Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 10.-st aprillist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Valga haigla nõukogu otsustas haigla sünnitusosakond suletakse esimesel juulil. Sünnitust tase on langenud, keegi seda ei vaidlusta, tegelikult sünnitaja turvalisus on, on üks nendest paljudest argumentidest. Inimese sissetulek mõjutab oluliselt tema juurde pääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, seda nii inimeste endi hinnangul kui ka haigekassa andmetel tuginedes, selgus sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust. Uuringu tulemusi arutati riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil. Tallinnas algas rahvusvaheline Rail Balticu teemaline konverents 424 eri elualade inimesed nõuavad aga riigikogule saadetud, kus kirjas rail Balticu seaduse tühistamist. See Eestile kasulikum tulevikku vaatavamal raudtee on ka teistmoodi võimalik. Närvimürgirünnakus kannatada saanud Julia Skripal lubati Salisbury haiglast kodusele ravile ning ta viibib Briti meediakanalite teatel turvalises asukohas. Gaasitoru projektiga Nord Stream kaks ei saa edasi minna seni, kuni pole selgust Ukraina kui maagaasitransiitmaa rolli asjus, ütles Saksa liidukantsler Angela Merkel. Pariisis. Orsay muuseumis on 15. juulini avatud näitus metsikud hinged sümbolism Baltimaade kunstis. Eile seisis järjekorras 5000 inimest, et näha mägi triiki rauda ja kallist. Ühesõnaga, selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub kirde ja idatuul üks kuni kuus meetrit sekundis, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kuue kraadini, rannikul alati üks plusskraadi. Homme päeval on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on pluss kuus kuni pluss üks kraadi. Valga haigla nõukogu otsustas, et haigla sünnitusosakond suletakse esimesel juulil. Valga haigla nõukogu tegi sellise otsuse Tartu Ülikooli kliinikumis toimunud koosolekul. Tartust jätkab Madis Hindre. Mart Einasto, Valga haigla nõukogu esimees, mis selle otsuse taga siis kõige rohkem oli, oli see rahaline otsus, oli see kvaliteedi otsust? Neid küsimusi on proovitud millegipärast väga vastandada, et justkui see rahateema ei vääriks kõnelemist. Tuletan meelde, et tegemist on ikkagi majanduslike organisatsiooniga, kes peab ka ellu jääma. Sünnitust tase on langenud, keegi seda ei, ei vaidlusta. Tegelikult sünnitaja turvalisus on, on üks nendest paljudest argumentidest. Teisest küljest oli üks arutluse all olev komponent ka see, et see raha on võimalik kasutada teisteks teenusteks sellisteks teenusteks, mida ka kogukond võib-olla mitte selle kogukonna kõige häälekam osa, aga see vajadus on selgelt olemas, nii et kõiki neid asjaolusid vaagides nõukogu sellise otsuseni jõudis. Mis need teenused siis on, mida kogukond juurde saab, selle sünnitus sünnitusosakonna arvelt. Järelravi päevaravi ja sisehaiguste ravi? Valga vallavanem Margus Lepik, teie hääletasite nõukogus selle otsuse vastu, miks? Aga pigem mina lähtusin hääleta. Valga haigla nõukogu esindaja, keda ma kahtlemata nõukogu liikmena olen, aga kui kohaliku kogukonna ja kui regiooni esindaja. Et täna meil Eestis regionaalne juhtimine on läinud täiesti valdkondlikuks, nii nagu siin näitel, kus haigekassa teeb ettepaneku oluline teenus maakonnakeskusest kaotada, oleme selliseid otsuseid ja ettepanekuid näinud ka varem. Tuletame meelde, kasvõi maanteeamet otsustas liiklusregistri büroo sulgemiseks Valgas et seetõttu mina tahaks näha kõigepealt suurt pilti, oleks näha valitsuse või isegi riigikogu poolt, et otsust või ettepanekud, millised võiksid olla need teenused, mis peaksid säilima