Vallotkaa Savit uskin, kiirustas pisut, et tema võib öelda ei saanud mahti oma pruuti lähemalt vaadeldagi. Tema võib öelda, et ei olnud temakest ilma kübara ja pallitud näinudki. Mis puutub sellesse, et valu Edgar Savitusk käis enne pulmi ennast pruudi emale esitamas, siis tegi ta seda üliriietes nii mööda minnes, muuseas. Aga oma pruudiga tutvusta trammis. See oli viis päeva enne laulatust. Ta sõitis trammis ja seal korraga märkas, et tema ees seisab selline preilikke selline kenake, korralikuke ja pealegi talvepalitus. Ja sellisesse preili oma talvepalitus just Valodka ees hoidis käepidemest kinni, et kaassõitjad ei lükkaks teda pikali, aga teise käega surusta mingisugust pakki vastu rinda. Trammis muidugi oli suur trügimine seista, võib öelda, oli päris piin. See on, siis hakkas Lutkal preilikesest kahju. Palun istuge, mu põlvele, ütleb, on ehk kergem. Aga ei, ütleb preilik mersi. Sel juhul ütleb Valodka. Andke oma pakk, pange see mu põlvele, ärge häbenege. Kuid preili ei andnud oma pakki. Nähtavasti kartis, et see võib minna kaduma. Vaatas veel korraks preilile ja muutus siis segaseks. Jumal hoidku, mõtleb, millised nägusad reisid sõidavad trammis. Selliselt möödus kaks peatust, kolm, neli. Lõpuks näed, sa võid uskil, et preilikke trügib väljapääsu poole. Cabellot ka tõusis, seal väljapääsu juures nad siis tutvusidki tutvusid. Läksid seltsis, nii see kõik areneski. Ja juba kahe päeva pärast tegi Vallodka preilile ettepaneku. Kolmandal päeval mindi siis perekonnaseisuametisse registreerima. Pärast registreerimist läksid noored ema korterisse. Seal muidugi oli täielik segadus, kaeti laud, oli palju külalisi. Ja üldiselt perekondlik pidustus oodati noori mööda, tuba askeldas palju preiliside kavaleri. Aga oma nooriku kaotas Valoitka ses segaduses juba eeskojas. Teda ümbritsesid igasugused mammikesedes sugulased, õnnitlesid, surusid kätt. Colotki oli päris hädas. Jumal hoidku, mõtled minuga, ei ole seda kunagi varem juhtunud. Milline nende tütarlaste hulgast on küll. Minu naine hakkas käima mööda tuba nõksates, kord üht, kord teist tütarlast. Need ei näinud, aga sest õrnusest hoolivad. Ei leia oma naist. Seal said sugulased kurjaks, et mis ta käib ringi nagu ebanormaalne, tülitab tütarlapsi. Põllud siis ukse juurde seisma ja seisis seal suures ahastus, sest. Kui istume lauda, mõtleb, küll, siis selgub. See, kes istub minu kõrvale, peakski olema mu naine. Too blondiin või muidu jumala eest paneme mõne koletise kõrvale istuma, siis hiljem ela sellisega juba hakatigi lauda istuma. Vallodka Savit uskil juhatati aukohale, ta kõrvale aga asetati keegi tütarlaps valuutas silmistes viimaks. Ja ta süda läks kergemaks. Mõtleb, milline tõesti mõtled, pole halb, ilma igasuguse kübarata on vägi, enamgi, mina eetikkini esile. Olles rahul, täitis Vallodka oma ja tütarlapse klaasid ning kukkus siis tütarlast õnnitleme suudlema. Kuid siis kõige tähtsam juhtuski. Tuli kuuldavale hüüdeid ja hädakisa. Söö kurivaim karjuvad, on ebanormaalne, kõigi tütarlastega on tal tegemist, oma naine pole veel lauda tulnudki, ehib alles, aga tema juba Tre nöörib, teistega. Tekkis absoluutne segadus. Valu ikka oleks pidanud kõik naljaks pöörama, kuid tema, lollpea, haavus, kurat võtaks, teid karjub topitum mu kõrval igasuguseid eitasid ja mina saagu veel aru. Seal tuli ka pruudisi, valge kleit seljas ja lilled käes. Ah nii, ütled jälle, tuleb kuuldavale hüüdeid, hädagi 100 hüsteerikat. Valodka ütleb. Laske mind vähemalt süüagi, pole täna saanud Ivagi hamba alla. Kuid sugulased viskasid ta välja. Järgmisel päeval pärast tööd läks Vallodka perekonnaseisuametisse ja nõudis lahutust. Seal öeldi talle paar kõva sõna. Kuigi öeldi, esineb selliseid kergemeelseid abielusid, ei tohi te tulevikus