Hallo hallo siin raadiomaja 23. stuudio. Tere, öine kuulaja. Kõigil, kel huviringhäälingu Ayala vastu, astuge ligi, ehk tervitage kõrva. Praeguse alanud 80 minutiga saadame igaviku teele ka täna siia raadio ja sidetöötajate päeva. Saatemuusikaks laulud ja orkestripalad, 20.-te 30.-te aastate grammofoniplaatidelt. Heino Pedusaar restaureerituna jutuga, aga läheme aastasse 1926, kui sündis Eesti ringhääling. See on kuues saade. Raadio mäleta ennast. Raadiostuudio pikal tänaval, kus alustati meelevas ukse keegi prillides vanahärra, kes pani sõrme suule märgiks, et vaikust. Vabanenud siinsamas esikus, üleriietest, astusime vanahärra juhituna hiirvaikselt seestpoolt eesriidega kaetud ukse kaudu saali laolisse ruumi, mille seinad olid trateeritud sinise riidega ja põrand kaetud vaibaga. Ruum oli ruudu taolise põrandapinnaga umbes kuus korda kuus sammu. Ühes nurgas oli klaver sellest vähe eemal, teise seina ääres harmoonium ning põrandaga keskelgaks viiulit ja tšellot. See oli kogu orkester. Ettekanne tundus kaunis tugevasti sumbutatud. Kui muusikapala lõpes, astus vanahärra kärmesti keelpillide ette seina äärde asetatud statiivi juurde mille tipus oli metallrõngas keskel asetseva marmorplokiga. Taipasin mikrofon sõnasse marmorplokki, hüüatas vanahärra kaunis energilise häälega. Üks minut vaheaega. Astus siis tagumistesse tubadesse viiva ukse juurde, hajutas seal ühele nupule, mille järel kustus uksetiival olev punane elektrilamp ja süttis roheline. Nii kirjeldas Felix Moor seda pilti, mida ta nägi viis kuud pärast ringhäälingu sündi kuid astus esimest korda raadio stuudiosse. Ja see kirjeldus on ära trükitud Ivar Trikkel raamatust Ringhääling eile ja täna. Felix moorida iraadiosse prillides vanahärra Eesti Ringhäälingu esimene hallo mees, esimeste raadiosaadete korraldaja, koolitegelane ja Ringhäälinguentusiast Aleksander Tamm. Jätkem meelde, Aleksander Tamm. Kuidas teie mäletate oma vanaisa Aleksander Tamme, Aleksander Tammemäe, mäletan, kui Eesti kuldsuud, kes oskas väga hästi rääkida, kes oskas väga hästi meenutada ja kes oskas loengut pidada, jätkes oskas rääkida niiviisi, et et üks õige mees peab igast asjast oskama rääkida vähemalt kolm minutit. Ja mina mäletan seda, et väiksena ütles, et noh, kas ta oskas siis ninatipust ka kolm minutit rääkida ja tõesti, ta rääkis kolm minuti mina tipust ja targast ja ilusti. Ta on sündinud 1868 905. aastal, siis ta istus kinni mõned nädalad selle eest, et ta noh, nad eestimeelne ja tegeles revolutsiooniga ja ja siis ta loeti ära see õpetamise tunnistustama. Ta lõpetas Petrogradis Õpetajate seminari keeleteadlane, siis tal võeti ära õpetamise luba. Ja siis ta võttis oma oma seitse asja, naise ja kolm last ja sõitis ära Vladivostoki. Kas olid eestlased ees ja, ja noh, kus oli tal nagu töökoht oli olemas, ootas ta töökohtades suures laevakompaniis raamatupidajana ja seal ta oli 10 aastat ja siis, kui maailmasõdasid oli Eestis tagasi, ta oli tõesti Eesti asja eest väga väljas ja zhanrikooliga. Ta oli Vilde suur sõber ja no ma mäletan tal tõesti, et Eesti asjata diaatri väljas, aga peale selle ta väga eurooplane taas kas 14 keelt? Nii palju kui mina mäletan, seal ta istus pidevalt oma kabinetis ja uuris kogu aeg raamat, kuid tal olid kõik seinad, olid tal raamatut täis, jääd ikka uudised, millest üks sõna tuleb ja kus see teine juur on. Ja ta oli juba üle 50 aasta, siis tappis ära vanad heebrea keele ja süürlaste keelatud, mis aga noh, eurooplaste keele ta teadis täitsa perfektselt teaduses prantsuse keelt ja inglise keelt, muidugi saksa keelt ja rootsi keelt ja ja Itaalia keelt ja hispaania keel. Ma tean, et mulle öeldi, et ta teab üksnes keelt, ta teab võrdlemisi hästi, aga siis tuli Assüüria keel juurde heebrea keel juurde. 