Eesti vabariik 100. Elagu Eesti. Tere, head kuulajad. Me tervitame neid Pärnust. Mina olen Arp Müller, mille kõrval on Ester Vilgats ja me oleme kuninga aia ja Karja tänava ringristmiku juures, kus kohe-kohe algab kuninga tänava põhikooli ees skulptuuri aja, et avamine selle skulptuuri avab pidulikult Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid ja monumendina meenutatakse Eestimaa päästekomitee liikmeid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konikut. Pärnus 100 aasta eest 23. veebruaril 1918 iseseisvusmanifesti ette lugenud guugo Kuusnerit ja põhjus, miks monument paigaldatud põhjuseks on loomulikult see, et siin kunagi asunud Pärnu poeglaste gümnaasiumist sain hariduseni Konstantin Päts, Jüri Vilms kui ka Hugo Kuusner. No tunne on siin tõepärast ülev juba sellepärast et rahvast on hästi palju kui hinnata tegelikult, sest kogu see rahvas on siin väga, väga mitmekordses rivis ja me tahapoole ei näe, aga ma arvan, et siin on tuhandeid inimesi. Nad saabusid siia juba tükk aega tagasi, sest hakkasid ju kõik koolilapsed ja kaitseliitlased ja orkester marssima vabadussõja mälestusmärgi juures, alevi kalmistul ja nüüd nad on siin kannatlikult juba oodanud seda avamist ja inimesi tuleb kogu aeg juurde. Nii et tõepoolest tunnen, tunne on ülev, ilm on ilus ja kõik on igati mõnus. Õrnalt sajab lund. Külma on võib-olla 10 kraadi. Tuul õnneks ei ole liiga tugev, siin on näha, kaitseliidu üksused on mööda tänavat üles rivistunud. See oli kaitseliidu kester, mille helisid taustal kuulsite. Ja kuninga tänava põhikooli poistekoor peaks siin täna laulma. Ja kava on siis selline. Alustab tseremooniat Eesti vabariigi 10. Seejärel saab sõna Eesti vabariigi sünnilinna Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. Ja seejärel siis suunduvad nii president Kersti Kaljulaid kui ka linnapea Romek Kosenkranius seda mälestusmärki, ehkki katest vabastama. Tooniandev värv loomulikult on siin valge, sellepärast et nagu juba öeldud, lund on terve selle tänase päeva sadanud. Aga selle valgega sobib väga hästi kokku ka sinine ja must ja neid sinimustvalgeid lippe on siin väga palju. Sinimustvalgete lippudega on kooli, et üles rivistatud noored sinimustvalged lipud on käes ka siia tulnud külastajatel ja, ja huvilistel nagu ester ütles, raske on hinnata, aga ma vabandan, kui ma eksin, aga ma hindan küll, et enam kui 1000 inimest või võib-olla isegi mitu 1000 inimest on siia täna kokku tulnud. Ja ester sina said ka sinimustvalge lipuga, sa võtsid toimetusest kaasa või kuidas sattus sinu kätte? Minu kätte sattus niimoodi, et Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ütles, et ta ma võiksin seda hoida, kuni tema siin ametlikku asja ajab jääma. Nüüd hoian seda rõõmuga, ilus, suur sinimustvalge sellise vahepealses formaadis, mitte päris suur, suur, suur, aga iluslik. Nii et ma hoian seda rõõmuga. Et rahvusringhääling on niisiis linnapea, klippu hoidjatena Ja ja ma olen mitte vihmavarju, vaid lipuhoidja. Praegu me siis ootame Eesti vabariigi presidenti Kersti Kaljulaidi kes on väga oluline tänase tseremoonia juures. Ilma temata see tseremoonia ei saa alata. Ta, ja enne, kui tema siia saabub, ei hakka keegi laulma veel ka Eesti vabariigi hümni. Aga siinsamas meie kõrval on üles pandud ka suur ekraan, leedi kraan, kui panete tehnoloogia võõrana, selle kohta ütlen õigesti ja praegu näitab see küll rahvast, kes on kohale tulnud telekaamerate vahendusel. Ka enne vaheldusid siin fotod ammusest Pärnust, NSV-aegsest, Pärnust ja samamoodi siis ka sellisest Pärnust, nagu see oli Eesti vabariigi väljakuulutamise ajal. Jah, ja mul tuli siis kohe meelde see, mida eile rääkis meile Pärnu muuseumi juhataja Aldur Vunk. Ma küsisin temalt, et kas mõni raamat ka temal varsti hakkab ilmuma, siis ta ütleski, et tal on raamat, tuleb ajaloolistest fotodest, mis kunagisest Pärnust on ja mina väga ootan seda raamatut sellepärast et kõik sellised vanad pildid tekitavad sellise erakordse tunde. Et noh, väga-väga tahaks, et see raamat juba ilmuks, aga praegu jah, me näeme siin enda ees ja ka selles ekraanipildis sinimustvalge Kilipsuga, Paul Keres test, Paul Keres on ka õppinud selles samas koolis, kuigi sündinud Narvas. Aga elanud siis siin ja selline ilus sinimustvalge pilt meil igale