Tere õhtust, kas enne tema kuuleb täpselt, missugust lavastaja lähenemist oma uuele näidendile jälle häda mõistuse pärast oleksite tahtnud näha, oletades, et laias laastus oleksid võimalikud kaks erinevat kontseptsiooni. Ühelt poolt traditsiooniline realistlik, ütleksime konventsionaalne, teiselt poolt eksperimenteeriv tinglik üllatavate lavastuslik, kärtsentidega teostuse, kuidas ühtteist ei ootuste-lootustega Irdi-lavastus. Jah, esietendus alati niisugune, pisut närviline, et inimene isegi juua, tähendab mina või autor ei jõua isegi põhjalikult neid asju läbi mõelda. Tähendab kõige ideaalsem, mis ma oskaksin tahta, ma oleksin võib-olla tahtnud mõlemil moel seda näha. Irdi ERKI praegune lavastus arvesse võttes ütleme, esietenduse närvilisust ja teatud määral isegi autori viibimine saalis veidi mõjub esietenduse konna all mõningal määral minu arvates kannatas, ma loodan, et kuskil neljandal-viiendal etendusel mõned asjad hakkavad paranema ja, ja kohati vast ei jõudnud päris tekst saali, aga muidugi, ega minu, see tükk nagu, ütleme kasvõi pühasõdalased on üldiselt kirjutatud minu niisuguste suurte eeskujude järele ja minu näidendite tähendab, kellelt ma olen kõige rohkem pinud, need on ikkagi Oskar Vaildi ja sooja ja ütleme, kas või tõrrelmat ja kuna näiteks fenosool vist ei olnud võimalustki oma eluajal näha niisugust eksperimentaalset lavastust jäi, jäi rahule karatsionaalse lavastusega, siis ma ei tea, aga ühesõnaga sellel samal hommikul, kui ma esietendust nägin, sain mina isiklikult küll ühe tugeva. Kuidas nüüd öelda, kasvõi öelda viisakas, et juht näeks uue. Aga midagi taolist ma sain. See oli hommikune, see põrgupõhja, uus vanapagan, mina olen natukene keskealine, natuke konservatiivne inimene ja alati ma ei ole olnud nende plaksutajate hulgas, kes iga eksperimendi hea meelega vastu võtavad, aga näiteks see hommikune põrgupõhja uus vanapagan jättis mulle niisuguse tugeva mulje, et mõned katsetused on jõudnud nüüd sellesse järku, kus nad on sügavalt ja väga tõsiselt arvestatavad. Aga täiesti kindel on nüüd see, et see uus diaatri suund, mis tekkis juba ammu siin Talyn Raidi lavastustega, mis mulle samuti hästi meeldisid nendega seoses ja miks siis ei olnud kuskile välja veel jõudnud, vaid oli lihtsalt lootustandvad katsetused. Nüüd on igatahes täiesti arvestatav ja nüüd enam ei saa rääkida, et meil ainult vanad režissöörid või mitte vanadega vilunud režissöörid, vaid see uus kvaliteet või uus lähenemisviis on minu meelest jõudnud igati igati arvestatavaks. Kirjanikud on meil kujunenud küll kõige enam külla ja kohtume kutsutavate. Kuulge, see on nii, kui suurel selle kasutegur kirjanikule, kes kohtuma läheb, kas sellega seoses ei ole vahel kurba tunnet, ei teki silme ette pilt kirjutamata jäänud lehekülgedest. Väga tihti, muuseas, mina olen isiklikult pannud oma kogemustest tähele seda, et, et üsnagi hea on vahest esineda kuskil tainest väga kaugele kuskil Lõuna-Eestis või kus väga harva käivad diaatrid, väga harva on kohtumised, nende kasutegur on tihti suurem isegi siis, kui on vähe vähe inimesi, kohal aga aga kohtumised, mis on ainult formaalsus, mis on ainult mingisuguse organisatsiooni oma niukses linnukesega, sest nemad on kohtunud kirjanikuga, nende hulgas on tõesti olnud niukseid, mis teevad mõnikord pahaseks. Ees on kirjanike liidu kongress, mida te sellest mõtlete? Kongress on niisugune asi, kus võetakse kõik probleemid kokku, kui ega ükski kongressi suuda kunagi lahendada kõiki küsimusi, mis on põhisõnavõtud nendega Kirjanike Liidu liikmed on ju enam-vähem kursis, meie põhiprobleemistik on meile endale teada. Ootame nagu sõnavõttudest, et tekiks veel niisuguseid küsimusi, mida me ise ei ei tea või ei märganud, et, et kuskilt need tuleksid esile. Nonii kui naljaküsimuste on küll natukene vananenud juba, aga vaata omal ajal oli Kalevipoja ümber väga palju lahkarvamusi ja