Eesti vabariik on nüüdseks siis 100 aastane ja sellel puhul oli põhjust. Ta on meie riigi sünniloole, olevikule ja tulevikule peeti, ma arvan, sadu, kui mitte tuhandeid kõnesid. Näiteks peaminister Jüri Ratas pidas ainuüksi möödunud neljapäeval viis kuus erinevat, et kõnet ja seda siis ühe päeva jooksul. Kuid teonedala kõige kesksem kõne pidas Eesti Rahva Muuseumis laupäeval president Kersti Kaljulaid ja mul on hea meel raadio stuudios tervitada nüüd religiooniloolasest ja klassikalist filoloogi Marju Lepajõed, tere päevast. Tervist soovin kõigile ilusat uut sajandit. Aga enne kui me veel selle presidendi tänavuse peokõne, nii läheme siis Marju Lepajõe, kui need bionädala kõned, intervjuud ma ei tea, teele esinemised raadiointervjuud kokku panna. Mulle tundub, et siis sünniks selline justkui nagu maakera, mille sees on veelgi suurem maakera, et oli selliseid väga erinevaid käsitlusi, erinevaid nägevusi, ebakõlasid ja visioonide erinevusi, et kuidas teile tundub, et kui hästi me suutsime selle võimaluse ära kasutada Eesti vabariigi ümmarguse sünnipäevaga seoses kirja panna välja öelda läbi mõelda meie jaoks olulised teemad ja ma ei tea nende lahendused või visioonid. No see on nii ja naa, tegelikult ei maksa paari päevaga katsuda kõike öelda, et võiks ikkagi hajutada seda sünnipäeva veel selle aasta peale, sünniaastapäeva. Aga siiski palju asju öeldi ja kui näiteks võtta president kaljulaiu kõne Kaljulaidi vabandust siis tema puhul oli huvitav see, kuidas ta rõhutas, hoia, kuid et õnne. Mulle meeldis see, kuidas ta rõhutas hoiakuid, peab olema. Rahu, peab olema, töö, peab olema keele arendamine ja nii edasi ja eriti, mida ta rõhutas, oli keskkonna säilitamine. Et need ongi põhiteemad, mis, mis tegelikult tulekski ette võtta, Ta. Ja millele mina kirjutaksin olla kasvõi 10 allkirja praegu on moes on allkirju kirjutada. Ka kui veel selliste konkreetsete detailide juurde tulla, siis ma mõtlesin, bionädalakõnedes oli üsna kesksel kohal maapiirkondade tühjenemise teema. Tõsi, president oma kõnes seal Eesti Rahva Muuseumis sellele teemale väga ei keskendunud, ehk siis elu koondumine Tallinna ja Harjumaale, et kui näiteks peaminister sõnastas probleemina ka selle, et maalt on inimesed lahkumas ja avaldas lootust, leitakse tee tagasi siis president ütles Maalehele antud intervjuus, et tööd saab teha igalt poolt ja tema arvates 15 20 aasta pärast me näeme, et see mure, et meie maapiirkonnad tühjenevad, oli tegelikult asjatu, et Marju Lepajõe, teie elate ju suure osa ajast ka mitte Tartu linnas, vaid natukene kaugemal Elva külje all Leedul, et mis see teie kogemus näitab, kas inimesed tahavad ikka maal elada, aga ei saa seda teha, sest pole piisavalt väljakutseid ja erialast tööd või enam väga ei tahetagi. Ei, minu meelest siiski tahetakse maal elada, sest need voorused on väga suured, mis seal on? Mul oleks raske isegi Tartus elada, kui ma ei teaks, et ma saan sealt lahkuda, et ma ei suudaks elada linnakeskkonnas väga pikalt, sest see, see muutub rõhuvaks, nii et juba enda põhjal, mis ma saan öelda, et kindlasti tahaks olla väga suure ajamaal seda enam, et töö on selline töö või tõlketööks, et see on, see nõuab distantsi, see nõuab