pool avanebki ja see ajas, kes skulptuur on kaetud valgega ja selle selle skulptuuri siis nii-öelda nimi on sinisega valgega sinisel taustal. Nii et kõik on meil sinimustvalge ja kõik on väga ilus ja kuningakool-ga ehitud sinimustvalge lipuga ja mitte üksi lippe lehvivat. Terve maja on siis niimoodi selle Eda. No mis muidu öelda sellele, mis on, mis seal ümber maja on mässitud veel all, aga seal ellips. Sinimustvalge lint, ütle mina lihtsalt. Aga skulptuur on vahetanud kesta, skulptuur on vahetanud rõivastust. Kui ma eile käisin seda skulptuuri siin vaatamas, siis oli see veel minu meelest sellise rohelise või mingit tumedat värvi kile sees, aga nüüd on sisse pandud piduriided selga. Nojah, kuidas sa siis hakkad arutama, siin on see ära tõmmata, kaitsekile oli kõik niimoodi kinni mässitud tugevasti, et keegi ei tuleks seda varem siin piiluma. Sest tõepoolest, üllatust on ikkagi vaja, me enam-vähem teame, milline see välja nägime. Käisime sellel esitlusel mitte monumendi esitusel, vaid selle. Kui tuli välja parim töö, siis näidati neid. Pilte Meil on ettekujutus olemas. Ei tea, aga nüüd nüüd öeldakse, sissejuhatavad sõnad, sõnad, Pärnu linn ja kui need on, siis kindlasti möllab peatselt. Kas vabariigihümne Aunatute? Et siin on kohal muidugi kaasautoreid arhitekt Mart Kadarik, 20 kunstnik Margus Kadarik muide, onupojad linnas, ka nemad peavad täna siin väikese kõne, peale seda, kui president on kõnelenud. Mart ja Margus Kadarik on ka, oli ka meil vikerraadiost pikem intervjuu, kes ei soovinud seda järele kuulata. Siis seda on võimalik teha meil vikerraadio saate uudis pluss kodulehelt ja selles intervjuus kirjeldused muuhulgas seda, kuidas nad tulid selle idee peale, kuidas see skulptuur vormi sai ja neid on juttu ka sellest, kuidas konkursi võitu skulptuuri, skulptuuri. Konkursi kaudu uue kuidas nad siis ka peale ideekonkursi võitu seda skulptuuri ümber tegid. Maksutegid, et ta ikka kokku siinse ümbritseva olu ka ja kuningpapist mudeli, enne kui selle skulptuuri päris metallivarasid. Aga nüüd kuulame hümni Poistekoor on kuhugi natukene seisma jäänud, kellelt hümni oodatakse, ahhaa loomulikult külm ilm on külm ja seetõttu poisid olid viimase hetkeni koolihoone ukse taga soojas fuajees peidus, aga nüüd nad tulevad välja kaetud peadega. Loodame, et väikesed poisid ei külmeta. No halloo Kaido Kivi Väga austatud Eesti vabariigi president, proua Kersti Kaljulaid Riigikogu esimees Eiki Nestor. Lugupeetud ministrid, riigi või kohaliku omavalitsuse juhid. Head pärnakad. Tere tulemast Eesti vabariigi sünnilinna Pärnusse. Käes on ajahetk, mil Eesti vabariigil täitub esimene 100 aastat ning hakkab jooksma, teine aastasada. 23, veebruar on päev lõpmatus aja vaos mil meie vaprad esiisad astusid julge sammu ja kuulutasid välja Eesti vabariigi. Siinsamas väikeses tsaaririigi provintsilinnas Pärnus. Tõrvikute valguses ja lippude lehvides seisid sõdurid ja linnakodanikud siinsamas lähedal asunud Endla teatri ees ning kuulasid tähelepanelikult advokaat huo Kuusneri kõlavat häält, mis kandis ette manifesti Eestimaa rahvastele demokraatliku iseseisva Eesti vabariigi sünniakti. Täna 100 aastat hiljem seisame Eesti vabariigi kodanikena riigijuhtide, kaitseliitlaste, politseinike, õpilaste ja lihtsalt tublide kodanikena siin et meenutada ja talletada seda 100 aasta tagust hetke ajahetke, mis tegi võimalikuks selle, kuhu me tänaseks koos liikudes oleme jõudnud. 100 aastat rännakut tänasesse hetke on olnud keeruline ja vastuoluline. See teekond on olnud iseseisvuse kindlustamise, riigi ülesehitamise ja kaotamise ning taasleidmise tee. See on meie rahva saatus, mille käigus on meid vormitud selliseks, nagu me täna oleme. Meist ja meie järeltulijatest sõltub riigi saatus ja Iseseisvus. Paslik on siinkohal meenutada Eesti vabariigi presidendi Konstantin Pätsi sõnu mis sai välja öeldud Eesti vabariigi 15. sünnipäeval. Eesti vabariigi väljakuulutamine sai võimalikuks siis, kui kogu rahvas oma vabaduse eest meeleheitlikult võistlusesse astus. Esimesed rasked riigi asustamisaastad võideti kogu rahva ühisel pingutusel. Omal jõul oleme oma riigi asutanud omal jõul, teame teda rasketest aegadest üle aitama. Meid ei aita keegi. Kui meie ise ennast ei aita ja hädaldamisest päästmist ootama