Sa tead, simman lõhn on täna nelja erinevat moodi, neljast kohast. Ossi see niukseid, põnevamaid asju, mida keegi mulle kunagine nalja, sest kõigepealt, kui ma hommikul ärkasin, siis ma panin omale lõhnaõli peale, kui ma välja läksin, siis tööl üks mu töökaaslane piserdas mulle lõhnaõli peale, ma ei tea, kas ma siis haisisin kuidagi halvasti tema meelest. Ja siis, kui ma läksin töölt ära, siis vaata, kui sa mäletad, kui Anniki meil külaskis mõned saated tagasi, et siis ma korra nagu pärast saadet rääkisin tega lõhnaõlidest kirjutas postituse, kus on hästi palju lõhnaõlisid kirjas meestele esmaneist täna kahte proovisin ja need on nagu eri kohtadel. Ma lõhnan hästi huvitavalt, värvikirevat täna sa oled kõige huvitavam inimene siin toas praegu. Tere, minu nimi Niva Christoph, tere. Mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkultuur, ristid, mis on taaskord jälle taaskord uuesti raadio kahes stuudios, mitte väljas, meid enam ei lasta välja. Ahvastika lasevad. Ma arvan, et ununeb varsti see häbi, mida me raadio kahele tõime, pigem endale. No see ei unune nii kergelt. Raadio kahes on kümneid ja kümneid erinevaid saateid ja saatejuhte, et siin selles virvarris see ikka nagu tuleb peale uut materjali ja läheb tuju paremaks, aga see oma häbivad, see on see, millega peab elama nagu elu lõpuni ikkagi. Et veel kord, tänud kõigile, kes tulid kuulama meid, kuidas me üritasime pinnal püsida. Siis nagu live situatsioonis plaadipoes, biit, nii möödunud saate me siis tegime Tallinn Music Weeki raames otse publiku silme all. Ja just enne salvestama hakkamist ma tunnistasin selle iva, mina kuulasin selle osa veel hiljem üle ka ja tõesti kohati oli nagu jube. Aga oli ka toredaid hetki, nii et mida siit kaasa võtta, ongi see teda õieti? Ei, ma võtaksin siit ka, ma võtaksin kaasa selle, et teeme nii hästi, nagu oli tookord need need head kohad ja, ja need halvad hetked, need jätame üldse ära, et selle jätame. Mõeldes sellele eelmisele saatele, et sõna seosetu vaata et, et mis on selle vastand, seosliku? Ma lihtsalt hakkasin mõtlema Kareostatud seostatud mõttekat juttu. Räägime seostatud juttu. Kui, kui me viimane kord seostatud juttu rääkisime, siis me rääkisime koomiksites graafilistest romaanidest, eks ole, just see oli väga kihvt. Kas sa oled oma koomiksid nüüd edasi lugenud, kui kaugel sa saagaga oled näiteks saaga, ma lugesin praktiliselt ühe hingetõmbega läbi selle esimese osa. Ja jubedalt tahaks edasi lugeda, aga ma ei saa päris nii ka, et nüüd nagu kogu raha läheb kooniksetele, sest et saagal on päris mitu osa. Pean kannatama, ühesõnaga loen vahepeal Teedbuli sinna vahele teed pooli kogumik kogumik, mille ma sain, on ikka päris niisugune priske ja seal neid lugusid on ja see on mõnus. Mul üks tuttav küsis selle nime, kas sa mäletad ka, mis selle kogumiku nimi oli sele Teedpulima? Selle Teedbuli kogunege, seda peaks saama näha, kui minna meie kodukale popkultuurist, Homsest, seal on pilt sellest kaanest ja kui vaadata lähemalt, siis ongi see nimi kohe näha. Ja siinkohal üleskutse kõigile kuulajatele, kes seal sattunud meie kodukal millegipärast siis sealt saab kätega kõik meie varasemad osad kuni päris alguseni välja. Ja iga kord, kui me midagi huvitavat mainime oma saates, siis me paneme need lingid ja viited ikkagi iga osa alla ka sinnasamma kodulehele. Pokud punkt com. Jah, ja meile tegelikult kirjutas ka, kirjutas ka üks kuulaja Christian ostav, kes väga põhjalikult niimoodi väga pikalt ülevaatlikult kirjutas meile koomiksites ja tõi ka päris mitu siukest kihti nipi. Et näiteks, et kui, kui Marveli puhul ei tea kust alustada näiteks, et siis tasub naguniimoodi vaadata, kui mingi tegelane mõnda aega ei ole nagu ilmunud, mingi uus autor järsku võtab üle. Et siis see on niisugune hea koht, kus nagu sisse minna, sest tehakse kokkuvõtted varasematest seiklustest ja siis saab nagu minna, et ja noh, ütleme Disyy puhul siis ka, kuna nei triibud ja kõiki siukseid nagu uusi alustusi on hästi palju, et siis et see on nagu niisugune, natuke keerulisem, isegi kohati Et väga-väga hea ülevaate kirjutas, see oli jälle üks nendest ülimalt tänuväärsetest kirjadest mis teevad nii rõõmsaks iga kord, kui kuulaja meid, sellise kuidas öelda järelkoolitusega kostitab täitsa puhtast heast tahtest, mina näiteks ei teadnud, mis olemuslik vahe on Marveli ja DC koomiksite ühed superkangelased, kõik justkui on ju ühe üks omad Bäckmani, teine oma ämblikmeest, onju, et okei. Aga näiteks seda, et Spider-Man on tegelaskujuna liikunud edasi uuele persoonile, ehk siis, et noh, palju on need, kes teavad, need teavad, on ju varasemalt olnud alati piirpark. Et siis tänapäevas Biden on hoopis selline NAGU Mails Morales ja vaat seda ma küll ei tea, et, et niisugune lugu, et see on ka osa traditsioonist, et see superkangelase kuju saab liikuda edasi, nii-öelda see kostüüm, need et need kingad täidab keegi teine mingist hetkest alates mingi teine nii-öelda jutumärkides inimene ja et see on väga-väga huvitav, see on kuidagi nagu hoopis teine lähenemine jälle kogu sellele kogu sellele temaatikale või kogu sellele formaadile sajab kõik velg veel segasemaks. Et kui me eelmine kord jälgima, kuidas hüpata sisse sellesse lõpmatusse maailma, kus on neid tegelasi juba nii palju ja neid lugusid nii palju igal tegelasel on oma pika ajalugu mõnel ulatub see tõesti tagasi sinna 20. sajandi nagu algus, poolda juba ained, kust kohast Sa nagu alustama peaksid, et hakata üldse nagu, et üldse saada järjele. Aga ei, me saime palju