distantsi, lihtsalt ei ole mitte midagi teha. Ja maal on selleks väga head tingimused, näiteks Peedul. Lihtsalt see mets, kõrge haljastus, võiksime öelda, et see on tegelikult ikkagi mets, et see häälestab hoopis teistmoodi minu jaoks meenutab alati katedraali Peedule sisse sõit meenutab katedraali. Aga samamoodi, kus mul on vanavanemate kodu Navesti ääres ka see on täpselt sama pidulik, et kui sa sõidad loodusesse, siis on pidulik. Ja see häälestab hoopis teisiti. Ma arvan, et väga paljud inimesed tahaksid maal elada pidevalt aga see, mis takistab, need on ikkagi praktilised asjad, me võime öelda, rääkida arstiabist või ütleme, kui inimene ei suuda kõike toitu kasvatada, tal oleks vaja toitu ja samamoodi post peaks käima ikkagi koju 21. sajandil. Ja muidugi peaks mõtlema lihtsalt hariduse peale. Minu meelest ei pea Psy suunama linnadesse kooli, meil võiks olla miski näiteks koduõpetajat, koduõpetajad võiksid ringi sõita ja lapsi juhendada vajalikul määral. Lapsete kehkud õpivad kodus väga hästi. Kui neil on regulaarne mingisugune toet, kus sa nii et pigem võiks tõesti vastupidi, siis oleks aja Haale korralikke kultuurikeskusi rahvamaju. Ma saan aru, et see kõlab utoopiliseks, aga mina võtaksin, et aga teeme ära, et 15 20 aastaga suunatagi inimestele tekitada paremaid. Kõigepealt muidugi viia, elekter on väga oluline, oleks lihtsalt liia, elekter, riik peaksin toet. Ja tänapäeval ka internet, aga kas te olete minuga nõus, et tegelikult väga paljud moodsad hädad, et ongi alguse saanud linnastumisest, et mitte see linnastumine oleks nüüd ma tea viimase 10 või 20 aasta teema, et linnades elati sajandeid tagasi ja ja ka tuhandeid aastaid tagasi, aga, aga need moodsad hädad, mis meil on, et kui palju teie näete nagu just selle sellise põhjusena või aiendina just seda, et inimesed ei leia maal enam piisavalt väljakutseid, et ma seda teemat siia ette intervjuu etteotsa ei pannud, täiesti juhuslik. Ja väljakutseid siin mul tuleb meelde, kuidas meie suurepärane Anu raud, kuidas ta ütles, mis tähendab, et maal ei ole tööd võtta, labidas kätte, kaeva natuke, ongi sul töökoht. Et see oli väga õigesti öeldud. Ja kui nüüd inimene tõesti tahab mitmekesisemat tööd, siis praegu tõesti võimalusi on, et seda teha. Aga neid võimalusi võiks olla palju rohkem. Mina lähtuksin siin pigem sellest, et mitte tingimata tekitada mingeid arme juurde, kuigi ma olen absoluutselt selle poolt, et näiteks Eesti läheks üle täielikule mahepõllunduse ala. See on üks asi. Aga mida veel teha tähendab, Eesti on oma mõõtmetes suur tööstus, ei lähe suurt tööstust maale viia, ma ei näe sellel mõtet. Mina läheksin pigem mõtet teha suureks, see, mis meil tõesti on suur, et pigem pigem tekitada selliseid kultuuritõmbekeskusi, mis tõmbaks ka välismaailmapilt. Meile ma mõtlen näiteks kõikvõimalikke loome loomemaju loometalusid näiteks muusika põhjal. Kõik teavad Eesti muusikat, nii paljud tahaksid tulla siia. Nii paljud tahaksid tulla näiteks passaarde, mis on erakordne koht, Mart Saare sünnikodu või ta veel elupaik. Miks seal ei ole näiteks sellist loomemaja selles absoluutses vaikuses, mida kõike ütlevad, kes tulevad tohutud võimalused on, on vaja seda vaimset