maakonnakeskuses. Ja kui me selles osas oleme kokku leppinud ja leidnud ka nende teenuste rahastamise, siis võime rääkida valdkondlikult nende teenuste kadumisest või sulgemisest. Mart Einasto, mis saab Valga ja Põlva haiglas edasi, ehk siis kas on veel oodata, et mingisuguseid teenuseid ühest või teisest kohast ära kaob? Eks võrgustumine selles plaanis ju käima lükategi, et me suudaksime nendes teenustes, kus me näeme, et see koht, kus teda osutada, on just nimelt seal kõige parem ja mõistlikum oma abi pakkuda ja, ja selles kontekstis ma ei näe küll praegusel hetkel, et, et nendes teenustes võiks mingisugune muudatus toimuda. Inimese sissetulek mõjutab oluliselt tema juurdepääsu tervishoiuteenustele ja ravimitele, seda nii inimeste endi hinnangul kui ka haigekassa andmetele tuginedes, selgub sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust. Uuringu tulemusi arutati. Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil jätkab Kärt Kelder. Eestis on kasutusel solidaarne ravikindlustussüsteem, mis tähendab, et kõik ravikindlustatud inimesed saavad vaatamata nende rahalise panuse suurusele ühesugust arstiabi. Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringust selgub aga, et sissetulekute erinevus tekitab ebavõrdsust tervishoiuteenuste kättesaadavuses, mille tõttu võib osa inimesi vajalikust abist ilma jääda. Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi analüütik Andres Võrk tõdes, et suurim lõhe on hambaravi kättesaadavuses. 2014. aastal läbi viidud küsitlustest ilmnes, et 280000 inimest pole Eestis viimase aasta jooksul hambaarsti külastanud. No kõige suuremad probleemid on loomulikult seal, kus on inimestel kõige suurem omaosalus, nii et kui me vaatame, siis on seal midagi hambaravi ja seal see sissetulekute vaheline erinevus on kordades. Me räägime sellest, et kõige jõukam viiendik leibkondi suudab kulutada seal noh, kus korda rohkem kui kõige vaesem jõukam inimene, iga viies inimene, kes on seal kõige madalam, siis seal rühmas ütleb, et ta ei saa arsti juurde minna tänu sellele, et ta lihtsalt pole vaja raha, et hambaarsti juurde minna. Eesti perearstide seltsi president Le Vallikivi ütles, et kuigi hambaravikallidus on probleem, on vähemalt ravimite kättesaadavus aasta-aastalt paranenud. Hambaravi me räägime sellest samast füsioteraapia tingituna ravijärjekordadest ja noh, siis nagu nendest ka nii-öelda mööda ostmisvõimalused need, need on tõesti sellised asjad, mida inimesed tihti ei saa endale lubada. Meil on hea meel tõdeda, et ravimite kättesaadavus on läinud järjest paremaks kuivõrd see hüvitiste süsteem on läinud paindlima kuumaks, kuivõrd meil on väga palju geneerilisi ravimeid turul. Need ravimid on ikkagist muutunud inimeste jaoks väga palju kättesaadavamaks. Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõstis esile, et eelmisel aastal jõustunud täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud oluliselt parandada inimeste juurdepääsu hambaravile. Siinkohal tõdes Andres võrked, analüüse tasuks edasi teha. Pisukest universaalsete meetmetega on alati oht, et ka niisuguseid haigekassa poolt pakutud toetusi võivad kasutada pigem rohkem, just nagu ütleme, teadlikumad inimesed, need täiesti vabalt võib olla niimoodi, et tegelikult nii suurt universaalsed toetused, kus on inimeste enda käitumine oluline, ei pruugi alati jõuda kõige vaesemat seltskonda, nii et seetõttu on oluline kanalist ta seda uuesti edasi ka. Välisuudised võtab kokku Reene Leas USA president Donald Trump lubas väidetavale keemiarelva rünnakule Süürias jõuliselt vastata. Meil on sõjalises mõttes palju valikuid, ütles trump ajakirjanikele ja lisas, et vastulöök otsustatakse peagi. Trumpi sõnul on USA saamas selgust, kes rünnaku eest vastutab. Meditsiinitöötajate andmetel hukkus laupäevases keemiarünnakus tooma linnale kümneid inimesi. Täpset arvu pole seni teada. Eile arutas trump teemat prantsuse presidendi Emmanuel Macroniga täna Suurbritannia peaministri Theresa Mayga. Trump jättis Süüria rünnaku tõttu ära ka 13.