Eestimaa on siis kõik oma seekordsete suveolümpiamängude sangarid vastu võtnud. Viimati täna keskpäeval jõudsid koju purjetajad souli mängude puusani purjeregatil jahiklassis 470 hõbemedali võitnud Tõnu ja Toomas Tõniste. Koos kaksikvendadega tuli Tallinnaga sulingute konkurentsis Nõukogude Liidu paatkonna soodis olnud Nikolai Poljakov. Mullusel Euroopa meistril tuli leppida 10. kohaga. Niisiis tagasi olümpialt, milliste muljetega? Olümpialastega on küll juba palju juttu olnud, kuid uut on ka eelseisvaks õhtutunniks. Eestimaalt case soulis oma paarkümmend inimest. 24.-te olümpiamängude purjeregatilinnas aga ainult vennad Tõnisted ja Nikolai Poljakov. Elasime nii nagu oli planeeritud, kõik sportlased elavad ühes hotellis, mis oli klubist bussiga sõitsime 10 minutit sinna jala, eks täpselt 30 miljonit kolgenejatega, kui nahulikuga hinnavahe sinka-vonka, nii nagu sõites võttis 10 minutit sõit aega. Aga alguses seal kõik pidid juba 20 päeva enam võis, oli seal kohal, kuna see veel sõidudaks juba varasemaid treeningsõidud ja siis paaride mõõtnaks juba seal kaks nädalat ennem pihta. Ja siis nagu loobusid ameeriklased, sakslased lääne saaksid ja siis Austria austerlased, keegi mõned Kanada, mingeid nagu veel seal, nii sellest hotellist ära, et noh, neil nagu need ihukaitsjad hakkasid seal veidi närvidele käima, et seal olid kogu aeg igale inimesele sappa range kord. Ja siis läksid kõige lukshotellis sealsamas lähedal siis nagu kolisid sinna ümber. Nii et, aga üldiselt oli kogu pere ühes hotellis meil purjetajad. Siis linn oli niimoodi, et viidi seal meid mitu korda bussiga, üsna vabalt saime treenerid ise tahtsid linnas käia, siis oli ka kogu aeg võimalus, buss oli käsutuses, et angitaks buss Liidu koondisele seal väikebuss ja siis kes tahtis, võis milleme, sõi Anne oli kuskil nii pool tundi sõita bussiga, eemaldasime kiirteid ja siis nagu linnakeskus, kus need ärikeskus, et kõik tõimaroomilinud ei olnudki niimoodi ja midagi erilist muljet lootsime. Tänu millele te siis nii kiiresti suutsite orienteeruda kogu selles täiesti uues purjetamistehnikasse. Ja vot see oligi alguse poole, nagu meid hakkas häirima see, et nagu vene treenerite suhtumine seal, et me nagu ise olime huvitav, tahtsime hoovusi mõõta seal ja noh, nagu ütlesime, et võib-olla me tahaks nagu purjetada, siin meil on vaja igasugu värke, Balida, purjed, millega me sõidame üldse olusid ja aga treenereid kiidad kaatriga seal merel, neil kummikaid oli küll kolm tükki, aga keegi pandi seal siis kuskil nädala pärast üles, ükskord käidi, siis hoiti seljast kinni, et et oi-oi, et selleks saab ikka haiget. Rohkem ikka ei taha minna keegi länkina, nii et pidime üksi käima seal merel. Ise mõõtsime, hoovused, ütles, et see nagu töötaski, ära natuke sõidad, siis mine otsi seal mingeid märke väikest, kuskil suure mere pealt näed, siis viskad oma märgi sisse, mõõdad hoovus seal Sisbedele teistega koos seal pudru peale minutite ennast väsitada, kas seal eriti ja siis oligi niimoodi, et nagu käisime seal vee peale nagu mingit eriti kasu nagu polnudki ja iga päevaga hakkasime järjest kehvemini seal sõitma käik nagu niimoodi teistega võrreldes esimese treeningsõidu, täitsa nii, et võtsime, et mida me siin üldse teeme. Ta ei saanud üldse asjast aru, lõpp, masendus oli kuidagi üldse ei läinud ja vaatasime, et pole siin nagu midagi teha, siis hakkasime asjast vaikset aru saama nendest süsteemidest, hoovustest, värkidesse, nendest kaartidest võtsime ise endale ikka iga õhtu tegime endal selgeks, kust järgmine päev peab poovusega võitma järgi kuidas seda sellega kõik nagu ajaliselt seal kellaajaga prognoosid mitmelt igalt poolt andsime siis enam-vähem väljendiselt arvestada, et peaks nagu ikkagi siin sealt sinnapoole hoidma, krisse. Juba kujundasinovemaid vedas selles suhtes, et ühes kandis tuuled ja oludes kujunes juba välja nagu sihuke üks räägiks ikka enam-vähem reegel, kuda pidi tuleb sõita. Nagu ma ei tea, miks meie