seda enam teha või muidu võite kohtu alla langeda. Ja seepeale lahutasidki. Niiet Valotke Savit uskina nüüd jällegi poissmees ja võib abieluhimuliste neidudega näituda. Kuid mida head on abielus ja miks sinnani kiputakse? Seda on tõesti raske mõista. See juhtus nälja-aastail. Mina isiklikult kuulusin kiriklaste tsunfti, maalisin pühakuid, see tähendab, olin kunstnik. Kui nälg kätte jõudis, polnud mahti enam pühakutega Janata. Pealegi puudus tööpõld, isegi pappidel oli peenike pihus. Ja siis tulin toredale ideele. Teadmis soomuski haka õige mööda külasid ringi sõitma. Sisendasin endale, hakkad kulakute sihverplaate jäädvustama. Neljas külas ei tulnud asjast mitte midagi välja. Viiendas näkkas. Seal elas imetlusväärne rahajõmm, endine kaupmees, kohutavalt rikas kurrat. Hüva räägib maali, meid kõiki, kordamööda mind, Martyonat, Akolgat viisat. Seepärast tahan elada peenete inimeste moodi. Et kõik ripuksime seinale, justament, mõistad. Hakkasime kauplema. Küsisin portrees puud, jahu ja 15 paari mune. Tema räägib maali lobi. Son nöörine, üten tale, tee kodanike hinda, kunsti tee kodanik ei tea, et kuulus kunstnik reppin võtab vähemalt 3000 rubla portree maalimisest. Aevastan sinoreepynile, temal rööbin, aga mina olen Agurtšov. Kui kaubaga päri, tee nagu heaks arvad. Või pintsel ja lääne hakkasingi teda koerapoega maalima. Valitses põrgukuumus, see tähendab säärane leil. Et kuusk koerajaid küla peal marutõvesse asetasin ta nurjatu väravate juurde kõige palavamat päikese kätte. Käskisin hundinahkse kasuka selga tõmmata ja karusnahkse mütsi pähe panna. Möks. Ma olin punases särgis uurinud, et üle wu ei sobi. Ütlesin, kasukas näeb soliidsem härrandlikum välja. Kõiki surnike maalitakse kasukaid. Isegi püha Nikolai on ikoonidel labakates. Tema istub, higi voolab ojadena, kuid mina muidugi asetasin varju. Uurin teda, vaatlen temaga rasvane saatan aina ehib. Mis pärast sa siis juba ei maali? Õpin teie füsionoomiat tundma. Teil on äärmiselt suurt sugune füsionoomia nagu mõnel väejuhil. Ta silitas habet ja võttis seisaku. Ütlesin talle. Ei, miitritytets liigutada ei tohi. Kas tõesti ei tohi? Aga mind hammustab lutikas seljast ka rääkida ei tohi ja silmi pilgutada ei tohi. Tulete pildil välja nagu peletis. Olge nagu surnu kohe alganud. Ja hakkasin maalima. Kuid samal ajal istub talle kärbes ninale. Ta pilgutab silmi, krimpsutab nina, kuid sisimas näen, kirub kärbest. Pistaks selle elusalt kinni, aga ei tohi. Ütlen talle, palun ärge oomistage kärbsele tähelepanu. Ronimis. Ta ronib ja lendab minema, kuid muidu rikute portree ära. Peab uuesti alustama. Vaatan, tema kõverdab vaevalt märgatavalt huuli ja puhub kärbsele vasakust suunurgast. Kärbes aga osutub õrnakeseks. Ei armasta, tuul ronib vanamehe paremasse silma. Mehiti piiluta, pilutab ja kui, siis äigap kämblaga. Kärbes andiski hinge issandale. Näete, nüüd ütlen mina, portree on rikutud, jaab uuesti alustama. Romaal meister anub, tema kase võiks varjulistuda kohutul kuumakav. Olen üleni läbi praetud ja silmadel on väga raske päikesesse vaadata. Ei tule kõne alla, ütlen mina, istuge kuni lõpuni rahulikult. Kolme tunni pärast kuulutasin väikese vaheaja. Vanamees tormas joostes tiigi poole, viskas mütsi ja kasuka tee äärde, ühiskaa korja üles ja võtab end, eitasid häbenemata alasti sukeldudes vete nagu hüljes sukeldub ja häälitseb veidralt, nagu polekski inimene. Kui ta jälle aru tagasi saanud, istusime lõunalauas. Mina söön ja mõtlen, ma sulle need tulen, näitan, kuidas koonerdada sammu käes Velu luud. Aga palju võtad maalermeister, kui maalid ilma mütsita, küsib Akurtsov. Kaks puuda, jahu vähem ei saa, tuleb uuesti otsast alata. Sa leppisid ju enne puudaga alla kahe puuda, isa, kui mütsiga, siis puud. Kui suvi, siis