Eesti vabariik 100. Elagu Eesti. Kell on 12 ja 15 minutit on neljapäev, 22. veebruar, tere päevast, head kuulajad. Pidupäeva nädal jätkub ja seda ka vikerraadios. Täna küll sellist ühtset keskset peo kohta ei ole, neid on üle Eesti, palju valitsus pidas või peab veel istungit Viljandis õhtul on kontsertaktus tuss, kus peaminister kõne peab, seda kuuleb ka meie eetrist, aga tänasel päris külmal talvepäeval soojendatakse sallidega endiste riigivanem, mate sünnikohad üle Eesti ja see toimub enamasti pärastlõunal ja viis sellist kohta asub Viljandi vallas ja seepärast helistangi mõne minuti pärast vallavanem Alar Karu-le, et rääkida, keda ja kuidas siis nende vallas mälestatakse, aga räägime veelkord ka siis hommikul Mustlas avatud mulgi majakast mille tipus lehvib siis ka nüüd suur sinimustvalge. Ja tegemist olevat praegu siis Eesti kõrguselt kolmanda lipumastiga, aga seda hetkeseisuga, sest peaks ta juba paari tunni pärast jääma neljandale kohale, sest pärastlõunal saab ka Tartu endale veel ühe uhke lipu. Tartu veetorni katusel. 44 meetri kõrgusel maapinnast heisatakse neli korda kaks ja pool meetrit suurune riigilipp, mille kingib linnale. Tartu Rotary klubi ja selle üks liige Hannes Astok tuleb meile rääkima. Kust ja kuidas neil see idee sündis ja mismoodi see lipp seal lehvima hakkab, aga kui ma hetkel vaatan värskeid uudiseid portaalides, siis Tallinna kesklinnas on taaselustatud ka pikad järjekorrad, nagu me mäletame neid 90.-te algusest, ehk siis inimesed on valmis seisma kaega külmas ilmas järjekorras, et saada Eesti meenemünt, et Eesti Panga muuseumi poest, nii et väga suur huvi on nende vastu. Aga meie saates veel kuulame ära Urmas Vadi mõtted või tegelikult isegi tema poja omi, mida Urmas oma tänases kommentaaris kasutab. Natuke olukorrast maailmas ka täpsemalt Süürias tahame rääkida, kus kahjuks on siis mitmendat päeva või juba rohkemgi aega lahingut kestnud, kes, mida või keda ründab. Räägib Kalev Stoicescu Kaitseuuringute keskusest ja järgmises tunnis räägime Eesti teaduse minevikust, olevikust ja tulevikust. Ülevaate annab Eesti teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. Täna pärastlõunal esitletakse ka just vastavateemalist kogumikku. Ja stuudiosse tuleb noorema põlvkonna mõtteid esindama Noorte Teaduste Akadeemia asepresident heisi kuriga. Ja siis järgmises tunnis võtan ühendust Viljandiga, kus on meie korrespondent Olev Kenk, kes siis jälgib ja kajastus pidupäeva seal, Viljandi gümnaasiumis on siis täna valitsuse väljasõiduistung ja praegu peaks olema elanud seal ka pressikonverentsi ja kell kolm kell 13 esitletakse sealsamas Eesti vabariigi 100.-le sünnipäevale pühendatud hõbedast postmarki. Selle tiraaž on 30000 ja nominaalhind 10 eurot. Ja seejärel aga läheme veel jutujärjega Lätti tee, kus Ragnar Kond jälgib, kuidas areneb sealne segane pangandusskandaal, kas või kuidas on Venemaa sellesse segatud ja mis saab siis Läti panga presidendist, kes eitab süüdistusi ja keeldub tagasi astumast. Niisiis küllalt tihe ja mitmekesine, on tänane Uudisplussi aegne saatepäev meil siin kella veerand ühest kaheni, aga kell kolmveerand kaks tahan head kuulajad anda ikkagi sõna ka teile ja küsimus, laam, lihtne. Kuidas tähistate Eesti vabariigi sünnipäeva, palun andke vikerraadio kodulehel kirjalikult meile sellest teada ja kell kolmveerand kaks ootan sellel teemal ka teie kõnesid. Mina olen saatejuht Lauri Varik, helipuldi taga Ingrid Roosipõld ja jätkulamist. Veega korralikuks ja. Ometi. Et meil Higistavad seinale Royal nagu erapüsti tõusta ei saa olla. Ainult vajame rohkem mõelda ja ongi lahendus käes. Eesti vabariik 100. Niisiis, tänane päev pidupäeva nädalas on paljuski pühendatud endistele riigivanematele, nende mälestamisele, ehk siis paljudes kohtades üle Eesti. Kummardame neid omaaegseid riigimehi, kes on Eesti vabariigi 1918.