just tabasime seda kõige paremini selle olümpiamängudel praktiliselt pole vist nüüd enam tükk aega sellist juhust olnud, et et põhilinnaga oleks peetud ka purjetamisvõistlused. No kuidas teie nüüd tunnetada seda, et praktiliselt olete ikka sellest ilusast suurest perest eemal ja kahju küll võistluse ajal nagu ei pööranud üldse tähelepanu sellele, see oli oma seal räägiti pruulikohtadel seda, et seal olid just nagu liiga suured massile, isegi kitsas söögiga oli raskusi, seal suured järjekorrad ja meeldisid absoluutselt Ponokunalina ilusti sihuke oma tellalsay süüa, kõik vabalt pikalt läksid nii-öelda ikkagi paras tühi ruum, et noh, ühesõnaga mingit siukest kisa kitsikust ei olnud ja niisugune mõnus lahe olemine, purjetamis seltskond ainult ma ei tea, minul küll täitsa nii istusse asi. No avamist nägite ka televiisorist? Me tegime, tegime tööpäeva, meil oli jah, siis meil oligi niisugune asi, läksime sinna, et nad kõik on korras, et seal ei hakka mingit tööd tegema, seal lagunema, et me seal ütles, et poole trenni päevad tuli kõik ärajate remondiks pidime ise kõik tegema, polnud kedagi abiks, seal küsiti Külzeme vene treenerid, et noh, et kas abi vajate või me ütlesime. Nad poleks osanud niikuinii teha, nii et ei usalda ka neile, usalda neile seda teha, me pidime seal ja oligi nii, mõtlesime väga puudust oma treenerist, kes hea meel oleks vähemalt aidanud Gomez meregi olemas, aga meil oli kõva tuuletrennid, olid seal sellised, et läksime välja, oleme seal üksinda või mingi teine pureks on veel kuskil merel, julges pinniga eriti sõita, sest kedagi lähedal ei ole midagi, juhtub, läheb ka kurbi kogemusi kaldale, sina, milleks seda ennem olin ja siis sõitsime seal ettevaatlikud natukene, läksime kaldale, tagasi oli kogume treening, seal ei saanud mingit õiget sotise, kaebasime ka sellele, ütles, et pea nagu meie ülemuselerist lubas jah, et ütlen kindlasti teistele treeneritele loovust mõõtma, hakatakse kaatriga väljas käima, aga noh, mitte keegi, mitte midagi. Meie sõiduga jäädi rahule, sest ei oskagi öelda. Muidugi see oli, lootsid nagu Larissa suhtelise olid isegi rohkem Paalsetele naispaatkonna peale. Et ta nagu andis oma teise koha ära, nii, me olime ainukesed, kes täitsid selle plaani, et tulime medaljoni ameeriklasest Tederist ees, naine minu jaoks, see oli Agu mõela. Ei peale kolme sõitu, kui meil kogu Liidu koondis oli omadega metsas, saadeti ärase purjelaud, seal siis Apjorski kohta öeldi, koguti peale kolmandat sõitu, hommikul rivistusele. Öeldi nii, et et nüüd saadame ära selle lauamehe, kes meil seal sõitsid viimaseid kohti kogu crashenko ja saadeti saadeti ära peale kolmest sised tegime ettepaneku saada biorski ära, kes oli kolme sõiduga sankaks noh, nagu lahk lahtisel protestidega, kus minu arust on nii, et isegi mees on õnnetu, ütlen talle ära tehtud siin ikka medali lootsani ja nüüd veel kohe nii karistada karmilt teda. Ja, aga siis oli tõeliselt, las ta olla, et on vaja, vot siis tuligi see, et, et kuna on vaja võit ameeriklasi ja teha kõik, et nad võimalikult vähe kuldasid, saaks siis nagu uued plaanid, juba uus plaan oli, et tähtis on võit ameeriklasi ja see oli siis iga päev meil taati seda. Ja kuna nähti, et sellest päevast alates meie tuligi sellesama hommikul, see oli peale kolmandat sõitu, tantsil võitsime kõik ära, meela pinn kohe, siis on hommikvõtja sõimati kõikidel umbes näod täis ja siis hakkaski nagu paremini minema ja siis. Nikolai paljakovis uuringu meeskonnale planeeriti soulis medalit, läks aga lausa tabavalt, milles asi? Tegemist olevat eeskätt roolimehe Georgi Žukov psüühi kära. Pärast mulluste maailmameistrivõistluste pronksmedalit ja Euroopa meistritiitlit muutus ta äärmiselt pretensioonikaks. Tal oli võimatu midagi selgeks teha. Nii kabusaalis valis juba ette kõige viletsama pehmema masti. Ja ei võtnud hiljem kedagi kuulda. Nüüd tõusevad tublisti Tõnu Tootsi aktsiad. Teda loetakse selle klassi kõige talendika maks roolimeheks