julgustust ikkagi Kristjani kirjast ja, ja väga mõnus on selle pinnalt kuidagi edasi minna. Tundub, et natuke nagu ebaaus oleks, võib-olla jääte kuulajad ilma siis nagu sellest Ravelationis, mida see kiri meile pakkuda, aga kunakiri on pikk ja põhjalik, siis, siis ta ju ette lugema ei hakka, aga võib-olla saame saate märkmetes nagu lingina panna, et panna ta kuhugi, kui me peame uurima, kas kas on lubatud, kas selle kirja autor meil lubab seda panna, aga kui ta lubab, et siis võib-olla saame lugev ja vot see oleks kõige lahedam lahendus. Küsime üle oma healt kuulajalt Kristjanil, kas ta on nõus, et me selle kirja paneme ka oma kodukale avalikult üles ja siis igaüks, kes on mõelnud hüpata sisse koomiksimaailma, kuid pole seda söandanud veel teha, kuna see kõik on nii kirju ja kirev ja lõpmatu justkui et ei saa aru nagu, kust otsast peaks üldse alustama. Kristjani kiri on väga mõnus, siuke teejuht alustuseks punkt just. Ma tahtsin koomik kindlasti edasi minna kohe mänguasjade juurde, ma ei tea, see tundus kuidagi paslik. Ja vahepeal ma vaatasin, kui, kui ma olin siin mingi hetk natuke haige ei tahtnud aga kuskil käia, kuhugi minna, siis ma vaatasin Netflix, siis oli selline sari nagu Troy seda, et neid asju ehk siis mänguasjad, mis meid meid nagu lõid. Ja, ja see on mingisugune selline minu jaoks täitsa uus. Väidetavalt see nüüd eelmise aasta lõpust, aga ma ei olnud teda varem tähelepanud dokumentaalsari mis on tehtud sellise sellise inimese poolt nagu Brien, Volk, Vaiss, kes on teinud igasuguseid erinevaid. Ma saan aru, et on peamiselt igasuguste koomikud Teiega seotud ja neid promont kõvasti nagu Luisi gei ja tal olid mingid sihuksed. Siuksed peamiselt nagu stand-up, koomika seotud projektid, aga see on sihuke dokumentaalsari, see täna koosneb neljast osast. Igas osas võetakse üks selline ikooniline mänguasjade bränd ja räägitakse selle ajaloost, kuidas tekkis, miks ta tekkis ja praegu on seal jah, need neli osanud Star Wars ehk siis kõik need igasugused pisikesed kujukesed, igasugused lennuk või need nii-öelda kosmoselaevad, mis kõik seal universumis on. Hiimann, mis on Eesti, võib-olla inimestele niisugune küllaltki tundmatu tegelane, et kui ei ole siis Ameerika neid sarju vaadanud, seal vahel on kuulda Hiimann Masters of the Universe, eks ole, selline hästi suur lihaseline tugev mees. Muuseas, peaksid, kui sa peaksid tõlkima Hiimann nime, eestikeelne, kuidas seda teeksid mehemees või tema mees, tema mees, tema mees on natuke eksitav, sest natuke ka, et mees, kes kuulub talle. Aga siiani on nagu see, et noh, et nagu meessoost mees. Jah, Messost mees, hästi hea superkangelase nimi, kõva mees, miks mitte siis on meil barbi, on terve üks osa sellest, kuidas barbi noh, nii-öelda, kuidas selle idee peale üldse tuldi. See on väga huvitav, tulenes kuskilt mingist euroop riigi, ma ei mäleta, kas see oli? Ma ei, ma tõesti ei mäleta seda seda nime ja kuigi Eeva üritud stuudionurgast mulle suuga midagi selgitada, siis ma ei saanud aru. Aga emal on suur niisugune raamat käes, sinna saaks markeriga kirjutada üle kahe leheküljed. Ei no maksame kinni ERR-i palkadega, aga siin pole midagi sellest väga pikalt ja laialt rääkisime live'is, aga ühesõnaga, kui hästi me elame, see oli, see oli, tulenes ühest nukust, mis oli alguses selline nii-öelda mitte et Mytelda prostid tuttnukk, aga siis selline nii-öelda nukk, mis, mis promos selliseid nagu kahtlasi tegusid. Saksamaalt pärit, no ma nägin, see on hästi raske riik, mida meelde, et üldiselt jah, no niisugune väike Euroopa riik ja väga marginaalne see mõte nagu tuli sealt, et üldse teha sihuke moenukk ja siis siis ta nagu tehti Ameerikas siukseks oluliselt nagu lastesõbralikumaks ja toredamaks ja nii edasi. Ja viimane osalisi jov, mis jällegi meile võib-olla on vähem tuntud, aga Ameerikas selline sihuke põhi, sõja, sõjamehe nii-öelda etalon on seal mänguasi. Jou, seda ma ka ei oska eesti keelde tõlkida, sõdur, sõdur, Johannes, või jääme selle juurde, et mulle väga meeldib ja tulemas on veel tegelikult väidetavalt üldse sari sai nüüd siis ka nagu järgmise hooaja, et peaks veel tulema lego transformeerus, hello tee, mida ma tahaks väga näha, see tundub Star Trek seda vaataks mu tütargi, ma arvan, või võime koos vaadata. Aga aga seal ongi nagu see, see naljakas asi, kui ma seda vaatasin, et noh, okei, barbi barbi on nagu meile teada, tegelikult just Arvo s on meile teada pigem nagu läbi nende filmida, eks ole, et meile ka nagu Star Warsi mänguasjad ei ole nagu väga suur teema, kindlasti ei olnud suur teema lapsepõlves, et Barbid olid, aga meie mänguasjad olid ju nii hoopis teised ja kuidagi oluliselt vähem selle Ameerika nagu popkultuuriga seotud, et noh, tõesti nii Starvuaalseks ole, oli selle suure filmi Franžiisiga seotud Hiiman kuigi sündis alguses, eks ole, mänguasjadest ka lõpuks oli, eks ole, telesaade sellest tehti filmid chia kiusama moodi, eks ole, jällegi eriti lastele multikasaade. Et kõik need asjad on nagu olnud nagu nii suuresti läbi imbunud sellest popkultuurist esimene kord, kui mina mäletan seda nagu mänguasjad ja telesaated olid seotud, hakkas olema need, ma ei mäleta, kas TV3-st vist nagu siuksed, igahommikused, multikad, kus olid näiteks Digimonid ja siis olid hiljem tulid mingid spinnerida, neid spinne reid sai osta. Ja, ja sellised mingid nagu olidki kuidagi mänguasjadele suunatud nagu multikad. Ja seda nagu ma ei mäleta, et oleks nagu mina lapsepõlves kunagi nagu väga täheldanud, et minu mänguasjad on nagu osa sellest