head päeva. Olen kõige kuulsam kunstnik. Mind tunneb Moskvas isegi iga vastutulev koer. Portree meeldib mulle vääga küljes Akurtšov. Ja ma lasengi sul ära minna, kui mõtled jalga lasta ja oled nii kuulus, jõuden hobusega järele. No olgu nii, maali lihtsalt palja peaga ilma mütsita. Pärast lõunat tühjendas peremees üksteis klaasi tulist teed, tõmbas kasuka selga, lõi risti ette ja läks õue. Hakkame juba minema kägistama, kurat ainult ära minu peale vihastad, huvike. Kuumus oli veelgi suurem. Peremees astus tooli juurde nagu kaagi alla. Lubasin tal 10 muna eest endaga juttu ajada. Küll ta rääkis, rääkis, jahvatas, jahvatas, aga higi voolas näolt endiselt ojana. Kasukas on soe, hundinahkne vanamees ise, aga kordan veelkord. Upubrasvades pole ma veel elus säärast leili saanud. Vaata et säärikud kõrbevad jalga, ära Pole midagi, ütlen, kannatage välja. Kauase, jõuad kannatada, vaatab tossu, tuleb saapasääres nagu keriliselt. Hingata on raske. Tunni aja pärast hakkas tal nina verd jooksma. Kahe tunni pärast muutuste näost kaameks pea kvassi tahaks. Ja kukkus meelemärkuseta pikali. Olin ainult peamaalimise lõpetanud, sarnasus oli hämmastamapanev. Ma isegi olin üllatanud. Järgmisel päeval, kui peremees oli vähe toibunud, ta ütles. Aga õigest oled füsionoomia maalinud, isegi mõnus on vaadata. Palju võtad, kui maalid ilma kasukata. Aga muidu on kuradima vala. Kalliks läheb, ütlen, viis puuda. Tal tõusid karvad turri, tahtis mulle vastu vahtimist virutada. Läks siiski kambrisse, sosistas midagi perenaisega, väljus ning ütles. Maalis hunnik, nõudsin tasu ette. Panin paksmao ilusse istuma, temal oli punane särk seljas, medal rinnas ja uurikett üle vatsa ning hakkasin täie tähelepanuga tööle. Ühesõnaga, kõik lõppes hästi. Elasin seal ühe kuu ümber, teenisin jahu ja raha. Jumalaga jättes, ütles peremees. Oled siiski peenike suli, võitsid mult osavalt mati. Mina vastasin. Teinekord, ärge koonerdage, olete rikas inimene. Kodus, aga leidsin, et ta oli mulle siiski tubli portsjoni liivajahude hulka raputanud. Kodaniku poolt oli see igatahes sigadus. Sellest hoolimata võttis ta sellise otsuse vastu, seda enam, et enesetapmine ei ole kriminaalkoodeksiga karistatav. Ühesõnaga keegi nõukogude tegelikkuses pettunud kodanik otsustas pöörduda näoga haua poole. Kurb, aga fakt. Saanud kiires korras kompensatsiooni saamata jäänud puhkuse eest, kirjutas kodanik palaviku kiirusega valmis surmateate kohaliku komiteesse. Ostis suure ja ilusa raudnaela tükikese tualettseepi, kolm meetrit nööri tuli koju, pani tooli seina äärde, ronis sellele jalgupidi otsa. Kurat võtaks, on aga iste ei kannata välja noore intelligentsi enesetapja kehakaalu ja kannab veel silti võitlusse kõrge kvaliteedi eest. Puidutööstuse toodang, toi. Kuid kodanik ei olnud selline inimene, kes vannub alla saatuselöökidele. Ta ronis kuidagi aknalauale, surus naela otsaseina vastu ja lõi naela peo otsa. Kirjapressiga. On aga naela ainult tükid järel võitlusse kõrge kvaliteedi eest, Merzii korralikul inimesel ei ole ennast millegi otsa puua. Issand halasta. Tuleb nöör lihtsalt kroonlühtri külge siduda, see on vana režiimi all valmistatud, peab vastu. Kodanik sidus kroonlühtri külge, tegi elegantse silmuse ja hakkas seda seebitama. On, aga see peab ütlema. Esiteks ei vahuta, teiseks ei lõhna nii nagu maikelluke vaide, vabandage väljenduse eest, nagu pesuehtne sokk on isegi vastik ennast puua. Siiski surunud alla vastikustunde, ristis kodanik pea silmusse ja hüppas teadmatusse. Olgu ta kolm korda neetud eks katki, Leho. Ja julgeb veel nööri nime kanda. Kõige põnevamal momendil. Palun veenduda kvaliteet häbeneks silmad peast. Hea küll. Proovime kuidagi lihtsamalt. Kas langen, nagu räägitakse noolest läbistatult maa või