-st 14. aprillini toimuma pidanud visiidi Ladina Ameerikasse. Süüria riigimeedia teatel kutsus Süüria valitsus ÜRO keemiarelvade järelevalveameti mässuliste kontrollitud tooma linna, kus laupäeval hukkus mõnedel andmetel keemiarünnakus üle 40 inimese. Uudisteagentuuri Sanaa teatel saatis Süüria välisministeeriumi ametliku kutse keemiarelvade keelustamise organisatsioonile, et see saadaks oma missiooni duumasse jauriks väiteid, mis käsitlevad sealset keemiarelvade kasutamist. Närvimürgirünnakus kannatada saanud Julia Skripal lubati soolsbri haiglast kodusele ravile ning ta viibib Briti meediakanalite teatel turvalises asukohas. Tema isa Sergei Skripal on endiselt haiglas. Ajakirjanikele rääkis olukorrast soolsbri haigla ravijuht Kristiin, Planšad, päight, häischen, frespon ei vaja otseselt või Pimfayden mõlemale patsiendile on meie antud ravi väga hästi mõjunud, aga samas on mõlema patsiendi paranemine erinevas järgus. Me oleme Julia soolskri haiglast välja kirjutanud. Juulia on palunud, et meedia austaks tema privaatsust ja ma tahan tema soovi veel kord korrata. Tegu pole Julia ravi lõppemisega, vaid olulise teetähisega, tema isa on samuti edusamme teinud. Ma ütlesin reedel, et ta ei ole enam kriitilises seisundis, kuigi ta paraneb aeglasemalt kui Julia, loodame me, et ta saab millalgi haiglast lahkuda, ütles Blanchard. Gaasitoru projektiga Nord Stream kaks ei saa minna edasi seni, kuni pole selgust Ukraina kui maagaasitransiitmaa rolli asjus, ütles Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Merkel rääkis sellest Berliinis toimunud ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Petro Porošenko. Ka Merkeli sõnul on ka näha, et tegu ei ole ainult majandusliku küsimusega, vaid selle puhul tuleb arvesse võtta poliitilisi asjaolusid. Hiina esitas maailma kaubandusorganisatsioonile kaebuse USA kehtestatud terase ja alumiiniumitariifide kohta. Pekingi hinnangul on selline tariifide kehtestamine vastuolus maailma kaubandusorganisatsiooni 1994. aastal sõlmitud leppega. Organisatsiooni teatel on Hiina soovinud konsultatsioonide alustamist WTO juures, mis annavad mõlemale poolele võimaluse asja lahendamiseks kohtuväliselt. USA kehtestas tariifid möödunud kuul. Hiina on mitu korda öelnud, et kavatseb võimalikus kaubandussõjas võidelda kõigi vahenditega. Ja tagasi Eestisse Tallinnas algas rahvusvaheline Rail Balticu teemaline konverents, mis keskendub selle raudteeühenduse rollile Euroopa transpordivõrgus hangetele ja rahastamisele. 424 eri elualade inimesed nõuavad aga riigikogule saadetud avalikus kirjas rail Balticu seaduse tühistamist jätkab Mall Mälberg. Konverentsi avas peaminister Jüri Ratas, kelle sõnul on väga tähtis, et raudteeühendus Euroopaga tekiks plaanipäraselt aastaks 2026 ning balti riikide, aga ka Soome ja Poola ettevõtjad saaksid rail Balticu projektiga kaasa minna juba praegu. Eesti on juba lõpetanud mitu olulist ettevalmistust, ütles ratas. Oleme välja selgitanud rail Balticu kõige mõistlikuma trassi tegelenud keskkonnamõju uuringutega. Üksikasjalik tehniline disain on hetkel töös. Konverentsile saatis videotes tõuse Euroopa Komisjoni transpordivolinik Violetta bolš, kes kinnitas, et Rail Baltic on endiselt