Hallo, kas seltsimees Nõmmik? Oi kui armas. Kuulge, ma ei tea, aga nad nagu tahtsid, et tuleks teile helistada, vist? Ahnii jah, jah. Nagu nemad nartsisse siia, teie tegite seda, palun, ma kuulan. Aga vot, ma ei tea, miks nemad seda tahtsid. Ei, ausalt, ausalt ega ma ei tea, aga ma helistasin siiski. Ja nüüd, kui te ütlete, milleks nemad seda tahtsid, siis ütlen, mida mina, mina soovisin. Nii. Aa, no nemad tahtsid kuulata, mida, seda, mida mina tahan või? Eiei. Kullake, andke andeks, tähendab seda, nemad tahtsid kuulata, mida mina tahan kuulata või oodata ära. Aga mina tahaks kuulata teid, kuid edaspidi aega leiate jälle, siis tulete ekraanile ja räägite midagi meile niisugust äärmiselt huvitavat ja naljakat ja kenat ja armast. Vaat seda ma tahaksingi kuulata. Kas Sulev Nõmmik seda kõigevägevama, mida ta arvati ennustamise? Ennustamisest. Ma ei arva hästi ennustamisest. Ma ei ole enesel lasknud kunagi ennustada ja, ja ma ei hinda ka inimesi, kes, kes käivad ennustajate juures üldse tegutsema ei kaardimänguga, ei ennustamisega, ei loosiratastega. Milline on teie lemmik enda arvates vähemalt lemmiknäidend, kus te olete ise kaasa mänginud kõige paremini välja kukkunud? No need on kaks erinevat asja, kas lemmiknäidend või, või, või, või see, kus mul on normaalselt välja kukkunud. Mul ei ole üldse ainsamaid lemmikut, ma ei saa kunagi öelda, et üks raamat mulle meeldiks, üks laulja, mulle meeldiks või, või üks näitemäng? Mulle meeldivad paljud näitemängud. Aga ise kaasa tõin näitemängudes võrdlemisi vähe, sest ma ei ole ju tegelikult oma oma elukutse ja ameti poolest näitleja. Ma olen, olen rohkem asjaarmastaja. Nii näitlejana professionaal, ma olin kunagi tantsijana ja, ja, ja, ja praegu lavastajana, eks ole. 22 olla täpselt räägite. Me teeme tegelikult küll siin Moskva tellimisel. Meie opereti rahvaga teeme kolm, kolm lühifilmi operetist. Tähendab ühe opereti klassikast ühe, teeme opereti tänapäevast ja, ja siis vene vene nõukogude operetist. Kolm pooletunnist värvifilmi. Esimest me hakkame tegema juunikuus. Ja ja võtan vastu telefoni. Tõsi, ja esimene ikka kõnesi tuleb. Teil on ilmselt nagu ma aru saan, seal lõbus seltskond koos ei ole. Olete vaba õhtul üksi ja kurb. Koolilõpupäev ja lapses sündimise päev ja mõned preemiad, mis ma olen saanud ja mul on palju häid päevi olnud. Et ma võiks öelda, et üks neist on kõige õnnelikum ilmselt see, kui ma sündisin ise. See on minu jaoks. Operetilavastused ma võiks palju öelda, mis tal viga on, aga nad verevaesed on, seda ma ei julge küll öelda. Miks te nii arvate? Estonial muidugi on rida näitlejaid, on läinud pensionile, kes olid väga tugevad ja säravad näitlejad. Ma mõtlen siin näiteks nagu meta Kodanipork. Siis Georg Ots on kadunud meie hulgast, nagu te teate, eks ole. Pensioni on Alfred Mering, Hugo Malmsten, rida rida säravaid ooperi, nii opereti näitlejaid on, on ära meie hulgast, eks ole, aga eks me praegu üritame. Üritame noorte hulgast otsida võimalike talente, sest opereti ju tulla on, on suhteliselt raske, opereti näitleja peab valdama enam-vähem võrdselt kolme komponenti, tähendab sõna laulu ja, ja tantsu, eks ole. Aga neid leida leida on vähe. Ma