lendab minust mööda ta? Ja Nugal endast tõepoolest mööda pea ühte tera teise külge. Kodanik pahvatas metsikult naerma. Veenduge ise. Veenduge ise, kvaliteet, kuidas sellele teisiti reageerida, kui mitte vabasurmaga. Kui surra, siis surra. Käigu kuradile nuga, see keskaja roiskunud romantismikand. Kogenud enesetapjad kinnitavad, et vabasurmaks sobivad vägagi hästi tuledikud. Trumbid teeklaasis 50 tikupead pulbriks, neelad veega alla ja asi vask. On hästi väljaõpetatud, kuidas ma varem selle peale ei tulnud. Rõõmsaks muutunud kodanik avas äsja ostetud tikutoosi ja hakkas elurõõmsalt tikkudelt päid murdma. Eks kaks, kolm 10 20. Toosis on kõigest 20 kaheksatikku aga peab olema 60. Kodanik hakkas valju häälega nutma. Osanikud. Kullakesed, no mida see tähendab? Vennad? Ma saan aru, ma saan veel aru, et, et olgu kvaliteediga kuidas tahes kuid kus seda enne on nähtud, et aus nõukogude kodanik peab nii viisik kvantiteedi pärast kannatama. Käigu kuradile tuledikud. Põrutan peaga tugevasti vastu seina ja lool lõpp. Saavutame seda, mis tahame, nagu räägitakse. Oma peaga. Kodanik pigistas silmad kinni, võttis hoogu ja. Uue üksikelamu termoliit sein murdus praginaga ja kodanik lendas tänavale. Äkkmessi elagu kvaliteet, mis on ühtlasi kvandid. Mõistluste ta muide ei kaotanud ja haiglasse teda ei transporditud. Kodanik vaatas rahupudelit ja ütles kergendustundega. Lõpuks ameti, see on just see, mida ma vajan. Äädika, kes ents, see mind juba alt ei vea. Palun minu surmas mitte kedagi süüdistada. Kodanik tõstis pudeli ahnelt põletikulistele huultele ja tühjendas selle viimase tilgani. Tore lugu justkui vehine, ainult lahjem, kui tühjendada veel teine pudele. Kodanik tühjendas teise pudeli, käätsatas heameelest ja hakkas lustakalt sõrmi liigutama. Vorst. Vorst kuluks nüüd marjaks ära. Ja mina, lollike, tahtsin endalt elu võtta. Italian, jää. Elu on nii ilus. Vaat see on alles kvali, et Maria, kullake. Mine kähku kauplusse. Too paar pudelit äädikaessentsi jajajaja, ära vorsti, unusta. Kurradi. Mainin su. Minna ära nüüd olles pisut keha kinnitanud, ei teeks kurjaga Elur rõõmudele mõtelda. Ja silme ees läheb mustaks. Neetud vorst hukusin seltsimehed kvaliteedi eest peetava võitluse pärast. Elu aga nii ilu. Nende sõnadega eetis kodanik selili ja suri. Seda muide ta esialgu ju kavatseski. Sonkin tarvas kärarikkalt trusti direktori kabineti direktor rääkis parajasti kahe telefoniga. Kirjutas ettekannet, jõi teed, hammustas parankad peale ja võttis midagi arvelaual kokku. Ta vaatas imestunult talle tundmatu sankini otsa. Olenes Sonkin. Tervist. Te võite hästi teenida. Jah? Küsisin jahmunult direktor midagi taipamata. Kirjutage väljamaksekäsud 5000 rubla peale ja juba paari päeva pärast on ta teil ladudes Misasjad seedri hakkad 150000 puuda. See seedri okkad olete hulluks läinud või? Sonkin naeratas üleolevalt. Jus seedrijõust, akad ja just teie näikse olevat aru kaotanud. Kulla mees, milleks meil seedri okay tarvis läheb, kui meie tross tegeleb eranditult kalaga ja üldsärgis, segage mind töö ajal olen kinni. Halo halo jaja, kuulan teid, hallo, kes räägib. Fervansiles ei tule kõne alla käibelolevates, rublades ja Vooblat loomulikult hallo. Sonkin sõjaliselt tugitoolis mugavalt istuma ja hakkas direktori kirjutuslaual ilutsevad pronkskoera silmitsema. Direktor lõpetas telefonikõne ja hakkas ettekannet lugema. Sonkin pilgutas naeratades vasaku silmaäärt ja soovitas heasüdamlikult. Peaksite siiski seedri okkaid ostma. Te olete versiin, hüüdis direktor. Seltsimeestest segati mind töötamisel. Kas nägite uksel silti ette? Teatamatult mitte siseneda, palun teid lahkuda. Sonkini nägu muutus kurvaks. Kus teil on kirjutatud, et ette teatamata mitte siseneda. Käskjalg, saatke ta välja, ta hakkab mulle närvidele. Käskjalga pole tarvis, Malahkun ise. Nägemiseni, seltsimees direktor. Olen juba läinud. Ärge siis unustage, te peate ostma seedri okkaid. Rektor hakkas üürgama. Sonkin pilgutas käskjalale intiimselt Silva ja lipsas kabinetist välja. Kabinetti sisenes sekretär. Ta vajus aupaklikult looka. Erakordne juhus, Semjon Nikolajevitš, pakutakse müüa 150000 puuda seedri okkaid muinaslooliselt odava hinna eest. 30 protsenti puhaskasum kindel. 