Tänases rahvamuusikasaates ma jätkan meie idanaabrite rahvamuusika tutvustamist kolmes eelmises saates kuulasime isuri rahvamuusikat kuu aega tagasi, aga petsi taguse vene rahvamuusikat Oudova ümbrusest ning Narva jõe äärest. Täna ja ka järgmises saates oleme aga Pihkva oblastis. Praegusel ajal, mil me käsitleme Eesti-Vene suhteid tihtilugu üsnagi subjekt tiivselt mustvalge printsiibil on eesti vene ajalooliste kultuurisuhete vaatlemine igale raadios, rääkijale või lehes kirjutajale küllaltki delikaatne ettevõtmine. On mullegi juba naljatamisi küll ette heidetud, et minu rahvamuusikasaadetes kõlavad liiga palju vene rahvamuusikat. Kuid armas kuulaja, ma ei saa sinna midagi parata, et juba üle 1000 aasta on eestlaste idanaabriteks olnud ka venelased. Ning et kahe rahva suhted pole piirdunud vaid piiri tülidega. Ajalooline Pihkva maa on olnud üks vene rahvuse hälle. Irboska ehk vene keeli Porsc seotud, aga otseselt vene riikluse kujunemise ajalooga. Sellisel taustal kõlab ehk ootamatult, et ei Pihkva ega insporsk pole idaslaavi kohanimed vaid pärinevad vene keeleteadlaste arvates mingist läänemeresoome, võib-olla džuudi nime kandnud hõimukeelest. Lisan veel, et Pihkva venelaste aluspõhjaks on olnud aga lääneslaavi päritolu kriivitsite hõim mis tuli veidi üle 1000 aasta tagasi Baltikumi kaudu kusagilt praeguse Põhja-Saksa-Poola alalt. Enne Slovlasi elasid Pihkva mail peamiselt läänemeresoome hõimud ning osalt ka idabalti päritolu hõimud. Pikkamööda nad sulasid venelaste hulka. Ühest osast kujunes aga setude etniline rühmitus. Ning pole sugugi juhuslik, et võrokeste ja setude ida, lätlaste ja Pihkva venelaste rahvamuusikas leidub ühiseid jooni. Kuulake näiteks katkendit ühest Pihkvamaa lõunaosa vastlalaulust. Laul kõlab muidugi eht venelikult, kuid pange tähele, refräänsõna Leoli mis värsi sees kõlab. See on ju seesama võrokeste leelo ja setode lelu, mis kõik ühist algupära. Vene kirikukalendri järgi algab homme venelastel vastlanädal ehk Maaslina ideele Maslow kitsa ja seetõttu on paslik kuulata täna eeskätt vene vastlalaule. Nagu mujalgi Venemaal, kestsid Pihkva pastlad seitse päeva. Eestlased piirdusid teatavasti vaid ühe vastlapäevaga. Pikk pidulik või nädal oli aga setudele. Venelastel tähistas või nädal talve ärasaatmist ja uue elu algust ehk siis kevade tulekut. Ning vene vastlakombestik on üldiselt palju mitmekesisem ja suurejoonelisem kui eestlastel. Unas Maslinitsa meil on võinädal on laul, mis jutustab seitse päeva kestva Maslenitsa ootamisest. Pihkva oblasti lõunaosas Usvete rajoonis elav Olga Sergei Eva, kes ka eelmist laulu esitas, laulab oma vastlalaule kohalikul Loode-Vene tüüpilisel vastlaviisil. Laulus kõlab taas muistne maagiline refräänsõna looli. Ka kolmas humoorika tekstiga vastlalaul Mu lontrus, vana mees tahtis kiisid süüa, on Olga Sergei valt. Usdwette rajooni Racoose külanaised laulavad omakandi vastlalaulu meie kallis Maslenitsa. Nagu eestlastelgi oli venelastel tähtsal kohal vastlasõit. Selle läbiviimine oli venelastel üsna tähendusrikas. Muistset päikesekultust meenutas vastlasõit ringi ümber küla, näiteks Pihkva lõunaosas korraldati uhket saanisõitu, näiteks suised Sa järvejääl vastlasõidule ning söömisele joomisele. Vahelduseks kulus ka hea tants ära. Kuulame üht kassatšoki, mida mängitakse Pihkva oblasti lõunaosale tüüpilises ansamblis viiul jätsindel, nagu see oli tavaks ka naabruses, Ida-Lätis ja Kirde-Valgevenes. Vene vastlaaegsetest meele lahutustest rääkides ei saa jätta mainimata selliseid nagu lumelinna ehitamine ja selle vallutamine ning kahemeeste seltsi rituaalset rusikavõitlust. Meeste vaheline rituaalne käsikähmlus on tuntud paljudele Euroopa rahvastele. Setudele esines seda näiteks Peko kultusega seotud ühistel virtuaalsetel koosolemistel. Venemaal oli rusikavõitlus üsna levinud meelelahutus. Vürtsi andis sellele toimingule veel see asjaolu, et enne kaklemist mõlema vastaspoole võitlejad mõnikord tantsisid ning see sündis eriliste pillilugude saartel. Ka kakelda võis pilliloo saatel, kusjuures mõlema vastaspoole pillimehed olid puutumatut kujud nagu muide Eestigi pulma või simmaniaegsetelt kaklustel. Nüüd