26. augustil 1972. aastal toimus Müncheni olümpiamängude avatseremoonia. Iisraeli delegatsioon marssis olümpiastaadionile kõrgele tõstetud lipu all, mida kandis laskur Henri Herschkowitz. Tribüünid tervitasid Iisraeli sportlasi tugeva aplausiga. Ebamugavalt tundis end lipukandja Herschkowitz. Äkki keegi tulistab mind, käis tal mõte peast läbi. Kõik läks rahulikult ning tundus, et Müncheni olümpiamängude deviis rahu ja rõõmumängud on täpselt sõnastatud ja vastab tegelikkusele. Iisraeli ametiisikuid häiris siiski neile eraldatud elamukompleksi kaitsetus olümpiakülas. Viis kolmekorruselist kotitsid viimaselt Konollis drossel paari sammu kaugusel olümpiaküla muust maailmast, eraldavastraat aiast mis ei suutnud olla takistuseks mitte kellegile kellel oli tõsine soov salaja olümpiakülla pugeda. Tel Aviv väljendas ametlikult oma kartusi ja rahulolematust. Müncheni politseiteenistuses olev psühholoog oli nõus iisraellaste kartustega, kuid Müncheni politseiülem Manfred Sharaiber pidas kartusi ja kahtlusi põhjendamatuteks. Iisrael juhtis tähelepanu ka asjaolule, et mängude ajaks värvatud vabatahtlikud politseinikud olid jutumärkides relvastatud vaide niinimetatud Vooki tookidega portatiivsete raadiosaatjate vastuvõtjatega millega nad said omavahel ühendusse astuda. Kõik jäi siiski nii, nagu oli. Olümpiamängud veeresid oma tavalist rada mööda. Venelane Valeri Borissov suutis võita ameeriklaste trumpaladel 100. ja 200. meetris. Kolmandal septembril riputati Lasse pireenile kaela esimene kuldmedal 10000. meetris. Enneolematut edu saavutas Ameerika imeujuja Mark spits. Ja kõikide tähelepanu köitis sümpaatne lapsuke Olga Corbut. Neljandal septembril käis kogu Iisraeli spordidelegatsioon diaatris vaatamas muusikali viiuldaja katusel. Iisraeli Lorenz oli viieks kutsutud Samuel Rodenskiga peaosas. Pärast etenduse lõppu toimunud kohtumisel Rodenskiga. Viimase meenutusel ja sõnutsi. Me naersime, jõitsitasime nagu haned enne surma. Kurbmängu alguseni oli jäänud paar tundi. Tragöödia algas viienda septembri varahommikul kell neli 20. Sel ajal tuli olümpiakülla televisioonitehnikute uus valvebrigaad ning nad märkasid värava number 25 lähedal tundmatuid spordidressides mehi suurte spordikottidega mis visati üle aia, kus neid ootas juba kaks kaaslast, et seejärel ka ise üle aia ronida. Meeste rühm jooksis Iisraeli delegatsiooni kotitsite poole. Hiljaks jäänud linnas kolavad sportlased mõtlesitele tehnikud üksmeelselt. Jõudes ühte kotikesse, avasid tundmatud oma spordikotid ja jagasid välja kottides olevad relvad kaheksa kalašnikovi automaati ja 10 käsigranaati. Esimene ohver oli Iisraeli maadlustreener mošee Vainberg. Ülejäänud 10, kes olid selles kotid, siis võeti pantvangideks. Terroristid nõudsid Iisraeli vanglates viibivate araablaste kokku 256 vangi vabastamist ning lennukit et sõita koos pantvangidega mõnda araabia riiki. Kui nende nõudmisi ei täideta hommiku kella üheksaks, siis pantvangid tapetakse. Iisraeli peaminister Cold Omeir alustas Jeruusalemmas konsultatsioone oma nõuandjatega. Kiiresti jõuti otsuseni, mitte mingisuguseid järeleandmisi terroristidele. Vastutus pantvangide päästmise eest lasub sakslastel. Iisrael on nõus terroristide lahkumisega Saksamaalt ainult siis, kui on garanteeritud pantvangide ohutus. Iisraelis startis Müncheni erilennuki Iisraeli luureteenistuse juhi. Hans tiitrihken Shar, Müncheni politseiülem Schneider ümbritses sündmuskoha soomusmasinatega. Selleks, et aega võita, pakkus Müncheni politsei terroristidele pantvangide vabastamise eest raha ja vabadust. Terroristid keeldusid. Seejärel hakkas politsei ultimaatumi aega venitama infoga et Iisraeli valitsus ei suutvat nii kiiresti kahtesadat viitkümmet kuut inimest üles leida. Iisraeli vanglatest on tarvis rohkem