Nõukogude liidus. Seni oli ta meie koondise treenerite silme alt väljas, aga loodame, et minagi varsti tema paadis seilanud. Olümpiavõitjad Erika Salumäe ja Tiit Sukk on andnud juba mitmeid pressikonverentse. Põhirõhk on olnud ikka spordile, aga mis muidu silma jäi? No seal ei mäleta, stan ausalt öeldes ainuke paha asi seal. Me teame olümpiaadist palju vähem kui siin kõik see rahvas, kes jälgib televiisorit ja kellel on väga suur informatsioon, sellepärast et meie elu seisnes seal hommikul treeningul käimisest. Õhtul oli mäng ja siis, kui Vaba aeg oli, siis vaatasime ajalehti, ajasime näpuga järgi, vaatasime, kas meie Eesti sportlased on tihtipeale leidsime seal Tõnisted üles sellepärast kuna korea nagu paistis olevat küllaltki nagu Enda armastavad inimesed. Et põhiliselt ükskõik kui huvitav spordiala ei olnud ja kui mingil muul spordialal võistles oma võistleja, siis ei näidatud meile seda, mida meie tahtsime, vaid kahjuks midagi ise tahtis. Teadlikkus sellest olümpiamängudest on praegu nii väike, et me ei oska võib-olla pooligi võitjad välja nimetada, ta neid kõvasti tööd järgi tegema, et kõiki teada saada. Ja selles suhtes tõesti ma kinnitan ka kiidusõnu, sellepärast ühel õhtul seal saime kui seal noh ja küsimus siis huvitav, et kuidas meie Valter külvati ka, loodan, et esimene päev on läbi ja, ja loeme leheks kaseoru natuke kirjutatud üht-teist ja. Tiit ütleb niimoodi, et nojah, ma sininäppude peal punkte hakkasin lugema. Nii et tõesti see informatsioon oli väga-väga halb, sellepärast et korea näitas ainult oma sportlasi. No tõesti võib öelda seda, et kui rõivas sportlased olid selleks olümpiaks väga ette valmistanud, ei osanud keegi arvata, et nad toovad kolmanda kohana kuldmedaleid, nõelasime olümpiakülas, laev oli meist küllalt kaugel, mina sinna üldse jõudnudki, tiidis käis laeva peal, kuna treeningud olid, esimesed päevad olid treeningute ja siis hakkas võistlus. Ja siis lõpus tahtsin ise natuke linnas käia, vaadata ja näha, kuidas elabki korea rahvas iseenesest. Noh, linnakäimine oli küllalt vaba, julgeolek oli muidugi taga. Nii kui läksime väravatest välja, vaatasid kohe ära, kes on kaardi pealt ja järgnesid siis igale poole. Me mõtlesime, et Erika ja Riho, mis nendel viga, nendel on ratas käes ja muudkui aga tiirutavad souli linnas. Mul oli hea tiirutada sööklasse ja igale poole, kus olümpialinnas oli, ja tiirutada aga linnast välja muidugi ratastega seal lihtsalt ei tohi minna, kuna liiklus on niivõrd suur ja liiga ohtlikum. Sööki oli seal tegelikult palju, aga just puudus, kvaliteeti oli iga päev nagu oli üksluine ja mis enne räägiti, siin erinevad köögid, mis nad välja pakuvad, küll ida, küll kõik võimalik, seal korea endage südamed vist kordagi näinud seal. Ja küllalt seekord nagu ei olnud küllalt taoliselt labase mulje, nii et midagi viimased päevad juba nagu ei tahtnudki juba sööma minna, juba võtsid niisama, mida said kuskilt kõrvalt ja vähe vähem ei saanudki. Vladimir rezitšenko sattus olümpia individuaalsel epeeturniiril veerandfinaalis kokku praeguse kõige nimekama sportlasega mitmekordse maailmameistri ja ka olümpiavõitjaks tulnud prantslase Filipp ribuuga. Kahju muidugi kaotusest, kuid prantslast aitas ka kohtuniku käsi. Sekult võeti ära kaks torget, aga ta kaotas vaid ühega. Ega elu siiski paigale jää. Juba detsembris sõidab Rešenko maailmakarikavõistluse etapil Ungarisse. Algas ettevalmistus Barcelona olümpiamängudeks. Georgi Seržinski lisab omapoolseid fakte. Leia dünamolastetreener on ju ise käinud läbi tulest ja veest, tõi Eestisse esimese meie FB koolkonna olümpiamedali 1972. aastal pronksi. Kuid taolist kohtunike ebaobjektiivsust, kui soulis pole tema kohanud. Teada on, et vehklejad ülemaailmses Föderatsioonis on jäme ots prantslaste käes. Eks said nad siis ka Nõukogude Liidu ja Prantsusmaa meeskonna kohtumisele, määrata neile meelepärane kohtunik. Pealegi olid võidupreemiad väga suured, prantslastele näiteks maksti võidu