jääme. Uugoguuznev Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik, Eesti vabariigi väljakuulutaja ning 19. veebruaril 1918 loodud Eestimaa päästekomitee liikmed. Mehed, kelle elulood on seotud Pärnuga sellesama koolihoonega ja kes oma elu pühendasid iseseisvale Eesti vabariigile. Kohe avatav mälestusmärk on pühendatud neile meestele tuhandete toetajate poolt. Autoriteks Mart ja Margus Kadarik. Tänuliku eesti rahva poolt täna, 23. veebruaril 2018. Täpselt 100 aastat pärast Eesti vabariigi sündi. Palju õnne, rahu ja õitsengut, Eestile. Õnne meie riigi kodanikele. Elagu Eesti. Iseseisev Eesti vabariik. Palun vabariigi välja kuuletajatele pühendatud monumenti avama Eesti vabariigi presidenti. Ja nüüd ongi käes hetk, kui monumenti siirdub avama Eesti vabariigi president. Kersti Kaljulaid monumendi ümber on ümber on sinist värvi lint, millele on kirjutatud ajahetk. Ajahetk on ka skulptuuri nimi, mis peaks siis valge kate alt õige pea meie silmade ette jõudma. President ise on tumepunases mantlis, olgu see ka lihtsalt olu kirjeldusena. Täna siinkohal ära mainitud. Ja nüüd tõmmatakse nööri ja monument paistma. Aga kas tuleb valge lint? Valge riie monumendi küljest ära? Ei taha tulla, sikutatakse, ja ühe nurga külge oli see korraks kinni jäänud. Valge lina misk. Kattis monumenti, millel ühel küljel siis nimed Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik ja teisel küljel nimi Kuusner. Aga, aga nüüd on see mälestusmärk kogu avalikkuse silmadele vaatamiseks esimest korda. Inimesed võib-olla on näinud seda kavandit, see on ka Pärnu linna kodulehel üleval olnud ja lehtedes ära trükitud, aga see tulemus on ka natukene teistsugune võrreldes algse kavandiga, aga nüüd sulab kõnelema president Kaljulaidi. Kuulame. See on sümboolne et praegu siin sajab lund ja sellel poodiumil on kaks jäljerida. Nii nagu ka praegu igale poole, kuhu me läheme, jätame me uued jäljed ja värsked jäljed. Nii hästi 100 aastat tagasi, esimesed jäljed me iseseisva riigi ajalukku. Siinsamas Pärnus loeti ette manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Sellega öeldi esimest korda Eestimaal välja, see, mida varem ei olnud saanud välja öelda. Eestimaa, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demograafiliseks riigiks. See on suur hetk iga rahva ajaloos, kui ta deklareerib oma iseolemist ja soovi hakata vabalt ja oma parema äranägemise järgi oma riiki ehitama. See Eesti hetk oli 100 aastat tagasi. Ja see määras meie maa edasise saatuse. Igaveseks. Sellele järgnev on ikka ja alati seotud Eesti maanõukogu vanematekogu otsusega. Vaba Eesti riigi alguse manifest iga sellesamaga, mis siin Pärnus ette loeti nendesamade esimeste jalajälgedega, meie ajaloo, meie riigi ajaloo puhtal värskel lumel. Konstantin Päts on kirjutanud iseseisvuse väljakuulutamine, see oli kui vanne ja tõotus. Tema sundis paljusid selle eest ohvreid tooma. Tema häbistas nõrku ja andis julgust kahtlejaile. Tema lõi meile riikliku keskkoha ja toetuspunkti võitluses. Jah, nii oli. Me pidime tooma ohvreid ja võitlema oma iseseisvuse eest. Vabadussõjas nõutama tunnustust oma riigile kui veel tulevikku ei usutud. Kuid me saime hakkama. Tulime toime nii, nagu tulime toime ka siis, kui läksime läbi okupatsioonide pimeda. Me täitsime seda vannet iga päev, mis loeti ette Endla rõdult 100 aastat tagasi. Mul on au vaadata siin seda mälestuskivi koos teiega. Me oleme esimesed silmapaarid, kes seda kivi näevad. Pärnu poeglaste gümnaasiumi hoones, mille vilistlasteks on Konstantin Päts ja Jüri Vilms ning Hugo Kuusner kaks Eestimaa päästekomitee liiget. Ja see, kes luges manifesti Eesti rahvale ette 100 aastat tagasi. Sellesama kooli vilistlane August Sang on kirjutanud. Maailmas midagi ei muutu, kui me midagi ei muuda. Sa tegema pead kõik, mis suudad. Ja isegi kui suurt ei suuda. Kõik need mehed koos tartlase Konstantin Canikuga tegid kõik, mis nad suutsid ja enamgi veel. Meil on põhjust neid meenutada ja tänada. Meil on kohustus hoida iseseisvat Eesti vabariiki. Meil on ka see võimalus kõige selle eest oleme tänulikud nendele, kes julgesid. Me ei tea, mis toimus nende hinges tegelikult, aga välja paistis ainult see julgus, vaprus, usk, usk ühte väikesesse riiki, mis tahtis sündida. Mõtleme korraks sellele ja siis läheme edasi oma