Jätkame nüüd oma saates traditsiooni, kus tutvustame presidendikandidaadi kandidaat ehk inimesi, kes on nõustunud olema presidendikandidaat ja järelikult on valmis asuma ka Eesti vabariigi presidendiks ja täna olen stuudiosse kutsunud publitsistika, endise diplomaadi Jaak Jõerüüdi tervist. Tere. Teil oli reede õhtul esimene kohtumine Parlamendi erakonnaga. Kuidas te ise hindate tulemust? Kohtumist Vabaerakonnaga? No vabaerakond oligi selle minu jaoks selle protsessi algataja, mida te nüüd nii ilusasti juba kirjeldasite, aga võib-olla on kõige täpsem määratlus siiski see, et käib presidendi võimalike kandidaatide sõelumine. Teatavasti meie seaduse järele tekivad kandidaadid alles neli päeva enne riigikogu istungit, augusti lõpus. Aga vabaerakond, kui selle päästikule vajutada ja minu jaoks protsessi päästikule vajutada oli tõesti see, mis pani mind mõtlema, et kas ma tahan protsessis osaleda või mitte ja miks. Ning ma sain aru, et mul on hea võimalus anda edasi mõningaid oma tõid ja seisukohti, mis puudutavad Eesti elu, valimisi, poliitikat üldse. Ja selles plaanis läks kohtumine väga huvitav, vastavalt. See kestis kaks tundi ja me rääkisime väga mitmetest asjadest, nii et aitäh vabaerakonnale. Nad on sellega ikka salvestanud. Seda kõike siin ümber jutustada ei ole võimalik, aga me puudutasime väga olulisi teemasid. Aga kohe kohtumise järel nad ikka vist kindlat toetust teile loomulikult ei andnud ka, et nad tahavad ka ikka veel teisi kandidaate kuulata ja loomulikult kaheksast inimesest riigikogus jääks ka jääks ka väheks. Ja ei, see ei olnud üldse selle kohtumise eesmärke nende poolt ega minu poolt see pealkiri nendel kohtumiste seeriat, nii nagu erakonna esimees Andres Herkel on mitu korda toonitanud kohtumised huvitavate inimestega. Ja me teame kõike, vabaerakonna üldkogu koguneb juunikuus. Kus nad siis arvatavasti kõigi muude küsimuste kõrval langetavad otsuse, mis nad edasi teevad presidendivalimiste protsessis ja sel teemal. Nii et see on natukene teine asi, aga jah, tribüün, kus selgitada oma Tõid nii olulistel teemadel, see oli väga kasulik. Teised erakonnad ei ole veel teiega ühendust võtnud, teised ei ole. Aga tahaksite olla kandidaat riigikogus või hoopis hiljem valimiskoguni pöördunud. Tagasi vabandust kahe oma selle selgituse juurde, mida algul andsin, aga lühidalt ma tahaksin praegu ennekõike mõtelda tõsiselt nendest probleemidest, mis on seotud presidendivalimistega üldse valimistega Eestis Eesti elu tõsiste murekohtadega ja nii edasi ja nii edasi, nii et see, kes, kus, kuidas ja millal, see on, mitte minu küsimus, see on siiski nende küsimustes, praeguse seaduse järgi on kutsutud ja seatud valikuid tegema. Kirjeldage ikkagi siis seda presidendi rolli või mõtet, nagu teie seda näete ja miks te olete nõustunud siis selle mängu või protsessi kaasa tegema, kui võimalus ka kandidaadiks saada, pole üldse kindel, samas maine on teil ütleme ausalt, ikkagi juba lööke saanud. See ei ole kindlasti mitte mäng, see on üks protsess ühes väga tähtsas küsimuses. Ja kui ma alustaksin lõpusta, kuhu mu mõttekäik on jõudnud, siis minu arvates on suur viga, et Eestis ei ole presidendivalimised otsevalimised. See on vana teema ja selle üle võib palju poolt ja vastu argumente õhku visata. Kuid ma kavatsen sel teemal ka ühe artikli kirjutada. Kui me räägime ka presidendi rollist, siis ma jään kordama seda, mida ma ka reeder ütle sinna, see on tegelikult väga lihtne emotsionaalsed arutlused selle