eest 50000 dollarit. Ja eks siis oli ikka olnud sant tunne küll, kui meie meeste pronksmedalit loeti Nõukogude Liidu spordikomitee juhtide poolt ebaõnnestumiseks. Väga omapäraselt käituti olümpialinnas soulis Walter külvetega. Vigastus ei olnud eriti tõsine, kerge tõste oleks võinud ületada apatsielile oli natukene tõsisem, temal oli, börs, on tõenäoliselt väsimuse mõõdet. Temal läheb selle vigastuse ravimisega natukene kauem aega minu vigastust ma ei oska ise ka täpselt öelda, kuidas ta täpselt pihta hakkas, aga, aga põhimõtteliselt oli lihas pas. Ja selle tagajärjel siis võib-olla kerge venitus. See hakkas tunda andma kolm päeva enne võistlust. Võistluse käigus ta siis nagu läks hullemaks ja jalg valusamaks suhteliselt sellesse väga ükskõikselt. Nad ei näidanud mingit huvi selle asja vastu, mu jalg nõrksas. Kas on veel tuju niimoodi sporti teha? Ma ei oska veel konkreetselt sellele küsimusele vastata, ma ei ole selle asjale mõelnud, aga võib-olla isegi sellises koondises küll ei tahaks enam olla, ma mõtlen. Arvestades kõike seda eelnevat, mis enne olümpiamänge toimas, kui meeldib midagi teha. Väga palju tuli läbi elada oma olümpiateel Riho suunal. Minule ta spordipeo muljet jätnud, jäätis, niisugune sportlaste palagani mulle rohkem niuke liidus sportlased olid tõsisemad seal Saksa DV sportlased ka väga tõsised inimesed. Ülejäänud siis, mida tumedamaks nahavärv läks, seda erksamad elavamad talled sealt diskodesse möll käis kogu aeg paistis, sportlik värk on nendel nagu mitte tagaplaanil, aga ja mitte teisejärguline agana. Põhiline on hea elu, paistis neil niimoodi lõbus elu seal sööklas möll, käis, lõugamine, karjumine ja näha, et inimestel oli väga lõbus olla. Sa olid siis veel soulis, kui Ben Johnsoni dopinguafäär ilmsiks tuli, võib-olla sa kommenteerid seda, sest jalgrattaspordis on neid dopinguafäär juba ju ammust ilma. Dopinguasi on nii niivõrd edasi läinud, ise ma viimasel ajal üldse kasutanud ei ole midagi mis dopingu alla läheb, vanasti kasutati neid ka hormoon steroide, kuid seda me tegime ikka niivõrd madalal tasemel, et see lapsemäng lausa. Muidugi kui mõistus tuli pähe, siis see kogusime need tabletid kokku ja viskasime minema vaikselt. Seda tehti jälle midagi varjata. Aga mis Johnson tegi, seda täpselt ei tea ja ma pean ütlema, et nendest teistest aladest oli meil ülevaade maru halb, ega me ei teadnud, mis toimub. Elasime nagu oma elu enne, ega ei, tahtnudki ümber lülituda teiste asjade peale, siis on vaja ikka hoida ennast. Et närvienergiaga kulub oli niigi piiri peal, nii et oli vaja hoida, mitte ärrituda ja liigselt olla ergas. Magada oli ka vaja öösiti, kes seal. Ka mitte midagi teha ei ole niuke väga perspektiivitu olemine. Millest see tuleb? Seal ei ole midagi teha, mis sa teed seal? Küll võistlusi ei ole, hooaeg on läbi. Seal ei ole mitte midagi teha, diskole ei viitsi käia seal, mis meelelahutus, tehakse koore, Koreaa, mingi folklaulud või siis sedda tavaari või mis kaklus on võitlus viisel, taekwondo taekwondo, seda tehakse, eks noh, pool tundi seda, üht-teist pool tundi ja terve päev. Toast või mitte midagi teha, televiisor on all. Ühisruumist sellises Raul ütles, et mul oli väga kahju ära tulla. Reaga räägin, ma võin seda sportlaste koha pealt nii lisada, et ma olen väga paljudega. Rääkides andi lennukis ka, kõik ütlevad üht ja sama asja, et kes on olnud poolteist kuud laagris, kes on olnud kaks kuud laagris. Koduigatsus on niimoodi, et roniks mööda seina üles. Ma olin siin Harri Tammesaluga koos ja ta ütles, et olümpiavormi sulle kuni viimase päevani ei antudki, tähendab olümpiavarustust, et kas solisse siiski anti? Ei olnud põhimõtteliselt, küsimus oli selles, et ma oleks pidanud võtma sellega Luska käes särasid. Igas varustus on minu jaoks varustada. On riided seljas, ega ma panlase olnud? Ei antud seda nüüd kolhoosi. Kolhoosivärki pidanudki ühtemoodi kõigiga olema, mulle isegi meeldis ausalt öeldes aus olla täiest. Sest muidu