potentsiaali, toda mina omalt poolt eksinud näiteks tõlkija talud, ma teeksin Eestis ma juhiks tähelepanu, et Eesti tahab, Euroopa liidus on ligi 30 keelt ja neist Eestis õpitakse üsnagi vähe. Meil võiks olla maakohtadesse jaotada laiali näiteks keeled, et igas väiksemas piirkonnas õpitakse ta spetsialiseerutakse, olgu horvaadi keel, olgu see portugali keel. Näiteks kui Hendrik Lindepuu elab, eks ole, Mulgimaal, siis ma kas Abja või Karksi-Nuia kooli direktorina kutsuksin ta kohe poola keele õpetajaks tingimata. Ta ET hajuti tekitada siia sellist keelelist kompetentsi, mida kusagil mujal Euroopas ei ole. Sest me teame, et võõrkeelte oskus käib alla igal pool käib alla. Oleks haruldane võimalus Eestil lihtsalt tõusta nagu fööniks tuhast, sest meil on olnud maailma suurimat polüglotti toomel, ela, ma pean silmas näiteks Bent Nurvekonda, meil on tohutu ressurss, peaksime seda kuidagi kuidagi huvitavamalt tegema, kuidagi intelligentsemad, et panna mõtted liikuma, siis oleks ka majanduspalju huvitavam. Praegu on lihtsalt, teeme ühe tehase sinna, teeme teise sinna siis kui pannakse kinni, siis on esimesed õnnetud. Nii ei saa lihtsalt 21. sajandi algul. Siit ongi hea edasi minna presidendi kõne juurde ja te jõudsite ka seda looduse teemat presidendi kõnest juba esile tuua, et kui ta seda presidendi kõnet lugesite. Kuivõrd teile hakkas silma see tasakaalu otsimine, siis majanduse ja loodusvaradega ja loodusega seotud teemadel, millest president rääkis, et millega ta teid kõnetas, kui ta rääkis loodusest? Mina võtan asja positiivselt, minu meelest ta rõhutas loodusearmastust ja keskkonnahoidu nii palju. Minu meelest on viimane aeg asuda tegudele, et see armastus siis peaks väljenduma tegudes selles, et ei teeks joonlaud trassi näiteks Rail Balticu puhul vaid teeksime võimalikult vähe kahju loodusele. See mee raiuks Sa nii palju kahtlemata. Mis siis normid, mingisugused normid, seda lubavad metsa ikkagi meie seal auasi, see au on omada Sa lihtsalt sellest Mart Kivastik väga hästi kirjanik Mart Kivastik kõnelnud. Et see, see on meil auasi, ei maksa Emajõge Emajões teha mingit surmajõge, Emajõgi peab olema, elujõgi ei ole vaja, ei ole vaja mõõdutundetult suuri, tõsi on vaja intelligentselt teha, siis on meie maa huvid tav ja loov. Maaelu. Ja minu meelest minu meelest võiks seda võtta positiivselt Kersti Kaljulaiu sõnumid, et see kutsub tegudele lõpuks ometi tõeliselt armastama loodust seeläbi, et me teda ei, ei hävita laastu sel moel mõttetult. Kui tõmmata paralleele minevikus, siis mulle tundub, et viimati me rääkisime keskkonna teemadel niivõrd palju kui praegu kusagil 80.-te lõpus, kui oli koguse fosforiidivastane, võitlus ja, ja nii edasi, et millest see räägib? Vahepealses Eestis keskkonnateemadel me nii palju ei rääkinud ja kaasa ei mõelnud. Nüüd ei müüdud kõnedki, kus keskkonnaaspektid, olgu see siis raiemahud või puhtam elukeskkond Emajõe või, või millegi muu mõttes oleks kõnes vähemasti ära markeeritud. No üks asi on see, et praegune situatsioon on tõesti äärmuslik, et nad järjest tulevad, need teine asi, miks võib-olla rahvas oli üsnagi vaikne, oli tingitud lihtsalt usaldusest, et me me põhimõtet suhteliselt püüame ju kogu aeg