidest, praegusel hetkel olete kõva häälega teatanud, et olete valmis erakonnakaaslaste soovil selle positsiooni vastu võtma. Tervist. Tere päevast, pean muidugi tegema kohe ühe täpsustuse, et need, kes tegid selle ettepaneku kõige esimesena on nii kummaline, võib-olla ei tundu, olid väljaspool erakonda ja need olid inimesed, kes mind tunnevad võib-olla läbi kultuuri ja hariduse ja võib-olla mõne teise sellise põneva. Võib ka öelda natuke pehmema valdkonnana. Nii et ja siis selle peale, kui seesama ettepanek tehti erakonna sees, pidin ütlema, et siis oli esimene kord, kui ma nagu jäin mõttesse, et miks ka mitte, et see on kindlasti üks suur väljakutse ja suur vastutus. Kuidas ma saan aru, et te olete otsustanud siis oma erakonna esimehele Edgar Savisaarel ikkagi võimalikult palju kaikaid kodaratesse loopida, sellepärast et Edgar Savisaar kõigepealt on pidanud rinda pistma ühe naiskandidaadiga esimehe valimistel ja nüüd siis ei ole sugugi kindel, et kui härra Savisaar ütleb, et mina tahan saada presidendikandidaadiks, et aga seda automaatselt ka saab. Me kindlasti ei ole ühelgi tänasel presidendikandidaadil või vähemalt inimese, kes mõtleb, olla kandidaat, sest kindlasti kõik nimed ei ole veel täna laual, siin on ju isamaa ja sotsiaaldemokraadid, ei olegi veel selle ringini jõudnud, et kellelegi ei ole täna kuutekümmend kaheksat häält, et ta riigikogus ära valida ja kindlasti ei ole veel kellelegi nii palju hääli, et valijameeste kogus, sest tegelikult me isegi ei tea koosseisu valijameeste kogus, kui ta peaks sinna minema. Nii et selles mõttes me oleme ju kõik võrdsel seisus. Mis puutub Edgar Savisaarde, siis ma siiski, kui lubate, keskenduks oma kampaaniale ja, ja mul ei ole tõesti täna andmeid, mida, mida erakonna esimees ise plaanib, ei plaani, millised on tema mõtted, võib ainult välja lugeda mõned sellised mõtted sellest, et täna siis käidi veel üks nimi erakonnast välja. Suure tõenäosusega siis see näitab, et Edgar Savisaar ise ei plaani kandideerida. Nii et erakonna sees nii või teisiti siiski konkurents teile tekib. Viimasel ajal on päris palju räägitud sellisest Simson lasteaia savisaarlaste leerist. Kas ka presidendikandidaadid erakonna sees, teie hinnangul, nüüd siis esindavad neid erinevaid leere? No tegelikult, eks on ju normaalne, kui me vaatame Reformierakonda, siis sealt on lausa neli kandidaati tänaseks välja käidud küll üks amet tegelikult ei kuulu erakonda ja teine kuulub erakonda, aga ta ei ole erakonna poolt pakutud vaid ühe, teise erakonna poolt. Aga nii või teisiti me võime öelda, et neli on Reformierakonnaga seotud. Nii et Keskerakond, kes on ju tegelikult veel suurem erakond riigikogus vaid mõne koha võrra väiksem et tal on mitu kandidaati, on ju, on ju väga tore ja debatt on, on igati õigustatud, eks kindlasti Keskerakonnal on pakkuda siin debatti, et neid teemasid, mis võib-olla ei ole ta lauda tulnud, eriti sisepoliitikas, et võtame siin erinevad rahvusgrupid või või maa- või linnapiirkonna vastasseisud, et need on need, mis ka haldusreformi ööistungitel välja tulid, et need on kindlasti need osad, mis me saame juurde tuua. Milles nüüd edasi, kuidas, kuidas see süsteem käib, eks? Eks elu näitab, aga tegelikult mina olen otsustanud, et kuigi meil ei ole otsevalimisi, siis ma oma sellise tegevuse suunanud selleks inimestega suhelda, käin läbi kõik maakonnad, kõikvõimalikud osakonnad, piirkonnad ja mitte ainult erakonnas, vaidlust avatult, sest sellest on kuidagi väga kurb, et neli aastat tagasi tegelikult presidendidebatt maale jõudnud, inimesteni jõudnud ja seetõttu sellise avatud kohviku stiilis vestlused on, on kindlasti. Üks võimalusi. Mainisite, et kui. Me jõuame siis ükskord presidendivalimisteni on tõenäoliselt neid kandidaate veel rohkem