pidupäevatoimetustega. Tänan teid, pärnakad, et te olete siia nii rohkel arvul kogunenud. Mul on väga hea meel teid näha. Mälestusmärk ajahetk meie riigi sünnihetketähisena jääb kunstivormi valatuna tänasest meie kodulinna kaunistama. Mälestusmärgi autorid on Mart Kadarik ja Margus Kadarik. Sõna on Margus Kadarikul. Austatud, proua, president, Darrakad, kõik Eestimaa kodanikud, mul on hea meel ja au seista siin teie ees, Eesti vabariigi loojatele pühendatud monumendi avamisüritusel. Usun, et ka minu vabadussõja veteranid, vanaisal, kes praeguseks juba ammu Mahtra mail Juuru kalmistu mullas puhkab oleks selle mälestusmärgi üle hea meel. See mälestusmärk on sündinud paljude Eesti inimeste ühise tööga. Ja seetõttu tahaksin neid kõiki tänada. Olgu siis nendeks Pärnu linnaisa, kes mälestusmärgi rajamise mõtte välja käisid. Või hakkajad Pärnu ehitusmeistrid, kes mälestusvärgile aluse rajasid. Aga eriti vääriksid esile tõsised saarlased metallide meister ära Sven Prei pisikese Vahase saare serva pealt ja graniidi tõdeister äärerao kivi. Nende abiga saigi tema mälestusmärk ideest teoks. Tänasel päeval peaksime kõik olema tänulikud ka oma esivanematele sest nemad on meile elu andnud ja oma riigi meile kätte võidelnud. Ma tahaksin loota, et meie lapsedki kannavad tulevaste põlvedeni endas edasi seda vaba Eesti Aade mille meie oleme pärinud oma eelkäijatele. Elagu Eesti. Eesti vabariik 100. Ja niimoodi avategi avatigi siis Eesti vabariigi loojatele pühendatud mälestusmärk, ajahetk kõlasid presidendi kõne kui ka autorite poolt kõne ja nüüd siis on juba monumendi avamisele kogunenud inimesed hakanud ka suunduma kuninga tänava põhikooli eest mööda Aia tänavat siia, Pärnu Rüütli platsi suunas ja Aia tänava ääres seisid ka rahvatantsijad, ilusat sinimustvalgete mütsidega ja Ellit puude ja, ja tõrvikutega ja, ja õige pea peaks ka orkester mürtsuma hakkama, et rahval oleks muusika taktis mõnusam liikuda ühest tähistamise punktist teise. See vahemaa pole küll pikk, vaid mõnisada meetrit, aga kava siis näeb ette, et siin Endla teatri rõdu monumendil mõne aja pärast siis tuleb kordusesitusele 100 aastat hiljem iseseisvusmanifest, aga meil on siin mõttes ka natukene pärnakate käest küsida, milliseid mõtteid tänane päev tekitab. Nii mina olen siis oma Ühe küsitletavad valunud siia, tema on Tiina Ojaste ja tema on Pärnus tuntud kunstnik, tere, Tiina, ja palju õnne sulle Eesti vabariigi juubeli. Tere ja aitäh kõigile, palju õnne samuti. Ja kutsusin sind siia sellepärast, et sa oled kuidagi monumentidega seotud. Nimelt mõne aasta eest, sinu initsiatiivil avati Pärnus Vaberzee monument, vahepeal jõudsime avada juba Olev Siinma monumendi ja nüüd jälle on meil vanureid. No kuidas see monument sulle nüüd siin täna avatud meeldis? Meeldib täna avatud monumente meeldib mulle väga, sest minu arust nendest võistlustöödest sai valitud ikkagi parim ja Mart ja mardus Kadastik. Kadarik on teinud suure rase nii arhitektuuriliselt hästi sobiva või ka kompositsioonis hästi sobiva ja tegelikult ma juba piilusin seda ideekavandid ja seal oli selline tunne, et selles on liikumine sees, et kohe nagu tahakski isegi astuda edasi tulevikku ikka rõõmsalt ja, ja siine liikumine ja kineetilise minu arust on väga hea seesamamoodi. Saab nagu suhtestada või samastuda ise selle liikumisega. No igal juhul on tegemist andekate kunstnikega, sest mina, kes ma ei ole kunstiga kuidagi seotud ja selle koha pealt mul igasugused andmed puuduvad, kui see välja kuulutati see konkurss, siis ma mõtlesin, et see on selline kaelamurdev ülesanne, et kas ikka sealt üldse midagi tuleb. Aga suurepärane. Suurepärane suurepärane minu arust seda ja, ja peaks kõigile meeldima ja asukoht on tal ju super ka sellepärast et eks alguse saigi sealt Pärnu poeglaste gümnaasiumis, nii et selle eest meie, Eesti vabariigi esimesed sammud saidki ju tehtud, tegelikult inimesedki olid sealt lõpetanud Pärnu poeglaste gümnaasiumi. Suur aitäh sulle Dinajastega jätkule, aitäh, rõõmsat avarat. Ma küsiks lisaks ikkagi ka seda, et kuidas ta ise tähistate, milline teie homne päev on, millised on inimeste traditsioonid vabariigi aastapäevapidamisel, seda kuuldega. Kodus on head ja paremat, nii et õhtu jätkub kodus. Aga lahen ka mõnele kohtumisele, kuhu ma olen