Ja ongi aeg minna meie tänase esimese teema juurde. Täname kõiki, kes võtsid osa meie iga-aastasest traditsioonilisest etteütlusest ja nüüd on aeg teha kokkuvõtteid ja kuulutada välja ja stuudios on kohad sisse võtnud näriline aru v ja Priit Kruus, kes olid muuhulgas selle teksti autorid. Ja teie olete nüüd selle esimese laviiniga tutvunud, palju sel korral vastuseid tulija on, seda rohkem, kui oli möödunud aastal. Kõigepealt täpsustaks, et me ise ei saaks küll öelda, et me oleme autorid ainukesena pigem autoritest, ühed autoritest Ja mina just vaatan praegu siin, et, et kokku on tulnud 6127 etteütlust interneti teel ja nendele lisandub veel 250 etteütlust, mis kirjutati kodus käsitsi paberile, milles tehti pilt ja, ja siis need pildid saadeti vikerraadiole ja üks osaleja kirjutas käsitsi paberile oma etteütluse ja tõi selle aadressile. Gonsiori 21 Väga selline, siis sel aastal esimest korda, kui sai ka käsitsi kirjutada, ehk siis oleme küll e-riik, aga ei, unusta ära ka neid, kes tahavad endiselt paberi ja pastakaga. Sellele inimesele, kes viitsis tulla tõesti? Kas tema tööliga veatu? Ei ole veel seda tööd kahjuks näinud, et just enne, kui eetrisse läksime, siis küsisime üle, et kas on ka keegi toonud ja tõepoolest üks inimene tõi nii, et ootame juba huviga, et saaks näha seda tööd. Niisiis kokku tuli jah rekordiliselt 6377 võitlust ja möödunud aastal oli neid alla 6000 5881 ja nüüd ongi aeg teatavaks teha võitjad. Ma enne küsisin, kui palju üldse õigeid vastuseid tuli. Õigeid vastuseid oli 21 kõikide kategooriate peale kokku ja kas seda on palju või vähe? Eelmisel aastal oli rohkem, oli 37, nii et tänavu oli keerulisem. No järelikult jah, kuigi endale. Tuleb rõhutada, et sel aastal oli kõigi aegade pikim etteütlus aga me otsustasime koos teiste autoritega, et kuna meil on praegu Eesti 100, siis äkki ongi sobilik teha selline nii-öelda mammut etteütlus, seekord. Igatahes mul on rõõm ja au öelda, et kõige kiiremini ja korrektsemalt kirjutasid vikerraadio kodulehel etteütluse Rudolf Burge, kes on nii üldvõitja kui täiskasvanute kategooria võitja kellele me kohe ka helistame. Siis Tiina Laansalu, kes võitis filoloogide kategoorias Saskia Saara Simisker, kes võitis õpilaste kategoorias. Ta ise õpib Eesti rahvusvahelises koolis. Nii et temale ka helistame peagi ja uurime, mis keeles tema üldse õppida. Ja siis muu emakeelega osalejatest võitis Olga keerassimenko. Ja välismaal elavatest eestlastest võitis Riita. Märka nende kohta, hakkame nüüd kohe lähemalt rääkima, aga enne mul on hea meel öelda tere ja palju õnne, Rudolf Burgele, kas te kuulete meid? Tervist ja aitäh teile. Kas osalesite esimest korda või olete igal aastal osavõtnud, kuidas teil varem läinud on? Kui on ikka vähegi võimalikult, siis olen ikka osalenud ja et küll, aga ei ole siiamaani suutnud veatult teha. Ikka mõni väike näpukas on sisse tulnud, aga seekord siis läks õnneks. Kahtlesid ka mingites kohtades. Tegelikult mitte, et usaldasin sellist esimese esimese hetke mõtet, et mõned üksikud kohad kontrollisin nii-öelda alles pärast saatmist üle, aga nii-öelda jooksvalt tegelikult ei, kael. Mis tööd te igapäevaelus teete ja kui olulist rolli eesti keel teie jaoks mängib? Igapäevaselt ma töötan IT alal IT spetsialistina ja noh, tööalaselt süvitsi muidugi eesti keelt sellisel kõrgtasemel igapäevaselt ei, ei ole vaja kasutada, aga aga kui on ikkagi ühtlasi kaugõppes ülikoolis käin, et kõik on kirjatööd, siis püüan. Püüan kirjutada nii, nii hästi kui oskan ja ikka rõhku panna sellele. Muide, kuidas teie leiate, kas släng kahjustab eesti keelt või mitte? Oi, see on hea