Kui meil on siin üks tütar, siis ma paneks talle nimeks Maria. Nüüd on läinud küllalt palju aega mööda enne pärast seda, kui te nüüd olete esinenud taas Eesti raudtee-s näidatud Veri mullal. Mida andis teile endine filmitöö selle osa suhtes, kuidas te ise hindate seda, mis, mis sa muutunud? Aga ta tekitas minus lihtsalt teatri nalja. Mida ma saan nüüd nii osaliselt siin rahuldada. Teiseks ma esimest korda pärast Kalju Komissarovi määramist peanäitejuhiks sattusin temaga praktilises töös kokku. Ma arvan, et see tükk üldse on väga oluline just niuksed trupi teatri formeerumise seisukohast. Kui palju teie kui näitleja oskavat öelda ja tahab öelda midagi paha tulevikust? Oma tulevikust näitleja tulevik ei sõltu alati temast endast. See, et õnn on tema enda teha puudutav, võib-olla näitleja juures ainult tema tehnilist baasi on võimalik ennast tehniliselt vormi ajada. Aga kas seda rakendada saab ja kas näitleja on suuteline seda füüsilist vormi kunstilise vormi rakendama? See ei ole alati ei kattu ja ma olen valmis kõigeks, ma olen valmis ka selleks, et oma tulevikku tumedates värvides nägema. Mitte sellepärast, et ma, ma sellega nõus oleksid, mu käekell, üheksa siin, aga ma tean, et et ka selliseid asju juhtunud. Aga kui see tulevik oleks roosa, siis kas ta on väga roosa? Ma arvan, et kui ma oleksin oma oma töö juures edasi õnnelik ja kui te nimetate seda roosaks tulevikuks, siis jah, ma oleksin selle roosa tulevikuga nuus. Tere õhtust, tere õhtust. Märgata selle hooaja kõige park noorsooteatrietendust. Pool sellest hooajast viibisin Eestist kaugele, ma ei ole kõiki etendusi näinud. Aga, aga nendest, mida ma näinud olen? Võib-olla et veri mullal. No mitte kauem kui kaks nädalat. Mitte juhuslik, see on võib-olla selle asja algus. Soovid oma soovin, et, et me suudaksime õigel ajal lõpetada. Palun. Temaga olete teeninud, olen küll, võiks jutustada niisugune paari sõnaga. Suurema enamuse. Kõige suurema elamuse oli mul seos võib-olla see, kui kui üks noormees kasarmus luges Fildingu Johnsi ja teine poiss tuli juurde, küsis, kas Dilailas elad ka sees. Tere õhtust. Nad ajakirjandust üldiselt on, teabe lõppesid hiljuti Felme mõttetuules peegeli Kallel. Mind võib-olla veel paljusid teisigi huvitub sellest teada saada nagu lähemalt, kes oli stsenaariumi autor ja kes režissöörid, kes seal mängisid edasi. Tähendab stsenaristid olid olid samad mehed, kes olid režissööride režissöörid olid Aleksander Allas ja Vladimir Laumov. Mina sattusin sinna nagu ikka, filmi satutakse peale proovivõtteid, aga peale minu mängisid seal veel. Natalja õppellafostiko, Jevgeni Leonov innukentis muhtunovski, jest ignees Mihhailov, Jaanov, Allademiiduva ja nii edasi ja nii edasi, kõik puha. Et terve rida suuri kuulsusi Ja meie režissöörid nimetasid seda NSV Liidu koondis, eks. Reaalselt noteetvast ikkagi vabariigis ka ju teatakse, ma ei pea üleliiduline haridus, see on ka väga hästi, siis pole ju viga, kui üldse koondises kusagil. On jaanud, nagu on niuke väga huvitav näitleja, kuidas teil temaga koostöö oli? Me saime need eraelus ka sõpradeks ja aga tihti viibisin tema juures külaside voorus teatris, proovides ja nägin, nägin etendust, mida ta tol ajal ettevalmistuse käisin teiste filmide võtetel, kus ta parajasti silmis Ostlemis filmida parajasti samal ajal, mida ta veel filmis Tema tema sai mahti sel ajal, kui mina seda ühte filmi tegin, tal oli peaaegu sama ulatusele silmis. Ta jõudis peale selle veel teha valmis kolm filmi. Mis te arvate üldiselt, kes kes võiks olla Leonovi publik? Leon ise