14 keelt oli sinu juures ja siis ta oli veel suur filosoof, tema suur eeskuju löölimaanual kantama. Kabinetis rippus suur pilt. Ja, ja mina, kui ma olin kümneaastane, siis mina lugesin kaadi krediit ränza nunnut. Ja mina olen selle pooles kama, vanasid tütar ka nii palju, et niimoodi on ka viit keeldurdlemisesti kaasa arvatud inglise keel ja prantsuse keel, minu jaoks on prantsuse lütseumis inglise keelt, ma tean ka noh, peaaegu hästi perfektselt saksa keelt, vene keelt seal mu vanaisa sisse istutatud pisikesel juurde. Tal ei olnud seda raha kuigi, aga ta tahtis nagu olla tehnika metseen, temailisime, humanitaarteadlane, tema juures käisid igas leiutaja, ta tahtis need finantseerida. Ja sellepärast oli pidevalt rahahädas, ta tahtis ikka midagi uut ja uut asutada, tasutas ringhäälingut ja asutus Eesti reisibürood ja siis tahtis ikka niisugust, et Eestis aidata niisugust tehnikast ka edasi. Aga kahjuks ta läheb liiga usaldusrikas ja Ta sattus pahatihti just kaunis petiste küüsi ja ta oli vekslit tega, olid suured pahandused Tanintriseerist need vekslit ja siis siis need mehed kõrbesid läbi ja siis ta pidi kogu vekslid välja maksma. Aga ta ikka VKG jätnud oma jonnikülaga, jonnakas ta ikka tahtis ikka, et et eestist tuleks mingisugust vaimuvalgust, mitte ainult humanitaarteadus olevat tehnika alal ka veel. Ta ikka tundis, et see on nagu tema laps, eks ole, käis vahetevahel, aga aga ta, tema oli rohkem ikka viskan, veed asutas midagi ja siis läks jälle teiste asjade üle, nagu reisibürood ka selle reisibürood asutas. Oli seal natuke aega ja siis läks jälle teistele. Minu isa töötas reisibüroost peale selle 20 aastat ja hakkas nagu jooksupoisist peale ja pärast oli seal direktor. Nende lektorina nimetati Aleksander Tamm, temal olid kogu aeg kogu aeg uued ideed ja uued, uued uued mõtet ja uued asutamis. Tahtmised ja hilisem saatus oli missugune. Taliban, küllalt vana keele tunde ta andis nagu pidevalt. Ta oli kuni kuni surmani andis kodus, andis nagu keele tunnist, oli väga hea keeletunni ja niisugune ilma aktsendita rääkija. Kas ta käis välismaal ka ikka ennast täiendamas nagu pidevalt ja töötasime kala ja loenguid pidas. Suri 50. aastal mina puutumata nendest dema jäetud tuultes puutumata ja tema oli esimene, kes mikrofoni ette astus. Sellest ka mingi pilt jäänud, mõtlen hilisemat aega, inimesed aega mulle jäänud ainult niiviisi, et kui on mingisugune esietendus oli või, või oli muusikaliselt mingisugune sümfonietta, orkester oli ahjugus, ütles, mängis seal, minu ema mängis seal siis oli see niivõrd pidulik alati, eks ole, mina tean, tema läks sinna mängima, vanaisa oli alati siis nagu Satar 600 smokingis nirjas emale pikas kleidis, eks ole niiviisi nii hirmus pidulik oli see kõik sisse vormistatud, nii nagu mina seda mäletan. Aga ohvikud ju ei olnud siis ainult pildujad ei olnud mitte midagi ja ka lihtsalt inimesed olid nii pidulikult, et isegi avav oli klaveri taga, eks ole, isegi ta saatis kedagi pikas kleidis, emale, pikas kleidis, nüüd ta läheb ringhäälingus esinema ja vanaisa nagu saatis teda veel ka tahad isegi natuke lai esines, siis ta saatis teda ka veel, et kuidas ikka sees, nii peab vaatama, kuidas seal on nii pidulikult siis olin siis isegi ema pani prantsuse lõhnaõli kõrva taga veel natukene, et no nüüd on siis