5000 rubla vansija. Direktori hellitas silmi, mis jälle seedri okkaid ja teie samuti. Milleks me kallis inimene, neid okkaid vajame, kui meil olnud Rust, vähid, kalad. Sekretär kehitas õlgu. Seletage mulle, mis kasud. Sellepärast, et direktor haaras peast kinni. Jätke mind rahule, ma ei vaja teie seedri okkaid, mõistate. Võite minna. Sekretär naeratas kurvalt, kuulen. Aga te peaksite siiski ostmas seedri okkaid. Direktor vajus peaga paberitesse käskjalaks, sisenes kiki varbaid ja pani teeklaasi ettevaatlikult paberitele. Ja pomises arglikult. Seltsimees direktor, te peaksite ostma seedri okkaid välja. Möirgas direktor helises telefon. Direktor haaras kuuldetoru pihku. Kuuldetorust kostis peenike hääl. Te peaksite astma, seedri akaid. Direktor purustas tooliga telefoniaparaadi ja ruttas koju. Piinasid mus surnuks. Kas lõunasöök on valmis? Naine võttis peast kübara, mida ta oli just peegli ees pähe passinud. Vaatas trusti direktorile õrnalt otsa ja lausus ripsmeid langetades dada. Kallis, Sa peaksid ostma seedri okkaid. Direktor kukkus meelemärkuseta põrandale. Pole viga. Tänan. Ütles direktor häbiselt naeratades. Loodetavasti pole mul tarvis osta seedri okkaid. Arst testist nimetissõrme üles. Just teie peaksite ostma seedri okkaid. Issand, milleks läheb mulle tarvis 50000, puuda neid neetud okkaid. Oleksid veel grammofoni, nõelad, aga seedri okkad. Võõrastetoas karjus papagoi väikeste vaheaegade järele. Te peate ostma seedripäid. Direktor magas halvasti ja nägi unes tuletõrjeredelit, mis rääkis. Te, peate ostma seedri okkaid, mõistate. Järgmisel hommikul astus kõhnunud ja näost ära langenud direktor trusti eesruumi. Šveits võttis ta rõõmsalt palitu seljast, öeldes. Noh, see sinidirektor, kas otsite juba seedri okkaid? Direktor tormas kabinetti ja kägistas. Hea küll, kurat teiega, kutsuge see, kuidas ta nimi nüüd oligi, nukkesokail Mankin, ostan temalt. Need samased. Olengi juba siin, ütles Sonkin mahedalt, ronides väljakirjutuslaua sahtlist. Siin on makse käsunud 5000 rubla peale. Kullas kirjutage alla. Paari päeva pärast on nad teie trusti laos. Mersi. Jooksed agentidele vaevatasu maksma. Nägemiseni, mu perekonnanimi on song, kin, ärge unustage. Sonkin kadus välkkiirelt, lehvitades käes maksekäsku. Direktor nuuksus Kumedalt. Järg mis tahes Moskva ajalehe kohtuteadete rubriigis 1923. 22 aastane üliõpilane Katia emm saatis meile järgmise sisulise kirja. Meie kirjanduses ei ole just palju ideaalsete naiste või täpsemalt öeldes ideaalsete abielunaiste kujusid. Aga mind väga huvitab, missugune peaks olema ideaalne naine. Miks kohe seletan. Üks inimene, kes mulle väga väga meeldib, loomulikult ma näitan talle seda välja, ütles mulle. Kui kohtan oma ideaali, siis abiellun. Küsisin temalt, missugune on sinu ideaal? Ta kehitas õlgu ja vastas. Ma ei tea veel isegi. Tunnetan, et mingisugune ta on, aga kõigis detailides ma teda veel ei kujutle. Mõistate isegi, et mul oli väga valus kuulda sellist vastust. Ta polegi oma ideaalidele täpselt kindlaks määranud. Detaile jääb puudu nagu mõnel traktoril. Igatahes on selge, et see ei ole mina. Siis ma küsisin sõbrataridelt, et missugune nende arvates on ideaalne naine. Üks neist ütles nii. Naine peab tingimata olema ilus, suured silmad, paksud juuksed, sihvakas