usaldada. Ja mingi aeg oli see ka täiesti võimalik, me ei näinud, et oleks niisugust reaktsiooni tugevat tungi nagu puud näed lisa külge, noh seal nüüd äärmuslik, aga, aga ikkagi. Et, et see oli teatud usaldus ja ülesehitustööhingus, sest me kõik tegelesime ju tegelikult ülesehitustööga ja sisu, ütle, et keegi tahab kogu aeg kasseerida kusagilt. Et pigem pigem seal seal psühholoogiline. Ja nüüd kui ilmub nüüd, kui ilmub, järsku saad aru, et tegelikult ei saa, et tegelikult on riik rahvast eemaldunud vot siis nüüd tullaksegi järjest välja. Ja põhiküsimus on selles, kuidas nüüd riigi raha selle kokku saaksid ajaks. Minu jaoks oli üsna huvitav lähenemine presidendi poolt sõnastada eesti keele ja kultuuri säilimise ja kaitsmise teema, et Ma nüüd tsiteeriks presidenti tema kõnest, et Eesti põhiseadus kaitseb eesti keelt ja kultuuri järgmise 100 aasta elukorraldus, nii palju, kui me seda täna mõistame, paistab nõudvat hoopis vastupidist keel, haridus ja kultuur peavad järgmisel sajandil kaitsma Eesti rahvast. Et jääksime mõtlevaks rahvaks, jääksime kultuurrahvaks. Kuidas sellest presidendi mõttest aru saada, et me vist jõuame selle esimese teemani tagasi, aga, aga kui nüüd kogu see keele ja kultuuri teema ka veel juurde võtta, et kuidas keel ja kultuur saavad hakata kaitsma eesti rahvast? Niimoodi nad täpselt kaitsevadki minu meelest seal ju tegelikult täpselt sõnastatud. Et kultuur peab hakkama kaitsma mõtlevat inimest. See, see on justav eripära. Ei, ma ei ütleks, et siin peab säilitama vaid siin peab kogu aeg loovalt edasi tegutsema keelega just nimelt rahulikult töökate loovalt keele arendamisel. See kaitseb selles mõttes, et keeles on ikkagi antud inimesele mingi mingi algne erisus, et kuidas sünnib teatud keelde, siis ta lahkub, takse teatud omapära, võimalus kaasa. Ja kui seda säilitada, kui seda püüda kogu aeg loovalt edasi arendada, siis see hoiab elus aitab kaasa eristusvõime kujunemisele. Eristusvõime on kõige olulisem asi elus, ma ütleksin. See on küll antiikaja teadmine. Aga ma jätkaksin sellega. Tähendab, selles ongi asi, see oli, see oli väga täpselt sõnastatud, president kaitseb oma erisuse tundmine tegelikult kaitseb inimest, sest see nõuab kogu aeg edasiarendamist. See, see oma erisus sellepärast on, on ju öeldud, et Eesti muusika on võib-olla, just sellepärast ongi nii originaalne Ta, et meil on olemas omase keele kõla, see vastandub teistele keeltele. Ja kui me seda hoiame ja edasi arendav, püüame leida kõlalist plaani, sellele siis ongi juba see on suur edasiminek. President lisas, et suured rahvad saavad endale lubada, et kaasa mõtleb vaid väikene osa ühiskonnast. Väikesel rahval on teisiti, kõik peavad mõtlema, et kui Marju Lepajõed ja selle ühiskondlikku diskussiooni või mõtlemise peale mõtlete, siis, kui kvaliteetseks Eesti ühiskonnas toimuvat arutelu suures plaanis, peata. Väga hea on, et arutletakse, ta võiks olla veel parem, sest et tegelikult on selline asi nagu fragmenteerumine. Et ühisosa leidmine ei ole suu. Ja see on Eesti hariduse probleem. Et see, kui me vaidlema hakkama et see aluspõhi on kuidagi nii harali, et tegelikult on raske leida. Ja lähevadki inimesed agressiivseks. Seda ei ole vaja, on vaja