-st aastast Tänaseni tänasesse toonud. Kõikjal riigipeade sünnikohtades on olemas mälestuskivid, nende juures on sel päeval korraldatud ka kaitseliidu pidulik valve ja üles on seatud ka riigimehe elusuuruses portree. Ja meil on nüüd ühendus Viljandi vallaga ja sealse vallavanema Alar Karuga, tere päevast. Tere päevast ja põhjus just selles, et Viljandi vallas on neid mälestuskohti suurmeestele kõige rohkem viis minu teada peaks olema jah. Jah, et Viljandimaa ajalooline Mulgimaa on tõesti, siis paistab silma meie riigimeeste rohkuse osas, ehk siis näitab, et siitkandist on palju mehi tund, kes on meie Eesti riigi sünni juures olnud ja, ja väga palju panustanud selleks. Nimetame need nimed ära, kes siis on Viljandi vallas kelle juurde täna siis minnakse ja, ja kes seal on? Meil on nagu üheaegselt, et kella kolme paiku on, on siis ühe Eesti suurima poliitik kokku eestlase hoida Jaan Tõnissoni sünnikohas Surva külas Mursil siis samal ajal on ka kaitsevägede ülemjuhataja kindral Laidoneri sünnikohas vardja külas raba talus siis riigivanema, Jüri Jaaksoni, sünnikohas, bokovindika külas viidi ka talus. Ja Eesti esimesel riigivanemale Ants Piibu-le on sünnikohas aniga katsis Karu talu maadel. Siis on veel Eesti maanõukogu esimehe, peaministri, Birgi sünnikohas mõnnastes ja siis viimane, viies on Eesti esimese riigisekretäri sekretäri Theodor Andreas Kääriku sünnikohas savikoti külas kooli talus. Kuidas aktused ja nendel mälestusaktustel siis on ka meie valitsusest kõik kõik olulised ministrid ja peaminister esindatud, et Jaan Tõnissoni juures on siis peaminister Jüri Ratas. Johan Laidoneri juures on kaitseväe juhataja Riho Terras. Sis Aado Birgi juures on keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler ja Ants Piibu juures regionaalhaldusminister Jaak Aab, Jüri Jaakson, rahandusminister Toomas Tõniste. Ja siis Theodor Kääriku juures võtab sõna riigisekretär Heiki Loot. Nii me siin keskpäevauudistes kuulsime, kuidas hommikul riigikogu esimees Eiki Nestor käis Virumaal Juhan Kuke kodukandi juures, aga peab tunnistama, et seal olid küll vaid varemed alles ja eriti ei ole see koht ära märgistada teatud, kuidas on Viljandi vallas või Viljandimaal riigimeeste tähistamisega, ütleme, muul ajal tavalisel ajal. Meil on kõik sünnikohad riigi riigitegelastel siis ära tähistatud kividega mälestuskividega ja viimane münte, mida rajasime, oli siis Jaan Tõnissoni sünnikohas. Et kõik kohad ja sünnikohad on minu arust väga vääriliselt. Väga hea, nii, aga Alar Karu räägime ka sellest, et teil on täna päris pikk ja tihe päev, sest juba hommikul kell 10 kogunes teie rahvas siis mustlasühe ühe korstna juurde, mille te olete nimetanud mulgi majakaks ja sinna otsa olete nüüd siis pannud tõstiga lipuvarda ja peaminister isiklikult käis seda heiskamast, et rääkige natuke sellest mulgi majakast lähemalt, kust selline mõte ja idee siis vanasse piimakombinaadi korstna otsa Eesti lipp heisata. Ta on jah, nagu meie kandi rahva jaoks nagu omamoodi sümboliks saanud, sest ta seda korstna korstnalugu on nagu huvitav, sest et mõnes mõttes märgi märgistab ta Eestis siis algusaastatel põllumeeste ühisel ettepanekul tehtud rajatud meiereid koos korstnaga, mis märgib nagu meie majanduse sündi riigi alguses ja läbi okupatsiooniaja, kus siis noored, hulljulged, noorus, noored mehed, üks neist Swiss lipu