esimene jälle siis mingisugune esinemine, kuigi mitte keegi näinud, ainult kuulsite, aga no väga pidulik oli siis. See annab enesetundelist joon. Ma ei tea, kas ma kujutasin seda ette kaasneva esinemised, vahest mitte ainult mina kutsete kujul niisor raadiost kuulas, et noh, et seal on nii pidulik kõik, eks ole, pikkadest kleitidest ja kõigi pidulikel televiisorit ja olla ka kõik nagu kunst, etet seal viivad, pidulik on seal no mina hoopiski kutseta ja mõnusad rannad olid ja siis olid raadio ümberes kuulasite, et et nüüd on seal kõik niiskus pidulikusse. Oma vanaisast rääkis hinna silitski Eesti ringhäälingu avakõne pidas tolleaegne haridusminister Lattik järgneskondset. Esimeses saates esines trio koosseisus Hugo Süts viiul, Alfred Vaarman sellol ja klaveril Anna Savitski. See oli põhituumik, kelle read varsti hakkasid täienema. See oli praeguse Eesti riikliku sümfooniaorkestri algus. Solistidena esinesid esimeses saates veel Artur Lemba ja Aleksander Arder. Teadvustasid Aleksander Tamm ja Hans Oll-Reinson. Jätkem ka praegu meelde. Trios mängis klaverit Anna silitski. Jätkame kõnelust hinna sihvitskiga. Tuleb välja, et tema oli siis ka ringhäälingu praeguse suure sümfooniaorkestri alguse juurde. Ja, ja et tal olid jah, selle päris alguse juures. Ja ma tean siiski käisime emaga ooperis, on päris väiksest saadik on käinud, sest me käisime alati orkestri juures ikka vaatamas ja vanaisa käis ka kaasas. Et siis ikka voogu Sütsileiableid Nigolale ütleme tere, sina kestes ülevalt alla ja ikka need esimesed, kes seal koos olid, ema oli saatjaks ja lauljad olid mitte ainult Eestis, vaid on maailmast, ka mina tean nüüd Lätist tulija Leedust tuli Poolast mööda, kui ma tean, et Poolast oli, oli veel saatjateks, aga ja oma inimesed muidugi hoopiski kõik tuntud nimed tol ajal ikka mängisid, laulsid ringhäälingus ka, aga ma ütlen ka välismaalt palju viiuldajat isegi mäletataks. Viiuldaja tsed Silja Hansen Saksamaalt oli. Kui kaua ema mängis? Ringhäälingus oli, ehk orkestris oli? Tead, ema oli ringhäälingus kuni 41. aastani, mitte pidevalt, aga nii vahetevahel mingisuguse palaga esines või oli vaja midagi kedagi saata? Ta. Nii et kui juba mina olin ja perekond olin, siis pidevalt seal ei töötanud, alguses aastatel läks neli-viis aastat, ta töötas seal pidevalt. JA nii ma tean, ema, suur suur armastus, Schopen, vanaisal ka vanaisale, jah, filosoofiale Immanuel Kant ja siis oli, oli šotaan, oli siis niisugune, mis meil kodus ning pidevalt mängiti vanaisa ikka shop, Tanja šotan ikka tuleb ja ringhäälingusse läks, ega Bachi mängiti ja ema oli nagu tõsise muusika poolt ja, ja vanaisaga kuigi kerget muusikat oli ka vahepeal, aga no ema oli nagu rohkem selle tõsise tõsisema poole peal. Kas ema on rääkinud, mis teda tõmbas ringhäälingusse? Ta just seal oli või oli see lihtsalt juhus? Kuni inimene juba klaverikunstnik on ikka konservatooriumi lõpetanud ja üldiselt väga hästi lõpetanud ja siis ta tahab kusagil esineda, aga võib-olla ema, niisugune kunstnik ta, ein on teras nii väga kõrgelt ta ikka ütles, et tema ei ole need šotaani, sõrmed vealisti sõrmesid ja et nüüd terve kontserti andana kontserti sinna ja, aga aga ringhäälingus niisugusse üksikute paladega, noh ega kunstnik tahab ennast natuke kusagil näidata ja naetavastika oli see ka, et kuna vanaisa juba seal ees oli, siis ja ega neid klaverikunstnikke tol ajal Eestis nii palju ei olnud ka, eks ole, et igaüks kasinast ei saagi. Siis alguses oli see muidugi ka raha küsimus, eks ole, maksti küllalt ikka hästi, raha