need on nüüd ammu ära unustatud juba, aga kui see lahkarvamuste vahetamine kõrgpunktis oli Kalevi projektid kummitama ei kippunud? Kuulge ei kippunud, sellepärast et minul on tema suhtes niisugune selle kalevipoja suhtes selline tunne, et mina ei ole temale mitte tahtnud liiga teha kunagi. Näiteks kui karikaturist võib joonistada oma isa või ema, mina ei tea, kas isa või ema on selle peale nii kole pahane ja samuti ma mõtlen, et õige õige mitmed rahvad on, on päris ilusti ja kenasti oma oma lemmikkangelaste küsimusi seal lahendanud ja arutanud ja, ja mina arvan, et Kalevipoeg, kuid oleks mul teinud niukse öise külaskäigu, siis ma arvan, et ta oleks üsna isegi võib-olla tänulik natuke olnud, sest et minu kõige suurem rõõmulit mis andmed, mis mulle raamatukogudest tulid, et, et Kalevipoega on hakatud rohkem raamatukogudes nõudma, meil on tihti ning meie oma oma oma pühad raamatud loeme nii pühadeks, et me lihtsalt enam ei loegi. Aga ma sain mingi elevuse tema ümber tekitada, see, see pakkus rõõmu. Palun. Halloo, ma tahaksin küsida, kui teil on ootjaalsepa küpsenud peas, kuidas teil on kõige soodsam kirjutada teda, millises asendis? Kui huvitav küsimus, millises asendis praktiliselt voodis kirjutada, ma ei oska, ma olen juba nii, nii, meie sajandi laps, selles mõttes, et ma kirjutan põhiliselt kirjutusmasinaga ja märkmeid võin teha ka niimoodi külili asendis ja tugitoolis istudes. Tähendab teie, mis on siis teie lemmikasend? Ma küsiksin? See on, kirjutas viis ala Hemingway. Tema kirjutas kaabiste, kirjutas puldiga. Heliloojatest on olnud Borodin, kes tegi püsti seistes tööd. Võib-olla ma pean proovima, ta oli teil veel midagi midagi pärida? Ei ma kõhklen. Tere õhtust, ennetava või? Ma olen kanalat siin külas ja tahtsin lihtsalt ei lähe edasi ütelda, et võib-olla teil on huvitav teada, et kanalas ka eestlased loevad teie raamatuid ja meeldivad väga. Ja see on nii meeldiv, meeldiv kuulda ja te olete Kanadast. Jah, olen siin praegu külalisi ja siis oleks võib-olla isegi üks küsimus, kui kui ma veel lugesin Kalevipoja mälestused, mis oli mu meelest äride huumoriga eelnev raamat. Kas keegi on ka selle peale mõelnud, et seda kunagi sellest filmi teha? Selle hetkeni ei ole, te olete esimene inimene, kes selle selle mõtte nüüd, nagu öeldakse, mulle välja ütles muuseas on olnud mõned inimesed, kes on tahtnud seda tõlkida mõnedesse keeltes ja siis olen mina öelnud nendele selles mõttes nagu ära, et, et ei saa sellest erilist rahuldust, see inimene, kes ei ole lugenud kalevipoega, näiteks kui sa nüüd tõlkida mõnesse noh, ütleme Bulgaaria või Poola või ükskõik millisesse keelde, kellel ei ole seda algoriginaali silma ees, siis temal lähevad need naljad kaduma. Aga muidugi võib-olla filmis on, ta on ta küll omamoodi niisugune tanki Hotlikult kujutatav, see võiks kõne alla tulla. Jah. Tähendab, te olete Kanadast ja mis on teie eriala või, või kuidas teie nii täpseid küsimusi mulle oskate esitada? Kirjandusega seotud inimene nähtavasti. Eriti aga kuna vanemad on mode eestlased ja siis kuidagimoodi antsele keelemon ära lõpetanud ja siis muidugi tunnen asja vastu huvi ja siis olen noh, natuke ja Kalevipoja mälestus muudas, lugenud ja teist eesti kirjandust ka ja siis. Ma ei tea, kuidas öelda, aga mul ei ole, ta on seal samal tasemel teiste peale või pakub sama palju huvi, kuna ma olen teist tegeledes ka Kuulge, tänan teid ja siis tervitage, tervitage siis oma oma tuttavaid andma kodumaal. Selge, kõike head. Tere, Ida, peatume kõige paremaks raamatuks. Mina oma kõige paremaks raamatuks kirjanikena traditsiooniline vastus on, et see, mida, mida ta parajasti kirjutab ja teine, teine niisugune vastus on, et, et peaaegu kõik oma lapsed on omale küllaltki kallid. Kõige paremaks raamatuks ausõna, ei, ausõna, ei oska. Kui ma oleksin näiteks isa, kellelt küsitakse, kes on sinu kõige parem laps, no ega see põle