kindlasti. Kui paljude usute, et nendest presidendi kandidaatidest on tõsiseltvõetavaid nii-öelda või, või neid kandidaate, kes on nagu tõsiste kavatsustega liikvel ja kui palju on siis selliseid, kellele meeldib mängu ilu, mida võib-olla ka Indrek Tarandi puhul näiteks spekuleeriti eelmiste valimiste ajal? No ma, ma siiralt loodan, et kõik kandidaadid, kes ütlevad täna ja on nad siis erakonna poolt, on nad võib-olla mõne teise erakonna kogukonna poolt välja pakutud ja kui nad jäävad sellisesse tõsisesse aruteluringi. Pean siin silmas niisugust presidendidebatis, nad võtavad seda kogu südamest, tõsise teie võtate kindlasti kindlasti, et see ei ole koht, kus mängida, sest see on debatti, kus, kus tuleb ka tõepoolest välja mõelda ja läbi mõelda ja arutada väga laia ringi inimestega, et mis on Eestis need küsimused, mis vajavad lahendust, kus on meie sõlmkohad, mis on see institutsioon, presidendi, mida ta saab teha, kasvõi alustada sellest, et Ta president ise saab algatada presidendi otsevalimised, mis on kindlasti ka minu üks väga selge eesmärk. Et need on, need on teemad, mis tuleb läbi arutada, aga nüüd, kui küsida teistpidi, et et kuidas presidendivalimistega läheb, siis täna erakonnad ei ole tegelikult veel kokku leppinud, et kas nad suudavad leida kandidaadi 68 liikme ehk siis see tähendab üleerakondliku kandidaadi. Ta võib kuuluda ühte või teise erakonda. Või otsustavad erakonnad, et seekord Riigikogus ei saa valitud ja läheme valijameeste kogusse ja siis nagu te teate, ju enamus kohalikud omavalitsused enne haldusreformi suure tõenäosusega viimast korda valivad selle ühe esindaja ja millisest erakonnast valimisliidust kogukonnas see üks on, seda täna on väga vara öelda, nii et kes lõpuks mees või naine saab presidendiks, on vara öelda. Mainisite otsevalimised suisa kaks korda. Ma nüüd tahan asja selgeks teha, et te igati olete presidendi otsevalimiste poolt igati, olen presidendi otsevalimiste poolt. Selge. Kas presidendi sool peaks ka mingi tähtsus olema, et on nais või mees? President? See oleks väga kaunis, kui me jõuaksime sellise debatini nagu Ameerika Ühendriikides, kus, kus Hillary Clinton on ju väga tõsiseltvõetavalt viimases ringis debateerimas küll võib-olla natuke ootamatu vastaskandidaadi Donald Trumpi kärpeprotsendid. Küsida, et kes eesti trump, siis võiks olla selles. No ma usun, et ka need nimed on juba ringluses, et ka meil on selline üsna huvitavaid sõnumeid andev konservatiivne rahvaerakond olemas. Me teame, ka nemad kaaluvad tõsiselt oma esindaja ringlusesse kandidaadiks saatmist, nii et need kindlasti tuleb. Kindlasti ta ei ole nii värvikas kui Donald Trump, sest võib-olla see selline, kuidas siis öelda, võib-olla meil ikkagi on sellist poliitilist korrektsust veel rohkem. Aga, aga kui nüüd tõsiselt öelda, siis see oleks väga kaunis, kui meil oleks võimalik näha järgmist presidenti naissoost. Ja selleks olen ma ka oma kandidatuuri kandidatuuri juures väga tõsised siin ringluses, aga kindlasti ei saa olla naispresident valitud ainult sellepärast, et ta naine, tal peab olema ka selgelt poliitiliselt laiem toetus ja ühiskonnas laiendatud. Aga teie ei ole valmis selleks, et kui te vaatate oma väljavaated nüüd päris ei kanna Kadriorgu, et siis järgmine eelistus kelle poolt suunata näiteks kasvõi oma võimuses või mõjutada olevad valijamehed hääletama, on kindlasti naisterahvas või peab olema kindlasti naisterahvas. Kindlasti need debatid on ees, täna on vara öelda, nii nagu ma ütlesin, et kõik kandidaadid ei ole täna veel laual kindlasti erakonnad, nii nägude kindlasti ka raadiokuulajad teavad, kõik sellised arutelud käivad ja ka üleerakondlikud palju laiemalt, õnneks ka kohalikes omavalitsustes tasanditel juba võimalike valijameeste ümber ja, ja