kutsutud, nii et ühes kostub ikka jätkata ja homme muidugi jätkub ka, sest kuna ma elan, olen sünnilt küll pärnakas, aga elan pärnu lähedal tal Paikusel, siis homme kell üheksa on meil Paikusel üritused, nii et nii et ma jätkan ka homme. Suur aitäh, aga Ago Anderson, kõigile tuntud näitleja on ka väga paks talve vammus, seid vildid ja Saksa lambanahast edukas päev läbi tuleb tavaõues koserdada ju. Ja mis kell sinul see tänane vabariigi aastapäeva eelse päeva tähistamine algas, siis hakkaski pool seitse aastani. Me leppisime kokku, et me viskame lipu. Eile muretsesime, ei, üleeile saime uue lipu koju, eks tõstava mees patenteeris sellise lipuvardas, mis ele krussi. Ja me tellisime endale selle. Tegime enda perele kingitusi, täna hommikul lipu tütrele jõuluvana kaks aastat tagasi süntesaatoriga katsi, mängisin hümni, teevad hakashiva. Täna on juba mitmes kohas käidud, tööl on käidud, siis on traditsioon oli tõesti valele viirude ausambale ise lille jää. Mälestuseks siis nendele vapratele meestele ja poistele, kes me riigi eest võitlesid kunagi. Aga me palusime sind siia ja ma vaatasin, kui sa tulid, siis sul oli üks paberileht käes, et sa valmistasid kõnet meile. Tegelikult see ei ole valmistatud kõne, see Me saime täna šoki. Sellepärast et siin on minu tütar, kirjutas luuletuse, keegi ei palunud tal seda teha, ta vist tegelikult koolis pidi kirdava. Kui ma seda lugesin, siis see on täiesti nagu kõne. Et ma ei tea, kas ma loen selle. Mu tütar on kümneaastane ja ja hea küll ma loen, siis ma loen proovinud ilmekalt kuidagi lugeda. Mina ja eesti minu pere Eestis elab karu talvel metsas, magab. Mulle meeldib minu maja ning ka meie Eesti 100. Mulle meeldib Eesti loodusvesi ning ka leivasoodusEesti on mu elu algus, tulevik ja hele valgus, millest mõtlen kogu aeg ning unes kaunita. Eestit näen ja nüüd tuleb veel ära. Eestis õnneks kokad pole burksist mõeldagi, on koledad, tahaks ikka eesti toitu, kapsast, leiba, jumal hoidku, kilu, kama, kartulit ja Eestis nii ju kõik see käibki, aga nüüd tuleb rongkäik järveorkestrile ette. Jää aga Ago Anderson, selle sinu tütre kirjutatud tekst ütleme eetrisse ka nime ära, et oleks ikkagi ajaloolane naalidesse ka talletatud see, kui me selle saatepanev arhi arhiivi paneme. Jah, issand, Me oleme rongkäiku, südamed Arabella, Anderson eetrile, keegi. Orkester astub hoogsalt sammul veidi mööda ja ja siis jääb natuke vaiksemaks. Me saame, on veel mõne küsimuse küsida. Aga kuidas sulle meeldib elada saja-aastases Eestis? Minul meeldib väga hästi minu nagu põhipanus ongi kogu aeg, et ma võin põhitöö või põhi nagu ülesanne, et olla rõõmude õnnelik. Et noh ja, ja ma näen, et jälle tulevad seda, et meie taga ja ma tunnen, et mul on siin pagan, hea mu enneme, tulin sealt surnuaia poolt, mulle meenus, et kuiva ise marssisin samamoodi rongkäigus, aga teisel lipuga olin sunnitud seda tegema. Paganama hea veel, et ma saan kõikse selles solgi küll paberist lipuke mul hetkel, aga sellega sain praegu marsside lehvitada. Õige pea peaks algama iseseisvusmanifesti taas ettekandmine aga seni, kuni selleni jõuame küsimuseni, õpib Lagobest veel veel mõned küsimused, mis homme plaanis on, millised sinu traditsioonid päris vabariigi sünnipäeva päeval, 24.. Traditsioone noh, kilu on traditsiooniline, aga meil Plaanis, venna soomaale kelgutama tõukekelkudega siis kilu on ise tehtud vürtsikilu valmis. Suitsuahven on kindlasti plaanis kindlasti Bladis sauna minna, eesti vihaga vihelda ja lumme hüpata. Ja siis süüa kilu ja suitsukala ja sellised tavalised ettevõtmised eesti lihane, selle läheb hästi. Ka Eesti maine on teisi võimalusi lävel. Mingi muu kiht. Jah, eukalüpti oleks ka võimalik, aga. Ei noh, sega külmast, tuleb värske kasevits seal ikka. Mida peaks tegema, et 100 aasta pärast saaks pidada jälle Eesti juubeli siis kahesajandat sünnipäeva? Oi jummel küll mida teha või? No eelkõige tuleb lapsi teha. Ja enne selline mõte, et esimene häda tuleb, Räskete teine tuleb kindlasti kergemini. Ma ei tea, issand jumal, kui tore oleks, kui see nii oleks. Loodame ikka. Aitäh Ago Anderson ja no ilusat Eesti sünnipäeva sulle ja sinu perele ja eriti tütrele, kes selle toreda teksti kirjutas, mida ma siin ette lugesin, aga läheme lähemale Endla rõdule, et me ei magaks maha seda tähtsat hetke. Millal hakatakse ette lugema taas kord sedasama iseseisvusmanifesti, mis kõlas ka täpselt 100 aastat tagasi. Ja täna vähemalt loba kohaselt. Matti Päts, Konstantin Pätsi lapselaps Tõusma siia Endla rõdule et lugeda sama tekst, mille alusel Eesti iseseisvaks kuulutati, mis anti esimesele Mahazi Endla rõdul. 