Euroopa Liidu üks võtmeprioriteete. Ki prioridis majandus ja taristuminister Kadri Simson hindab Soome ja Poola osa rail Balticu projektis väga kõrgelt. No tõepoolest töötame selle nimel, et oleks tõsisem koostöö Soome ja Poolaga. Paar nädalat tagasi käisin Poolas, sain väga täpse ülevaate. Poola ehitab Omalt poolt raudtee kiiremaks Varssavist Leedu piirini ja seal on päris julgustav areng. Nüüd. Järgmise sammuna võiksid Soome ja Poola olla tihedamalt seotud ka Rail Balticu ühendettevõttega. Sabrina Lindströmi, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumist kinnitas, et Soome huvi rail Balticu vastu on suur. Oleme esialgu vaatleja osas, aga ma usun, et see muutub. Rail Baltic avab Soomele täiesti uued reisivõimalused Tallinna kaudu Varssavisse ja Kesk-Euroopa tudele. Rail Baltic on hea projekt ka ilma tunnelita, aga kui rääkida tunnelist lisaks, siis see avab veel enam võimalusi nii kaubaveole kui reisiliiklusele. Eesti ja Soome peaministrid kohtuvad seitsmendal mail ja täna on tulnud mitmeid vihjeid selle kohta, et Rail Baltic on siis ka päevakorras. Täna saatsid 424 inimest riigikogule kirja, kus nõuavad Rail Balticu seaduse tühistamist. Kirjas öeldakse, et seaduse vastuvõtmise aluseks oli audiitorfirma härrastanud Jiang tasuvusuuringu vigane järeldus, nagu oleks uus raudtee ühiskonnale sotsiaalmajanduslikult tulus. Kirjale kirjutas alla ka kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt, kes põhjendas seda niis. Me ei ole mitu reidi bootikuga saab raudteeühenduse vastu, vaid selle vastu, kuidas seda ühendust praegu on planeeritud ja tehtud see Eestile kasulikum tulevikku vaatavamal raudtee on ka teistmoodi võimalik seal esimene punkt. Teine asi, et mulle ei meeldi absoluutselt kogu selle rail Balticu protsessi juures see, kuidas asju on aetud ja väga paljud noored poliitikud ja ametnikud ei aimagi, kui lähedane on nende hoiak ja retoorika ja asjaajamisviis vanale sovjetiaja asjaajamisviisile, retoorikale, kus kõik teisi, kes arvab midagi natukene teistmoodi, kui nii-öelda ülevalt On tulnud, hakatakse, kas põlastama, nende eraldatakse ilkuma ja summa summaarum. Miks niisugune kiri oli praegu vajalik ka? See on niisugune suuremat sorti mure, mis ei puuduta ainult Rail Balticu praegust protsessi seal läbipaistmatu, tekib tõeline mure, et kui niimoodi õnnistatakse usaldust mistahes suurte projektide vastu, siis mis saab tulevikus järgmiste suurte projektidega? Keskkonnaministeerium soovib seni keskkonnainvesteeringute keskusele laekunud keskkonnatasude saata üldisesse riigieelarvesse. Seadust soovitakse muuta juba enne järgmise aasta riigieelarve vastuvõtmist jätkab Madis Hindre. Keskkonnatasu ehk raha, mida ettevõtted maksavad oma saastava või loodusressursse kasutava tegevuse eest, on seni liikunud kolme taskusse. Osa rahast saab omavalitsus, kus ettevõte tegutseb, osa jõuab otse riigieelarvesse, osa suunatakse keskkonnainvesteeringute keskusesse, ehkki kiki jõudnud raha on sihtotstarbeline ning määratud keskkonnaprogrammi projektideks. Keskkonnaministeerium soovib seadust muuta nii, et seni KIKi saadetud raha kaotaks oma sihtotstarbe ja liiguks nagu harilik maksutulu riigieelarvesse. Kui palju raha sealt omakorda keskkonnaprogrammi hakatakse suunama, selle määrab eelarvet kokku paneva valitsuse poliitiline otsus. Keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler ütleb, et ühelt poolt on seadusemuudatust vajab bürokraatia vähendamiseks ehk keskkonnaministeerium saaks endale soovitud raha kohe kätte, et ja ei peaks seda kõigi teiste kombel kikkis taotlema. Teiste jaoks, kes keskkonnaprogrammi projektitaotluse kirjutavad, jääb kõik samaks ehk nende rahastamise üle otsustab edaspidi KIKi nõukogu. Lisaks annaks seadusemuudatus keskkonnaprogrammile rohkem kindlust. See summa kõigub, sellest, palju keskkonnatasudest laekub, tavaliselt mõeldakse, et küll on tore, et need tasusid hakkab ikka rohkem laekuma, siis me saame rohkem raha, aga täiesti võimalik on ka vastupidine protsess, nagu me siin nägime, näiteks sel ajal, kui põlevkivist õli tootmine oli hädas õlitootjatel, muudeti ressursitasusüsteemi. Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra sõnul soovib rahandusministeerium niisugust seadusemuudatust juba aastaid, kuid keskkonnaministeerium on sellele vastu seisnud. Ka Vakra ise tõdeb, et muudatuse järel ei või enam kindel olla, kui suur osa keskkonnatasudest päriselt keskkonna hüvanguks kulutatakse. Noh, analoog näide tegelikult on ju ka ajaloost olemas, mis puudutas mootorkütuseaktsiisi, mis omal ajal otse kõik teede remonti siis ta haagiti lahti läks riigieelarvesse, tegelikult see number väheneb, ehk täna kõige suurem kartus on see tänu sellele muudatusele tulevikus. Keskkonnavaldkonna rahad vähenevad ja see kindlasti nii ei tohiks olla. Siim-Valmar Kiisler lubab, et kui seadusemuudatusena ajal tahetakse järgmiseks aastaks määratud keskkonnarahastust vähendada, siis võtab ta eelnõu tagasi. Aga kuidas olla kindel, et ka järgmine või ülejärgmine valitsus keskkonnaprogrammi suunatud rahasummasid ei vähenda? No eks see on lõpp, lõpuks alati riigikogu, see eelarve on kokkulepe, et kui keskkonnatasude seadust on siin muudetud, eks on eraldi lahku löödud, ressursitasud, mis lähevad praegu otse riigieelarvesse, nii või naa, et me räägime praegu ainult saastad tasudest, need kokkuvõttes riigikogu otsustamise koht, milliseid summasid, kuhu määravad. Rainer Vakra ennustab, et Parlamendis ootab eelnõude ees veel päris tuline vaidlus, keskkonnaministeerium aga ootab seadusemuudatust juba enne järgmise aasta riigieelarve vastu, mis ehk sisuliselt toetuvad ministrid eelnõule juba ülehomme, siis, kui Sagadi mõisas hakatakse järgmise nelja aasta riigieelarvestrateegias kokku leppima. Prantsusmaa ja balti riikide presidendid avasid esmaspäeval Pariisis mainekas Orsay muuseumis näituse metsikud hinged sümbolism Baltimaade kunstis. Näitusel on väljas 150 teost 19. sajandi ja 20. sajandi alguse olulistelt kunstnikelt. Pariisist jätkab Johannes Tralla. Pariisi südalinnas asuv Orsay muuseum võõrustab maailma suurimat impressionistliku kunstikogu. Kui tavaliselt tullakse siia vaatama moneede kaasas on ja van Kochi töid, siis eile seisis järjekorras 5000 inimest, et näha mägi triiki rauda ja kallist. Eesti kunstimuuseumi kuraator Liis pähla puu on liigutatud. Täna on tegelikult selline südamlik hetk, katav klomp tuleb kurku, kui sa mõtled, et milline on tegelikult tähendus nende kunstnike jaoks sellel näitusel, et nad on jõudnud siia muuseumisse, mis on ikkagi väga eriline, väga head autorid, nagu Oskar kallis, väikeste pastellidega, kes elas nagu niivõrd lühikese elu üldse. Ja nüüd tema tööd on siia jõudnud, see, seal, ma arvan, ei olnud kunagi isegi pähe tulnud niisugust mõtet. Orsay muuseumisse jõudis 150 tööd neljast balti muuseumist. Näitusel on väljas Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlik kunst 19. sajandi lõpust kuni 1930.