popkultuurist. Kas enne Digimane ei olnud juba mootorrattur hiired? Tõsi see mul ei tulnudki meelde ja mootorrattur hiiri sai kuidagi tellida kuidagi hästi kummalisel viisil. Sest neid päris niimoodi poelettidel mu mälu võib petta mind, aga, aga mul on selline tunne, et neid nagu harile nagu mingi tavamänguasjapoelettidel neid nagu vist ei olnudki. Ja tuli minna ühe ettevõtte kontorisse, mis asus kuskil vanalinnas Harju tänaval, see kõlab nagu sina sõid oma mänguasjad kuidagi eriti läbi, mingi tagauks sai. See oli konkreetselt läbi tagaukselinki leida, et kuidagi klassivendadega läksime, ranits seljas, pärast tunde vanalinna koputasin uksele, see oli mingi harilik sihuke. Ta oli tuba minu meelest see oli isegi seesama ruum, kus asub nagu Tallinn film. Parool oli Limburger. Öelda parool ja siis lasti sisse ja siis keegi onu või tädi, sel tõusis oma kontorilaua tagant püsti. Jäi selline mulje, et me segasime teda endale või mingisugune muu asi käsil, ma ei tea, võib-olla raamatupidamine nagu vajas tähelepanu. Siis tulid need Naklad sinna kohale ja siis ta läks nagu ühe sihukese kontorikapi juurde, sihuke madal kapp, onju, ja tegi selle lahti ja siis võttis sealt välja neid mootorrattur, hiirte kar, et see oli väga kummaline ja need maksid nii palju, et meil raha ei olnud, et neid osta. Palusime, et meile tehtaks demo nagu seal kohapeal, sest et seal oli noh, mootorrattur hiirtel on noh, mootorrattad. Ja need mootorrattad olid sellised, et nende, need rattad olid nagu üleskeeratud siuksed nagu tulukesed sees, et kui sa tõmbasid mingisuguse siukse plasti sihukse rihma rihma nagu tõmbasid läbi sellest motikas, siis hakkas ratas jube kiirelt pöörleva ja, ja siis hakkasin, jäädi särama ka. Ja ühesõnaga, et see oli see minu jaoks, see vist oli kõige esimene kord, kui sai mingit multikategelast minna ostma ja tekkis see seos Digiman olin natuke hiljem ja oli küll, et selles suhtes mul tuleb meelde, et nagu ikkagi algkooli ajal, kui mina algkoolis olin, siis mootorrattur hiired olid nagu väga suur teema, minul endal ei olnud neid nii et mina nagu kuskil tagaustele käinud, kuigi ma tean, et kuskilt poodidest neid ikka sai. Mul oli tuttavaid projega klassikaaslasi, ma ei tea, miks ma neid eristan, niimoodi oli inimesi minu ümber, kellel oli neid neid mänguasju vahel võeti koolikaaslane tulid kuidagi nii ägedad mänguasjad võrreldes mängust, mida ma varem nagu olin näinud, sest need olid siuksed. Suhteliselt suured kujud, need, need mootorrattur hiired ise, nad olid siuksed, suured muskilised hiired, neil käisid nad jalad ja värgid liigutada. Nad nägid nagu kuidagi väga sihuksed, muljetavaldavad välja minu vähemalt nende mänguasjade kõrval, mida ma endal tol ajal mäletan, aga eks ikka tahad ju sõda, mis, mis teisel õnneks. Nüüd on võtmeküsimus. Ja see on kõige olulisem küsimus, mida ma täna sinult küsin. Kes oli sinu lemmikmootorrattur, hiir satud. Ja sinul, respekt, respekt, sest et ka Mulleli troll? No aga ma ei saa sellepärast et me oleme teisi valib. Ma ütlen sulle, need on inimesed, kellega me ei taha tegelikult suhelda. Ütlen kohe ära ja kui sinu lemmikmootorrattur hiir oli Limburger, siis ma ei oska sind aidata. See on teine dimensioon, on abist nii kaugel, kui olla saab liiga kaugele. Kas sinul oli? Kas, kas lõpuks, ütleme ma saan aru, et kui sa käisid seal tagaukse kaudu, et sul ei olnud ei olnud neid finantsvahendeid, et neid mootorrattur hiiri ostage, kas sul oli kunagi mootorrattur hiirte mänguasju hiljem? Ei, ei olnud. Ka minul mitte. Kui, kui me käime tööl, võib-olla nüüd on aeg hakata mõtte, teemegi iibe lahti, vaata mis me sealt leiame. Kardan, et need on ülikallid võrreldes sellega, mis, mis mis nad tol ajal hakkasid isegi, isegi siis, kui arvestada selle nii-öelda tagauksemeetodi kaudu. Ma ei tea, miks sa, tagauksemeetod kõlab kuidagi väga halvasti. Ma ei tea, aga see kõlab ka hästi. Ma arvan, et see, see on meie tänase episoodi pealkiri, tagauksemeetod, see kõlab tõesti nagu pealkiri. Nii ma olen nüüd IPS paiku mais from moes ja mina juba leidsin üles 12 tollised Mondo vinni trotüüli, Mondo talimoto öelda. Odo Mondo siis Mondo mõnda on üks heategevuslik organisatsioon, eks MTÜ, kes tegeleb inimeste aitamisega, need on igatahes väga moodne, oli ka hea teda 93.-st 94.-st aastast bränd New Inbox on 281 naela. Aga vaatame, ma arvan, et see ongi see, mida sealt vanalinnast sai osta sealt kontorist. Pintsakuga tädi tõusis aga Sintsaka päris siukses kehvemas seisus mingi mõne naelaga, nii et pole hullu. Saab ikka siin on neid multikaid värkiga rabanud on juba sellepärast, et see nii-öelda IPS trausimine telefonis on ilmselt väga igav kuulata, aga see on nagu selline interaktiivne raadiosaadet. Ma kujutan ette, et päris paljud teist, kellel on võimalus, võtsid etega enda liib ei praegu ja otsisid mootorrattur hiirte mänguasju ainult sel juhul, kui ta seda. Kuid auto seletust, kuid autos olete siis, kui te sõidate, siis sõitke, ärge ärge otsige iibest häid diile. Mängu. Ivame praegu leidsin First Edition ehk siis nagu kõige-kõige esimese seeria moodo vinni ja trolli, et lihtsalt need tegelaskujud on ju eraldi karpides avamata aastatest 93 94. Ja kuula nüüd. Ei ole ei kodulooma ega sigarettide Hodööre küljes koduloomade käpp plokiga kirjutatud siia juurde. Kujutad ette ja arva ära, palju maksab, ma pakun ikka sinna 300 naela kätte, sa eksid, 400 dollarit. Aga postikulu ei lisandu, vähemalt kui sa USA-s oled. Aa kuule nii. Kas me oleme leidnud uue sihi elus või uue eesmärgid, mille