üle, et kas ta peaks olema rohkem nii või naasugune. Emotsionaalsed arutlused selles mõttes, et kasutatakse kujundeid rohkem kui fakte. Need tegelikult ei vii kusagile. Eesti põhiseadus ütleb väga täpselt, mis on ühe põhiseaduslikku institutsiooni ehk vabariigi presidendi roll, see on paragrahv 78. Ja seal on 20. punktis loetletud üles 34 konkreetset kohustust mis on riigipeal, kes ta iganes ka ei oleks. Ja seitse nendest on kvalifitseeritud, tulevad nii-öelda näoga väljaspool Eestit. Ja 27 on kvalifitseeritavad näoga sissepoole Eesti poole siseküsimustega tegelemise poole. Tõsi, ma möönan, selle juures kogu aeg 27 nii-öelda eesti küsimusega tegelemise juures on osa nendest ühekordsed, mis seekord isegi mitte igal aastal. Aga täiesti selge on ka see mingisuguste valikute isiku valik, võta langetamise juures või mõne muu olulise teema juures on oluline kogu aeg jälgida kõike, mis toimub, kes on kes, mis on mis kuhu läheb Eesti areng ehk teisiti öeldes, enne kui mingi ettepanek tehakse riigikogule, mis on mitmetes asjades presidendi ülesanne. Enne seda tuleb kõvasti teha nii-öelda kodutööd jälgida. Asjassepuutuvad nii et paragrahv 78, praegu 78, aga veel, ma tuletaksin meelde meie nüüd peaaegu veerand sajandi pikkust uut iseseisvust. Ja seda, kuidas kolm valitud riigipead on oma rolli täitnud, see annab meile ka kindlasti üsna hea informatsiooni, milline võiks olla ka tulevikus mõni riigipea ja seejuures on selgelt näha, et ka väljaspool konkreetseid punkte, mida ma nimetasin paragrahv 78 puhul põhiseaduses ka väljaspool seda, on võimalik võtta ühte ja teist ette midagi, mis on Eestile väga oluline, mis aitab kaasa arengule, inimeste heaolule ja nii edasi. Kusjuures alustada või ütleme siinjuures kindlasti, et juba Lennart Meri alustas selle toonitamisega, tuleb kogu aeg järgida võimude lahusust. Täitevvõimul on oma roll seadusandjal, riigikogul on oma roll vabariigi presidendil ja teistel põhiseadusega paika pandud isikutel on oma rollid. Nii et võimude lahususe printsiip on, see ei ole see erakordselt oluline. Aga nende võimupiiride juures, miks te ikkagi sõidate, et rahvas peaks presidenti valima, sest need on praegu tõesti need võimalused ja õigused. Presidendil on piiratud põhiseaduses väga täpselt ära. No seda võib rääkida pikemalt, seda võib rääkida lühemalt alustame siiski põhiseaduse paragrahvist üks mis ütleb välja, et ainukene kõrgeima võimu kandja Eestis on rahvas. Ja sellisel puhul on näiteks riigikogu valimistel kohalikel valimistel ja ka nüüd Europarlamendi saadikute valimistel ju terve rahvas kogu aeg aktiivne. Ainukene niisugune suur valimine, mis puudutab tervet Eestit ja kus terve rahvas sel puhul kaasa ei löö. Ehk kõrgeima võimu kandja on sellest protsessist siiski eemaldatud. Mingil määral ongi riigipea valimine. Ja samal ajal teine asi, mis siia juurde kuulub, on kindlasti see, kui me vaatame, kuidas muudes riikides on ikka peljatud, et kas sellisel puhul, kui toimub otsevalimine, ei saa riigipea liiga suure võimu mandaadi? Ei, see on täiesti välditava, selle üle võib ju pikalt arutleda, aga lühidalt kui tema ülesanded on selgelt määratud, siis kust see võim peaks juurde tulema ja vaatame tihti näiteks Soome poole? Soome on ju paljudes asjades olnud läbi aja Eesti üks Timmadi eeskuju riik ja selle peatan palju malli võetud. Soomes valitakse presidenti otsevalimistel juba 93.