oleks pidanud käima selle ülikonnaga juba kohe hakkama sinna lendama, ratast seljas, valge ülikond, natuke naeruväärne kombinatsioon. Ma leian. Kui sa pead ikka sellist ratast kandma seljas ja kohver ja kotid ka veel, siis ikka on Texas kõige õigem Riia. Et varustuse värk mind ei häirinud üldse, see oli täitsa null, minu jaoks oli, teda ei olnud, ma ei tahtnudki raisata, ei viitsinud mõelda selle peale, mis kõrvaline asi. Muidugi häiris see, et ei olnud selgust. Kõigil oli see selgus ammu käes. Rääkisin seal nende norra treeneritega juttu tuia rootsi poistega, lihtsalt nüüd on, selle aastaga oleme lausa peaga sõpradeks saanud. Siis kõik imestavad, et kuidas me oleme suutnud ikka vastu pidada sellele tambile. Nemad kahtlustasid kohe, ütlesid, et oi, teil võib küll raskeks minna, kui ta niimoodi isolatsioonis olete olnud, ei ole võistelnud ega midagi. Kõige parem ettevalmistus on ikkagi võistlus targalt võistelda, muidugi mitte. Nii et kõik järjest ja maksimaalse kaluuskale, muide ma ütlen, et ta sai meiega kaks nädalat trenni teha ja tal hakkasid trumlit kohe nii et teda seal lõigati ja ta ei olnud treening võimelinegi, nii et mingil määral see näitas siis ka ära teenitud, see sportlane siis oli hetkel, sest selle liidu koondise trumpi kahe nädalaga juba Brunklid hakkavad tulema, tähendab ikal organismil paigast ära. No nüüd on hirmus või võimu vahel näitus ja võimuvõitlus tekkis seal, need ei tea, kes seal peatreener või kes seal muidu treener on. Kes üldse treeneriks jääb liidu koondisesse ausalt öeldes Liidu koondisega minu närv enam ei pea vastu, ma ei taha, et mul ei ole mingit rõõmu, ei paku seal nendega tööd teha, mitte rõõmu, rõõmu see nii raske töö üldiselt vähe pakub, kui võidad ju nii mingi rahulduseks tööd hästi, näen seda enne ka, et meil on suurem osa treenerid, ei ole, treenerid, on dresseerijad, sportlase arvamuste tahate kuulda, eks minu arvamus nüüd kuuldakse, aga ainult gasell selle maani, kuni ma ei hakka noh, väga palju nõudma ainult mingeid korrektiive, mis ainult mind endast ennast puudutada saavad. Seal saan vahel nagu peale kaht kuud saan kaheks päevaks koju ja niimoodi hirmus suured privileegid muide San trennis teha, näiteks ütlen, et ma täna näiteks ei sõida teiega siin 100 kilomeetrit, sõidan üksi. Noh, ütleme sõidan 20 kilti, ainult tunnen oksele see rattasõit näha, miks ma pean sõitma 100 ja siis tean, mis pärast saab, umbes ma tean, ka on olnud nendes olukordades. Siis vaadatakse seda verepilti, Ühed, kuradi näpud on kõik ära torgitud, eks iga päev kaks korda peaaegu tehakse. Vaadatakse hemoglobiini ja see on nüüd lõpp, näite see on nagu mingi issameie antakse, see on siis täpselt, ütleb ära mis asi on minule mitu korda prognoositi ja nii see on, et sa oled läbi täiesti. Puhkasid palju ülepuhanud. Ei olnud trennis oli väga hea. Siis vastupidi, ka endiselt kõige enesetunne on määrav sportlase enda enesetunne, analüüs. Et ikka põhiline, mis on ikka lühidalt öelda, on see, et mindi selliseid inimlikkusest kalduti kõrvale, tehti ebainimlikult, hakati asja. Selle ohvriksis, mindi. Kas audio Jüri Jaansoni olümpedee polnud sile? Pärast seda, kui ma nüüd üheselt peale tagasi läksin, siis oli lugu selline, ma olin koolis jõe ääres, nagu oleks õudmise koondise sees, aga sisuliselt nagu üksinda omaette. Peale Moskvast äraminekut noorik, polnd mul abilisi ka enam. Ja noh, jõudsime olümpiakella kõigega, ma tegin ise omal käel, mulle määrati küll seal hooldaja treener sõid akuse treener roskofale temaga nagu kontakteerusime ainult aeg-ajalt midagi jälle toimus, kellaaeg teatas mulle kõigega, mis seal oli, tutvusin omal käel ja olümpiaküla. Siis mulle öeldi, et vägeva mulje, aga samas noh kui käisin sealsamas olümpiakülast väljas jalutamas linna aguli tehnoKorea jätab küllalt vaesema mulje. Need nagu täitsa vastandlikud pooled, mis seal olid. Aga olümpiakülas elanud, mina olin noh, näha, et oli kõik korraldatud. Külasid taheti näidata, et ka