mõtlen, et võib-olla teie jaoks säravad niisugused head vanad tugevad klassikalised lood. Aga antud muusikalid, mis on heale dramatuurile kirjutatud nagu siin noh, minu veetlev leedi või mees La Manchast või ega seal muidugi otse operetliku sära ei ole, aga seal on midagi muud, seal on. No te olete kaunis kriitiline muidugi. Ma olen head näinud, kas meil ei võiks ka olla? No kui te mõtlete muidugi niisugust ekstraklassi primadonnat nagu kodanlikul ajal oli Milvi laid ja nüüd rida aastaid oli meil meta Kodanipork, siis niisugused primadonnat momendil meil ei ole, aga eks me tahan loota, et me leiame ka. No ma usun ikka, aga aeg läheb edasi ja ega, ega jah, ega nagu tühja kohta ajakirja saatmine salli, eks ole. No tore, et te valutate pead niisuguse žanri nagu operett pärast, tänan teid. Tähendab mootorsport kusagilt on mu hobi, ma olen eluaeg sõitnud küll mootorratastega sõiduautodega ise ja ja olen Automi liige ja, ja mitme Automi klubi liige. Aga, aga võistlejat minust ei ole seda saanud. Aga kiiresti autoga sõita, ma armastan küll kahjuks, et kahjuks on kiirused piiratud. Miks täna vehivad oma peadega? Põhiliselt sellepärast, et me töötame erinevates kohtades tema filharmoonias, mina Estonias, tema reisib palju, me saame harva kokku. No ma arvan, et sügisel me tahame teha televisioonis ühe sarja saateid Vaat, see on jälle see ülivõrre kõige. Ma ei julge kunagi öelda, et kõige rohkem ma armastan üldse sõna armastama, eks ole, meie kasutame eesti keeles, vahetavad valesti, on nii, me armastame hapukapsaid ja rosoljet ja eks ole, armastada saab väga väheseid asju. Armastada võib ema ja kodu, kodumaad, peret, leiba, tööd on ju nii-nii, et kui kui tõesti me kasutaksime. Ma vastaks teile selles samas üli võrdes, kuidas te küsite, siis ma ütlen, et ma armastan kõige rohkem tööd. Mida te teete siis kui teile tuleb vastu tundmatu purjus mees ja ütleb tere, Nõmmik. No neid olukordi on mul palju olnud? Jah, sest et üldiselt ma olen edev inimene, mulle meeldib, kui inimesed vahest vaatavad mind ja ei meeldi kaks kvaliteeti, need on purjus mehed ja, ja väiksed poisid. Et nemad mõlemad võivad muutuda vahete vahel tüütavaks. Tervist, seltsimees Nõmmik, palun. Palun ütelge Estonia teatris. Eesriie jääb ikka ka tulevikus alles või võetakse ära, nagu Draamateatris? Kas see on mulle uudis, et Draamateatris on, on päriselt eesriie ära võetud? Ma olen käinud küll, aga kas ta on päriselt ära võetud, siis keisri? Heino, see on lihtsalt enne vaatate lugusid, kus see ei ole eesriiet, kus on lihtsalt kus alustas hea ja. Ma mõtlen küll ja Estonias me kavatseb. Väga tore, ma alati vaatan hirmuga, kui ma tulen Estoniasse selle ära, kas eesriie on ikka alles on ja ma olen väga tore, sellepärast et ma olen niisugune teatrikülastaja eesriie loob atmosfääri jah, atmosfääri minu intri romantika külastajaile just alguses. Nii et väga tore, kui ta Estonia. Võin teile lubada, et lähema kui kaua viie aasta jooksul see külaväega. Olgo palun. Ja kas ma tohin küsida, milline on teie kõige meeldiv kohtumine olnud viis pärast. Meeldivaid kohtumisi on väga palju olnud. Ma pean ütlema, et kui kutsutakse näitleja, ükskõik ma, ma isegi julgen