ütles, et temal ma natuke vabandan, aga alkohoolikute ja turumüüjate näitleja aga siin ta eksib, ma liikusin natuke ringi seal Moskva teatraalide hulgas ja nad nimetavad teda tõeliselt suureks vene näitlejaks. Igas mõttes ja teatris on ta rohkem, mängib tõsised psühholoogilised psühholoogilisi osi, aga kino nagu rohkem ekspluateerib tema koomikutalent. Millises teatris ta põhimõtteliselt mängib? Praegu mängib leninliku komsomoli Teatris Mark Zahharovi juures. No tänan väga, aga mida te arvate, kes teie publikut Oi siis, siis on, siis on küll minul mul väga hea meel, sellepärast seepärast mina enam eriti noor ei ole, aga ikkagi olümpiatee publik veel. Tere õhtust. Igal näitlejal on olemas oma unistuste roll, kas teil on see olemas ja milline? Vaevalt, et seda ma nüüd niimoodi peaksin formuleerima, mu unistuste roll, aga üks roll, mida ma täiesti katsetada tahaksin selle kasvõi juba sellepärast, et ta läks mul aia taha, minu nooruse tõttu. Oleks võib-olla ma tahtsin 50 lahtiselt tongi koti uuesti mängida. Kohe näete sinna panna maad tagasi, et ma pean natuke mõtlema. Ma arvan, näiteks sünd oli väga suur elamus minu jaoks ja ja tol ajal usuti kurejutte ja ma nagu teoratiseerisin selle probleemi ümber. Ja. Nüüd ma ei usu ja ei palun. Kui vana te olete, kui see muidu oleks, Pille esimene? Ma täpselt ei mäleta, ma arvan, kuskil kümnendas või üheteistkümnendas klassis. Tol korral ei meeldinud nii. Ja ega ma ausalt pean teile ütlema, et ega ta mulle praegu ka sajaprotsendiliselt ei meeldi, tähendab, see on minu arvates lõikeid, mis mis ei vasta minu maitsele lihtsalt. Ma arvan, et iga iga roll, mida sa mängid, jätab mingi jälje. Tal muidugi vedas, ta mängis arstiomanikel mõrtsukaid mänginud ja, ja pärast pärast seda, kui sa oled mõrtsukaid lava peal mänginud, on väga raske minna mõrtsukatundega nii koju. Ühiskondlikus transpordis võivad No tere, ma tahtsin küsida või öelda, et te olete väga palju võlgu teatrile. Te mõtlete abistamiskassa või? Ma olen kuskil 30 rubla piires võlgu. Ja kas miski sellepärast, et toretava hinge ikkagi juba filmil ära andnud, aga mina olen kahjuks ainult tõketit ja isegi mitte määruse peale. Määruse tähendab Henrakut, Indrekut ja. Ei, ma mõtlen ikkagi teatrietendust. Aga ma ei mänginud ja seal ma olin siis kuskil 10. klassi õpilane või umbes nii kui Draamateatris mängiti. Noorsooteatris ei ole kunagi mängitud seda tükki. Noorsooteatris mängiti Tammsaare tüki inimene, revolutsioon, kus ma mängisin Indrekut. Vabandust, muidugi, praegu mul alles. Aga ma tahtsin ikkagi küsida, kas kas näeb ka kunagi veel mind. Ah, sa ei teadnud jällegi seda, et tulge kindlasti, võtke tuttavad kooslusest meid nagu eriti külastatud. Ja linnateatris seda ma just tahtsingi öelda, klaasitaator olgu ta kui tahes, vilets, aga ikkagi seal on Kaarin Raidi komissar. Nii et ma tulen kindlasti. Aga miks te leiutatud noorsooteater vilets on? Natukene halvasti? Ei, mitte halvasti sisuliselt halvasti pärast, et seda niivõrd vähe külastatakse. Täiesti õieti. Ja mina isiklikult näiteks ei ole, sest tähtaega pärast protsessi. Aga mis te leiate, milline on see põhjus, miks noorsooteatrit vähe külastatakse? Et seal kuidagi, mida sa nende vaatlejatega lahti, Ma leian? Aga milline on teie lemmikteatri Eestis? Ja, ja milline on draamateatri eelisloost teatri, mis teid rohkem? Tõmblen näitlejad kuidagi professionaalsemad. Võib-olla on see tantsu pärast nii ei oska öelda, aga. Aga äkki te mäletate, Panso oli kunagi noorsooteatri peanäite aga kas te siis ka külastasite noosid teatrit? Oi, siis