kogukondade ümber. Ja, ja see on väga tore, sest president tegelikult on palju mõjusam ühiskonnas, kui me tahame vaadata põhiseaduslikult või seadusandlikult. Aga mis selle mõju talle tekitab, sellepärast et väga palju on olnud juttu just vastupidi, et et räägitakse presidendivalimistega seoses tihtipeale teemadel, milles presidendil on, puudub igasugune seadusandlik võimalus kaasa rääkida või veel vähem otsuseid langetada. No võtame ühe konkreetse küsimuse, mis tegelikult meile teeb ju kõigele muret ühiskonnas, et meil on väga palju häid spetsialiste, aga me oleme kapseldunud oma valdkonnapõhiselt andnud siis ministeeriumi või ametkonnapõhised. Ja kui meil sellist riigijuhi ülesehitus, et vaatame või ka kogukonnapõhiselt ame sellises nõnda rohujuure tasandil, et president on kindlasti see institutsioon, kes saab üle poliitiliselt vaadata ja siduda kokku, on siis tema nõukodade tasandil on see tema, sellise arvamusliidrite, sa võid selle pehmemat sõnastust, mitte nõukoda, et võib-olla selline strateegilised, sellised kogukondlikud, kokkusaamised ja tegelikult president saab kokku liita ja anda ühiskonnale välja selliseid suuri strateegilisi, kõige paremate teadmiste nägemusi. Et võib-olla ma kõlan natuke selliselt optimistlikult, aga ma tõesti usun, et president saab välja pakkuda midagi, mis, mida me proovisime arengufondiga luua, aga jälle ta jäi sinna poliitilisse tasandisse midagi, mida me näeme, et on edasi viinud Singapuri või kus näiteks suur hüpe toimus Põhjamaades näiteks nagu Soomes selline suur selline noh, ütleme, strateegiline visioon. Sest ega me otsime oma paradigmat või oma sellist, et meil tegelikult on väga nutikaid inimesi nii Eestis kui kahjuks mõned Eestist väljaspool. Ja peale selle, et me ütleme, et meil on e-e-valimised ja e-riik, et tegelikult, kuhu me selle targa majandusega tahame minna, seda visiooni saaks president tegelikult kanda. Aga sellest hoolimata, kui me jõuame päris nendele presidendivalimiste debattidel, siis räägime me tööpuudusest, räägime pagulaskriisist ja paljudest sellistest teemadest, mida president ei saa lahendada ainuisikuliselt, aga siis, kui me läheme jälle massidesse, küsime rahva käest, siis justkui oodatakse presidendilt seda lahendamist. See on ka põhjus, miks või argument, millega on Eestis seni otsevalimisi tõrjutud. Rahvas valiks presidendi mingite selliste ootuste alusel, millele ta ei saa lihtsalt vastata. Võtame tegelikult te puudutasite väga mitmeid selliseid teemasid, kus president võtame sedasama, noh, ütleme vastuolud ühiskonnas on see immigratsiooniteema, mis on väga palju valu tekitanud või või, või hirme. Mitmed muud sellised väärtuspõhised vaidlused, mis meil siin ühiskonnas on, alates kooselust, lõpetas paljude muude teemadega. Et tegelikult on presidendil võimalik võimalik nendes aruteludes osaleda, kuidas jälle haarates nagu hetkeks meenutan ma võib-olla mõne aasta taguseid noh, mõned mõned on suhteline, et Lennart Meril oli selline mõjusus ja kuidas ta seda tegi, üks on loomulikult see, et isiksus ise, aga tegelikult tal oli selline väga selge nõu nõukoja stiil, kus tal olid teadlased, kunstnikud, luuletajad, võib-olla me võtame optimistlikult, et tol hetkel oligi palju arvamusliidreid veel poliitikas või poliitika lähedal. Et seda on täiesti võimalik ja nemad olid need, kes tegelikult ühiskonnas väga palju leevendasid, andsid nõu ja olid mõjusad. Tegelikult ei peagi president üksinduse olema, vaid tal võib olla näiteks seal 10 20 tõelist arvamusliidrid ja näiteks seesama immigratsiooni teemadel oleks õigel hetkel öelnud, et kuulge, ärge valetage inimestele, et kui te tegelikult Brüsselis räägite, teist juttu, ärge tulge koju, valetage tegelikult see lugu on nii. Ja see oleks väga palju seda viha