kuju, elegantsed käed. Asi oli selles, et ta joonistas mulle iseenda portree, rääkimata ainustki sõna inimese moraalsest palgest. Kuid naine võetakse ju kogu eluks, aga figuur võib muutuda. Ja mis siis saab? Tõin talle näiteklassikast. Ellen kuraagina oli Peterburi esimene iludus, aga kas temast sai hea naine, kui ta abiellus berbe Suhhoviga? Otse vastupidi. Ma esitasin oma küsimuse veel ühele teisele tüdrukule, kes ei olnud küll just ilus, aga meie rühmas kõige andekam. Tema ütles nii. Naine peab olema tark. Ma tõin talle selle peale niisuguse näite elust. Meie keemiaprofessor läks lahkuma väga targast naisest ja abiellus sellise saba kiirutajaga. Et häbi öelda, kaotas meie silmis igasuguse autoriteedi. Kas ta tõesti leidis oma ideaali selles blondide kiharatega ühe rakulises selles kõige primitiivsemad organismis? Siis ma tulingi mõttele pöörduda palvega teie poole, vastake mulle, missugune peab olema ideaalne naine. Ja ma paluksin väga, ainult ärge solvuge, enne, kui te mulle vastate, pidage nõu autoriteetsete seltsimeestega kõige parem meestega. Neil kui kõrvaltvaatajatel on parem ülevaade ja hea oleks, kui see vastus avaldataks mõnes saates, sest selle vastu tunnevad huvi väga paljud, mitte ainult mina üksi jään suure huviga ootama. Tervitades Katia emm. Missugune ta peab siis olema see ideaalne naine, ideaalne abikaasa. Palusime sellele küsimusele vastata paljudel erineva elukutsega inimestel. Vastused ei jäänud tulemata. Esimesena saabus demobiliseeritud kaardiväevanemalt lühike kiri. Mu ideaal, nüüd hea perenaine, kuumkapsasupp, mis rõõm, sest on veel suurem. Kuna need read juba enne mind kirjutas Aleksandr Sergejevitš Puškin siis mul jääb üle vaid temaga nõustuda. Ma ei pea küll praegugi end eriti väikeseks, aga suureks inimeseks kavatsen saada siiski alles uudismaal. Loodan, et muud tulevasest naisest saab perenaine mitte üksnes meie kodus vaid ka üleliidulises mastaabis. Nii et kapsapott peab paisuma ühiskondliku toitlustamise mõõtmeteni. Mis puutub naiseideaali kui sellisesse, siis mina soovin, et ta mind kõvasti armastaks. Ja rohkem pole mulle midagi vaja. Ülejäänu eest hoolitseb ma juba ise. Uskuge mind, mõne aja pärast on meil õnnelik paljulapseline nõukogude perekond. Tervitades Petrov n. Kaardiväe vanem. Keegi teadlane kirjutas ei tea, kas tõsiselt või nalja pärast, nii. Teatan oma sügava veendumuse põhjal arvestades sealjuures oma 30 aastaseid kogemusi teoorias ja praktikas, et laine peab lähe rääkima. Mida vähem, seda parem on kõige parem, kui ta üldse vaikib. Austusega professor. See ja seent akadeemia korrespondentliige. Arst vastas nii. Ja te arvate, et ma väiderdan. Aga mina peaksin omalaist ideaalseks, kui ta ei määriks oma nägu igasuguse sodiga ja ei sööks sidruneid soolaga. Seletan kohe, kuigi ta arsti naine ravib ta ennast ja oma tuttavaid kangekaelselt lisadusega koduste vahenditega. Keegi on talle öelnud, et igal talvel tuleb süüa 40 sidrunit soolaga. Proovige ja te veendute jalamaid, et see röökima panev jälkus. Aga mu naine söömneid usukannataja ilmel ja väidab veel autoriteetsel det, meie arstiteadus on maha jäänud ja et kodused vahendid on palju kindlamad ja tuttavad, kes tema eeskujul samuti kugistavad siia sidruneid soolaga räägivad omakorda oma tuttavatele. See avaldab organismile suurepärast toimet, mõjutab närvisüsteemi ja noorendab doktor selle ja selle abikaasa kasutab neid pidevalt. Ja sellega seoses nimetavad nad muidugi minu nime. On teile nüüd selge, et meil naisega on sel teemal ebameeldivusi? Mis puutub näoravisse, siis mu naine määrib oma nägu koorega poslammaslaga vedela pärmiga munavalgega maasikamahlaga, hapukapsa vedelaga, tuvikakaga laob selle peale toorest liha pesema, õllega hõõrub tak ja juulikuulehtedega