-st aastast peale. Soome on põhiseaduse järele endiselt parlamentaarne demokraatia parlamentaarne vabariik. Ja me ei ole näinud ühtegi kuritarvitused või nihet meie meie poliitilises kontekstis Soome puhul nende kolme otse valitud presidendi korral Soomes. Ma tuleks ikka teie endale isiku juurde, veel tagasi Päevalehele antud intervjuus ütlesite, et kõige olulisem on, et presidendil oleks kompetents, põhiseadus annab selge raami, mis kompetentsi tal peab olema tsitaadi lõpp, nii et ise siis tunnetate, et teil see kompetents on olemas. Kompetents nagu ma ütlesin, väljendubki kõigis nendes kompetentsi vajadus väljendada aeg-ajalt 78. kõigist nendest 34. seatud ülesandes ja see vaidlus, mille puhul ma ka seda vastust andsin, intervjuus on käinud ju sellele ikka, et kas siis saab, pole väljas pole siis pole veel väljaspoole ja vaidluse tuum on olnud ikkagi on vaidluse tuum on lähtunud paraku üksikutest inimestest, kes on olnud meil riigipead. Kuid mina tahaks siinjuures meenutada, et peale isikuomaduste Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves on igal konkreetsel juhul olnud ka ajastu taust ja riigi vajadused pisut erinevad. Nii et ajastut 90.-te alguses, kus Eesti ei olnud veel Euroopa liidu ega NATO liige. Ja nüüd praegu, kus Eesti on juba 10 aastat mõlema tähtsa organisatsiooni või nagu öeldakse klubi liige, neid ajastuid ei ole mõtet, et üks-ühele võrrelda, nad on erinevad ja annavad ka kõigile teistele eesti poliitikutele riigitegelastele hoopis sootuks erinevaid võimalusi ja nii edasi, nii et ajastu taust. Lühidalt öeldes määrab üsna palju ka seda, kuidas kasutada oma põhiseaduses antuda võimaluste raami. President peaks ka rahva hulgas tuntud olema, kuidas tundub, kui hästi rahvast? Teab seda ei oska ütelda, ma olen näinud mitmesugust tüüpi küsitlusi. Küsitlusi korraldatakse praegusel ajal ju internetis, korraldavad uurimisfirmad ja nii edasi, need annavad väga erinevaid tulemusi. Aga kahtlemata see, mis te küsite. Praegu on jumala õige, loomulikult ta peaks üks riigipea kus tahes riigis olema rahva seas tuntud. Kas te olete nõus ka praegusele presidendile hinnangut andma, küsin nii, et mida teie hinnangul, praegune president on oma kahe ametiajaga Eestile juurde andnud või, või mida ta on muutnud Eesti ühiskonnas oma ametiaegadega? Ma ükskord juba ühes intervjuus vastasin sellele küsimusele ja jään selle juurde, et tegelikku hinnangut saab mis tahes presidendile, kõrgele võimukandjale või kõrgele poliitiliselt postil olevale isikule anda pärast seda, kui ta on oma perioodi lõpetanud ja meenutanud. Nii juhtus ka Lennart Meriga Arnold Rüütliga, sest et pärast vajuvad nii mõlemad äärmuslikud mõlemas äärmuses olevat kired maha ja hinnang tuleb objektiivsem. Aga kui te küsite seda, et mida Toomas Hendrik Ilves on muutunud oma perioodi, siis esimeseks lööb mulle pähe üks üsna oluline poliitilise ajalooline muudatus, mida tema on suutnud teha. See on 20. augusti ehk iseseisvuse taastamise päeva teadvustamine Eesti ühiskonnale ja selle märgiliseks muutmine oma selge tegevusega, see on poliitiliselt kindlasti üks tema saavutustest, aga ega neid teisi ei jõua kõiki siin üles lugeda. Nii et see on siis igati õige, et meil on nagu aastas kaks iseseisvuspäeva. Ei sugugi mitte 20. august ei kahanda absoluutselt mitte mingisugusel määral 20 neljandat veebruari. Küsimus on lihtsalt selles, et sellel päeval langetati otsus, mis võimaldas meil taastada kõik diplomaatilised suhted või uued sõlmida, ehk teisiti öeldes taastada ka ja de facto meie iseseisvus senini sinnamaani solide