salaja 24. veebruaril 1988. aastal sinna korstna tippu ja heiskas selle, mida võib pidada nagu meie kõigi jaoks oluliseks meeldetuletuseks ja märguandeks ka siis okupatsioonivõimule, et, et meie, Eesti inimestel siin mulgimaarahvale on ikkagi sooviv südames Eestit taastada ja ükskord ka vabaks saada. Ja noh, sellise ajalooga korsten lõpuks tekkiski selline mõte, et et miks mitte, kui tänaseks on kõik sealt ümbert korstna ümbert kõik need hooned hävinenud aga korstnast nagu jagu ei saadud. Ja siis oledki see nagu sümbol. Meie rahva soovist olla alati vaba ja väärikas. Ja täna oli väga hea võimalus siis Mulgimaarahval üle anda see kingitus meie riigile ja meile kõigile. Ja eriti tore oli näha, et peaminister võttis meie kingitus nii tõsiselt, et et ootamatult oli nõus ise minema majaka tippu ja selle heiskama 28 meetri kõrgusel. Nii et see on väga hea märk meile kõigile. Jah, ma vaatasin ka hommikul seda, tal oli lausa pea paljas, vaid loomulikult lipu heiskamisel võttis ära, ma loodan, et ta ei külmetanud seal, sest täna on ikkagi päris külmakraadid väljas, aga, aga täiesti kohalik rahvas siis osales selle selle projekti ettevalmistamisel nii rahaliselt kui ka tegudega. Jah, meil oli kohalik, ütleme ka toetusprogrammist tuge, aga aga me olime seda projekti plaaninud ikkagi aastaid seda mulgi majakat rajada ja tegelikult see on alles üks osa sellest projektist. Sinna kõrvale kooli poole tuleb ka, on meil projekt olemas, kus tuleb lipuväljak ja tegelikult see ongi suunatud tulevikule ja noortele, et et et kool just on sealsamas ja, ja kui tuleb sinna kooli ette, siis ilus lipuväljak, kus on võimalik aastapäeva tähistada ja kooli tähtsamaid sündmusi ja kogu piirkonna tähtsamaid sündmusi tähistada ja koguneda siis ma arvan, see on üks panus meil Eesti riigi säilimiseks ja märguanne, et kui oluline on hoida Eesti rahvusriiki. Väga vahva, selline pidulik avamine ja sisseõnnistamine toimus nüüd hommikul kell 10, aga õhtupoolikul on ikkagi kohalik rahvas ja külalised oodatud. Selline rahvapidu toimub alates kella viiest. Jah, ja kella viiest ongi siis meil nagu selle traditsiooni alustamine me, meie piirkonna ja kogu valla rahvas koguneb siis mulgi majaka jalamile, kus siis algab rongkäik, mis käib ära siis mustlasasulas vabadussõja monumendi juures asetatakse lillelilli ja langetatakse pea nende tublide eesti meeste auks, kes meile vabaduse omal ajal välja võitlesid. Ja peale kella kuuest on siis valla kõige esinduslikum aastapäeva aktus. Kus me siis tunnustame, anname valla, aukodanikule ja teistele olulistele inimestele, jagame tunnustusi. Tore aitäh Viljandi vallavanem Alar Karu selle teo eest ja pidupäeva jätku, ilusat pidupäeva jätku sinnakanti ka ja veel kord siis palju õnne. Aitäh ja elagu Eesti. Just ja meile on nüüd jõudnud stuudiosse külaline, et Tartust ja nüüd olen siia Tartu stuudiosse kutsunud Tartu Rotary klubi liikme Johannes Astoki, tere tulemast. Tere päevast ja põhjus lihtne heade mõtete linn. Eesti vaimupealinn saab ka täna endale uue uhke lipukoha Tartu kesklinna lähedal õpetaja tänaval asuva veetorni puu. 44 meetri kõrgusele maapinnast. Heisatakse ka suur riigilipp mõõtmed ega neli korda kaks ja pool meetrit ja ettevõtmise algatajaks rahastajaks ongi just Tartu Rotary klubi aga võib-olla kuulajatele üldse esmalt tutvustada, keda ühendab ja kes kuuluvad Tartu Rotary klubisse. Ettevõtmise taga on siis tegelikult kolm Tartu Rotary klubi Tartus ongi kolm Rotary Klubi Tartu hansa ja toomeklubid ja see Rotary liikumine on alguse saanud enam kui 100 aastat tagasi Ameerikast ja selle liikumise eesmärk