poole töötada ja ma lähen koju, müün teleka maha, mis veel maha müüma, et ostes telekast ei saa, 400 mis sa seda switchi enam müüki järjest müün asju ja senikaua kuni kõik ok, mootorrattur, hiired on koos ja ja oi kui mõnusad nõks, kui on nii palju kergem, saad aru, ma tulin siia või pea täiesti pulki täis, mõtlesin, mida ma oma eluga edasi teen. Kui kui mootorrattur, hiired uuesti telekas tuleks, tuleks mingi riibuutu, tuleks mingi film nagu kolm te action film, siis peaks ikka vaatama vist minema. Ma muidugi peaks, mul on nagu, kuidas see asi üldse nagu sai niimoodi soiku vajuda, see oli väga hea multikaseeria. See oli väga hea, oli küll, seal oli see hevi metal-muusika, mida minusugune noor metal'i armastaja väga hindas ja kui mõelda niipidi ka, et vaata juba teismelised mutantninjakilpkonnad olid nagu üpris nagu sihuke päris nagu kaugele tekitatud seosvat sadamaid tabanud, kelle pea oli hea ja, ja mul oli kaks mutantninjakilpkonna, muide mul ei ole ühtegi. Mulle hakkab tunduma, et minu lapsepõlve mänguasjade osas oli väga vaene ja ja mida pikemalt sa saade kestab, seda sügavamale seda vaesemaks läheb. Aga kas sina ei ole mõelnud nagu, kas sulle pole kunagi tundunud kummaline see, et eks me seda ju ikka nägime juba lapsena mingitest sarjades, et aeg-ajalt kuskil mingi karakter kogus neid? Neid, kuidas neid nimetada, äkki siin ikkagi, mis on normaalne lasteaia eesti keeles? Tegelaskuju no ütleme lihtsalt nagu tegelaskujude kujusid ja tegelaskuju kuju, tegelaskuju kuju, meessoost mehest näiteks oli tal riiuli peal ei ole nukk, tan ta nagu kuju, mida, millega saab asju teha. Ei tagauksemeetodil näiteks miks mitte. Et kas kas ei pannud imestama, kui nad hoidsid neid alati karpides ja läksid, sattusid hüsteeriasse, kui keegi näiteks nagu puudutas seda karpi või üritas lahti teha, et, et see, see, selline kollektsioneerimine on ju täiesti nagu päris asi siiamaani ja, ja, ja nii ta ju on, inimesed koguvad igasuguseid asju, et miks peaks? Ma ei tea, erinevate plekkpurkide kogumine olema kummalisem kui erinevate nende tegelaskuju kujude kogumine. Aga kas ei tundu kuidagi nagu talumatu? Põigelda vastu sellele kiusatusele ikkagi võtta see tegelaskuju kuju seal karbist välja ja lihtsalt nagu toimetada temaga, et hoida mingisugust sellist ilusat asja, näiteks neid mootorrattur hiiri aastast 93 siiamaani karbis niimoodi, et ühtegi Ootööri ei ole küljes, ei koduloomadega sigarettide, et see tundub kuidagi nagu, et kas ei ole nagu raiskamine, et sellised hoiad seal sarkofaagi seda täiuslikku asja, aga tegelikult on ju mõeldud puudutamiseks. Jah, mulle tundub küll, sellepärast et ma tean, et minul ei ole seda, seda nii-öelda tahtejõudu, et seda tegelikult teha. Ma, ma tunnen, et mina tahaks ikkagi, ma tahaks nendega mängida, kuni ma nendest ära tüdinen. Ilmselt väga ruttu ja, aga, aga noh, ütleme ma, ma ennast ei näe nagu sellise kollektsionäärina, aga ma saan sellest väga aru. Ma sain sellest, noh, ütleme vähemalt nii vara, kui ma mäletan, kui oli näiteks mõnes sarjas või kuskil filmis selline tegelema, sain nagu pihta, milles väärtus seisneb, et see väärtus seisnebki selles teadmatuses ja ja loomulikult täna nagu teda nähakse kollektsionääride poolt ka justkui sellise investeeringuna, et need asjad, nende asjade väärtus tõuseb ainult siis, kui ta on karbis ja, ja mida ma olen õppinud, vaadates läbi peaaegu kõik osad sarja foon Stars kus siis või, või kuidas see on siis need eesti keeles nendele ka mingisugune nimi kus nad siis viiva pandimaja hunnid või midagi sihukest, et inimesed tahavad pandimajja asja ja et kui mingi asi on loodud olema kollektsionääridele, siis ta ei saa mitte kunagi kollektsionääri esemeks, et ühesõnaga neid mänguasjade puhul ongi see, et sa lihtsalt selle sulle meeldivad need asjad. Sa hakkad neid koguma ja on tõenäoline, et mingi asi nendest võib-olla mingi hetk nagu muutub selliseks väga väärtuslikuks. Aga, aga see on nagu see nagu lihtsalt see, et need on lihtsalt asjad neid luuaksegi, selleks et nendega mängitakse. Aga sinul, sinul on see kiiks, sina tahad teda lihtsalt nagu ilusa esemele hoida ja see on see, mida tegelikult kollektsionäärid hindavad, see investeering nende jaoks. Ma eeldan? Mulle tundub, et ikkagi selline kollektsioneerimine on Eestis väga. Ma ei oska seda ikkagi seda tegelaskuju kuju, kultuuri tegelaskuju kuju, kultuuri on Eestis nagu see, see nagu ei ole teemalelude Narcleylollektsioone, on vast Arvi kollektsioone kellelgi nagu terve seinatäis, nagu sihuke riiul, mis katab terve seina ja see riiul on täis avamata barbi kar ka näiteks niimoodi kujutavad ette, et on Eestis kuskil või ma kujutan ette, kas nüüd nii suurelt, aga kuskil midagi, võib-olla. Kui, kui sul on kodus servest seina kattev barbi kollektsioon ja Barbid on karbi sees, mitte kunagi pole avatud ja pole ühtegi kodulooma ega sigaretti jootööri küljes. Palun võta meiega ühendust, teeme sinuga kolm saadet järjest. Jah, aga ilmselt on tark meid mitte lasta nende selle kollektsiooni läheb hea, sest et sul on neli lõhna küljes ja kui sina ja sina häirid on nagu Lotöörid lihtsalt, see on kohutav. See ongi nagu ökokatastroof põhimõtteliselt nendel pirnidel siis ökonoomne. Seal väärtus langeb, patotüürid on küljes. Selles mõttes vahepeal tahaks natuke istuda, nautides mõnusat muusikat, mida paljud meie kuulajad, nagu selgus, meie live ürituselt tegelikult kuulata ei taha. Tervitused Jakob Rosinale, kes kuulab seda saadet praegu 1,70 viiese kiirendusega. Siit tuleb üks pala, mida