tõesti väga kerge vastata. Mul on ka palju ebaõnnestunud asju olemas, aga neid ma ei ole kunagi kirjastanud, need on jäänud mulle niimoodi laua laekasse. Tere õhtust. Tere õhtust, tee õppisite, Polütehnilise, keemia keemiat. Aga miks te näiteks läksite keemiat õppima? Jah, ei, ma suudan sellele vastata, suudan sellele vastata küll. Tähendab praegu noored saavad minu meelest keskkoolis natuke rohkem ja natuke rutamini valmis. See on see kurikuulus aktsiontratsioon, tähendab, kui mina lõpetasin oma oma keskkooli, siis ma jah, ei, ma julgen seda isegi telefoni kaudu öelda. Ma olin niivõrd hellaks, et mul ausõna kindlat huvi alla küll ei olnud. Aga kas teil südames juba pisike leek oli nagu luule poole? Teate, mul oli siis hoopistükki kaks leegikest, mul oli üks saada heliloojaks ja teine, et tuleb kirjutama hakata, aga, aga tõeliselt ega midagi küll kirjutanud ei olnud sel ajal, sest et kuskil neli-viisteist siis ma natuke luuletasin, siis ma sain, sain omale lõhna ninasse, et et kirjandus midagi on. Siis mul tulid niuksed huvialad nagu nagu tennise, mängisin korvpalli ja arvasin, et üks luuletamine või selline tegevus ei ole kuigivõrd mehelik tegevus ja ja see tükiks ajaks nii, aga mingisugune väike leeke ju vist ikka oli. Aga tippima läksin lihtsalt sellepärast et ma arvasin, et ega ma nüüd kirjalikus ometi õppima ei hakka ja ja keemia oli selline asi, et ma olin kunagi natuke fotograafiaga tegelenud ja ilusad värvilised lahused kuskil retortides ja mingisugune niisugune huvi selle vastu natuke oli, aga ei mingit väljakujunenud huvi küll polnud. Väga tore, nii et ühesõnaga, kui inimestel on kusagil südamesopis veel midagi, mida ta julgeb teotada. Ja siis ei maksa teatada, kas teil on mingisugune analoogiline olukord. Ma ei oska teile öelda, aga, aga mul on juba võib-olla jah, et ütleme seitsmeteistkümnendast eluaastast, ma olen nagu mõelnud millelegi kirjutamisele. Jah, aga andke andeks, ei ole küll daamile sugugi viisakas küsimus, et kui vana teie praegu olete, siis ka. Kuulge, see, see on just paras aeg hakata kirjandusega tegelema, näiteks muusikaga oleks hilja, aga aga kirjandusega on täitsa paras aeg. Nii et, kas ma võin teid oodata konsultatsiooni aprillikuus peale kongressi vä? Ei no võiksite tulla ju? Minul on kindlalt vastuvõtu ajad, kolmapäeval ja reedel, 12-st no ütleme üks poole või kolmveerand neljani olen ma alati platsis. Hallo, mida teie arvate tänapäeva laste kasvatamisest, mis väikeste lastekasvatus? Lasteaedadest ma ei ole küsimuses päris kompetentne oma tütar. Noorem minu kahest lapsest käib ka lasteaias, aga me oleme oma lasteaiaga kaunikesti kaunikesti rahule. Mina näiteks isiklikult oleksin selle poolt, et lapsed oleksid kodus. Kuidas võtta, see oleneb muidugi nii konkreetselt lasteaiast ja kasvatajatest ja ütleme, seal on ju oma muusikaõpetaja ja kehakultuur ja mis seal kõik, kõik muu sinna juurde. Mul on praegu selline mulje siis mina ise ei ole kunagi lasteaias käinud ja aga ma arvan, et see oleneb muidugi võib olla väga halbu lasteaedu, aga see, mis vanemad saaksid oma lapsele lisada, see võimalus enamalt jaolt on, on olemas, laps tuleb kuskil viie, kuue paiku koju, siis saab ju omalt poolt sinna midagi lisada, aga mina olen antud hetkel oma oma lasteaiaga, ma olen täitsa rahul, sest ma näen, et tüdruk tuleb, pilt on joonistanud pilte, seal lumememmesid või karusid või siis on midagi ta seal tikkinud ja tal on tähti õpetatud ja ma ise mõtlen, et et kas mina oleksin seda kõik jõudnud kodus olles teha ja midagi ära rikutud ka ei ole lapsel nagu julgemaks läinud ja julgeb deklameerida. Aga eks see oleneb muidugi konkreetselt lasteaiast ja niisugustest asjadest, aga ikkagi ikkagi tähendab need õhtutunnid jäävad ju ju veel vanematele selleks, et seda omapoolset. Mida nad oma lapses rohkem tahaksid näha, seda on õhtul võimalik kahvel juurde panna või niiviisi. Palun.