oli nii vähe niikuinii ja pärast pole Hansa raha küsimus, nii rängalt see neid ei olnud, aga südamele natukene midagi ja siis jälle midagi tuli jälle õppida, uut ja lihvida ja ja siis kusagil seda ikka siis nagu näidata, rahva ette viia ja rahvast oli ju siis väga aldis ikka kõik kultuurile ja muusikale. Rahvas aga tahtis kuulata, sest no vagu kirju oli ja soovi ja huvitav küll, et Eesti oli tookord nii noor, eks ole, rahvas oli küllalt veel nagu haridust, nagu eriti palju ei olnud, aga aga see tung nagu haridusse, kultuuri poole, see oli ikka niivõrd tugev. Ema ütles, et ta isegi imestab seda, et vahest täitsa kusagil maakolkast tulevad kirjad palun nüüd šotaanitele mängida või Bachi fuuga kaamat või jah, kusagil põrgupõhjast tulevad järsku niisugust kirjate. Palun mängige meil niisugust asja, et eesti rahvas, kas tõesti tol ajal nii väga kiiresti ja väga uskumatult kiiresti tõsise kultuurivoole. Kui teil olid suured eeskujud vanaisa ja ema, kes ringhäälingus töötasid, kas teid ei huvitanud see töö? No mina õppisin klaverit ka ja mina õppisin viiulit ka, aga siis mul on 14 aastat küllalt head edusammud ka, aga siis tuli suur Venemaareis ja siis. Aga seal oli mul kogu aeg kaasas paisarreteeritamina, ema, mina saadeti välja. Küllap see oli vist sellepärast, et isa oli risti reisibüroost, oli kogu aeg pidevalt välismaal sidemed, suhted, midagi ei leitud, mingit süüdistust ei olnud, aga nii nagu nagu, nagu tookord käis ja lihtsalt ta käis, kaks kord käis Venemaal käis ekskursioonidega Leningradist liidus. Aga no seal alaga seotud. Ega see nii tööd valida ei olnud, isa oli advokaat tegelikult juurat lõpetanud, aga sel ajal seda tööd ei leidnud, aga siis töötas selles reisibüroos ja küllap see oli väga kahtlane niisugune koht 50 praegu, aga mul on üks hea vana itaalia viiul, mis ma soovisin mitu-mitu aastat ja seda raha korjati ka mitu-mitu aastat, siis maksis midagi 200 krooni. Aga see ikka osteti mulle. Ja see on, see käis mul kõik Venemaa reisilt läbi maalida, enda jaoks mänginud, aga selleks, et olla kunstnik riiuli peal, selleks ei tohi vahet olla, aga see oli liiga suur. Aga selleks, et sealt midagi veel teha sellega ja mina olen lihtsalt keemik siiski alles. Kas viiul aitas ka kauged pagendus aastad kuidagi kergemalt üle elada? Viiul aitas muidugi jah. Ja Liiulisegi aitas mul ühes väga raskest momendist üle saada, kui meid taheti kusagil sata tulva rappa kuskil, aga siis mind oma viiuli tahtis üks õpetajat, niisuguse pedagoogikatehnikum tahtis õpilastele anda nagu algharidust muusikalist haridusse, õpetajate tehnikumis, pedagoogiliste inimesi ja just mitte ainult klaverit ja just riiuli peal selleks kusagil kaugetes Venemaa Kolgastes, et saaks midagi muusa standard siis õpilastel nagu viiul ja kuna sesse tehnikum seal ju rummi linnas usumi linnas Kirovi oblastis ja see tehnikum vees esines selle palvega, et neil on, vajavad niuksed, õpetajatel kuskil pole võtta ja siis me ei saadud turbarappa tööle. Seal ma töötasin, eks aasta otsa, aga siis siis läksime õppima, midagi muud juba Enda jaoks on ikka, mängitakse nii hingele, annab natuke nagu kodu tunne tammis juurde. Sest klaverit meil seal ei olnud, küll lähedalt ega kaugelt, aga noh, viiul käis kaasas. Mis sidemeid teil praegu ringhäälinguga olnud praegu? Mul ei ole rohkem sidemeid, midagi mõista. Raadiot on igas toas oma raadiot ja käin toast tuppa ja kuulamist hommikust õhtuni. Praegu näete, mul on kolm raadiot ja sadama, käin, üks on ühest baasiks on teises toas söögid ja kõik