23. veebruaril 1918. Seda Endla, tere olen siin, paraku enam ei ole, see on hävinud sõjatules, aga rõdul kujutav monument on siin juba 10 aastat. See avati Eesti eelmise ümmarguse sünnipäeva Eesti vabariigi 90. sünnipäeva ajal. Aastal 2008. Inimesi on muudkui kogunenud ja Pärnus Rüütli platsile SEB panga juurde. Kuna mul ei ole kotkapilku tooma, siis ma ei oska hinnata, kui palju neid inimesi on. Aga plats on äärest ääreni täis ja pangahoonet välilava püstitatud, mis täna hiljem toimub ka rahvapidu. Selle peal korra selle rahvapeo peakorraldajana, Raudkats tantsu Wells ja lavastaja Roland hoidi. Esinevad Pärnu koorid, rahvatantsurühmad, torupillimängijad, ansamblid, untsakad, Sa vägilased. Enne tegid nad siin ka proovi. Külma on küll 10 kraadi, ei tea, kuidas küll pillimeestel sellise külmaga näpud soojad, püsivad või ester, mis sa arvad, kas nendel puhkpillimängijatel on veelgi raskem kujundamata? Võtame või ma ei oskagi öelda, sest vaata või seal, kuhu ma pead siis ikka või äkki metall on külm või mai teagi, seal on isegi mingid kraadid, mille puhul, kas üle 15 kraadi kunagi ei kuhugi helist väljas. Aga igal juhul meie omad siin mängivad suurepäraselt, nagu te ise kuulsite, viimane pala oli ju, Raimond Valgre pärnalegend legendi muulistanu, Pärnus kuulsin, on selle sõna. Nii, et väga uhke. Praegu kõlavad Torupillihelid, torupillihelid peaksid olema signaaliks sellele, et õige pea tuleb uuesti esitamisele iseseisvusmanifest. Oleme siis selleks valmis, et õige pea ka eetris kuulata seda iseseisvusmanifesti Eesti vabariigi esimese presidendi lapselapse ehk siis Konstantin Pätsi pojapoja Matti Pätsi esituses mulgi kuubedes. Mehed kõnnivad meist praegu mööda, sinimustvalged lipud on neil S. Ja praegu ka tõusis tänane erold siia Endla rõdu monumendile mis võiks meile ka märku anda ja sellest, et see hetk, kui, Iseseisvusiseseisvuse tuumiktekst taas kõlab, võiks olla õige lähedal. Nonii, ega ma nüüd ei olegi vaadanud, mis siin nii väga toimub, seda ma tean, etamativaid, seal kohal ma nägindile tuli. Nii tegi vea, tõepoolest hakkab see manifest, ehte kandmine. Ma olen väga mitu korda kuulnud manifesti ettekandmist. Tavaliselt kannavad seda ette kas näitlejad või siis viimastel aastatel. Nii et neid kannavad ette Pärnu koolide kõnevõistluse võitjad, tähendab üks nende võitlejatest või üks võitja. Nonii, aga nüüdis. Aga nüüd juhatatakse sisse siis see, mille pärast me täna oleme siia kogunenud. Piilume sellele rõdumomendile natukene lähemale. Siin kõrval seisavad ka auvalves kaitseliitlased, samuti politsei ja päästeametnikud. Juba on on kogunenud siia ka Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid ja riigikogu esimees Eiki Nestor, samuti Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsojad. Näen siin Endla rõdu monumendi ees seismas. Ja väga palju on kaameraid ja väga palju on inimesi oma telefonide ja väiksemate salvestusseadmetega kes kes tahavad seda ajaloolist monumenti jäädvustada. Ja Matti Päts astubki nüüd Endla rõdu monumendi laastu mööda trepiastmeid üles, lähenen mikrofonile ja kuulame nüüd. Head inimesed. Tublid ja armsad pärnakad Külalised. 100 aastat tagasi üritati manifesti kõigile Eestimaa rahvastele ette lugeda, mitmel pool müüma. Seda teha ei olnud kerge. Olud olid keerulised. Käis sõda, venelased olid lahkumas, sakslased tungisid peale. Oli vaja tabada hetk, mis võimaldaks Eesti iseseisvus välja kuulutada. Õnnestas manifed ette lugeda, Pärnus siinsamas, umbes samal ajal. Tänutäheks tookordsetele ettelugejatele olgu meie Sügav kummardus ning veel kord ette loetud manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud salajane lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallavalitsusest veel kord Eestis aeg tuleb. Meil kõik peerud kahel otsal lausa löövad lõkendama. Ja et Kalev koju jõuab oma lastel õnne tooma. Ennekuulmata rahvaste heitlus on vene tsaaririigi pehastunud alustoed põhjani purustanud. Üle