juure okupatsiooni all. Nii et see, mismoodi Toomas Hendrik Ilves on osanud seda oma roosiaia vastuvõttude ja muude aktsioonidega teadvustada ja tähtsustada, et kus asub Eesti lähiajaloos 20. august ja mis sellest tuleneb või ei tulene, minu arvates on see väga oluline. Te olete selgelt välja öelnud, et oma vaadetelt olete liberaal. Presidendil saab olla maailmavaade. President ei saa kuuluda vastavasse erakonda, mis väljendab ühte või teist maailmavaadet, peab nii-öelda täitevvõimu tasemel või parlamendi tasemel neid oma maailmavaatele talutatud asju. Aga kuhu peaks siis jääma vahelma vaade? Kuulge, kui ma lähen näiteks suvepäeval merre ujuma, ega ta siis ka ju ei ole ära ohutada tega kusagile. Aga nad vaadata, kuidas te tagate selle erapooletuse, erakordsed, aga seaduse, ennekõike põhiseaduse järgimine, seaduste järgimine, liberaalne maailmavaade, kude küsiksite mu käest, et milles see seisneb, seda küsiti mu käest ka reedel. Ja miks see mulle meeldib, siis ma ütlen seda ainult ühe lühikese, lihtsa lausega. Mulle väga meeldib see põhimõte, et isikuvabadused selle klassikalise liberalismi järele ulatuvad just sinnamaale, kus ta teise isiku vastavaid isikuvabadusi ei piira. Ma kohe küsiksin ka siis ühe selle paragrahv 78 ülesande kohta, mis presidendil on, see on määrata peaministrikandidaat. Teoritiseerime, kas teie annaksite selle võimaluse esimesena valimised võitnud erakonna esindajale ehk siis sisuliselt esimehele või te vaataksite poliitilist olukorda ja annaksite esimesena võimaluse sellele erakonna juhile, kel oleks riigikogus? Enamuse toetus valimiste võitja on rahvusvaheline klassika, sellele tehakse esimene ettepanek. Aga Eesti poliitsinna ajalugu on ikkagi teisi näiteid toonud, kus valimiste võitjal ei tehta esimesena ettepanekut või üldse ei ole tehtud. Jah, ega see ei ole ainult Eesti praktikas niimoodi, nii palju, kui ma olen märganud rahvusvahelises elus, mul diplomaadi elu on mind viinud ju seitsmesse riiki suursaadikut suursaadikuna ja on tulnud, see on kulunud minu töö hulk ka jälgida erinevaid poliitilisi praktikaid. Ja mõnedes riikides harrastatakse võib-olla seda sagedamini ja mõnedel puhkudel ajastutel sagedamini, et kombitakse ennem, kes moodustab kindlasti koalitsiooni ja nii-öelda mustataguse läbirääkimise tulemusena tehakse tõde kindlaks ja siis sellele võimalikule koalitsiooni moodustajale tehakse see ettepanek ka. Kuid ma peaksin seda siiski sammuks number kaks võimaluseks number kaks kõige klassikalisem ja minu arvates kõige õiglasem on tunnustada. Eesti puhul kordame uuesti kõrgema võimu ehk rahva arvamust ja valimiste tulemus on otsevalimiste puhul see. Kuigi võib näha, et see erakond ei pruugi saada koalitsiooni moodustada. Jah, Sist klassikaliselt tehakse järgmisel erakonnale ettepanek, see võib juhtuda, seda on ka juhtunud, see ei ole midagi erakordset rahvusvahelises elus. Järgmine päevakajaline teema, mis on Eestis üleskerkinud, kas Eesti peaks pürgima ÜRO Julgeolekunõukogu liikmeks. Siim Kallas teatas näiteks laupäeval, et see on hea plaan ja tõstaks Eesti esindatuse taset. Teil on ka siin pikaajaline välispoliitika kogemus. Selle probleemiga on niimoodi, et kaitseministrina tegin ma ise avalikult selle ettepaneku et Eesti võiks taodelda ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikme kohta ja ma olen endiselt jäänud sellele arvamusele. Tunnistan ausalt, et vahepeal oli mul nii-öelda headel aastatel, rahulikumatel aastatel oli mul endal