-te aastateni. Orsay muuseumi kuraator Rudolf rappeti ütleb, et muuseumi uus poliitika on aidata Pariisi publikul avastada uusi aspekte 20. sajandi kunstis. Peale mõjuka leedu kunstniku Charlie oli, see on kõik näitusel osalevad loojad prantsuse publikule tundmatud, ütleb kuraator. Samas selle perioodi balti kunst ei ole amatöörlik, ütleb sümbolismiuurija rappeti. Mõned neist kunstnikest jälgivad avangardi trende. Kui mõtlete näiteks, et riigi või Mägi peale, siis nad kulgevad paralleelselt Prantsusmaa Fovistidega. Neil kunstnikel on originaalne hing, kui mõtlete näiteks looduse peale, maastikud on väga originaalsed ja kummalised. Maastik maalitud balti kunstniku poolt on alati ka mõttemaastik. Meie prantsuse kunst tegeleb rohkem jälgimise ja tõlgendamisega, liialdatakse värvidega. Aga siin on hinge maastik, pole pühendatud üksnes maale, vaid ka kosmosele, ütleb rappeti. Kirjandusõpetaja ja sümbolismiuurija Marii uurib tähelepanelikult Kristjan Raua joonistust muinasvärav. Tema sinna selle pildi peal ei ole, värvi on ainult hall ja must. Mulle meeldivad need linnud ja taimed, mis on sellel pildil kujutatud. Ma ei oleks seda eesti kunstnikult oodanud, sest see tundub eksootiline. Samas on selles melanhoolne tunnetus, mis mulle väga meeldib, balti sümbolismi näitus on osa Eesti vabariik 100 programmist Pariisis. Orsay muuseumis on näitus avatud 15. juulini. Johannes Tralla Paris. Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain. Skandinaavia kohal tugevneb kõrgrõhuala ja liigub meile järjest läheb lähemale. Homme päeval peaks kõrgrõhuala kese olema Soome lahel. Öösel on selge või vähese pilvisusega sajuta ilm, kirde ja idatuul üks kuni kuus, rannikul kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kuueni, rannikul kohati pluss üks. Ja homme päeval on päikesepaisteline kuiv ilm, puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb kuus kuni 12 kraadi. Ja spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Tallinna Selver võõrustab täna Eesti võrkpalli meistrivõistluste poolfinaalseeria teises mängus Saaremaad. Sel hooajal juba Eesti karikavõistlused ja balti liiga võitnud Saaremaa võitis valitseva Eesti meistri Selveri vastu seeria esimese mängu kindlalt kolm. Null. Seeria mängitakse kolme võiduni, tänane mäng algab Audentese spordihallis kell seitse. Teises poolfinaalseerias juhib Tartu Bigbank Pärnu vastu üks. Null. Jalgpalli meistrite liigas selguvad esimesed poolfinalistid. Ragnar Klavani koduklubi Liverpooli seis enne veerandfinaali korduskohtumist on hea. Avamängu võitis Liverpool eelmisel nädalal koduplatsil Manchester City vastu kolm. Null. Nädalavahetusel mängis Liverpool Inglismaa kõrgliigas Evertoni. Ka null. Null. City kaotas kaks. Null eduseisust kaks. Kolm linnarivaalile Unitedile. Klavan tegi laupäevases liiga mängus kaasa kogu kohtumise, kuid täna siiski märksa olulisemas kohtumises Liverpooli algkoosseisu suure tõenäosusega ei mahu. Ühe jalaga on juba meistrite liiga poolfinaalis ka Barcelona, kes alistas avakohtumises AS Rooma kodus neli. Üks. Veerandfinaalide korduskohtumised algavad kell 21 45. Eesti esireket Anett Kontaveit pidi täna alustama Šveitsis Luganos WTA tenniseturniiri, kuid vihma tõttu jäeti kõik mängud ära. Neljanda asetusega Kontaveit kohtub avaringis kvalifikatsioonitabelis tulijaga, kuid vastase nimi teada pole, sest hetkel pole lõpule jõudnud isegi valikturniiri mängud. Pole ka teada, millal Kontaveit lõpuks väljakule pääseb. Homme Moskva CSKA-ga mängivad Kalev Cramo korvpalli meeskonda tabas kohtumise eel tõsine tagasilöök. Vigastuse tõttu on hooaeg lõppenud ühe Kalevi põhimängija Cedric Simmonsi jaoks. Simmons vigastas jalga pühapäeval Minski Tsmoki mänguks soojendust tehes ning uuringud näitasid. Tal on ühe tallakõõluse rebend. Veel on lahtine ka see, kas homseks mänguks naaseb lühikesed vigastuspausilt isaja. Peskov aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.