mängivad korraga, et ma siis ühest toast teise lähtunud, midagi vahet ei jääks. No ja siis ma käin sageli raadio, tundon. Stuudio tunni tagant ja sümfooniaorkestriga jah, näeb rohkem sidemete ala. Kuidas te tahaksite, missugune peaks ringhäälingu olemas? Teie arvates minu meelest meil on tore ringhääling, ma oskan midagi juurde tahta igast aspektist, poliitilisest ja muusikalisest ja ja päevasündmustest ja minu meelest väga tore ringhäälingu küll ei olnud, kiitke, aga ei meeldinud küll, me ise arvame küll, et meil on palju hädasid. Palju paremini, kuulame kohe usinasti on kõik pensionärid, sel ajal, aga teate, raadiot on kõikidel sees Kema aiamaal garadi peoks. Teie tööst ringhäälingus on üsna palju aega mööda läinud, vist, eks ole. Seda 62 aastat. Eha Vasara tee tulite ringhäälingusse tööl, kui oli veel osaühisus Raadio Ringhääling. Küll ja see oli algusaastal selle päästet, 18. detsembril 26 oli esimene saade ja mina tulin tööle maikuus 27. Ja siis asus raadioringhääling pikal tänaval. See oli kolmetoaline korter, sinna juurde kuulus üks suur köök. Stuudio asus ühes väikses ruumis, selle kõrval olid kaks veel väiksemat ruumi. Üks oli siis orkestri olmeruum ja teine oli hiljem pandi luteri kapsisse ja sinna paigutati 1000 eksemplari salong. Koosseisud Luute Need osteti. Ühelt orkestrile andis ta nimi, oli Klaus seal, kui ma ei eksi, minu ülesanne oli kirjavahetus, kirjavahetuse kuulus iga nädal välja saata aiad, kirjadele raadiokavad. Kui siis nuudid tulid, hakkasin mina noodikogu hoidjaks. Seal oli siis muidugi tulid kõigepealt kartoteek teha ja inventeerida ja ja iga kord, kui oli orkestri proov, tuli mul välja panna noodid orkestri jaoks. Alguses see koosseis oli väga väike, oli esimene viiul, huugorfits, teine viiul oli Karl frits, tšello oli Alfred Vaarmann. Kontrabass oli Poljes Tsenski ja siis oli veel üks mees, kelle nimi oli Simpson. See oli klarnetist sil, sõitis aga varsti Ast realisse minema. Kaks klaverimängijad olid, oli annassiivitski ja teine oli Priit Nigula Friidis. Nikolai oli ta nimi tookord hiljem õides Priit Nigula, niisiis andsidki kontserte ja pikapeale siis täienes orkester juba siis, kui meie ümber kolisime Estonia teatrisse. See oli siis kontserdi- ja teatrivahelisel seal pikem Rodud tube ja sinna siis asus raadioringhääling. Stuudio lagi oli siis valge, riidega kaetud ja seinad olid kaetud paksu sinise riidega selleks, et summutada igasugust akustikat. Põrandad olid kaetud paksu vaibaga. Aga öelge, kes neid tööle võttis. Kuidas te üldse sattusite ring hääli? See on väga põnev, mina töötasin isti reisibüroos ja asjaajaja kol, Reinson kutsus mind vahel oma juurde oma abikaasa kaudu, et ühte mingisugust põnevat ime kuulata. Mina läksin sinna, seal oli väikene karp, selle peale oli see elektrilamp ja mulle pandi kõrvaklapid kõrva peale ja siis öeldi, et see on nüüd raadio diabiinid kuulama seda muusikat, aga tegelikult ma ei kuulnud mingisugust muusikat, see oli igavene, kirin, kärin ja mina ei saanud sellest tervest asjast mitte tuhkagi aru. Aga Reinson oli ise hirmsasti vaidlustatud tervest sellest asjast. Ja siis sügisement vallandati seal reisibüroost ja see oli personali vähendamine. Ja mina sõitsin koju järgmisel kevadel, mina tulin linna, olin siis mõned nädalad kolonel kurvitsa juures laste kasvatajaks ja siis saatis Glentsar mulle ame abikaasa järele, et tulgu ma raadioringhäälingusse tööle. Vara tuli, mina olin, oli 2002 asse pada. Mul oli väga hea meel, et ma sinna sain, sellepärast et mina lastekasvataja