on väga mõnus vahele jätta, aga inimestele, kes siiski raadios muusikat hea meelega kuulavad nagu näiteks abikaasa Eeva, kes toetas meid kalaivil, ütles, et talle meie muusika meeldib. Evase pala ongi pühendatud sulle, ma lihtsalt ütlen. Esitamisele tuleb selline ansambel nagu Taev kirjutatakse niimoodi p i v lilli müüv. Ja veidral kombel vaata, on albumeid ja bända, mida kuulad hooti niimoodi, et lähed sisse ja siis jälle unustad ära ja ja seal mingeid albumeid ja bänd, kes kuidagi lihtsalt jäävad, jäävad nagu külge ja, ja sa lihtsalt nagu see muusika saab osaks sinu hingamisest. Põhimõtteliselt detail veidral kombel on seda oma vaiksel moel nagu saavutanud, nagu saavutanud selle positsiooni. Millegipärast nagu mul on sihuke tunne, et ainult daily kuulan. Ja siit tulebki avapala nende teiselt albumilt pealkirjaga Out of mainud. See oli ansambel Taev palaga out of mainud ja kuidagi see nii on jah, et alati, kui kevad on tulemas, siis Taiv hakkab mu peas mängima nii mälus kui ka kõrvaklappides. Ma ei olegi varem selle bändiga kokku puutunud, aga tundus selline mõnus selline selleni, mida võiks tõesti nagu siuksel sumedal kevadõhtul kuulata näiteks Taiwan. Hästi veider bänd, sellepärast et nende muusikas on hästi kummaliselt orgaaniliselt siukses, orgaanilises koosluses või, või sihukses sümbioosis. Selline väga suur lihtsus nagu helipildis, helikeeles ja siuke ja siuke õhulisuse kergus. Ja samas mingisugune siuke nagu totaalne süngus. Ja niisugune kombinatsioon on täielik nõrkus minu puhul, et jah, võib-olla kui võrrelda näiteks Tiirantriga, nemad on sellised, kes, kes ka on kuidagi nagu ühendanud need kaks poolust, aga, aga ma ütleks, et juhend Taijevi kõrval isegi tundub nagu helgem Taiwan natuke rohkem sihuke ütleks isegi millegipärast mõtlen Nirvana peale, kui ma mõtlen daily peale, et seal on mingisugune, ma tunnen, et seal on mingisugune vaimne, sihuke sugulus ja mingi sihuke melanhoolia ja ma usun, et ma ei ole nagu esimene inimene maailmas, kes on kuidagi loonud oma peas ka selle seosed. Taivi frantmann on ikkagi omal moel nagu sarnane Köödku tehniga välimuselt. Et ka sihuke blond, sorakil juustega, sihuke kõhn, kleenuke, veidi sihuke kiitsakas kummaline tüüp, samas niisugune väga nägus ikkagi ja kannab sihukseid väga lofakaid, võiks öelda krungelikke riideid, aga siuksed nagu tänapäeva võtmes rohkem seda flanelion, võib-olla vähem. Ja siis tal on nagu sihuke kõrval Frenud pruut, kes mingil määral ikkagi meil tõesti meenutab, kui sa talle peale vaadates nad ongi nagu mingisugune noor tervele, nagu, nagu versioon kaks punkt null nagu Götist kord neist kuidagi ja samamoodi. Tegu on muusikuga, pruudi pruudi puhul, tema nime ma pean guugeldama, kuigi ma aeg-ajalt kuulan teda. Aga ühesõnaga, mingisugune veider seos, mingisugune veider seos ja ma ei, ma ei saa olla ainus inimene, kes on selle seose kuidagi oma peas loonud. Aga see selleks, vaid väike mingisugune viga, meetriksised tuli, tuli uuesti uus kordka pääl ja ma loodan, et neil see lugu nagu lõpeb õnnelikuma. Aga Sky Ferreira on see neiu väga tuntud muusik ja tegelikult vist isegi tuntum kui Taiv. Ma mõtlesin nende mänguasjade osas selle peale, et mis, mis mängusse sina üldse oma lapsepõlvest mäletad, võib-olla nagu kõige varasemast lapsepõlvest enne mootorrattur hiiri enne ninjakilpkonni, millega sa mängisid. Kõige esimene Need on mälestus üldse elus on seotud ühe mänguasjaga. Ma mäletan, kuidas ma olin hällis ja palavik väga esimene meeles ja, ja kuidagi me oleme hiljem üritanud emaga kuidagi aru saada, et kui vanaema, siis võisin olla ja, ja kuidagi viimatisel vestlusel sel teemal selgus, et ma ikkagi pidin tõesti olema nagu väga väike tõesti, nagu reaalselt hällilaps, kuigi ma ei tea, kas see on nagu võimalik, aga samas inimese aju puhul on paljud asjad võimalikud, mida nagu ei arvaks, et et võiks olla harilikult, aga et oli selline arutelu seal hälli juures, et mul oli üks mänguasi, mille kohta ma ütlesin, kogu aeg jänku siis vanaema ja ema olid seal hälli kõrval, ütles, et ei ole Pärdiks pärdik. Ütle pärdikuid, lahvaid, jänku, jänku. Et änku või ma ei tea, kuidas ma seda. Ja see on huvitav, et mul on isegi see. Olen Mul on see dialoogi hetk, nagu meeles, et ma võiksin isegi öelda, et mäletan seda, nagu see oleks olnud eilne päev on ju. Kuidagi mäletan seda oma kehaasendit seal, kuidas ma olin seal selleni, kuidas mu peas nagu ketras sama vestluse ma üritasin nagu selgeks teha, et Eisen, jänku et see nii veidi aru, aga ühesõnaga, et see oli nagu kõige esimene lelu mida mäletan ja üleüldse ilmselt kõige varasem mälestus üldse mu elus. Aga sealt edasi, kui mõelda, et millised mänguasjad ma olen nagu tähtsad olid lõpuks või mida ma fännasin hullult. Et need olidki tegelikult siuksed, nagu need ninjakilpkonna tegelaskuju kujud. Ja need olid ka, jood näiteks, on ju ka olla. Ja tegelikult ma olen üllatunud, et see dokumentaalsari, millest vestlus meil algas, et seal ei ole puudutatud näiteks legosid, lego tulevad, tulevad okei, super, sest et. Ma ei tea varraku valida nagu üks mänguasja bränd üldse mis on nagu üldse nagu, nagu, nagu täielikult mõjutanud nagu väga-väga oluline olnud. Nii et kui sa selle eraldaksid ära kuidagi ajaloos, siis kogu see doomino langeks nagu hoopis teised legod ikkagi. Mu klassivend käis isegi legomaailmameistrivõistlustel, see on tasa ja Saiminarvest kas neljanda või kolmanda koha, kas seal hinnati siukest nagu loomingulist lähenemist lihtsalt et kui keerulisem, huvitav struktuuris ja