on kõige parem tööalane läbikäimine, aga, aga mida aeg edasi, ka rohkem ühiskonna teenimine ja erinevate ühiskonnale kasulike projektide tegemine. Ja Eestis on Rotary klubid ja Tartu Rotary klubid kõik kolm pühendanud väga palju rahvusvahelisele õpilasvahetusele ja erinevatele muudele heategevusaktsioonidele. Need kolm klubi, kus on umbes 150 liiget, on ka siis kogu selle ürituse taga. Klubidesse kuulub väga palju ettevõtjaid, aga ka avaliku sektori töötajaid, arste, juriste ja erinevate elualade inimesi. Nii, aga kust tuli siis idee veel üheks püsivaks riigilipukohaks Tartu linnas? Idee sai alguse umbes aasta aega tagasi, kui kolm Tartu Rotary klubi tulid kokku ja arutasid, et mida me võiksime kinkida oma kodumaale ja kodulinnale sünnipäevaks ja õhus oli väga palju erinevaid ideid, väga palju teisi häid ideid, aga lõpuks jõuti siis ühiselt järeldusele, et see võiks olla üks lipp. Sest et paljud klubi liikmed, kes töö ja puhkuse tõttu palju ilmas ringi käivad, on, on märganud, et Ameerikas, Austraalias, ka Suurbritannias ja väga paljudes teistes riikides on riigilipp peika väga paljudel hoonetel mitte pelgalt ametiasutustel, vaid ka eramajadel, ärihoonetel ja need liputajasti, nagu domineerivad erinevate linnade piltidest ja sealt kuidagi see idee alguse sai. Ja kui me hakkasime mõtlema, et mis Tartus võiks see koht olla, siis siis tuli juba kellelegil meelde veetorn ka see, et veetorni katusel on kunagi isegi lipuvarras olnud, kus teadaolevalt ei ole kunagi ükski lipp lehvinud ja nii see idee tekkis ja edasi oli juba teostuse küsimus. Kui suur ja keeruline see ettevalmistus oli? Te olete ju sinna ka näiteks elektrivedanud, te lubate seda hakata õhtusel pimedamal ajal valgustama? Jah, eks ta oli niisugune insenerlikult üsna väljakutsuv ettevõtmine ja me oleme väga tänulikud Tartu ettevõtetele inseneribüroodele, kes sellesse panustasid. Jah, sinna veetorni katusele kus ajalooliselt, muide on üks väike kahemeetrine putka, mis on veetornile, mis ehitati 39. aastal või hakati ehitama, on tehtud õhutõrje kuulipildur, puskaksin siis see putka on üksiti ka lipumasti tugi, nii et sinna on tehtud väga tugev konstruktsioon, mis seda lippu masti püsti hoiab. Konstruktsiooni otsas on kümnemeetrine plastikust lipumast ja sinna on veetud elekter. Sinna on pandud ultramoodsad LED-valgustid, mis 1300 vatti elektrikuluga valgustavad lipu väga võimsalt. Oleme seda öösel salaja katsetanud, ma loodan, et keegi ei näinud, kui tuled põlema panime. Ja seda valgusvõimsust on seal päris põhjalikult ja piisavalt. Nii et see on ühelt poolt tehtud selliselt, et see tõepoolest võiks seal kesta vähemalt 100 aastat ja teiselt poolt ka selliselt, et teda oleks säästlik ülal pidada. See lipumast peaks siis nüüd saama Pika Hermanni torni järele eesti kõrguselt teiseks lipumastiks maapinnast. Vaid täna niimoodi statistika näitab jahet veetorni hoone ise on juba 32 meetrit pikk ja kui sinna juurde tuleb siis lipumast koos konstruktsiooniga 12 meetrit, siis on lipumasti tipu kõrgus maapinnast 44 meetrit, aga see ei ole kindlasti taotluslik, sellepärast et veetorn ise on ju juba hoonena kõrgem kui näiteks munamäe vaatetorn või, või ka äsja Mustlas avatud korsten, nii et lihtsalt on, nagu on. Jah, et Mustla langeb siis küll nüüd neljandale kohale, sele. Belgia oli hetk, kolmas nagu suusatamises. Nii, aga Tartul oli ju praegu ütleme, sümbol, lipuks, toomemäe tähetornis asuv lipp, mis on ka väga kaunis Tartu vaatamisväärsus. Ega nüüd teie lipp kuidagi seda varjutama ei hakka? Ei kindlasti mitte meie üleskutse, pigem on see, et Tartu teised