seal ollakse võimelised suur hüvitis korraldama. Siis olümpiakülas elasin ma hoopis koos võrkpalluritega sõudjate juures elamule ru ruumi ei jätkunud. Nii et ma olin nagu meie koondisest täiesti lahus, aga see mind ei häirinud. Võrkpalluritega sain täitsa hästi läbi ja uued tutvused ja saun olümpiakülas põlv puutub, siis ma käisin rohkem läbi välismaalastega. Noh, soomlaste ja Prantslaste bulgaarlasel kõige muuga muidugi mul koondises oli, väheke ütleb ka sellepärast, aga noh aga ma üldiselt suurt distsipliini pooldaja, aga ei ole koolses. Ei oska nüüd selle kohta päris täpselt ütelda, mis mulle küll teha kõikaga. Jüri ütles, et saksa demokraatliku vabariigi sõudjad esinevad seetõttu hästi neutresseeritakse, mida see tähendab? Joulu teatel ei ole õigust avaldada oma arvamust, arvan, saada annab nii-öelda ajud, on treenerid, sõudjad on inimtegur, kellega katsetatakse kas niipidi või naapidi, kad piinatakse või lastakse puhata seal treeneritel ja nõudjatel oma arvamuseavaldus, õigus puudub. Sinu jutust jääb küll selline Muljet sõudmise treenereid aitab ikka selline suhtumine olevat, et inimene materjal tõelist inimlikku suhtumist näeb, siis tähendab mitte kas inimliku, vaid no ja vot siis, kui kohtlane mõne võidu ära toonud ison hurraa olevat kallis laps. Aga kas pärast seda nukrat juttu on sul ikka vaimujõudu veel edasi treenida? Ausalt öeldes minul on seletatud lihtsam, olen ühese mees. Jahilaskur Urmas saaliste pidi ka end olümpiale lausa murdma. Kokkuvõte ettevalmistust süsteemist, kvalifikatsioonivõistlused, nende nõuded tegelikult jäeti ka niimoodi otseselt meile kõigile selgeks tegema otsuse pärast öeldi küll, et on olemas ja et kes tahab tulla, küsima vanu praak, parem on niimoodi, et koonduslaagrites mida vähem küsitleda, seda vähem silma paistad, seda kergem on endale. Nii et ühesõnaga, praktiliselt see oli niuke tulema, küsiti ka. Päris ausalt oligi siis niimoodi see oli 22. ilmselt see oligi minu sünnipäeval tähtsust. Kui lõpuks tuli peatreener tuli tagasi tiirust kutsus meid enda juurde ema, nagu tundsin, et nüüd vist hakatakse koju saatma. Varem oligi niimoodi, et Mikk ütles, et noh, et ma teen, teen niisuguse ettepaneku, et, et sõidate 24. koju, aga noh, see oli lihtsalt ettepaneku teen, aga see oli nagu öeldud, et see on käskinud. Et te sõidate ära 24. koolest, suvise tegi ettepaneku maakovil ettevõtja jääda siia 20 kuni teise oktoobrini. Et kõik olümpia võitjad ja need medali saajad võivad jääda teiseni. Aga samas oli niimoodi, et minuga kõrvaltoas laskuvad trekijalgrattur kõige esimene nendele, kes tuli kuuld. Cyrizzee kogunenud niimoodi, et poiss tuli sinna ja hakkas kurtma, temal tuli ka, treener ütles, et pead koju sõitmise pärast ta praktiliselt talle niimoodi, et ta ei jõudnud isegi linna veel vaadata kordagi, kuigi olid oma preemiarahad nagu öeldakse, kätte saanud, aga tahaks, et oleks taht ka midagi osta. Et ühesõnaga ütles, et kõik rahandustaskus ja juba öeldakse, et nad homme ära sõitma. Koos meiega, aga ta ikka sõitnud ära, lõpuks ilmselt siis muudeti ringlusse tema otsas. Kuulil täiendus, õitse teised meie oma tekiksid. Arvata võib, et see tuli korraldajatel ootamatult, nii et seal oli siis natuke Niukest segadust. Algul viidi meid nagu valele lennujaamalt, lennujaamad olid kõrvuti praktiliselt Šeremetjevo üksuse Remeedeeveegaks Moskvas. Seal oli samuti üks ja kaks ja siis ühesõnaga ühe asemel viidi meid teisel, siis ootasime seal tund aega praegu kui jälle buss Etaatjowitzi teise kohta ja siis oli dokumentidega palju sekeldamist, kellel oli pass olemas ja pileteid ei olnud ja kellele pass ja pilet ja ei olnud jälle tollikviitungid niimoodi. Ühesõnaga pooled asjad olid olümpiakülas seifis. ALS. No näha oli, et nad väga kiiruga nagu saadeti ära, kõik ei olnud läbimõeldud. Järgmisel olümpial ei oska öelda selle peale, mida. Oleks seisund, ma kujutan ette, et näeks meeskonnaga ära või. Teatavasti pretendeeris Korea Rahvademokraatliku vabariigi pealinn, nii on ka 24.