suutsid legosid teha või mida seal hinnata? Ju vist ma ei tea, see oli nii ammu, ma ei tea. Ma arvan, et need võistlused toimuvad siiamaani. Aga jaa, legod, siiamaani, kui ma näen, poelettidel legosid mul isegi kohati nagu on veidi valus, nagu näha mingisuguste toidupoodide lettidel legosid lihtsalt niimoodi mööda minema, tundub, et nad on nagu, et peab mööda minema, aga teiseks on nagu see ka, et kas tõesti tänapäeval legod on nagu Te saadavad kõigile öelda tollal olid ikkagi legomessil näiteks kus ma käisin legopoes ja klassivendadega, käisime LEGO poes vahel näiteks vanalinnas oli üks legopood. Olde Hansa lähistel seal Tallinnas üles kasvamine vanalinnas mänguasjade järel käimine tundub mingi osalevat minu elus, mida, mida ei olnud, et see, see tundub ma millestki ilma, et ma ei saanud mööda vanalinna tagauksi käia, lego mängu otsinud lähebki praegu nii, et aina vaesemaks see lapsepõlv. Tagasivaates, see Keila Keila lapsepõlv, see on miski, mida ei sooviks isegi oma vaenlasele mitte. Ütleksid sina selle saate lõpus, mina, mina niimoodi nagu ma ei ütleks niimoodi iial, aga lihtsalt su elu. Kas lapsepõlv aga? Sina ikka peaaegu nagu mu elukaaslane, kohtumeni tihti, mul on kaks elukaaslast keeles põhimõtteliselt jah. Et selles mõttes nagu elukaaslaste leidmiseks ideaalne paik Keila lapsepõlve jaoks. Tallinnas on nagu paremaid tagauksi jah, et need tagauksed ikkagi on Tallinnas, need põhitagauksed on Tallinnas. Aga jääd legopoest vanalinnast. Me käisime võtmas legoajakirju, sest need tulid nagu välja niimoodi, ma ei mäleta, kas iga kuu või iga või, või kui aastaaeg muutus välisaastanumber mainele. Ühesõnaga nad olid nagu perioodid, uued tooted ja, ja siis seal lappasin nagu korralikud ajakirjad ikka, et seal nagu oli pilte väga palju ja said lapata, vaadata, mis on tulemas, mis on uued tegelaskujud, uued lood ja, ja siis sai käia seal vesistamas agarad legod ise jällegi olid nagu väga kallid, et neid ei saanud niimoodi nagu lambist osta. Nii nagu praegu, et see ongi hästi kummaline. Mul tuleb praegu küllaltki kallid, nad on küllaltki kallid, aga ikkagi see ei ole nagunii kohutavalt kallis, kui tollal nagu tundus või vähemalt nagu siis ma kasvasin üles kogu aeg selle sõnumiga, et meil ei ole raha, et osta, legosid. Nüüd ma lähen poodi, siis ma näen, näed. Suur pakk pelmeene, saad mingisuguse väike lego, no ikkagi sa saad midagi nagu kätte, et lego nagu start, Ta oli olemas ja esimesed klotsid ja saad kätte, need minu lapsepõlves oli ka tegelikult ma peaks ütlema, lego oli niisugune keskne faktor. Ma ei, ma täpselt isegi palju rohkem selle ümber ei mäleta. Ma mäletan, et mul oli üks mingisugune Fiati noh, mingisugune metallmetallist nagu selle nii-öelda korpusega, metallist kerega auto ja üks Lamborghini Diablo ja need, need kaks autot mul olid nagu siuksed, sihuksed, põhiasjad, ma mäletan väga palju mängisin nendega tol hetkel, ma kujutasin ette, et kui ma täiskasvanuks saanud, siis ma hakkan automüügi diileriks. Meeleli suguvõsas üks, üks mees, kes, kes töötas auto auto nagu diileris või mingis Beso Eestis kus iganes. Ja siis ma kujutasin ette, et see nagu äge töö, sest saab autodega töötada. Et see on võib-olla niisugune tipphetk mu elus, kus on olnud minu Fassinatsioon autodega oli siis, kui ma umbes nii väike olin. Mulle meeldivad segased täid sõna Fastsinatsioon. See on väga hea sõna. Aga seda kasvatatakse nii harva, et ma ei ole kindel, kas on isegi kuskil nagu essis sees. Aga ma saan aru, mida sa mõtled sellega ja kui see debastsinatsioon ma kohe mõtlen, tassinud tassination, sviit Ta on niisugune lugu ja see on ilus sõna, mis, tahtsin öelda, et aitäh, et kasutasid seda sõna. Mul on hea meel, et sa selle rõõmu tavaliselt minu keelekasutus pigem toob inimestele kurbust ja mulle mitte iial, mitte iial mitte iial. Alati hindan kõike seda, mis räägi ustele. Ja legod oli nagu selline tõsine põhivärk, sest noh, need olid nii ideaalne mängu, siis sa said selle esialgse paki kätte, sa korra ehitasid valmis selle nii-öelda kas see on natuke nagu, ma ehitan valmis selle, mis juhend käsib siis seal see oli ka nagu see see mänguasjapakki sõitmine, et sa vaatasid seda ja seda nii-öelda juhend järgi tehtud asju, mõtlesin, et kui kaua ma seda suudan nüüd hoida, nii. Kui kaua läheb aega, et see asi, mida see juhend käsib mul teha, on alles ja millal ma ta lõpuks ära lammutan ja panen ta kõigi teistele kuidagi kokku. Sest noh, tegelikult oli see äge asi see, kus seal oli kodus mingi ämber või pots neid, neid lego jussi, bot, pots. Või kuidas öelda potsu. Otsakest Miia onu ütleb Anu. Ja, ja sealt see siis võtsid ja panid kokku neid Legaci, nii nagu parasjagu tuju tuli igast kosmoselaevad ja tõesti, sa võisid neid visata, Ta üksteise vastu, sest noh, vennaga tuli kakelda, sa võisid nüüd visata põranda vastu ja ja igale poole ja need nagu asjad läksidki katki, 70 uuesti üles tuli nagu ideaalne mänguasi. Ta oli tõesti selles mõttes geniaalne mänguasi, et kui me rääkisime, et mingisugused, et ühesõnaga et meile meeldis võtta asjad karpidest välja ja mängida, kuni me ära tüdines. Kui neil Tammendasid, siis lego puhul tõesti võib-olla ostsid selle legokomplekti mingisuguse ühe asjana, et sellest tuli kokku mingi veoauto või, või mingi kosmoselaeva mingi piraadilaev. Aga mida rohkem seal legosid oli, seda rohkem sul oli nagu see see võimaluste lõpmatus nagu aina aina nagu avardus. Et mida kõike veel saab sellest kõigest teha. Ja see oli ikka nii lummav, kui sai minna kellelegi külla ja näha, mis