majaomanikud, ettevõtjad võiks mõelda, et kas nende hoonetele või nende hoonete ette kuskile võiks samamoodi paigutada Eesti lippe, nii et ei näe siin nagu mingit konkurentsi, et kellel on suurem või kes on tähtsam tähetorni lipp, mis on seal lehvinud Eesti iseseisvuse taastamisest saadik on selgelt Tartu linna nii-öelda sümbol, lib. Ja loomulikult Tartu Ülikooli peahoonel lehvib rahvuslipp on, on rahvusülikooli sümbol lipp ja need kaks kindlasti ei ole kuidagipidi. Nüüd tänu veetorni lipule varjutatud Nii, aga lipu eest tuleb hoolitseda, seda tuleb püsivalt hooldada. Tuleb valgustada, nagu me rääkisime, tuleb ka võib-olla aeg-ajalt vahetada, kes sellega tegelema. Jah, ega see lipp ei seisa seal nüüd iseenesest järgmised 100 aastat. Me uurisime üsna põhjalikult, palju lippe kulub aastas ja saime teada, et näiteks Pika Hermanni tornis kulub aastas neli lipu allekoki tehasetornis, kus on õlletehase lipp, nemad ütlevad, läheb seal ka kolm, neli lippu samamoodi Rakvere vallimäel ja me oleme sellega arvestanud ja me oleme lubanud, et Tartu Rotary klubid, kes maksid kinni selle nii-öelda esimese investeeringu, kardavad siis ka edasised kulud. Mis on siis kulud, lippudele, kulud elektrienergiale ja muud vajalikud hoolduskulud, mis seal peaksid tarvilikud olema? Teatud valve peab ka olema tagatud või? Veetorn ise on üsna hästi valvatud ja uksed on kõvasti lukus, et õhutõrje kuulipildurite sinna hetkel paigaldada ei kavatse. Nii et see lipp jääb siis 365 päeva aastas ilusti lehvima. Lift peaks lehvima ööpäevaringselt ja niipea kui läheb hämaraks, süttivad prožektorid ja, ja seda siis ka valgustavad. Lõpetuseks Hannes, te olete siin Tartus ka ikkagi selle Eesti vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistuste ja tähistamisega seotud. Kuidas te rahul olete üldse toimub üle Eesti siin igasugu üritusi, linnad ja riik on meilgi kaunistatud või igasugu asju tehakse või võiks midagi veet olla või mis on näiteks teie mõtted, kuidas te rahule. Mina olen väga rahul sellega, mis toimub, sellepärast et ma näen, et see Eesti vabariik 100 ei ole mingisugune niisugune pelk riiklik tähtpäev, kus peetakse paraade ja riik nagu tohutult panustab. Ma näen, et inimesed, et minu kolleegid, minu sõbrad, kõik valmistavad selleks igaüks ise. Me oleme oma töökollektiivis paar päeva tagasi tähistanud Eesti vabariigi sünnipäeva omal lihtsal moel. Ja oleme ju lugenud, et lipuvabrikud töötavad ööl ja päeval. Kõik lipud on ära ostetud. Et see on nagu tore, et see on ikkagi rahvapidupäev. Ja see ei peagi olema linna ja riigi poolt orkestreeritud, vaid see, et inimesed ise seda tahavad pidada. Ma arvan, et ka poed ostetakse toidust ja joogi poolisest tühjaks nii Eestis kui Lätis. Selleks õhtuks, et see saab olema tõeline tore pidu. Nii ametlikul tasandil, aga eeskätt inimeste kodudes ja südamed. See annab patriotismi igatahes juurde ja ja see on. Ma arvan küll, et ega patriotismist ei ole kunagi õigest patriotismist südamesttulevast patriotismist on alati pigem natukene puudus ja, ja mida rohkem seda on ja mida rohkem inimesed mõtlevad meie kodumaa peale ja selle peale, milline on tegelikult vabaduse hind see on võib-olla kõige olulisem selle Eesti vabariik 100 tähistamise juures. Aitäh, Hannes Astok, aitäh Tartu Rotary klubile. Niisiis tulge vaadake ka Tartus uut uhket lippu. Täna pärastlõunal kell neli pidulik avamine. Leinas. Viimas põhjatuule? Sest te olete teel See oli ansambel Pärl. Aga milliseid mõtteid riigi pidupäev tekitab Urmas vadis, sellest nüüd. Eks me kõik juba sätime vaikselt, kes kammib pead, kes piirab habet, keegi tellib