leida see põhi, see, kus me oleme ühtsed ja siin muidugi tähendab, siin on haridusel oma roll. Me teame, kui vähe väideldakse kooli, seda kui vähe tegeldakse. Kirjanduse ja kirjandus on kindlasti üks ühendav alus. Mingitest kirjandus nõuab läbimata ütlemist. Reflekteerimist. Teised ained sel moel ei ole inimkesksed, inimene ei pea oma tundeid ja mõtteid kuidagimoodi sõnastama. See on hariduse probleem, aga see on ületatav, see on ületatav. Kui me tahame huvitavat ühiskonda, siis siis on suletatav. Aga miks see on niimoodi, et kui ka kaks inimest ma ei tea, kaks võõrast inimest omavahel kokku saavad, siis esimesena ei sõnastata mitte seda, et mis neis on ühist, vaid pigem, mis neid eristab, et mille poolest üks on teisest parem ja, ja nii edasi, et ka ma ei tea presidendi kõne puhul tihtipeale, kui vaadata ajakirjanduslikke kajastusi, siis pigem räägitakse sellest, mis ei meeldinud, et miks see on niimoodi, et kas see on selline kultuuriline probleeme nähtus või, või millest see tuleb? No see, kui see nüüd kohe vastata, siis oleks paljud asjad lahendatud tõesti, kui teaks seda vastust. Aga see, miks tahetakse eristuda sõnalisi arvamustes, see on minu jaoks on probleem selles, et inimesed ei saa elada tegelikult erinevate elu. Et tal on surutud küllalt vaimselt küllaltki niisugustesse kitsastesse oludesse, et meil ei ole. Meil ei ole väga suuri võimalusi ennast praegu veel teostada, mis ta võiks olla palju parem. Et siis inimene hakkab rõhutama iseennast, kui ta tegelikult nii väga ei eristu käia. Ja on ju vana tõde, et mida sarnasemad inimesed, seda, seda vähemalt 11 taluvad, vahel mis ei ole küll alati nii. Aga üld üldiselt ei taheta näha, sarnast, tahetakse eristuda ja see on, see on selle elu eluvormi küsimus suurel määral. Ja muidugi tähendab ajakirjandus mõistab kriitikat kuidagi imelikult, sõnak. See kreeka sõna, kriitika või kriiginose tähendab ka lihtsalt vahet tegema, tuleb lihtsalt arutleda millegi üle mis on hea, mis on halb, see ei tähenda tingimata halba, aga ta on omandanud sellise värvingu, nagu kriitika peaks tähendama tingimata halva toomist. Kriitika tähendab lihtsalt analüüsi. Otsustamine otsustusvõime jälle. Kui me juba see ajakirjanduse juurde jõudsime, siis president oma kõnes ütles, et meil Eestis on maailmavabamate hulka kuuluv meediaruum. Milleks me seda kasutame, kas argumenteeritud mõttevahetuseks või üksteise suunas mädamunade loopimiseks suunatud uskumuste aitamiseks või vabade mõtete ergutamiseks. Kas jääme kindlaks iseendale ja usaldame vaba meediat, kas me usaldame oma inimesi mõtlema või suuname neid õigeid mõtteid ütlema? Velge, teie huvi on klassikaline filosoofia. Te töötate tekstidega, mis pole eilsetes ajalehtedes uutes, värskelt ilmunud raamatutes ega isegi tihti mitte sellest ega eelmisest sajandist, et ma pean teid üsna nõudlikuks lugejaks. Kas nõudlik meediatarbija saab Eestis heas eesti keeles hästi kirjutatud ja objektiivset informatsiooni või iga päev on seda üha raskem saada? Ma kõige rohkem loen ajalehte sirp, kultuurilehte sirp, seal on sellised sellise pikkusega artiklid, mis ahvatlevad, tähendab lihtsalt pikemad. Et muidu ma loen ajalehte niimoodi, ma lihtsalt vaatan nagu