tema oli oma legodest ehitanud. Ja ma natukene nagu isegi kurvastan praegu, et ma ei saa enam minna sellistesse nagu mikromaailmadesse kogu ihu ja hingega kuidagi sisse. Et nii nagu lapsenali, et sa läksid sõbrale külla, tal oli mingisugune te olete isegi praegu ühe klassivenna, kuidas tal oli toas nagu piraatide sihuke küla ehitatud üles ja ongi nii, et lihtsalt lähed põrandale kõhuli ja hakkad seal vaatama, mis seal kõik on ja see kuidagi sa nagu oledki seal sees või kuidagi, et see ongi natuke nagu sa nagu lähedki sinna. See kuidagi nagu sukeldud sellesse maailma ja sellesse atmosfäär ja kuidagi need tegelased ja see kõik on nii põnev, see on natuke nagu arvutimäng, isegi et võib-olla praegu nagu ainult arvutimängud või video lähed uude maailma. Aga et seal nagu, et seda, et kui ma nüüd tänapäeval nagu näen näiteks mõni aasta tagasi üks mu sõber kinkis mulle lihtsalt kuidagi tahtsin oma tuju tõsta, kinkis mulle sellise pisikese lego mootorpaat. Ja. Ma pean tunnistama, et sa isegi nagu lihtsalt jäi mul ja see tundus nagu lahe. Nii kihvt nagu nagu vanasti. Ja siis sellest eemal mänguasjaga, kuni lõpuks mu tütar kasvas piisavalt suureks, et, et ise kõndida ja, või noh, roomata nagu haarata asju. Ja siis ta nagu liikus selle kapi juurde nagu ja siis tema vist tegi selle paki lõpuks lahti ja kuidagi sai natuke nendega nagu mängida, aga mul ei olnud nagu seda hetke. Aa, ma ootan, et tuleks õhtu ja kõik läheksid magama, siis ma saan labadega krõbistada, panna selle paadi ise kokku, et seda lummust enam ei ole. Ja see on kurb, et, et enam ei saa nagu minna, ma ei saaks kuidagi tahtejõuga minna nagu enamus on sinna nagu legomaailma sisse küll, aga kindlasti nagu ajaviitena saleks endiselt kuidagi kihvt asi, mida teha. Noh, jah, vahel kui kuskil on, aga mul on lihtsalt vaba aeg ja midagi muutunud ja kas sinu tütar mängib legodega või veel liiga noor? Ta ehitab küll klotsidest, asjad on kolmene ja ta tal ei ole legosid, tal on hästi siuksed primitiivseks keila stiilis, pigem siuksed, puuklotsid lihtsalt, millel ei ole isegi, millel ei ole ehitada, kui ühenduskohti, lihtsalt nagu erineva kujuga Plupu klatsid, saad nagu. Ja siis me teeme siukseid nagu, nagu Jenga torne natuke nagu päris väikestele vist dupla klotsid. Need on nagu lego klotsidega suured. Ja ma ütlen, et siin on nagu mingi pruuti. Mulle endale, et kui minu sõprade lapsed saavad piisavalt suureks, et siis võiks kodus olla mingisugune pots, lego anum, lego, et, et siis on iga kord, kui külla tuleb, et sul võib-olla rohkem mänguasju tegelikult ju vaja, kui lihtsalt natuke lego, et siis siis on nagu, siis saab nagu istuda, nende lastega maha ehitada. LEGO jälle ma ei tea, jällegi nagu sa just kirjeldasid, ma kujutan ette, et minu nii-öelda selline vaimustus nende legod osas ei saa olema kunagi nii tugev kui siis, kui ma olin väike, aga eks eluga nii ongi. Ja nii me ei vaimusta enam asjadest nii tugevalt. Ja see väga kurb. Et kõik see kõik see hea positiivne siuke hoog, mis kuidagi tuli, saate alguses räägi veel lapsepõlvest kurat ja pole mõtet, ei ole mõtet, vaata tegelikult vot see on see, et sihuke minevikus sankimine, see teeb inimese õnnetuks ikkagi kogu see jutt, et kes ei tunne ajalugu, elab tulevikuta. Täielik möga. Ajalugu teeb õnnetuks inimesi, mõtte, kui jubedaid asju on ajaloos juhtunud. Ainult nagu süvenenud sellesse, mis on ajaloos kõik olnud, on ju varad ikkagi kõige parem oleks, kui lihtsalt nagu tuppa astuksid, mehed mustas, onju, välgutaksid oma seda pastakat või mis iganes jublakas neile käes on ju lihtsalt alustada puhtalt närvi, Laizar. Närvilainer. See oleks kõige parem oleks kõige parem. Et unustada lapsepõlv, see on meie üleskutsele. Palun ära unusta, unusta oma lapsepõlv. Sa oled õnnelik inimene on selles suhtes nagu mul oli täitsa tore lapsepõlve omamoodi tegelikult mul oli, oli väga-väga tore mängida oma vennaga või kakeldama vennaga ja ja mul olid väga toredad vanemad, kes ostsid mulle mänguasja hoolimata sellest, et nad olid Keila, mänguliselt mitte mitte vanalinna tagatubade mänguasjad. Ja tegelikult rohkem kui mänguasjadega mängimine meeldis, mulle meeldis mulle lihtsalt mingeid asju lõhkuda. Mõned nagu mul oli näiteks mingi vana vana raadio, mille, mille ma kruvisin lahti ja tegelikult neid asju kodus, millega kruvisin lahti juppideks, oli väga palju. Mis oli väga tore. Nii et ei olnud ju pritsiga millegipärast ikka sihuke väike melanhoolne tunne on õhus kuidagi on ja ma vaatan, et eesti keele etümoloogia sõnaraamatus Eesti keele Instituudi koduleheküljel on sõna nimega potsik olemas, nii et ma nagu alustasin suunalt nagu õigelt, aga suunalt õigelt, aga ei jõudnud nagu päris päris lõppu potsku siin on ka alternatiivina sõna potsku, nii et ma ei olnud nagu päris mööda selle asjaga. Sa olid õigel teel. No näed, su vaist ei peta sind, ära karda rääkida ja ära karda rääkida, aga kui sa mainisid oma mudelautosid, siis mulle meenus, et ja ma tegelikult olen mudelautosid kogunud, seal oli meelest minna. Ja ma olen neid kogunud ja ma mäletan, mudelautod olid tõesti vot sellega oli peaaegu niimoodi. Ma peaaegu ei raatsinud neid karbist välja võtta, aga siiski ma siiski võtsin seal nii ilusad ja neid oli nagu mõnus vaadata lähedalt, aga jaa, tõesti käisin ja millegipärast meenub nüüd nagu Tallinna Kaubamaja mänguosakond, kuidagi käisin seal mässanud vananen külje all. Piirkond on ikkagi noh, laias laastus Tallinn et, et käisin ja imetlesin neid ja see on nii veider, et seal nagu Ma ei ole elu sees