endale suure tordi. Ja me proovime mõelda tavalisest paremaid üllemaid mõtteid, sest pidu ja rõõm on suur. Olukord on muidugi üks asi, see, et meie riik ei ole veel kunagi saanud sajaaastaseks ja nagu ei teagi, kuidas sel päeval olla, keegi ju ei ütle ka. Muidugi soomlased, leedukad võiks midagi öelda. Igatahes tahaks sel päeval olla rõõmus ja pidulik ja teiste vastu kena. Aga see olukord on samuti harjumatu ja isegi mitte, et meie, eestlased, oleme kõige süngemad tüübid üldse, et ei oska suhelda. Meil on sellega raskusi. Asi on lihtsalt selles, et kuidagi otse hõisata pole meil kombeks. Q on läbi aegade meil olnud hirm midagi ära sõnuda. Seda tunnet ja neid hetki teavad isegi need, kes esoteerikaga üldse ei tegele. Meile on omased laused. Pill tuleb pika ilu peale. Kes pärast naerab, naerab paremini, ära hõiska enne õhtut. Kuidas me siis korraga ülehomme peaksime olema? Kujutame ette näiteks oma vanaisa või oma isa, tavaliselt on need väga vaoshoitud mehed, palju ei räägi. Ja kui nad nüüd rõõmustaks valjul häälel avalikus kohas, kas bussis või tänaval või ostukeskuses. Elagu Eesti. Rukkilill on kõige ilusam lill. Mis oleks, kui teeks pidupäeva puhul väikese kalli, mis sest, et me teineteist ei tunne, aga me oleme ikkagi sugulased, selle riigi kodanikud, kuidas oleks väikse kalliga? Jah, võib jääda kahtlus, et nüüd on midagi juhtunud. Ja ma ise ka mul oli kindel plaan kirjutada tänaseks kommentaariks Eesti-teemaline ballaad, mis oleks ilus, siiras ja kas poleks iroonia varjunditki? Alustasin mitmeid kordi, aga alati takerdusin. Järelikult ma ei suuda ikkagi olla aval ja siiras. Kardan näida kohtlane, suu ei paindu. Aga lapsed on meie tulevik. Neist ootame ikka rohkem kui endist ja loodame, et nemad aitavad meid ükskord, kui on vaja. Ja mul täna ongi vaja ja sellepärast ma loengi ette oma üheksaaastase poeg Eeriku kooli jaoks kirjutatud eestiteemalise luuletuse. Eesti kaart. Tallinnas on tammed, Pärnus pärnad. Jõhvis on jõhvikad. Raplas raba. Börs on Türil on tüli, Tartus on tara. Kärdlas on käru head eelolevat. Päeva see oli Urmas Vadi kommentaar. Uudis pluss uudis. Vahetama, aga nüüd meeleolu ja läheme Eestist välja, sest rahu maailmas ei ole kahjuks saabunud ja olukord Süürias on siin viimastel päevadel taas kurvema pildi võtnud, ehk käivad lahingud, mis täpsemalt toimub, olen stuudiosse sellest rääkima kutsunud Kalev Stoicescu rahvusvahelisest kaitseuuringute keskusest, tere. Tervist. Kõige värskem uudis ERR-i portaalis ütleb Süüria kurdide omakaitsevägi teatas täna, et aafrini piirkonna rindejoonel on saabunud sadu Süüria valitsus toetavaid võitlejaid, Türgi relvajõudude ja Ankara toetatud Süüria opositsiooniüksuste pealetungile vastu seista. Mis siis seal toimub, kes kellega võitleb ja, ja millised positsioonid? Tõepoolest, peale hästi lõbusa toreda lastelaulu lähme nüüd natuke tõsisemate teemade juurde. Mitte ainult, et Türgi omakaitse üksused ei ole kokkuleppele saanud al-Assadi režiimiga, et see tuleks nendele kaitseks siis Ahvrini piirkonda Türgi vägede vastu vaid uudises oli ka see, et neid jõude saabus tunduvalt vähem, kui nad ise oleks tahtnud ja lootnud ja ilmselgelt nendest ei piisa Türgile vastupanu osutada. Teisalt me ju teame, et türgi omakaitse ja, ja nõndanimetatud Süüria demokraatlikud jõud, neid on toetanud ju USA ja, ja lääneliitlased. See on siis omamoodi jälle selline pööre, mis tekitab, et ma arvan, päris palju segadust. Sest USA ja Türgi oli, et minu meelest küllalt lähedal kokkulepe leidmisele, kuidas koos tegutseda Afrinima pidi ja teistes piirkondades, mis on kohe Türgi piiri