öelda, et ükskõik, missugune näitleja kutsutakse kohtuma, see on ise juba meeldiv. Meeldiv fakt. Ja mis sul on ju, et kõige suurem mulje ja kõige paremini Paljudest paljudest kohtadest väga paljudest kohtadest, nii kontserditelt kui kohtumistelt. Hiljuti ma kohtusin näiteks väga toreda kollektiiviga ja toredate inimestega. Kullamaal. Ja siis küsimuse niisugune loom teile kõige rohkem meeldib. Loom hobune vaieldamatult ja tõsi, no näete, me oleme siis peaaegu nagu sugulased. Palun. Lavastajana teha estraadi? No ma ütleks niimoodi, et et kui sa midagi tahad teha, kui sulle midagi meeldib teha, ja kui sa oma tööd armastad, siis ei ole see kunagi raske. Lavastaja annet vast on, on närvilisem ja ja selle võrra ka ilmselt raskem, kui, kui estraadil esineda. See on, see on pikk, väga pikk jutt. Eesti huumorit on suhteliselt vähe, eks ole, on vähe neid autoreid, kes kirjutavad eriti estraadile. On paljud nimekad autorid proovinud ja siis loobunud näiteks nagu Uno Laht ja on kirjutanud Ardi Liives ja praegu võib-olla kõige võimekam mees on Eesti raadios Priit Aimla, kes kirjutab suhteliselt palju ja hästi estraadile. Aga üldse on mul materjali ju vähe, eks ole. Tõtt-öelda, ega me otse kabu oleme suhteliselt vähe teinud, aga meie tavaliselt teeme nii, et me võtame tõlkematerjali, siis võtame kas tõlkematerjalis mingi idee või mõte või teema või läbivad tegevuse või midagi sealt. Võtame siis kohandame ja esitame ja paneme juurde, mõtleme juurde ja proovime publiku peal ja ühesõnaga kombineerime numbreid. Vabandage, mida arvata meie noortest üldse? Miks te, miks te võite arvata, et ma peaksin meie noortest arvamus halvasti? Tervikuna summa summarum väga hästi väga hästi. Ma olen isegi kindel selles targem igal juhul kui me kasvõi niiviisi noh, kasvõi keskkooliprogrammi, vaatame, siis me näeme, eks ole, targem igal juhul. Tere õhtut. Tere õhtust. Kuidas te reageeriksite, kui teile tehakse ettepanek lavastada midagi suures teatris? Suures ooperis tähendab ma ei saa sellele ettepanekule reageerida, sest seda ettepanekut ei tehta. Aga sellepärast ei tehta, et ma ei ole elus ühtegi ooperit lavastanud. Ma ma kahtlen oma võimetes üldse ooperit. Aga no võtame sellise olukorra, et tehakse ettepanek Aga kui tehakse, siis ma lähen julgelt. Jah. Palun. Tere õhtust, tere õhtust. Ma tean, et te lõpetasite balletikooli oli see millistes suuremates osades te olete mänginud. Ma ei olnud muidugi nii võimekas tantsija, et ma oleks väga suuri rolle tantsinud ja põhiliselt ma olin rühmatantsija ja pealegi mulle noh, kuigi ma loen ennast ilusaks ilusaks meheks, aga mul ei jätkunud kasvu ka printsi osade jaoks. Aga narr olen ma mitmel pool tantsinud, näiteks nagu Raymondas ja ja ridamisi ja karakterrolli hulganisti poolsetafelon tantsinud. Seltsimees Nõmmik, palun. Tere õhtust. Tere õhtust. Te olete mänginud mõningates filmides. Milliseid osi teile meeldib mängida? See see, mida antakse, seda mängin, põhiliselt antakse mulle karakterosi. Kui ma olin noor ja sale ja tantsisin, siis ma tegin, tegin vanu mehi igasuguseid kerjuseid ja, ja ja, ja tüsedaid pakse mehi panin vatte ja nüüd, kui ma võib-olla oma figuuriga võiksin teha neid rolli