sarmaatia lagendiku laiutab end hävitav korralagedus. Ähvardades oma Allamata kõiki rahvaid, kes endise riigi piirides asuvad. Lääne poolt lähenevad Saksamaa võidukalt väed et Venemaa pärandist omale osa nõuda ja kõigepealt just balti mere rannamaid oma alla võtta. Sel saatuslikul Tondil on Eesti maapäev kui maa ja rahva seaduslik esitaja. Ühemeelsele otsusele, jõudes rahvavalitsuse alusel seisvate Eesti poliitiliste parteidega ja organisatsioonidega toetades rahvaste enesemääramise õiguse peale tarvilikuks tunnistanud Eesti maa ja rahva saatuse määramiseks järgmisi otsustavaid samme astuda. Eestimaa tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Iseseisva Eesti vabariigi piiridesse kuuluvad. Harjumaa, Läänemaa, Järvamaa, Virumaa, ühes Narva linna ja tema ümbruskonnaga Tartumaa, Võrumaa, Viljandimaa ja Pärnumaa, ühes Läänemere saartega, Saare-Hiiu- ja Muhumaaga ja teistega. Koos Eesti rahvas suures enamuses põliselt asumas. Vabariigi piiride lõbulik kindlaksmääramine Lätimaa ja vene riigipiiriäärsetes maakohtades sünnib rahvahääletuse teel, kui praegune ilmasõda lõppenud. Eeltähendatud maakohtades on ainsamaks kõrgemaks ja korraldavaks võimuks Eesti maapäeva poolt loodud rahva võim Eestimaa päästmise komitee näol. Kõigi naabririikide ja rahvaste vastu tahab Eesti Vabariik täielikku poliitilist erapooletust pidada ja loodab ühtlasi kindlaste, et tema erapooletus nende poolt niisama ka täieliku erapooletuse ka vastatakse. Eesti sõjavägi vähendatakse selle määrani, mis sisemise korra alalhoidmiseks tarvilik. Eesti sõjamehed, kes Vene vägedes teenivad kutsutakse koju ja mobiliseeritakse. Kuni Eesti asutav kogu, kes üleüldise otsekohese, salajase ja proportsionaalse hääletamise põhjal kogu vastuv maa valitsemise korra lõplikult kindlaksmääraga jääb kõik valitsemise ja seadusandlik võim Eesti maapäev Narva ja selle poolt loodud Eesti ajutise valitsuse kätte kes oma tegevuses järgmiste juhtmõtete järele peab käima. Esiteks kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees. Teiseks vabariigi piirides elavatele rahvuslikele vähemustele venelastele, sakslastele, rootslastele, juutidele ja teistele kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused. Kolmandaks kõik kodanikuvabadused, sõna-trükiusu koos olekude, ühisuste, liitude ja streikide vabadused, niisama isiku ja kodukolde puutumatus peavad kogu Eesti riigipiiride vääramata maksma. Seaduste alusel, mida valitsus viib viimata peab välja töötama. Neljandaks. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibimata kohtu asutise sisse seada kodanikude julgeoleku kaitseks. Kõik poliitilised vangid tulevad otsekohe vabastada viiend. Linna ja maakonna ja vallavalitsuse asutused kutsutakse viilin vaata oma vägivaldselt katkestatud tööd jätkama. Kuuendaks. Omavalitsuse all seisev rahvamiilits tuleb avaliku korra alalhoidmiseks otsekohe elusse kutsuda. Niisama aga kodanikud ja enesekaitseorgan, sanktsioonid linnades ja maal. Seitsmendaks. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viivimata seaduse eelnõu välja töötada maaküsimuse tööliste küsimuse toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks laialistel demokraat lillel alustel. Eesti. Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus saab vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida asu ehitama oma kodu, kus kord ja õiglus valitseks. Et olla. Liikmeks kultuurrahvaste peres kõik kodumaa pojad ja tütred ühine kehvem kui üks, üks mees kodumaa ehitamise pühas töös, meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda. Meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks Su üle, jumal valvaku ja võtku rohkest õnnista mis iial ette võtad, sa mu kallis isamaa, elaga iseseisev demokraatlik Eesti vabariik. Eesti maapäeva vanemate nõukogu 21. veebruaril 1918 Te kuulsite äsja iseseisvusmanifesti. Nii nagu kõlas 100 aastat tagasi Sid Endla rõdult, nii kõlasse ka nüüd ainult et ettelugeja oli teine 100 aastat tagasi ütles selle maha Hugo koosner, nüüd aga Matti Päts. Aga mina siit publiku hulgast leidsin siis ühe pärnaka, kusjuures Marika Priske, sa oled juba nii palju aastaid Tallinnas. Sööge koledaid pärnakas ikka olen pärnakas, ma olen lõpupärnakas kui saaja tuluks. See tähendab minu olemust Eesti vabariigi