ja veel edasi samas vaimus. Ta näitab mulle raamatut, kus on mõningad ainult mõningad sellised nõuanded ära toodud. Ütlen talle omalt pool. Vaata tähelepanelikult. Õli soovitatakse kuival naha munavalget rasvase naha puhul. Naine vastab mulle mullal lina, rasvane ja otse kuiv. Ja palun ära õpeta mind. Sina oled terapeut ja arstlikus kosmeetikast ei tea seal mitte tuhkagi. Ma loendasin ainult poole neist võietest, millega ta määrib. Aga kõiges ülejäänus on ta suurepärane naine. Võin veel lisada, et kui me abiellusime, ei tarvitanud taikreemi, ei või ideid ja oli imeilus, kui kelluke. Poeet mitte küll nimekas, aga seest ninakas, teatas väga lakooniliselt. Poeedi naine peab olema kannatlik. Kahe esimesega olin sunnitud lõpu tegema. Mina ei oska kirjutada. Saadan teile foto, see on minu naine, taan zootehnik ja veel üsna hiljuti oli lüpsja. Kui minu ette seataks ritta maailma kõige ilusamad kino näitlejad. Andku nad mulle andeks ja öeldaks nagu vürst Igor is. Kui soovid, vali neist ükskõik missugune, siis siis vastaksin, et, et suur tänu Ilvese eest hoolitsemas aga mulle aitab minuni juuraste kuidagi kedagi teist pole mulle vaja. Kui ta teile just väga ilusana ei tundu, siis seepärast, et ta pildi peale ei naerata ja on vahel seekord me käisime temaga koos kongressil ja ta esines sõnavõtuga. Küll mul oli kange tahtmine oma vasak ja parempoolsele naabrile sosistada, et et see, kes seal räägib, on minu naine. See on minuni Uural, seal tribüünil. Talle Ateluateeriti, ta tundus seal ilusana kõigile, kes saalis istusid, sest ta rääkis tuliselt suurtest rasketest tegudest. Aga meil kodus on ta hea ja ilus ainult minu jaoks. Kas niisuguseid naisi on palju, kes püüavad olla head ja ilusad ühe ainukese vaataja? Iseenda mehe jaoks? Muidugi võib ju olla, et, et selliseid on palju. Aga mina isiklikult olen näinud ka teistsuguseid, kes unustavad, kui suur ja tähtis osa on meil täis. Ta naise roll on koduses näitemängus kõige peamisem sealt, vot. Ma võtan osa isetegevusest ja seepärast kasutan seda võrdlust. Kui naine tahab, võib ta kogu elu olla positiivne kangelane. Sa ei jõua teda küllalt imetleda, võid kogu südamest anda talle teenelise abikaasa aunime. Kui aga naine ei taha, siis rikub ta kogu näidendi. Vähe sellest, lõhub dekoratsioonid, läheb riidu kõigi osatäitjate ja sõimab läbi publiku ikka õieti võib ju. Oleme ausad, selliseid naisi leidub meie hulgas. Kui ma oskaksin, siis kirjutaksin näidendi, mille peakangelasena kujutaksin. Oman juurat, nii kuidas ma teda mõistan. Muuseas, kõik näitlejad unistavad mängida oma kaasaegseid ja ammugi veel niisugust, kes oleks kõigi unistuseks. Petteetendust vaadatakse mitu korda, nagu mitu korda loetakse läbi oma lemmikraamat tud minun juurat, nimed võiksid kõik nende, uskuge mais suurusta lihtsalt armastan ja olen. Olen rõõmus, et mul on selline armastus. Sellega lõpetan oma kirja ja palu vabandust, et läksin pisut pikale. Ei osanud võib-olla oma ideaali kõige paremini kirjeldada. Nüüd aga üks anonüümne vastus, mille autor oma elukutset ei maini. See sa küll kuidagi Gadjad abistada, aga võib nii mõndagi hoiatada. Naisterahvas peab olema ideaal, mitte ainult füüsiliselt ja moraalselt, vaid ka materjaalselt. Sellelt seisukohalt ei kõiguta ükski autoriteet, mis sa ostad naisele kasukas. Võin nentida seda rõõmustavat fakti, et pruut on ise jõudnud endale soetada kaks palitud joosta palehigis kvartali pärast või kolida noorel naisukese juurde, kel on pesa juba sisustatud ise vedada perekonnavankrit või panna kogu perekond ennast vedama. Peale veetleva välimuse peab naisel olema kõrgem haridus ja naiselik uhkus. Et lahutuse korral lükkaks väärikalt tagasi alimendid ja kasvataks last omal kulul. Ja veel üks punkt, et ei nõuaks