nüüd, nagu enam ei anta Tere, tere. Kas te võite Niukest kähke tähti, olete tegelikus elus ka huumorimees, armastate rohkem, tehke elu. Ma ei oska niiviisi, ma ei, ma olen, ma ei ole nii tugevalt enesekriitiline. Ma arvan, et seda teevad minu kolleegid ja ja võib-olla minu pere ja minu pere arvab, et ma ei ole sugugi erilise huumorisoonega inimene. Kas nii heaks estraadinäitlejaks nagu teie peab sündima või võib selleks ka kuskil õppida? No ma tänan teid, kui te peate mind heaks näitlejaks, aga. No ma ei tea, ma arvan, et mõlemad võimalused on. On võimalik, et kusagil geenides on, on, on näitemängu tegemise kunsti nagu veres juba kellelegil, ma ei räägi endast. Ja on võimalik ka midagi juurde õppida, eks ole. Aga kuidas teie, kas teie juba varasest noorusest peale avaldasite erilisi andeid niisugusel alal nagu estraadi? Estraadi peal, mitte aga näitemängu, ma. Ja ausalt, pean tunnistama, et näitemängu ma tahtsin teha juba väga varakult. Seda ma tahtsin küll nii, kui teised mängisid jalgpalli, siis mina tegin hoovi, tead. Estraadile ma sattusin nagu juhuslikult omal ajal, kui kadunud Kalju Vaha haigestus, siis ma hakkasin nagu tema õppisin tema kava ära. Ja nii et nii et see oli omamoodi juhus. Tänu Vello Viisimale Läänemaalt ja on. Ma pean teile niisugune küsimus. Kuidas te suhtute kriitikasse kriitikutesse? Kriitikasse jõge. Kriitlikutesse ma suhtun niiviisi vastupidiselt nendele heatahtlikult, jälgin nende nende ponnistusi ja. Jälgin nende kasvuraskusi ja ja kusagil olen nendega nõus, aga väga harva. Jah, millal jõuab eetrisse filmi projektori? Tegite suvel, eks ole? Ahaa, jefreitor, jõmm, jefreitor, jõmm, me tegime Moskva tellimisel ja meil on valmis venekeelne variant. See film on praegu Moskvas ja ma arvan, et Eesti auditoorium, eesti rahvas saab seda esimest korda näha Moskva vahendusel. Aga eestikeelset varianti meil ei ole. Veel valmis. Hüpo, mitte anekdoodid esimene mida te kaasa võtaksite, kui tuleks praegu? Maavärin. Nagu see nii äkki tuleb, siis ma ei jõua midagi kaasa võtta. Raadio jah, transistorraadio. Siis saab ikkagi, oled eluga kursis ja tead, millal värin lõpeb, eks ole? Kuidas suhtute Tallinn filmi aastate filmitoodangusse? Kuigi ma arvan, et ei ole just erilisi šedöövreid olnud, aga olukord on niisugune, näiteks kui me kiidame eesti teatrit, siis ei ole meil siin võrdlust. Oleks meil maailma võrdlus teatri alal siis me võib-olla ei kiidaks nii laia ja lahtise suuga eesti teatrit, eks ole. Ada kinos on meil ju maailma paremik me käes ja alati me võrdleme ka Tallinn filmi filme võrreldakse maailma paremikuga, eks ole, mis meil käib. Nii et see on suhteline küsimus, tähendab, kas siis Eesti teater on tõesti nii hea või Eesti film tõepoolest vilets. Spordiga olete tegelenud? Olen noorest peast? Ratsutasin olin kunagi Eesti koondises ratsutajana purjetanud, olen. Ja kas teid popmuusika huvitab? Mida te mõtlete popmuusikana estraadimuusikat? Noh, ma ei ole nüüd niiviisi märatsevalt vaimustanud vaimustatud sellest, aga kuulan teda mind mulle meeldib meloodiline muusika ja midagi hingele. No näete Sulev Nõmmik. Mulle, mis mees te olete, kui nii psühholoogia valdkonnast vaadata, kas koleerik