sünnilinnaks, kuidas ta on ise tunnetate? Ise ma pean ennast muidugi pärnakas ja kõik kõik Tallinnast teavad seda varnas inimesed imestavad, et mis ma siin pärnus teen, aga, aga olen alati uhke olnud Pärnu rolli üle Eesti iseseisvus ja, ja ma arvan, et kõik pärnakate, kes kelle juured on Pärnus, on täna Pärnusse tulnud, et otsivad külma ilma. Ja, ja mul oli muidugi erakordselt soe tunne kuulmas seda manifesti kaasette lugemas. Konstantin Pätsi pojapoega Matti Pätsi, kes on olnud minu pikaaegne kolleege majandusministeeriumi päevilt, näha teda ikkagi oma eakusele vaatamata heas vormis ja rahva hulgas ja, ja et, et siin on president Pärnusse tulnud ja rahvas tänavatele tulnud. Puhas rõõm, et soovin kõigile palju õnne vabariigi 100.-ks sünnipäevaks. Sinule ka ja minu meelest neil, kes meid praegu kuulavad ja ja lihtsalt ei viitsinud millegipärast välja tulla, neil võiks olla väga-väga kahju, aga kes mingil muul põhjusel pidid kodus olema, siis me oleme püüdnud teile seda pilti siit edasi, seda igal juhul. Nii et nii see elu on käinud, aitäh sulle, Marika. Aga küsime inimeste käest ka. Vikerraadio siin tülitab, miks tulite tänasel külmal päeval siia Endla monumendi juurde kuulama, kuidas taas kord iseseisvusmanifesti ette kantakse? No ikka tuleks pidudest osa saada? On see teil juba traditsioon, olete, olite 10 aastat tagasi ka näiteks igavas toimusid siis palju on Pärnus on ja muidugi olete pärna kohalikud inimesed ikka. Kas valmistusite ka panite tavapärasest soojemalt riidesse? No ikka tavasilmaga sooju tulla, palju. Jõuate kannatate külma ära, nii kaua, et osalete päraskasin rahva peal. Praegu ei ole veel külm hakanud. Nüüd kindlasti aitäh teile, head Eesti vabariigi saabuvat sünnipäeva teile. Tere, vabandust. Vikerraadios tülitan, mis tõi, tõi kahe lapsega selliseid külma ilmaga filmi ja miinus kaheksa ainult? Ei ole üldse kyll praegu, aga miks te tulite täna siia, et lastele näidata presidenti? Lapsed küsin teie käest ka, mida te kuulsite täna või mida te nägite täna külmal ilmal? Keeruline vastata. Aga kuidas teie pere tähistab üldse Eesti sünnipäev? Traditsiooniliselt kiluvõileivad ja küpsisetort ja siis õhtul paraadi selle kätlemise vaatamine. Mis plaanid täna veel siin veel on? Vaatame, kaua lapsed vastu peavad, nii kaua, nii kaua olen, on kavaga kontserte kuulata ja ja sest detamad tuttavat esinevad, lähengi, vaatan, et kus, kus rivis seisavad, külmetavad ootavad. Siis ma ei pea teid kauem kinni, ilusat Eesti sünnipäeva ka teile, hüpake, tehke, tehke sooja. Ausalt öeldes. Minul küll on varbad hakanud juba külmetama, kuigi maa panin küll. Soojad kingad, Ta paksu tallaga kingad jalga ja, ja ekstra sooja pikka pesu panin täna ka selga. Aga, aga need, kes on näiteks siin auvalves, kes ei saa liigutada? Ma kardan, et äkki nendel on veelgi külmem kui, kui, kui minu arvastel näiteks. Ja minul on ka juba varbajatel reisi sihukesed jahedad, nii et paistab siin, et naistel ja meestel on soojad paksud sokid, et võib olla selliseid. Minul ei ole võib-olla sinul köite. Nii et ilm on jahedamaks ikka minemas, aga meeleolu on siin kõigil ülev ja väga tore on. Aga asi läheb siin Pärnus edasi, nõnda et kaitseliidu üksused suunduvad õige pea pidulikule riistusele Vabaduse park kee, seal asetatakse pärjad teises maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud mälestusmärgi jalamile ja siin Pärnus Rüütli platsil järgneb rahvapidu. Nagu ennegi öeldud, selle peal korraldaja on. Anna raud. Kell läheb ka sõlm, külmaga. Korraldaja on Anna Raudkats tantsuseltsi ja lavastaja Roland landing. Siin hakkavad esinema Pärnu koorid ja rahvatantsurühmad ja torupillimängijad ja samuti ansamblid, untsakad ja lõõtsavägilased. Aga vikerraadio aastapäeva programmis on täna õhtul veel Eesti-Soome raadiosild. Sõja alustab peale Päevakaja ja ja homme hommikul programmis juba teeb ka raadio kindlasti lülituse pidulikule lipuheiskamise tseremooniale Pika Hermanni torni jalamil. Ja ega muudkui rõõmsat õhtut ja ilusat vabariigi aastapäeva kõigile. Meie tänase ülekanded ei teeni. Ester Vilgats ning Arp Müller. Ester. Tahad sina peal midagi soovida? Kõigile jääda riigi käes. Ja helipuldis Tallinnas Kätlin Maasik. Ilusat Eesti vabariigi aastapäeva kõigile. Jätame tänaseks siit Pärnust hüvasti.