aega. Saavutatigi aja nihutamine algul nelja tunni võrra kella üheni päeval ja hiljem kella kolmeni päeval. Samal ajal läksid aga olümpiamängud oma rada mööda edasi. Saksa võrkpallurid suutsid võita jaapanlasi. Kiilis, kus toimus olümpiaregatt, läksid Iisraeli purjetajad varahommikul merele ega teadnudki, mis juhtus Münchenis. Pärast kella kolme. Aeg oli mööda läinud, tapsid terroristid Iisraeli tõstja Romano. Kell 15 45 sai Hans Tiidrek Kenzer ponnist loa kohtumiseks terroristidega. Terroristid kordasid kentslerile oma nõudmisi ning pantvangide nimel esinenud André spitser avaldas lootust, et Jeruusalemmas rahuldatakse terroristide nõudmised. Gencher loojendas terroriste, ta sai neli või viis ning talle ei tulnud pähegi, et mõned nendest võivad olla peidus. Sel ajal oli sakslaste plaan pantvangide vabastamiseks juba valmis. Kotitsejate sõitis autobuss ning terroristid tõukasid veel elus olevat üheksa pantvangi bussi. Buss sõitis kahe helikopteri juurde ning helikopterid suundusid hõrsdamisel trükilennuväebaasi. Seal ootas Lufthansa loeng seitse, kaks seitse, et toimetada terroristid koos pantvangidega Kairosse. Kohale jõudes ning veendudes. Et 256 vange on vabastatud Iisraeli poolt, vabastavad ka nemad pantvangid ja lahkuvad ise vabalt, kuhu aga tahavad? Et pantvange ootab igal juhtumil surm ja sellepärast tuleb vabastamisoperatsioon teoks teha, Ferstan hel trükilennuväljal. Selleks liigitati politseinikud lennuki meeskonna vormi ning abiks seati üles ära peidetud täpsuslaskurid. Tegelik asjade seis aga hakkas kohe tegema ootamatuid korrektiive koostatud plaanidesse. Juba siis, kui olümpiakülas mindi autobussi loendasid Mossadi šeff Šamir ja Kenzer terroriste kõrval asuva hoone aknast ning ilmnes. Terroristan viie asemel kaheksa. Lennuväljal oli aga valmis seatud ainult viis täpsuskütti. Sakslased košamiiriga järgnesid terroristide helikopteritega. Jõudes lennuväebaasi valitses seal veel hommikuhämarus. Prožektorid olid välja lülitatud. Politseinikud, kes pidid mängima meeskonnaliikmeid olid terroristide poolt kirbule võetud ja ühte gruppi aetud. Šamir Jenther ruttasid kontroll dispetšeri torniga, nägid, kuidas neli terroristi jooksid kõigepealt lennukisse ja siis tagasi ning tagasiteel kõlas ootamatult snaiperilask. Terroristid viskusid helikopterite alla ja avasid vastutule. Algas korratu tulistamine mõlemalt poolt. Kell 23 31 minutit andis roitter eriteate. Kõik Iisraeli pantvangid on vabastatud. See teade levis ainsa hetkega üle kogu maailma. Kuid see oli valeteade. Üks helikopteritest lasti keskpaiku terroristide poolt õhku, teine läks samuti põlema. Kõik üheksa pantvangi, üks saksa politseinik ja viis terroristi said surma. Kolm ellujäänud terroristi vangistati. Öösel kell kolm, 15. Andis Reuter edasi paranduse. Kõik araabia terroristide poolt hõivatud Iisraeli pantvangid on kukkunud. Koldameerile helistas kohe pärast juhtunut Mossadi šeff svee Šamir. Siiamaani ei ole aga hukkunute omaksed saanud ammendavat vastust missugustel asjaoludel, pantvangid siiski hukkusid. Anka spitser surma saanud Iisraeli sportlase Andrejs pitseri abikaasa arvab tänaseni et tema mees võis surma saada ka saksa snaipri kuulidest. Andka spitsar on kolmel korral käinud Hanstiitrigencheri juures vastuvõtul kuid mingi selguseni ta ei jõudnud. Lõpuks õnnestus tal saada suusõnaline seletus Müncheni patoloogia instituudi arstilt, kes ütles, et Andre tabas kaks kuuli üks nendest südamesse. Kuid kelle kuulid need olid? Kas terroristide või sakslaste omad. Kolm aastat tagasi, 1989. aastal tunnistas Mossadi šeff svee Šamiir esmakordselt ühes intervjuus et ka teine kopter läks põlema. See ülestunnistus ja asjaolu, et Müncheni terroristid olid tihedasti seotud endise saksa demokraatliku vabariigijuhtidega suunas proua