või sangliinik või legmaatik või eraelus, mis te ise arvate? Te arvata küll nii ühte kui teist võib arvata ju? Ei, mitte sinnapoolegi. No ma mõtlen, et nüüd ei koleerik, ei flegmaatik, ma vast ei kumbki ei ole. Aga sangliinik, oi see ka nagu ei lähe ju. Segatüüp selge näitlejad vist on kõik enam-vähem segatüübid. No siis järelikult koleerikud. Kuulge, aga, kui te tänaval kõnnite vaatajate pilguga ringi, kas teil on nüüd lõbus? Ma mõtlen selles mõttes, et kas te otsite igast niisugusest asjast nalja ja seda ka leiate või? Ei julge öelda. Üldiselt otseselt naljad on viimasel ajal vähem tegeletud. Aga no kui midagi põnevat tänaval on, muidugi vaatan ja ka mitte põnevat. Palun ütelge, kas kärna ärni uduverest on rahvuselt sakslane? Ta räägib niisuguse saksa aktsendiga. Kust te loete, Saksa aktsenti, sealt välja? Et niisugune saksa keele kõla on tal koheselt Te vahetate võib-olla ära ühe teise sarja, mida olen ka mina lugenud. Sarja, mida kirjutas Juhan peegel. See on just sajandivahetuse saksa aktsendiga. Kärna Ärni näiteks Ä tähti ta ütleb ja nii nagu sakslane Läbi ja lõhki teatriinimene. Olge hea, öelge, kas on midagi, mis ärritab teid meie praeguses teatrielus. Ja kui on, siis mis see on. Ja teiselt poolt jälle, mis teid rõõmustab? On ju ärritavat ja on, on ka rõõmustavat. Minu enda nii kitsa profiili ulatuses ärritab see, et on vähe algupäraseid, operette, vähe muusikale maailma muusikale, kõike neid sealt kätte. Ise üritame kirjutada alati ka ei õnnestu. Repertuaari osas tähendab, on ärritavat hulganisti. Ärritab võib-olla see, et näiteks meil vabariigis ja valmistati ette operetinäitlejaid. Operetinäitleja nõuab ju, näitlejale on vajalik ju osata kolme kolme kõike ainust, eks ole, sõna, tantsu ja laulu ja nii edasi. No on veel palju ärritavad, ärritab, võib-olla vahetevahel. Kriitikute niisugune ma mõtlen, mitte otse see kriitika, mis on sinu või tema või kolmanda pihta vaid nende arvamus neist, kas siis maatasa teha miskit või siis ülimalt kiita miskit. Aga ma arvan, et meie teater, ükski meie vabariigi teater ei vääri päris lõplikku materdamist ja ei vääri ka ülimat kiitust, eks ole. Nii on rohkem nii muusikalise teatri inimene, aga võiksite forza naerdaga näiteks sõnalis sõnaliste teatrite kohta. No mis ma oskan öelda? Ma arvan, et näiteks meil Tallinnas ei ole vaja kahte draamateatrit. Ma arvan, et see ei olnud eesti teatrile õige samm, kui me jagasime kaks teatrit kaheks tegime noorsooteatri ja draamateatri ja draamateatri hakkas mängima lastetükke. Nuriteater mängis psühholoogilisi lugusi. Ma arvan, et näiteks seda ei oleks olnud vaja teha. Ma arvan seda, et isegi Eestimaal ei ole vaja kaht ooperiteatrit, näiteks nagu Vanemuine ja ja Estonia, ma ei mõtle, et mitte. Ma mõtlen lihtsalt, et ooper võiks jääda ainult Estoniale. Just ooper. Aga mis teie arvate näiteks üliõpilasteatrisse? Kui ta on isetegevusteater, jah? Või te mõtlete? Noh, isetegevusse suhtun, suhtume kõik alati jaatavalt. See on ju see on tore ala, kui inimene püüab ja ja saab ennast väljendada teatrikunsti kaudu. See on tore. Aga et luua uus teater veel, tähendab professionaalne teater. Ma arvan, et meil ei ole vajadust selleks.