küsimus. Ma arvan, et nii kaua, kui meil koolihariduses on mingisugused alustavad paigas siis siis on kõik hästi, et, et siis inimesed igapäevaselt oma keelega teevad, on see on nende enda valik, et seda nagu peale ei suru, aga kui me koolis nii-öelda õpetame korrektset keelt, siis ma arvan, ei ole Slangil suuremat ohtu midagi. Aga aitäh ja veel kord, palju õnne. Head emakeelepäeva jätku teile, nägemist. Selline oli siis ehk intervjuu täna tänavuse täiskasvanute kategooria üldvõitja Rudolf Burgega. Kas kõikides kategooriates võitjad esitasid veatud või oli seal ka mõne veaga, näid? Ei olnud päris nii, et õpilase töös oli üks pisike viga ja, ja ka siis eesti keele teise keele rääkijad samuti oli. Aga need olid väga väikesed vead. Et filoloogia täiskasvanu kirjutasid veatud tööd Millised need peamised vead üldse olid, käime need, käime selle teksti läbi, et mis muret tekitas. Muret kusjuures muret tekitasid asjad, mida meie tekstide autoritena ei oleks justkui oodanudki. Näiteks lavastuste sari, sajandi lugu. Mina küll ootasin, et see viga, mis seal võib tekkida, võiks olla, et sajandi lugu jäetakse ilma jutumärkideta, aga hoopiski väga levinud viga oli seal see, et kirjutati lavastuste sari, kus kokk kuu või mis oli veelgi ootamatum, kirjutati väga palju sidekriipsuga lavastuste sari. Ei oskagi seda põhjust praegu leida. Võib-olla on tekitanud mingisuguseid probleeme see, et on raamatusari näiteks olemas meile, et siis ei märgatud, et seekord on tegemist mitmusega. Et lavastuste sari Meie kirjutati näiteks raamatusarja eeskujul siis see kokku ja siis hakati vaatama, et see sõna näeb kuidagi kohmakas välja, liiga pikk, võib-olla. Ja et äkki panna sinna siis igaks juhuks sidekriips vahele, et siis on kuidagi loetavam, et niimoodi see võis minna. Jah, ja siis aasta tegija, seal oli ka pandud sidekriips, et see oli ka väga kummaline, ei osanud kohe leidagi põhjust, miks nii võis olla ja spaakeskus, mis on täiesti tavaline liitsõna, et sinna vahele ka pole tarvis sidekriips juba sidekriips käib siis, kui meil on mingi sümbol või number või, või, või suurtähtlühend, et siis panema kaid, spaa on tavaline sõna SPA ja. No spad on ise sinna suure panuse andnud, et seda valesti kirjutatakse, sest nad ise keelduvad ennast jätkuvalt Kahaaga kirjutamast ja kirjutavad läbivate suurtähtedega, et see ilmselt ongi inimestel segadused. Ja oli veel ootamatusi, näiteks Jansen kirjutati ühenniga miskipärast. Siis jääd teadmatusest. Aga miks näiteks Jannsen, Jakobson sinna vahele sidekriips ei tohiks panna, see oli viga, mille mina tegin. No see ei ole ju liitnimi, need on kaks erinevat nime nagu Jüri mari, et seda, seda seal taga. Pigem on siin jah, tegemist sellise loeteluga. Et Jannsen, Jakobson, võib-olla veel mõned nimed, mis siia sobiks. Ja nimede sidekriipsuga kokkukirjutamine pigem on osastava käände puhul, et Jürit, Marit ja niimodi Jah, või näiteks, et kui, kui on selline tandem või mingi selline üksus, ongi, et võifirmani mingi Jannsen Jakobson näiteks, ma kujutan ette, aga niimoodi. Väga hea, tahtsin kindlasti sellele selgitust, et edaspidi korrektselt seda kirjeldada, aga meil on nüüd liinil ka õpilaste kategooria võitja. Mul on hea meel õnnitleda Saskia Saara Simiskeri võidu puhul. Tere sai Ränd ja aitäh. Sa õpid Eesti rahvusvahelises koolis, seal vist jäi isegi õppetöö mitte eesti keeles. Jah, üldiselt küll, et kõik minu nii-öelda tavalised ained on inglise keel super ja õpetajatega, aga eesti keelt kirjandus ainult, mida ma siiski õpin seda, mida on ikkagi eesti keeles. Mitu eesti keele tundi nädalas on ja mitmendas klassis selts, õpid. 