ja, ja emotsiooni hirmuühiskond maha võtta. Mailis Reps, te näete hea värske välja, hoolimata sellest, et ööd veedate te viimastel aegadel rohkem riigikogu saalis ja oman töötubades. Ööistungid on kestnud juba pikemat aega, opositsioon venitab haldusreformi seaduse lugemisega, kuis jaksab. Kas kõik need ööistungid ja venitamistaktika on parim lahendus sellise teema lahendamiseks või sellise teema käsitlemiseks on ju protestiaktsioon ikkagi mitte mitte asjade reaalne mõjutamine. No ööistung on kõige halvem asjade lahendus, see on, see on kõige viimane, meie valik üldse, sest esiteks mitte ainult et me oleme mures nii enda kui kolleegide tervise pärast, sest öösel üleval olemine ajakirjanikul ei pea seda rääkima, ei ole just see kõige esimene valik, aga kui kompromissi teistmoodi ei leita, et me oleme täna jõudnud olukorda, kus meil haldusreform on laual, aga millega me seda sisustame, et me oleme tegelikult selle töövõimetusreformiga sarnases olukorras? Meile tuuakse kestmele, tuuakse selline sõna otseses mõttes ajakava ja siis öeldakse, et oodake, R18, muud seadust varsti tulevad, kuigi me teame, et koalitsioon ei ole isegi neid arutama hakanud või et me tegelikult ei tea, millised saavad olema näiteks tulubaasid, maksulaekumised, teedehoiu rahastamine, kui nüüd raha pool võtta, me ei ole kokku leppinud, millises valdkonnas, kui palju on vastutust hariduse sotsiaalküsimustes, on see esmatasandi arstiabi, kuidas ja nii edasi, et tegelikult, et siis me teeme nagu haldusreformi põhimõtteliselt täna ainult raha kokkuhoiu mõttes. Aga see, mida tegelikult lubatakse, teenused lähevad inimestele paremaks, südameid? Me ju tegelikult ei näe. Ja arusaadavalt sellega kaasnevad hirmud. Inimesed ütlevad, et ainuke asi, mida nad näevad, on see, et nende väike kool läheb kinni ja vastumeel on tegelikult palju suurem kui arvatakse, nii et mida meie teeme, on see, et opositsioon püüab siis tähelepanu püüda. Ja olgem olgem nüüd tõsised, kui kaks nädalat. Me oleme menetlenud haldusreformi, siis ehk mõni inimene hakkab korraks mõtlema, et kuulge, aga järsku sa enam probleem. No sellega ta kindlasti saadate oma valijatele sõnumi, et me seisame teie eest ja me meile on teie huvid tähtsad. Aga aga kas te lisaks sellele tähelepanu püüdmisel tõesti suudate nagu reaalseid muudatusi ka kogu sellesse seadusandluses tuua? Kindlasti on muudatusettepanekute hääletusel seni veel edu ei ole olnud, küll aga on ööistungitel see pluss. Ma pean ütlema, et üks neli-viis sellist väga tõsist tööalast koosolekut Need olid tõepoolest noh enne kui tunnid läksid liiga hiliseks ja ütleme, kuskil südaööni oli see väga töine ja kompromissi otsitakse, sest tegelikult ega koalitsiooni sees ei ole, saad aru saama, välja arvatud reformega tahab midagi ära teha, et edasi, onju detailides väga palju küsimusi, kasvõi see, et siin näiteks võtame sama Pärnumaal on küsimus vist 40. inimeses, et saada normaalne kooslus kokku. Kui nüüd jäävad need numbrid sinna kehtima, mis seal hetkel on välja pakutud, siis peab võtma füüsiliselt ühe omavalitsuse juurde, mis ei ole kuidagi loogiline, et selliseid väikseid näiteid või teine muudatusettepanek, mis oli, et et seal on üks riigitee vahel, mis nagu ei lase kahel omavalitsusel kokku liituda, kes ise tahaksid ja sellised täiesti rumalaid formaalseid asju on, mis on muudatustega välja pakutud. Et kindlasti on siin lootused vähemalt selliseid normaalseid mõtteid nagu kuulatakse, vaadatakse läbi ja järgmisel nädalal jätkuvad ööistungid. Loodame, et ei pea jätkama, sest endiselt me oleme öelnud, et me oleme valmis kohe lõpetama vaheaegade võtmise, kui leitakse neid kompromissi kohti. Selge, aitäh, Mailis Reps ja vaatame siis, mis suunas arengud Eesti poliitikat viivad ikka õiges suunas, aitäh.