ääres, mis on olnud Türgi jaoks suur mure. Oli ju lausa risk, et võivad kokkupõrked toimuda Türgi ja USA relvajõudude vahel seal piirkonnas, kuivõrd USA-l on seal sõjalised nõustajad ja ilmselt ka eriüksused. Ja seda kokkupõrget õnneks ei ole toimunud. Küll, aga on üks teine kokkupõrge toimunud seitsmendal veega ja see oli märksa teisem, mis puudutas siis ka Vene erasõjafirma Wagneri, et ka selle kohta on uudiseid palju ja ja ma tulen selle teema juurde pisut hiljem tagasi, tahan lihtsalt öelda seda kui nõndanimetatud islamiriik sai välja tõrjutud peaaegu kõikjal Süürias, nende kontrolli all on praegu ainult kaks kõrbeenklaavi, mis on hõredalt asustatud Ida-Süürias üks jääb ühele, teine teisele poole Eufrati jõge. Ja võis loota ta, et nüüd ometi, kui ISIS on praktiliselt purustatud, et, et konflikti jõuab siis selle lõpule lähemale siis nüüd tundub, et ta on tegelikult Süüria kriisis all alanud, et uus ja märksa tõsisem etapp kus siis suurriigid ja need riigid, kes on Süüria lahendist huvitatud. Ühelt poolt Venemaa, Iraan ja Lassadi reziim, keda nad toetavad, teiselt poolt USA, kes on kurde toetanud ja lääneliitlased siis on veel mängus Türgi, kes on selline noh, ütleme kahepalgeline olnud siiani küllaltki. Ja lõpuks isegi Iisrael kes on hoidnud küll pikka aega madalat profiili, aga hiljuti oleme näinud ka nemad on oma sõjalist aktiivsust tõstnud, nii et nüüd käib võitlus, mis võib kesta, kuid aastaid me ei tea selle, kuidas siis mõjutada lõpuks poliitilist lahendit, enne kui rahu ja stabiilsus võiks kunagi Süüriasse saabuda. Et praegu on sisuliselt kaks suurt mõjutsooni, üks on siis al-Assadi, Venemaa, Iraani mõjutsoon, mis on siis ja umbes kaks kolmandikku Süüriast tsirka üks kolmandik Süüriast on siis kurdide ja USA ja lääneliitlaste kontrolli all ja siis väiksemad nii-öelda territooriumi taskud, kus on siis muud mässulised? Ja eks ole näha, see saab olema Gerlises, oleme jõudnud ju esimese vastasseisuni, kus olid relvastatud Vene kodanikud, mitte regulaarväed, aga see nõndanimetatud Wagneri grupeeringu vastamisi USA relvajõududega ja me nägime seda tulemust, USA vastas väga resoluutselt. Surma võis saada erinevatel andmetel del kümnetest sadadeni vene kodanike ja see ei olnud väga ilus kingitus president Putinile enne märtsikuiseid. Presidendivalimisi, seetõttu ka Venemaa kipub rohkem vaikima ametlikult kui selgitusi andma. Samas ma näen Venemaa puhul ka sellist üha nähtavamaks muutuvat trendi, et kasutatakse nii-öelda mitteametlikke jõude ka küberruumis, kõik see Fanssibeeriacausi p ja igasugused trollid ja nii edasi ja ka lahinguväljal kasutatakse seda Lagnerite armeed, mis oli ilmselgelt seotud, et Venemaa riigiga selle eesotsas on ju GRU erupolkovnik kellelt Putin, kellele Putin andis lausa aumärgi paar aastat tagasi ja nii edasi, nii et Venemaa tegutseb kas ametlikult ja otseselt või siis selliste kaudsete tootegruppide jõudude kaudu selleks et jätta endal võimalust eitada. Seda see oligi saatuslik seitsmendal veebruaril, sest kui ameeriklased enne löögi andmist küsisid ametlikult Venemaalt, kas teie jõude on seal, siis venelased vastasid väga selgelt, et ei ole. Aga pärast selgus, et ikka oli küll. No see venelaste käitumine meenutab juba nagu Ukrainas toimunut, et selline ukrainalaadne taktika Need ongi needsamad mehed ju, ega enamus neist Wagneritestanio Donbassis sõdinud ja see asutati 2014 seoses Donbassiga, nüüd nad on Süüriasse kolinud ja sõdivad seal edasi. Viimased andmed on nüüd, et neid on vähemalt 3600. Wagneri ridades võib arvata, et võib-olla isegi rohkem, nii et see on terve brigaadi