-te suvemängude korraldamisele. Esialgu neile isegi mitmed alad anti, kuid siis tekkisid mitmed poliitilised nüansid nende mängude korraldamisel. Ja lõppkokkuvõttes siis Benjan mängude korraldamise õigust siiski ei saa. Kuid olümpiamängude ajal viibis Korea Rahvademokraatlikus vabariigis meie Tartu stuudio kaastööline Madis Ligi. Roniaani info järgi olümpiamänge üldse ei toimunud. Mitte ühte sõnagi, mitte kusagil olümpiamängudest ei räägitud, ainukene ametlikus kanalis saadud informatsioon olümpiamängudest oli see midagi ise kahjuks ei juhtunud nägema küllaga meiega supiosa juhtus sellele peale, kui olid õhtused teleuudised, siis näidati olümpiamängude lõpetamise puhul nii kusagil poolteist minutit kus oli siis üks väikene lõik avamisest, kus langevarjurid tulevad, seda me veel avamistusi nägime ka kahte esimest päeva, siis sõitsime minema ja siis olid mõned võistluse momendid ning lõpetamises samuti. Kui me Põhja-Koreasse jõudsime, siis kohe esimesel päeval oli meil kohtumine ka Meie saatkonnas, kus väga soojalt soovitati, et kui me tahame korjalastega hästi läbi saada, siis ei tasu üldsegi võtta suhusena olümpia. Kuid olümpiast need ilma me ei jäänud, tähendab, me kasutasime kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid. Töötajad olid üsna vähesest, kõikides hotellides ei ole üldsegi raadioaparaate, tähendab numbreid. Kuigi me elasime nii-öelda nende mõistes luks numbrites isegi. Ja televiisoriga loomulikult Lõuna-Korea pilti kätte ei saa, kuid siiski nende raadiovastuvõtjatega, mis numbrites olime, panime neile televiisor antennid taha ja kombineerisin veel kuidagi. Kui me olime nõnda vajalikud antennid külge pannud ja siiski oma jaki häälega kätte saime siis me kuulasime, noh, regulaarselt niiviisi täistundidel, millal me eeldasime, et kas siis saame üle Vladivostoki saame kohe otse Moskvast informatsiooni kätte ning samuti oli ühel meie noormehel kaasas ka väikene raadio ja noh, kus, kunas võttis ta mitte igal pool. Me muidugi meie jaamu kätte ei saanud, kuid siiski selline informatsioon põhimõtteliselt Helsk oli olemas, kuid arglik lootus, millega ma nagu kunagi noh, sättisime oma korea dokument, hakkasime ajama, et me näeme ka olümpiat. Siiski läks liivale, nii et Salumäe võidu saime me üsna peatselt teada, kuid me käisime nii palju, kui ma olin panianis, sest eks me sõitsime Koreas ka ringi pidevalt ka siis saatkonnas lugemas ajalehti, mis sellele välja pandud. Need muidugi tulid paaripäevase intervalliga, kuid kunid sinu jutust veel kinni hakata, siis tuleb öelda, et Korea rahvademokraatlik vabariik oli olümpiamängudeks siiski üsna tugevasti valmistunud. Teatavasti toimub Koreas järgmisel aastal ülemaailmne noorsooüliõpilasfestival. Nii et seal on noh, nendele vastavalt sellised suursugused, spordirajatised olemas. On olemas mängude ajal ujulakompleks raskejõustikumaja ning palju asju oli ka veel pooleli mitmed hotellid ja nii edasi, nii et nad väga suurelt üldse midagi ette võtavad, teevad nii, et seda võib öelda ka spordi kohta, kuid olümpiast ja nemad ei rääkinud mitte sõnagi. Seda oli muidugi kartapi, puutusime kokku, on ka ju nendega, kes nõnda natuke vabamalt mõtlevad ja kas siis Koreas töötavad. Või olid seal reisil, nii et saime informatsiooniga veel tsehhide, poolakate ka kanadalaste ja jaapanlaste ja teistegi käest. Nii et tilk tilga haaval me siiski seda informatsiooni korjasime, kui nii palju küll tähendab olümpiast oli juttu panjani Timesis. Kuid seda selle kandi pealt, et kui palju kulutati vahendeid julgeolekuteenistuse organiseerimiseks ja millised on raskused, olid raskused olümpia läbiviimisel, kuid panjoni Timesi korealane ise ei loe, nii et see on orienteeritud nagu teisel publikul. Kalevi spordiühingu esimees Tõnu Morašov vaatas olümpiamängude avamist Tallinnas sai siis aga ka võimaluse pikaks teekonnaks souli. Lisaks spordile on see kahtlemata selle olümpia minule kõige raputav