aru, kuhu ma lähen, kui palju raha maha joon ja kellega kohtun. Niisugune on minu ideaal, keda olen nõus diametraalselt vastu armastama otsekohe, kui kokku juhtunud. Esimese kursuse üliõpilane saatis siiralt muretsema kirja Minu ideaalid muutuvad ja ma ei saanud sinna midagi parata. Ma meenutan endale mõnikord, aga FIA-d on omad Gogoli naisevõtust. Kui võtta leili huuled ja panna IRA nina juurde võtta mõningal määral luuda vaba käitumist ja lisada sellele vedavi kuul siis oleks moodsus kohe küps. Ja veel midagi, et ta uisutaks nagu kobrikova ja Timesiks nagu Reabinudkila. Ei, kui ma sellest üle ei saa, siis pole vist üldse mõtet abielluda, et mitte ennast teisi õnnetuks teha. Niisugust tüdrukut, kellel oleksid kõik meeldivad omadused. Need, mida ma hindan baleriin Reabynkkynas, Lidas Koblikovas, näitleja, Julia porisuvad ja kümnetes teistes. Niisugust tüdrukut ma ju ei leia. Ema ütleb, et minu vanuses võib selliseid asju juhtuda. Aga mitmenda eluaastani see võib kesta? Hea oleks, seda täpselt teada. Oli veel mõningaid kirju, üks üsna segane kino režissöörilt, kes rääkides oma ideaalist, tõi näiteid uutest ja vanadest filmidest mitmesuguste kangelanna tega, teine ühelt kirjanikult, kes nimetas oma naist kaitseingliks ja oma esimeseks ning parimaks kriitik. Edasi ühelt noorelt insenerilt, kes ei olnud küll veel naisemees, aga kes murdis pead, kas mitte abielluda tütarlapsega, kelle laud konstruktorite büroos on kõrvuti tema enda lauaga. Teisi stiimuleid abiellumiseks tal nähtavasti veel ei olnud. Ja lõpuks kiri ühelt naiselt, kes ütles järgmist. Armaskaatia te küsite, missugune peab olema ideaalne naine. Ausalt öelda, ma ei suuda kujutleda meest, kes juba ette joonestaks projekteeriks konstrueeriks oma ideaali ja teeks täpsed arvestused, mille alusel ehitada perekonnaelu. Seda ehitatakse enamasti koos ja tähtis on, et ehitataks kvaliteetsest materjalist. Tutvumisel püütakse end alati näidata parimast küljest, aga häda meile, kui seda tehakse vaid tutvumisel. Kui hiljem hoitakse oma parem mina külalistele ja pidupäevadeks, aga kodusesse argiellu jäetakse vaid pahupool. Kulunud mõtted, lodevad tunded ja inetud sõnad. Perekonda tuleb luua lahtise südamega. Kõigepealt pannakse paika tugev vankumatu vundament, vastastikusest austusest, muidu variseb kogu ehitus esimese väikese perekondliku maavärisemise puhul kokku. Edasi tuleb hoolitseda selle eest, et oleks võimalikult palju valgust ja soojust. Ideaalne naine reguleerib kodust päikesesüsteemi. Pilves ilmu püütakse võimalikult vältida. Midagi ei riku perekonnaelu rohkem kui pilvine hommik. Pisaraterohked, õhtud ja ööd, täis etteheidete rahet ja vastastikuste solvangute äikesemürinat. Kas teile meeldib hea ilm selle sõna meteoroloogilised tähenduses? Kandke see siis üle oma kodusesse ellu. Muide, kõik minu nõuanded on selleks puhuks, kui te abiellute. Aga mis teha, et see inimene, kes teile nagu te ütlete, väga-väga meeldib teisse armuks seda ma ausalt öelda ei tea. See on nii kohutavalt keeruline küsimus, sellele ei oska vastata ei teadlased ega kirjanikud, ei arstid ega pedagoogid, ei üliõpilased ega enesekindlad diplomanditki. Seda küsimust lahendavad kõik nii nagu oskavad ja kaugeltki mitte alati edukalt, et inimene võib leiutada vapustava küberneetilisi. Masina võib saata raketi päikesele, kuid äratada terava ninalise Masha või Pikazerioosa armastust pole talle tihti jõukohane. Olla iseenesest parem on aga igale inimesele jõukohane ja mulle paistab, et selles ongi inimõnne saladus. Armastatakse ja valitakse ju ikka parimaid. Ma soovin kogu südamest inimestele õnne. Kes on kirja autor, kas meteoroloog, arhitekt, pedagoog või lihtsalt hea naine ei tea. Aga tema kirjale oleme meie kõik nõus alla kirjutama.