12 kuni esimene aasta ja ohohoo viis või kuus päris palju siiski ikka päris palju jah. Ja kirjutad ka lõpukirjandi eesti keeles eesti keeles. Ja kas on olnud su teadlik valik või kuidagi niimoodi kujunenud, et sa just rahvusvahelises koolis õpid? Otsest põhjust mul ei ole rahvusvahelises koolis käia. Aga, aga kuidagi niimoodi sattus jälle niimoodi, et kuna ma kooli otsisin vahetada kuuendas viiendas klassis, siis tuli selline tuli selline pakkumine ja siia ma siis sattusin. Kas su kodune keel on eesti keel või või räägite mitmes keeles? Jah, minu kodune keel, eesti keel, vanemad on mõlemad eestlased, nii et sellest oleks nagu tavaline tavaline, paremini. Aga mitut keelt sa valdad või õpid? Ahaa ütleme nii, et kahte ma räägin, räägin endise ja juurde, ma olen õppinud saksa keelt kunagi ja praegu olen õppinud ise juurtega rootsi keelt. Neli. Millise vea sa tegid seal oli üks viga. Ma ei teagi täpselt, ma ei ole enda, ma, ma ei ole saanud võrreldama oma oma saadetud ja seda ette antud, et ma ei, ma ei ole isegi päris kindel. Selge, eks siis selle selgitan hiljem välja oli see keeruline sinu jaoks ja kas sa varem ka oled osa võtnud? Olen osa võtnud, nüüd ma arvan, et see võis olla neljas või nii, et minu jaoks juba, aga mina ütleks, et see aasta oli minu jaoks kergem, kuna vähem oli selliseid väga väga ootamatuid sõnu ja selliseid laensõnu, mida, mida ei oska täpselt õigesti kirjutad. Noh jah, seda spaad te juba mainisite. Et aga, aga selliseid väga selliseid oskussõnastik oli vähem. Aitäh ja kena emakeelepäeva jätku. Niisugune sai siis selline esimene kiire kokkuvõte ja Priit järgmisel nädalal on veel või sel nädalal veel keelesäutsus kuulda sel teemal. Ja esmaspäeval mina oma keelesäutsus kavatsen küll mõnda teemat, et üles tõsta veel, et kuna on ka vikerraadio kodulehel näha inimeste kommentaare ja küsimusi, siis niipalju võin juba öelda, et näiteks e-kool selle kirja kirjutamine tekitas, tekitas hämmingut inimestes ja, ja mõtlen Ja ka homses Vikerhommikusse analüüsitakse siis neid käsitsi saabunud töid, mida lihtsalt ei saa nii-öelda spellerist läbi lasta. Küsin kiirelt teilt ka lõpetuseks, kas släng kahjustab eesti keelt? Pigem ikka erinevad sellised sotsiaalsete gruppide keeled või või, või rühma keeled rikastavad keelt, et küsimus on lihtsalt selles, et kas me selle slängi sõna paneme ka kirjakeelde või mitte, noh, mõnikord on võimalik ju ka on, on näiteid, kus on kas slängisõnast sõnade hulgast laenatud kirjakeelde sõnu, aga pigem ikkagi Ta jääb nagu sellisesse igapäeva kasutusse ja otseselt ei ohusta, kui keelekasutaja tunneb keelenormi, kasutab kirjakeelt. Niimoodi suhtluses. Kui kujundlikult öelda, siis keel on nagu podiseb ühepajatoit ja õigekiri on see, kui me seda ilusti taldriku peal noore kahvliga sööme. Just ehk siis, et ikkagi släng on ju see, mis hoiab keelt elusana ja, ja täna on eesti keel, ei ole kindlasti see, mis ta oli 100 aastat tagasi ja 100 aasta pärast. Ja kindlasti släng on üks veenidest, mis toidab keelt. Jah, et see on just selline koht või võimalus inimestel niimoodi loominguliselt ja vabalt ise mängida oma keelega ja ja sageli need väljendid on võib-olla ühe väikese õpile või ütleme, sõpruskonna ringis ainult teada ja, ja see on ju kõik väga vahva. Aitäh stuudiosse tulemast kommenteerimast. Minu kõrval olid siin siis kaks sellest suurest ringist. Kas teksti koostasid Tallinna Ülikooli emakeele didaktika lektor Merilin Arumäe ning eesti kirjanduse uurija ja kirjandusõpetaja, üks vikerraadio, Keelesäutsu autoritest ja Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse didaktika Priit Kruus.