ka hinges kerge kõhklus, et võib-olla võiks selle protsessi katki jätta. Praegu mul on see kahtlus kadunud. Et ma olen täiesti nõus nii välisministriga peaministriga, Siim Kallasega, Urmas Paediga ja teistega, kes on jäänud sellele seisukohale, et see oleks Eestile kasulik. Ma arvan, samuti sellest, eks pika loengu pidada, aga ma jään sellele seisukohale. Kuigi jah, praegune president siin ei toeta seda mõtet, ütleb, et tasuks siin teistele teemadele ehk rohkem keskenduda, et see kasutegur ei pruugi nii hea olla. Kasutegurit võib analüüsida väga mitut moodi, vaadake väga paljude arvamuste avaldajad poolt või vastuavaldajad ei ole olnud selles positsioonis, mis mina, ma olen olnud pool aastat ka Eesti suursaadik ÜRO-s, see oli lühike, aga erakordselt intensiivne periood. Ja see andis väga hea võimaluse hoopis erinevatele vaatenurkadele erinevat nüanssidele tähelepanu pöörata. Ja ma juhiksin tähelepanu, kes on huvitatud. Vaadake, mis peaks siis tulema siiamaani ERR-i uudisteportaalis üleval. Meie hiljutise ÜRO suursaadiku Margus Kolga analüüs selle kohta, miks see oleks Eestile kasulik. Mitmekülgsemalt argumendid, mistõttu seda asja võiks pooldada, kui esimesel pilgul paistab Jah, see oli meie üks raadio uudis eelmisel reedel ja tõepoolest see uudis on ka praegu k kirjalikuna leitav ERRi portaalist. Aga lõpetuseks Jaak Jõerüüt. Ma pean siiski ka selle negatiivse teema veel kord üles tõstma, sest ma arvan, kuulajad kindlasti ikkagi tahavad, et teie käest teada saada, et kohe, kui te nõustusite, kandidaadi kandidaat olema või sellest sõelumist protsessis osalema, siis ilmusid välja teie eluloost Te kõige meeldivamad otsused ja te olete ka vabandanud 1900 kaheksakümnendatel tehtu pärast. Aga mis te arvate, on sellest ka kasu või kuidas te siis ikkagi selgitate seda omaaegset negatiivset suhtumist 40 eestlasest kultuuritegelase kirja? No ma olen vabandanud, ega mul ei ole teist sõnastust raadio jaoks, kui ma olen juba delfis seda kirjutanud, ma võin seda korrata. Ja see on niimoodi. Ma ei tea ühtegi inimest ja ei pea ka iseennast selliseks, kes oleks eksimatu. Kui inimesed eksivad, siis nad eksivad, sellele on mitmesuguseid põhjusi, aga ma vabandan. Ma arvan, et meeleparanduse õigus võiks olla kõikidel inimestel inimõiguste hulgas. Kas ma olen seda teiste inimeste arvates suutnud teha, see on üks küsimus, kas ma iseenda ees nii-öelda peeglisse vaadates olen suutnud meeleparandusega hakkama saada, see on minu küsimus ja ma olen Eesti, nagu ma olen öelnud, et ma olen Eesti riigi taastamise ja selle riigi üles ehitada olemisega praktiliselt mitmekülgselt tegelenud alates 1986. aasta lõpust sõnadega teadlik tegevus. Ja lõpetuseks ma puudutaksin veel hoopis teie nime, mis on, ütleme väga eestipärane, et presidendil on välissuhtluses oluline roll. Te olete ka aastaid diplomaat olnud. Kui raske on teil oma nime teistes keeltes hääldavaks teha? Tead, hääldatavate. Kas see just pärast seda, ma isegi natukene naeran, nagu te näete just pärast seda kogemust ÜRO-s muutub see küsimus üsna tõsiseks, sellepärast et kui te kujutate, et 190 pluss riiki, kui palju keeli ÜRO-s kasutatakse, milliste nimedega ja keelevariantidega seal kokku puutuda see kõik on rahvusvahelises elus väga Ta ja võimalik, see ei ole üldse probleem ega ole Mullega üheski seitsmes asukohariigis töötamisel olnud kunagi probleem. Aitäh Jaak Jõerüüt meile stuudiosse tulemast, soovime siis edu ja võibolla kohtume eetri vahendusel veel aitäh.