spitseri uutele jälgedele. Ta ütles, et ta ei jäta enne, kui saab teada. Kogu tõe. Peasüüdlane on loomulikult terrori organisatsioon must september. Kes nad on? Organisatsiooni nimi. Must september valiti sel põhjusel et 1970. aasta septembrikuus purustasid Jordaania kuninga Husseini väeüksused Jordaanias liiga ülbeks läinud Palestiina partisanid, kes ähvardasid Husseini koguni võimult kukutamisega. Järelikult on must september. Araablaste kättemaksuorganisatsioon. Musta septembri esimene terroriakt pandi toime Jordaania peaministri fosfi all. Telli vastu kes tapeti 1971. aastal Kairos. Moskva piirdus tookord Müncheni tapatalgute kohta moka otsast hukka mõistuga. Mäletatavasti väitsid endised Nõukogude Liidu juhid pikki aastaid et Nõukogude Liit on igasuguse terrorismi vastu. Et Nõukogude liidul ei ole mitte mingeid sidemeid terroristidega. Ja vihjed Nõukogude liidu aadressil olevat laim juurde lisades alati ka sõna alatu. Nüüd on tasapisi hakanud arhiivides tõde päevavalgele ilmuma. Ja see lubab kindlalt öelda, et Moskva väited ja ümberlükkamisest olid häbematu ja jultunud vale. Ajakirjas Nobeli preemia ilmus maikuus faktirikas artikkel endise nõukogude liidu ja Palestiina terroristide tiheda koostöö kohta. Nüüd on dokumentaalselt tõestatud, et Nõukogude Liit, Ungari, Bulgaaria, Tšehhoslovakkia ja eriti Saksa Demokraatlik Vabariik olid terroristidele treeningulaagriks puhkekoduks ja peidupaigaks. Eelpool loetletud riikide salateenistuste juhid õpetasid palestiinlastele teoreetiliselt ja praktiliselt terrorismikunsti varustasid neid relvade ja lõhkeainetega ning lubasid kasutada oma riigi territooriumi terroriaktsioonide ettevalmistamiseks. Moskvas kinnitati lakkamatult, et Palestiina vabastusorganisatsioon ei tegele terrorismiga. Et seda teevad Jazeera rahvati poolt mittekontrollitavad lahku löönud grupikesed. Tegelikult aga alates 1972.-st aastast on nõukogude liidus Bakuus, Taškendis, Simferopolis ja Odessas saanud väljaõppe umbes 3000 Palestiina terroristi kõikides palestiina organisatsioonidest. Sealhulgas ka nendest, kes on avalikult terroristlikud näiteks George Habashi Palestiina vabastamise rinne, kes organiseeris mitu lennukiröövi ning veresauna Iisraelis loodi lennuväljal. Endise saksa demokraatliku vabariigi julgeoleku ministeeriumi arhiivist leiti järgmine dokument, kuhu oli kirja pandud seltsimees hooneke ülesandel vestles riikliku julgeoleku minister Erihmilke BDO esindaja Abu Itšaadiga et toetada ja abistada Palestiina araabia rahva õiglast võitlust. Seltsimees minister kinnitas Peeveeoo esindajale, et laevade külge kinnitatavad lõhkeseadmed ja käsigranaadid antakse üle soovitud koguses. Minister Erich Nilk palus edasi anda tänu ja Shira rahvattile selle eest, et Nõukogude Liidu, Ameerika Ühendriikide tippkohtumise ajal nad ei võtnud ette ühtegi aktsiooni Ameerika Ühendriikide presidendi vastu. Seltsimees Milk oli Arafati le tänulik ka selle eest, et Palestiina vabastusorganisatsioon nõustus mitte tegema terroristlikke operatsioone. Saksa demokraatliku vabariigi territooriumil. Eelnenud silmas pidades olen ma kindel, et Moskva ja Berliini arhiivid sisaldavad veel nii mõndagi ka musta septembri kohta. Kuigi Barcelonas on politseinikke arvuliselt neli korda rohkem kui sportlasi, ei tähenda see veel kindlat garantiid terroristide vastu. Terrorismi suurdoonoreid, nõukogude liitu ja Saksa demokraatlikku vabariiki enam ei ole. Kuid Hispaania kohalikud vaski samuti Araabia, Iirimaa, terroristid on alles. Ja kahtlemata tegutsemissee tähendab siis tapavalmis. Loodame siiski, et sotsialismi ehk terrorileeri kokkuvarisemise tõttu Barcelonas ei juhtu enam nii nagu 20 aastat tagasi Münchenis. Kui must september kirjutas tõenäoliselt kõige mustema lehekülje olümpiamängude ajalukku.