kõlavadki sellised haruldased rituaalsed lõõtspillilood koos sõjaka lauluga. Lood on Eli plaadistatud kuus aastat tagasi Valgevenes Iideebiski oblastis, kus samuti elab Pihkva venelasi. Lugude üldnimetus on põldraku ehk siis kakluse alla. Vastlanädala viimasel päeval oli Pihkvamaal kombeks koguneda mõnelemäega kale küla lähedal ja laulda eriti valjusti Mosley Nizza ärasaatmise laulu. Sama komme oli ka Setumaal, setud laulsid siis erilisi mäe laule. Nüüd siis kis loova külanaiste kõik kolm on muide õed esituses moslemid Suprakatali. Taas kõlab vanadele tavandilauludele omane refrään. Juuli. Pool tänast saadet on juba läbi, kuid ma pole Pihkva vastlamuusikast kaugemale jõudnudki, kuid olgu pealegi nii, sest see muusika kõlab õigel ajal just vene moslemeid seal nädala eel. Pihkva venelaste folklooripärand on aga äärmiselt rikas ja mitmekesine ning helimaterjali leidub mul veel vaata et paari saate jaoks. Seda tasub kuulata, et oma naabreid paremini tundma õppida ja muide iseennast kah. Võru- ja Setumaaga ühistest refräänidest ma juba veidi rääkisin. Nüüd kuulata aga üht Pihkva oblasti lõunaosast Naumova külast pärit vene pulmalaulu, mille viisi variante koos refrääniga kasutavad kastetud lauldes sellel viisil oma regivärsse. See on peiu kiitus. Kõige vanemaid viise esineb ikka tavandilauludes, sest maagilist tähendust omavad neis nii sõnad kui viis ise ning rahvatraditsioon ei luba neid muuta. Arhailisi muusikailminguid esineb ka lastelauludes. Kuulame üht lastemängulaulu hall jänesseke samast Naumova külast. Poliina isotenkovaga loeb nüüd ning Annabisega seletusi ehmatuse puhul kasutatud sõnu. Vanade maagilise tähendusega kalendrilaulude hulka kuuluvad Pihkvamaa lõunaosas jaanilaulud ehk Ivanskeebeesti, nagu seal öeldi. Ka venelased usuvad Jaani erilisse võlujõusse otsivat sõnajalaõit ning tegelevad nõidusega küll oma, küll naabri laudas või põllul. Loode-Vene jaanitavade hulka kuulub ka jaanitule tegemine kas maas või rattal posti otsas, mis pole kõikjal Venemaal sugugi levinud tava. Olga Sergeeva Usvete rajoonist laulab Jaani laulu suits põldu katab mille sõnad Timpapolio trast jonärid, jobu hoiat viitab tule maagilisele tähendusele. Jaanituld kartsid kõik kurjad jõud ja metsloomad. Järgmine jaanilaul on seotud armastus maagiaga. Chirvana roosa ehk punane roos, murtakse ja põimitakse neiu peapärga. Pärg on aga traditsiooniline armastuse sümbol. Kolmas Pihkva jaanilaul Ivanda marja kõlab nüüd Peterburi konservatooriumi folklooriansambli esituses. Seoses jaanipäeva ja suvemuusikaga üldse on paslik meenutada ka karjuste instrumentaalmuusikat mis on samuti säilitanud kuni tänapäevani väga arhailisi jooni. Kuuleta nüüd, kuidas kümmekond aastat tagasi mängis oma Rošokil Knazovo küla Karjus Nikolai Assevski. Tema väike pasun oli treitud puust ning sellel oli vaid üks mänguauk, millega pasuna madalale põhitoonile sai rõõmsaid luristusi juurde mängida. Karjus ise seletab, et esimest signaali mängiti hommikul küla tanumaal teist karjamaal ja kolmandat, kui õhtul karja koju aeti. Külakarjuse signaalid on eeskätt tarbemuusika ja sellelt on hea üle minna veel ühele laululiigile, nimelt töölauludele. Kõigepealt kuulete kahte talgulaulutalgud on kohalikus vene murdes Talokka talgulaulud Tallotne pesni. Kahes esituses kõlab järgnevalt sõnniku laotamise talgutel lauldud laul jõekese jõe taga. Inimesed räägivad. Seda lauldi õhtupoole, kui töö hakkas lõppema. Kuna ka vene sõnniku talgutel, nagu meilgi oli kombeks tingimata talgulistele vett peale pritsida, siis figureerivadki lauludes jõgi ja vesi. Esiteks laulab Olga Sergei Evatserkossina küla varianti ja seejärel esitavad Peterburi konservatooriumi folklooriansambli liikmed kurkino küla teisendil. Väljas lauldi ikka valjusti rõhutatud pingega. Lõikus lauld, põld, mu põld kõlab kui loits niisamuti kui eesti lõppe lõpeb põllukenegi. Selles laulus on oma tähendus eriliselt intoneeritud sõnal lotsimise intonatsioonide maagiale. Järgmises saates 12. märtsil me kuulame üheskoos Pihkva lõunaosa pulmaviise laule ja pillilugusid tutvume ikku traditsiooniga ja lüüriliste lauludega. Räägin ka eesti keele saartest.