kuidagiviisi sobinud. Seal siis hakkaski see tüür kõigepealt seal pikal tänaval. Kui palju tol ajal üldse ringhäälingus inimesi oli? Raamatupidaja kassapidaja ja tema oli, kes esimese ringhäälingu sõna võtnud mikrofoni ees allu ja siis oli Felix Moor põdes hirmsasti mikrofoni palavikku, tema oli siis juba tallu mees. Mehaanik oli bänner luha ja siis oli juhataja olla Reinson. See oligi terve see koosseis. Orkester oli siis viis meest. Algul oli hoopis kolm trio järgmised päevad. Kui siis Estonias ümber kolisime, siis pikapeale Fong, orkestri koosseis on midagi 10 meest, minul tuli siis muretseda noorte sellis moorile, modein Terofoni plaate mängida sellepärast et Esto-Muusika ja tormolen grammofoniplaadiosakonnad andsid tasuta raadiole plaate mängimiseks. See oli vastastikune reklaam nii hästi ühele kui teisele alguses Felix Moor, kes ise siis lakkas mind saatma, lihtsalt ütles, et missugust muusikat tema vajab ja mina kuulasin terve selle plaadi kontserdiosa siis mul tuliga kavad väljas, vaata ajakirjadele siis asi sise kui välismaale. Ja suhteliselt saatsime, jah, läksid välismaale ka muusikaliselt kavade koostamine, see oli kral jälle niisugune probleem. Hugo ütles, et tema oli see, kes pidid kava koostama. Aga ega temast ei saanud kunagi õieti seal lauda istujad, siis ei jäänud muud midagi, kui mina istun siis sinna ja tema tulid sinna juurde ja siis ma hakkasin kahepeale kokku, koostamiskavad ära. Mul oli kartoteek sealt selle järel ma siis vaatasin, et mida on mängitud, et mitte ei korduks äsja ja karge oli mul kahekordne, üks oli Autorite järel, teine oli siis palade nimede järele. Ma imestan seda, et juba tol ajal päris alguses ja oli niisugune kartoteek olemas, on nii, nagu praegugi meil on, meie fonoteegis on niimoodi. Palade järgi autorite järgi ja selle Besoiate järgi Sellepärast teisiti ei saanud töötada, tuli ometigi teha kavad iga graari järel tuli siis otsustada, mida on mängitud kuidas mängida ja muidugi tuli ka siis arvestada, mis päeval või kasvõi vahepeal pühad või lihtsalt tööpäevad, seda tulidki arvesse võtta. Ja mina võin küll, et minul on olnud väga huvitavat tööalad kogu eluaeg. Ja ma olen igale pool ikka jälle sattunud just niisugusesse kohta, kus On väga palju juurde õppida ja iseendalt öelda, palju ise anda. Kui kaua te ringhäälingus olite? Mina olin kolm ja pool aastat ringhäälingus, kuni november 30. Tuleb. Olla õpetaja. Meie kõnelus jätkub Eha vasaraga tema Nõmme kodus, kus on suur vaikus, männid ja tema võrratu raamatukogu. Vanadaame edasine elutee pärast teenistust ringhäälingus oli ikka raamatuga seotud. Oli 1930. aasta, mis ringhäälingule järgnes, oli see aga ikkagi ringhäälinguvaimuga seotud. Tehti mulle ettepanek, torm oli ja q juurest sinna grammofoniplaadiosakonda üle minna ja ma läksingi sinna. Tellisin Kloojus cream'i juurest endale kolmeköitelise prantsuse muusika ajalugu, sellepärast et meil kodu oli üks, aga see oli veidi vananenud ja sellega ma ei saanud hästi korralikult ütlegi, et mul tuli ikkagi arvestada repertuaari ja selle tõttu lasin, tunnen Prantsusmaalt need raamatud. Te rääkisite siis mitut keelt. Mina olen õppinud kaheksa keelt. Ja kui ma kahe aastaselt kooli läksin, siis ma rääkisin vabalt eesti vene saksa keelt, kolm kohalikku keelt see oli 1913, kuulist tuli, tuli inglis- ja prantsuskeel. Ühe semestri olen ma olnud konservatooriumis, õppisin laulu ja seal. Ja hiljem, kui ma juba turismi, kes korralduses olin 30.