mingisugust meeleolu sealt. Ja mis siis on? Kahtlemata üks põhjus on see, et ajalehtedes on vähe kultuuri võiks olla palju rohkem, kultuuriajakirjanikke võiks olla palju rohkem, siis loeks siis ka telliks palju rohkem. Sest et noh, no praegu ta on lihtsalt, ta ongi, oli ja läks. Aga näiteks nii nagu oli vanasti oli, ma ei mäleta, millal lõppes Eesti Päevalehes, oli suurepärane lisa Arkaadia, aga see oli lugemisväärne asi mis oli raamatute lisa. Et ta on nii ja naa, et tähendab, iga on see, kui korratakse neid samu uudiseid, mida võib lugeda näiteks Frankfurt valge mainest või mingist muust ajalehest, et miks need väga korrata, siis võiks olla juba mingi analüüs. Mingi mind huvitaks alati eesti fookus, kuidas Eesti Eesti vaatepunktist uudised võiksid olla, et oleks kuidagi originaalsem. Urmas, ma ikka tunnustan siiski ajakirjanik, nad püüavad minu meelest ikka parema poole. Mida kogu selle eelmise nädalaga veel, ma arvan, järgmise aasta kahe sees nii kaua kestavad tõenäoliselt meie Eesti vabariik 100 pidustused, nii on meile lubatud. Mida nende kõnede sõnastatud probleemide ja lahendustega nüüd pihta hakata, kuidas sellest kõigest võiks tõusta tulu? Mitte ei oleks nii, et mõeldi, öeldi, ja las ta nüüd olla. Ja on reflekteerida, võiks anda. Tähendab, ma tõesti usun, et inimesed loevad, neid teemasid, võiks lihtsalt ajakirjandus võiks Khaled jälle üles tõsta, et ei ununeks ära see, et elu peaks olema eelkõige rahulik, rahulik teine asi on töökus. Tõesti, ma olen väga seda meelt, et töö on kõige olulisem asi. Aga kui nüüd hakata seda konkretiseerima, näiteks me teame, kui suur tööpuudus on meie noorte seas, et nüüd võiks loovalt edasi liikuda, et kuidas siis ikkagi meie noored saaksid selle töö kui nad ei ole veel harjunud ise toitu kasvatama, endale riideid õmblema. Et mida sellega teha, et, et läheneda loovalt nendele samadele teesidele, mida me see nädal kuulsime et nad ei jääks, siis nad jäävad inimeste sisse, need laused ja mõtted ja need tuleks hakata edasi nii-öelda. Mäletseb. Lõpetuseks Marju Lepajõe kui veel presidendi kõne juurde hetkeks tagasi tulla, siis kõne tehniliselt või, või ka pidupäeva kõnena, et kuivõrd palju see presidendi kõne teid kõnetas, kui paljude selle kõne läbilugemise järgselt või selle lugemise ajal kaasa hakkasite mõtlema. Mõtlesin kaasa algusest peale lihtsalt tähelepanelikult, aga miski jäi närima ka. No see on, tähendab, kui on kõnekõnes kordused, siis tekib mõte, et kas need on sellised kordused, mis on tekkinud sellest, et inimene pöördub sama teksti juurde lihtsalt erinevates situatsioonides, et ta ei kirjuta järjest või on sellel kordusel tähendus, kordused võivad tüüdata. Aga kordustel võib-olla oma sügav sisuline asi, nagu on seesama keskkonna hoolimine. Et mida sellega teha? Minu jaoks oli siiski huvitav kõne ja ja ta on nii mõnedki asjad sealt endale meelde. Praegu piirduksin sellega Ma tänan teid, Marju Lepajõe, me võiksime sellest kõnest rääkida siin tunde ja tunde ja tegelikult ka elust võiksime rääkida, aga ma arvan, et me kasutame seda võimalust mõnel järgmisel korral. Ma väga tänan, et te tulite vikerraadio stuudiosse ja soovin teile kena päeva jätku. Aitäh soovin kõigile õnne.