elamus. Istusin staadionil küll peatribüüni vastas asuval tribüünil piisavalt kõrgel, et näha kogu seda värvide ja mängu ja tulevärki. Kahjuks jah, see võimas tulevärk, mis kestis tsirka 15 minutit, jäi selja taha ja katus varjas tema värvi ilu. Küll aga oli selline tunne, et olen, olen lausa sõjaväljal ja see katustamas sinna veel kaasa. Suur valgustabloo tõi meieni siiski ka selle, mis toimus sildadel. Ja nii, et see mängude lõpetamine oli, võib ütelda tõesti väljaspool sportliku programmi kõige teravam elamuselamuseks oli seegi. Kui nüüd lõpetamisest rääkida, siis kodus nägite seda ja küllap teil on oma arvamus, aga kohapeal olla muidugi midagi muud. Kogu see peaovaal elas nagu ühte elu olümpiasangarit, olümpiast osavõtjad valgusid staadionile. See oli selline karjalaskmise tunne, vabanemise tunne ja, ja sellepärast on täiesti inimlikult arusaadav, kuidas inimesed elasid lihtsalt vähe välja, ilmselt selle pinge, mis oli, oli kogunenud nendesse ja neil lasti teha seda nagu lastel mängumurul ja ka see oli omaette etendus. Ilus etendus siin oli ka muidugi minu arvates mõningaid nihukesi momente, mis, mis päris ilusad ei olnud, aga noh, näiteks seegi, kui olümpiahümni ajal lausa rajal lamatakse. Küllap see näitaja, aga mõningate olümpia meeste lastetuba ja kasvatust ja see muidugi au ei tee, aga, aga tervikuna programm oli, oli imeline, imeliselt kokku pandud ja, ja läks ka kenasti. Mis te arvate, kui kiiresti näiteks jõudsin sajatuhandelise rahvamassi hulgast oma elamispaika? Me tegime seda poole tunniga. Ja see laialiminek on võrreldav ehk selle laialiminekuga, nagu siin eesti rahvalaulupeolt lahkus, rahvast keegi trüginud, kõik olid sõbralikud, naeratasid teenindajad, kõik teenindajad kummardasid, tänasid meid osavõtu eest sellest suurest foorumist ja sooja südamega. Naasime oma oma elupaika, lõpetamisel anti üle juba olümpialipp Barcelonale. Barcelona, Hispaania linn korraldab nüüd suveolümpiamängud nelja aasta pärast. Ja Eestimaa rahvas lausa nõuab, et läheksime sinna võistlema oma olümpiadelegatsiooniga ka seal soulis viibides. Tundehetk, mis aitas sellele veendumisele ainult kaasõnnestus viimasel päeval viibida olümpiakülas, viibida NSV Liidu delegatsiooni majutuspaigas, kus traditsiooniliselt igal hommikul austati olümpiavõitjaid. Ja teate ängistavamat tunnet, kui seal ei ole ma tükil ajal üle elanud. Olümpiapronks oli justkui Ja selline lähenemine liidu spordikomitee juhtide poolt muidugi oli ääretult väär meie olümpialaste suhtes, kes tulid ju kõik ausalt võitlema ja tegid kõik endast oleneva, et esineda oma võimete tasemel. Nii et sellel foonil muidugi Meie olümpia meeste austamine ja nende koht meie meie väiksel eestimaal andis veelgi jõudu veendumusele, et meie spordi tulevik võiks olla märksa helgem. Oma ettevõistkonnana esinedes olümpiamängudel? Noh, sellest on palju räägitud, kuid praegu on ilmselt tähtis leida tee selleni. See tee ei saa kerge olema ja, ja mis siin salata, võib isegi ütelda, et praeguse seisuga on positiivset lahendust isegi raske loota, kuid alustama peab. Ja praegu on liikumas idee luua Eesti rahvuslik olümpiakomitee. On tore, et ka rahvarinde kongress selles osas oma kaaluka sõna ütles, tähendab, ja rahvas on, on otsustanud sellise organi loomise vajaduse. Nüüd tuleb organisatsiooniliselt see asi paika panna ning ma usun, et keegi ei saa keelata Eestimaa luua olümpiakomitee. Nüüd oleneb sellest, kui targalt õnnestub komplekteerida komiteed demokraatlikel alustel, tuleb ilmselt viia läbi valimised. Tõesti väärikad inimesed satuksid sellesse komiteesse ja siis on juba selle komitee esmane ülesanne leida kasvõi kõige kõige peenemad praod meie spordiliikumises, et suuta välja minna rahvusvahelisel areenil. Mulle tundub ka, et see protsess pikaldane, et selle protsessi esimesed lülid tuleb lahendada väljaminekuga spordialadel, rahvusvahelistesse liitudesse ja nii edasi ning samm-sammult lähenedes nii-öelda ka olümpia komiteel.