-te aastate teisel poolel, siis ma käisin Rootsis selleks, et õppida rootsi kiiskas, meil tuli palju erutlesi, käis käis sind, Igalühel, tuli anda informatsiooni, ühtegi inimest ei tohtinud välja lasta ilma, et oleks annate täieliku informatsiooni. Aga siis oli vaja kiili. Ma olen ka hiljem. Tõlkinud prantsuse keelest, inglise keelest. Tõlkinud pürid alase tulin ma, see on inglise keelest tõlgitud, minu tõlgitud. Ja siit viimane asi, mis ma olen teinud, ma olen tõlkinud eesti luulet saksa keelde, selle jaoks pole seni kirjastaja leidnud, sellepärast et leiti, et neil ei ole turgu niisuguse asja jaoks. No te olete eluaeg tegelenud keeltega, tähendab niisuguse alaga, kus keeli on tarvis muusikaga. Ja keeli ajalugu siis kui ma esimest palgad Suurus kätte sain, siis selle asemel, et temale terved saapad jalga läksid, masklubis krimi, läinud sajandi ajalooraamatu, millest ma suurt midagi aru ei saanud. Ja ma hakkasin 10 krooni selle eest, kui ma ei oleks Tallinna tundma. Ma lihtsalt võib-olla Tartu tüüdsime, olles hakanud ajalugu õppima. Ajalugu on tohutu huvitav ala. Aga hiljem, mida te olete teinud, tähendab, mis ametit pidanud? Stockmanni juures ma olin seal grammofoniplaadiosakonnas, siis ma olin 36.-st aastast peale, kuni 40. aastani oli turismi, kes korralduses alguses sekretär, lõpuks peasekretär ja siis ma olen okupatsioonide ajal. Ja siis ma olin puhkus, elurõõmus. Alguses olime samuti turismikorraldaja, aga siis 43. aastal tulin puhkuselt tagasi, tehti ülesandeks, ma pidin Estonia kontserdisaalis korraldama temaatilisi kontserte ja siis oli esimene kontsert, mille ma tegin, oli Oskar Kallase 75. sünnipäev. Järgmine oli Koidula õhtu. Mulle jäi juba valmis Gustav Suitsu sünnipäeva, aga et Kallasega nii hirmus palju seal jõbina tuli, siis ma ei julenud enam suitsu ka välja minna, aga Tartus olevat teda ikkagi tookord pühitsetud. Võib-olla noorem kuulaja ei teagi, et Saksa ajal oli niisugune organisatsioon, mis kandis pealkirja puhkus ja elurõõm ja tema ülesandeks oli, mis. Selline ilus pealkiri, mulle meeldiks. Puhkusel jah, see on saksa keeles, on ta Kraftosraede, seal oli siis allosakonnad, oli kunstiosakond, oli spordiosakond, oli rahvatantsuosakond. Rahva haridusosakond. Aga nüüd jälle võimuvahetus tuli ja mis te siis edasi tegite? Ametiühingusse mind enam sisse ei võetud. Aga ma siis töötasin sekretärina kunstitoodete kombinaadis. Seniks, kuni mulle prii sõit korraldati itta. Nii et teiega viis aastat viis aastat ja mis üks kõndimis öeldi. Ja siis, kui ma olin seal laagris, ohvitseridega ükskord oli mul jutuajamine, ütlesite, teil olid rasked süüdistused, aga nad ei saanud mitte midagi teinud kindlaks teha, sellepärast antidel igaks juhuks viis aastat. Oli ka lihtne. Veskis rokk tähendab 11 kuud patareid kaks ja pool aastat Morgvat ja poolteist aastat sillad, miskid. Ja siis siis tulime jälle tagasi, siis 45 kuni 50 ja leian, et see oli minu õnn, et mind tookord juba ära viidi. Sellepärast ma jäin selles küüditamisest maha, sest mind oleks kindlasti välja küüditatud. Ja, ja niikaua kui minu ema elas ja minu Õe ämm nii kaks on mind kogu aeg seal toitnud ja minu eest hoolitsenud, selle tõttu elan ma praegu ka, aga kui ma mind välja kiidavad, siis ma ei usu, et me tänaviljand siin elasid. Ja hiljem tööd ikka saite. Kas te nüüd hiljem ei ole mõelnud ringhäälinguga ennast siduda üldsegi hilisemad aastased? Ma olen põrdnud sealt sellepärast, et tänapäevaringhääling on ikka midagi muud kui see, mis ta tookord oli. Ta oli väga kodune asutus, tuur võib-olla seal tihti siiski väga head tööd. Kui teil juhust on kunagi