ma väga vaikne ei kiusanud seda lavastust ise vaadata. Ja see oli ju üsna hiljuti juba leiutatud, te olete noorsooteatrivaatamise east väljas ega siis midagi? Nii et siis ma tulen muidugi aitäh. Õpetused. Piiluules peegel tõi endaga kaasa palju pakkumisi. Mitte eriti, aga mõned siiski. Tähendab ment räägitakse, kinnitati Riia kinostuudios ühe rolli peale, aga aga sellist ametlikku Eesti ametlikku vastust ei ole, veel turundame kinos juhtub sedagi, et et jääbki tulemata, ma tean ühte meest, kes ootas. Kaks aastat Havanna sõitu kohvrit pakitud ja siis selgus, et film on valmis ja teda ei võetudki. No te teate, näitlejatöö spetsiifika on see, et noh, me ei räägi oma sõnadega, Me räägime autori sõnadega. Jah, aga seda, seda on väga raske sõnades väljendada. Öelge näiteks, kui te teatris olete, mis, mis teid erutab? Tähendab, mida te soovite need lavalt maha öeldaks? Millised probleemid teid erutavad, näiteks teie eas? Mina muidugi natuke vanem ja panime teised või 50 ümber. Eks ma pean ütlema ausalt, et ega ma pole oma eluga mitmes teatris käinud, aga eksa pole jah, tõesti oleks üle ookeani üldinimlikud. Probleemid. No siis minu edaspidiseks sooviks saaks, et ma tahaksin lavalt teile isiklikult midagi öelda. Ja kui ta siis ükskord teatrisse tulete, siis te saate ise aru, mis ma tahtsin öelda. No vabandage, kas te arvate, et tänapäeva noored on hukas? Ma käin ise ka sinna kategooriasse, tihtipeale ma leian, et ma olen nagu hukas. Tavaliselt eelduseks on niisugune enesekriitiline hoiak. Ja, ja siis kunagi kodusestav analüüsid oma päevast tegevust, siis leiad, et kurat, ma vist olen hukas. Ja paika no minu puhul vahest tingimata, aga kuidas teie arvate, kui vana te olete? Mina olen 21 ja mis te enda kohta arvata? Seda väga raske, siis ma nagu sellepärast te leiate kaatorite hukas. Et ei oleks hukesena rohtu Oi, jumal, kuidas ma tahaks teile niimoodi noh nadi hästi vastata, mitte midagi pähe ei tule. No tere õhtust. Lembit Ulfsak. Olete töötanud mitme erineva režissööri käe all, kellega neist alustaksite oma järgmise filmivõtteid. Minu kõige meeldivamad kokkupuuted režissööridega on olnud ikkagi diaatris majana, halva režissööri all, teatris ausalt öeldes töötanudki. Ma töötasin koos Panso Mikiveri ka, kes olid mu õpetajad. Ja nüüd ma töötan koos Kalju Komissaroviga, kes tundub olevat ka väga perspektiivikas ja julge näitlejaid armastav režissöör. Mul oli n kunagi üliõpilaspõlves mõningate koos töötada Hermaküla ja Tooming, aga kinos on meil võimalus olnud kokku puutuda väga hea režissööriga. Ja, ja ma arvan, et keegi andlikumat mehed ja kõige kõige huvitavamad mehed igas mõttes olid Moskvas filmirežissööride fenov. Eesti režissööridest filmirežissöörist. Kõige meeldivam koostöö oli mul Leida laiusega. Aga üldiselt mulle meeldiks veel kellegagi koostööd, kellega ma ei ole töötanud. Kelle filmid mulle meeldinud on? Näiteks, kas te võite võite mainida mõne niisuguse režissööri? Või need on palju? Mulle on väga meeldinud Michalkovkondsjolovski varasemad filmid siis võib-olla mu kõige armastatum režissöör, Nõukogude liidus on ta Tarkovski. Mulle meeldivad Kesk-Aasia režissöörid. Tänan, ja kui lubate, siis siis teine küsimus. Keda nõukogude ja välismaa näitlejatest seaksid oma eeskujuks inimese ja kunstnikuna ja miks? Nendest, keda ma tunnen. Ja õnneks olid nad ka enne ennem minu tutvumist, nendega olid nad mu lemmiknäitlejad, need on Mihhailov jäänud siia. Innukendis Moktonovskin aga eesti näitlejatest kolleegidest. Aarne Üksküla Jaan Tooming, Ita Ever, Ants Eskola.