jagu juba. Aga kokkuvõttes on seis ikkagi selline, et kõik sõnades räägivad rahu otsimisest ja stabiilsusest, aga tegelikult käib ikkagi positsioonide hõivamine relvadega. Abil nii ongi, nii, ongi ja noh, nüüd ütleme, see joon on enam-vähem stabiliseerunud, mis puudutab nüüd, et Lääne koalitsiooni ja kurde ja siis Al-Assadi režiimi, Venemaad, Iraani, seal Eufrati jõel. Problemaatiline on nüüd jah, Seafrinny piirkond seal Põhja-Süürias või Loode-Süürias, kus siis Türgi tahab oma saada ja, ja see, et ütleme, kurdid, et omakaitse siis nüüd saavutas kokkuleppe pigem al-Assadiga, ma ei tea, kas see on selline nagu appikarje ühelt poolt parem sõlmida leping kuradiga, kui lasta türgi väed sisse, keda, kes on veel hirmsam või kuidas seda teha, sellepärast et et USA on ilmselgelt vastuolus al-Assadiga, need on kogu see, see valem hästi komplitseerituks muutunud ja olukord muutub eriti seal aprilli piirkonnas väga ettearvamatuks. Just lõpetuseks, et mis sa arvad, kas see siis kõik võib laieneda või suudetakse seal kuidagi see lahingtegevus ka? Ta ta või vähemalt vähendada praegu ma ei näe mitte mingi valemiga, mismoodi oleks võimalus, tähendab, ajuti ta võib jah, kuniks tehakse taktikalisi pause ja kombatakse teistpoolt, aga aga ilmselt käib pluss ka nende mõjutsoonide pärast ja, ja see, ütleme al-Assadi, režiimivägede ja Wagneri katse edasi tungida üle Eufrati jõe, kus nad juba olid. Seal oli gaasitehas, mis ei tööta, see seisa eelmiselt olla eesmärk, see mittetöötava gaasitehase hõivamine, eesmärk oli ilmselgelt panna proovile ameeriklasi ja kurde ja, ja lükata neid edasi või tagasi pigem ida poole. Nii et Venemaa, Iraan lootsid väga, nad saavad türgi enda poolele selgelt koos, moodustades koalitsiooni siis läänejõud suruda Süüriast välja, omada ise kontrolli üle terve Süüria ja siis panna lõplikku diili nii-öelda ära teha. Aga nüüd on USA ja lääneliitlased väga tugevalt Süürias sees. Ja, ja see komplitseerib nende jaoks väga olukorda, nii et Venemaa ei saa enam kaugeltki väita, et on olukorra peremees seal Süürias. Ja kõige selle käigus kannatavad kõige rohkem tsiviilisikud. Kahjuks küll jah. Aitäh Kalev Stoicescu, peame ka sellest kahjuks. Temaga siin Eesti pidupäeva nädala jooksul, sest maailm kahjuks on selline aitäh. Tänases opositsioonitunnis räägime eesti kultuuri, eesti keele ja eesti rahva säilimisest ja arendamisest. Kes on eestlane täna ja kes 100 aasta pärast. Kas eesti keele säilimiseks on tarvis tõesti lasteaiad ja koolid muutavaid eestikeelseks? Kuulake tänast opositsioonitundi kell 14, null viis ja kordusena vikerraadioveebist ja nutirakendusest. Saates osalevad Krista Aru Vabaerakonnast, Yoko Alender Reformierakonnast ja Jaak Madisson EKRE-st. Eesti 100.-le sünnipäevale pühendatud Saadet juhib Mirko ojakivi. Soome rahvusringhäälingu legendaarne soovikontsert puhenenulannat laula muutub Eesti sünnipäeva nädalal ajalooliselt kakskeelseks Radio Suomi ja viker Radio ühissaade reede õhtul toob teieni pea kolm tundi soomlaste lemmikmuusikat ja lugusid Eestist ning annab teile võimaluse tervitada oma Soome tuttavaid poele. Laenad, laula, elage, trirab 15. presidendimatk. Aegviidust. Jänedale toimub pühapäeval, viiendal veebruaril rong matkale väljub Tallinnast Balti jaamast kell 10 20. Sind ootab soe supp ja palju matkarõõmu. Vaata lisaks presidendirada. Põnevaim talispordiala kutsub kõiki kaasa elama. 26.-st veebruarist neljanda märtsini toimuvad Otepääl laskesuusatamise noorte ja juunioride maailmameistrivõistlused. Tule ja vaata oma silmaga, kellest saavad meistrid. Lisainfo otepää punkt Beatloon poee.