neid tagasi jälgida, siis on seal väga häid loenguid ja teatriülekandeid ja kontserdiülekandeid ja Estonia ja teised paremad näitlejad ja lauljad. Need olid kõik esinesid seal, eriti populaarne oli Hugo Laur. Säilik oli väga meeldiv isiksus. Ma tulen uuesti keelte juurde tagasi. Need ütlete, et keeled keelteoskus on teid elus palju aidanud. Väga soovitan igale ühele tunda võõrkeeli just meil praegu siin peas väga noored õppima võõrkeeli, sellepärast et meil on väike riik. Me peame katsuma saada kontakti igasuguste välismaalastega, kui keegi väljast tuleb, kuid ei oska temaga rääkida, siis olete te olnud kurt, tumm ja teil ei ole mingisugust võimalust kontakti saada. Kui teie lähete võõrkeeled ka sinnamaale selle rahva juurde kellergid keelt ei räägita eriti veel, kui te enam-vähem korralikult räägite. Siis olete kohe oma inimene ja on teil kohe kontakti inimestega olemas. Mul on vägisi niisugune tunne, et ei olnud päris juhuslik, tõid kunagi ringhäälingusse tööle, võeti kindlasti mängis oma osa oma rolli just see, et oskasite palju keeli. See jah, aga ma mõtlesin seda, et mina olin küllaltki intelligentne töötaja ja seda oli seal ringhäälingus vaja. Praegu pakun mõtlemapaneva kõnekatke meie arhiivist see näide vaimsuse ja üldse kultuuri suunamisest. Ringhäälingu alguskümnendil aga kõlab justkui täna öeldu räägib riigivanem Konstantin Päts. Ainult sihikindel kultuur töö läbi majanduslikku jõudu juurde kasvatab loob kindla aluse poliitiliselt, et ja seltskondadele edule. Poliitika, võitlus ja kihutus, põhjene sarnasele kultuur tööle ei jõua luua midagi kindlat ja jõulist kultuurtööks. Majanduslike jõudude koondamisel on aga tarvis seltskondliku elu painutada sisemisele korrale. Kultuur elu nõuab seltskond riste ja isiklikud jõudude ühendamist ja teda ei või pärast ette kujutadagi ilma nende jõudude kinda ja takistamata valitsemiseta. Valib seda seltskonda sisse ja üksikute isikute jõualduste üle peavad ja võivad ainult need, kes suudavad nende jõudude abil luua kõige suurema kasuliku seltskondliku töö. Annab vaesuse tunnistuse seltskondadele arenemisele, kui jäädakse lootma kõike õnnistus ja päästmist kaugeleulatuvatest, poliitilistest programmidest ja piiramata nõuete täita. Lubamisel. Meie peame, aga kui tahame õiglaselt hinnata inimesi ja nende lubadusi võtma mõõdupuuks mitte kõlavad lubadused ja laiapiirilised nõudmised vaid ikka ja alati tõsise tööd ja selle üldkasulikud tagajärjed kogu seltskonnale. Elustasime täna pisut ringhäälingu algusaastaid inimestega, kelle üks osa elust on mikrofoni maagiaga seotud. Täna olid peategelasteks kaks daami. Muide, tunduvaid õrnem sugu on ringhäälingut sünnist alates vallutama hakanud ja teevad seda eduga tänase päevani. Ringhäälingu esimesest hallo mehest oma vanaisast Aleksander tammest ja esimese trio klaverimängijast ja oma emast Anna Šivitskist kõneles viiuldaja keemiainsener, praegu pensionär hinnasywitzki. Oma tööst Ringhäälingu esimestel aastatel kõneles tõlk Eha Vasara. Kuulsite 20.-te aastate viise, laule ja pillilugusid, mis Heino Vedu saare poolt restaureeritud. Siinkohal tänan kõiki kuulajaid, ringhäälinguveterane, kes on nõu ja jõuga aidanud meie ringhäälingu Ajalu sõlmi avada. Tänu ütlen sel hilisel tunnil elli. Aga sillale Irina kasele, Herbert selglaiule. Aitäh kannatlikule kuulajale, uute kohtumisteni, sest me ei tunne veel oma lugu. See oli kuues saade. Raadio mäleta ennast. Ka. No ja. Ta teab. Veel meiega. Emed. Poodi eelnema. On ta ärganud Hooneda. Halva vaalud ja vaeva ei näe.