olnud mingisugune nagu out. Ta huviline üldse. Ja nüüd tuleb välja, et lapsena mingi hetk oli ikkagi mingi mängisime ka autokaarte, kas, kas ta Keilas ei mänginud autokaartidega vä? Mängisime küll, see oli nii äge, et ongi pakki täis, nagu erinevaid autopilte on ja, ja siis on nagu, et see oligi see vaat et küsi. Ja see oli nagu see teine ütles, et et loomisaasta või mootorivõim voodri või ei ole kui tippkiiruseni ja siis oligi kummal, kummal oli suurem tippkiirus, see sai siis nagu mõlemad kaardid endale. Et mul on varem vahelisega alles nüüd autokaardid ja neid ei olnud vist ainult auto teemal või Digest lennukeid, asjad, see on vist briti laste seas veel veel kõige suurem nostalgia ongi, et nendel olid need kaardid, olid seal üldnimelt hop trumps, eksi stopp trump, skaldid, ehk siis võidab nagunii-öelda kõrgem või parem, võidab ja siis sa said nii-öelda võrrelda siis erinevaid erinevaid asju, et, et ma ei tea, mul on isegi vist kodus mingi selline kosmiline kaardipakk, kus on mingi galaktikad ja galaktika suurus ja ja umbes. Ma ei teagi, mis seal kõik ta on, tähtede arv või. See kõik kõlab nagu imelikult. Ei, see kõlab. See ei kõla üldse, see kõlab nii lahe, lihtsalt mõtlen, et mille järgi sa galaktikaid hindeid, kui täpselt sa suudad neid tähtede arvu välja arvutada, ma täpselt ei teagi, mu füüsikateadmised petavad mind hetkel. Aga see mänguasjatootja, neil oli see info olemas, küllap siis muidu nad ei oleks saanud teha neid kaarte ja ütlen sulle kohe ära sa neid lapsi petta, sest see oli veel see aeg, kui seal nagu tõejärgne ajastu. Me kasvasime üles tõeajastul ikkagi tõeeelsel isegi eelsel, vaid sel hetkel, kui tõde oligi olevikust ja kui, kui eksisteeris sõltuda aga oleks täiesti seadusevastane tänases saates jätta mainimata, kui me räägime juba mänguasjadest, millega me üles kasvasime, jätta mainimata tasud ja hallo nagu Chupatšuks ei tasu ja absoluutselt et sul on suli, olid, need mul olid. No vot. Ja ma mäletan, et, et kuigi sa nii-öelda pakiga said kaasa selle plastikust nii-öelda tasu nii-öelda selle, ma ei tea, kuidas seda kutsuti, see, millega sa pidid viskama siis tegelikult kõvadele inimestel, tubadel, lastel oli see tallis ja, ja ka selle sai kuidagi ma ei tea, et midagi saab, saab kuidagi välja teenima või kuidagi fortuuna käsipidi olema mängus seal vist midagi, sa pidid koguma või saama ja siis kuskil jälle kuskil poes keegi, võis olla arv mingisuguseid pakendeid, mida sa pidid poodi viima või peas võis olla ja ja noh, Coca-Cola jojo otsa korrajoojusid mainisid ka ütleme, minu algkooli ajal ka. Et ütleme, lihtne oli saada neid punase-valgekirju idioojasid, aga olidki kuldse kuldse värja joojad, mida ei olnud üldse nii lihtne saada ja aga kuidagi nagu nende tasemel põhimõtteliselt praegu me lihtsalt ütlema asju oma lapsepõlvest, me nagu diskussioon, kui selline on, on muutunud selliseks puhtaks lihtsalt nostalgia tagaajamiseks ja, aga miks mitte, miks mitte miks, kirjutage meile, milline teie lapsepõlve ja mänguasjade osas ja kui te olete praegu, kui te kasvate praegusel hetkel üles Keilas, kas asi on seal hästi, kas asi on paranenud? Sest et ega Ivo ka ei ole enam laps ja nagu noh oleks ju tore teada, et tänapäeval nagu need on asjad paremini oma omad on nagu paremas seisus, onju, et ka seal on tagatubasid rukki. Et muidugi muidugi kirjutage, aga Eaise joode ja tasude puhul nagu oli alati nii frustreeriv, et keegi laeti nii superosav nagu ja siis nagu ei viitsinud. Keegi oli alati see, kes sai jojo kätes nädal hiljem ta tegi sellega mingeid siukseid trikke, et nagu jojo leviteeris õhus ja vastas käsklustele nagu droon on ju endale kui see nagu lihtsalt nagu nöörid kulusid läbi kogu aegadele juurde osta ja siis lõpuks, sest oligi okei, annan all, ma ei saa kunagi võistlustele, kogu aeg oli see noh, mingid võistlused olid. Muidugi olid jojo võistlused, kihkasal sai veel tasased ja seal sai kõiki asju. Seal seal saigi. Seal saigi neid metallist osasid, millega sai lippida siis igale poole nagu littida kuule tama Kotšid. Ma mäletan, et sul oli temaga ei olnud. Ma leidsin vana, leidsin Kaksa vanadama Kotšitti üles, kuskilt kapi taganurgas olid veel elus ja ma hullult lootsin, et nad on elus ja ma lõpuks nagu leidsin piisavalt väikse kruvikeeraja, millega ma käin nagu ühe neist lahti, vahetasin patareid ära, selgus surnud. Ja ma tahtsin tütrele näidata veel, et nagu, et mis asi on tema Kotsi nagu jälle ei õnnestunud tõsi, suvises jääda oli nagu mitu ka küsida, et kuule, et kas nüüd võib uurida seda asja nii. Nüüd on nagu üks üks kollane tibu, mul on veel nagu kodus, on ju sahtlipõhjas keda ma ei ole saanud avada, sest mul ei ole seda õiget kruvikeerajat. Ja ma nii loodan, et sa lähed tööle ja ma tegelikult ma usun, et tavaga otsisid, saab nagu sa võid tõmmata mingeid ja nii edasi, aga see ei ole sama oma oma nii-öelda nostalgia kõiges ükstamatel. Häbi-häbiväärsem tõmmatel hetkedel olen ma võtnud oma telefoni, tõmmanud alla tama Kotšijat, päriselt, ma tegin seda ja poleks uskunud, et see ei ole isegi mitte ligilähedane sellele lihtsalt seal lihtsalt lihtsalt ei, lihtsalt ei. Aga noh, tema Kotšidega mul jällegi endale ei olnud ja siis ma vahel vahel vahetundide ajal siis hoidsin oma klassiõdede tama Kotšinsid. Mitte et nad oleksid seda soovinud. Panid sinna oma tööre külge. Ja sellepärast Neetava katsid ei olegi praegu müügil täis 400 dollari eest. Olgu, mina läheksin nüüd koju ja vaataks selle pilguga ringi, et mida müüa maha, et ikkagi neid mootorrattur hiiri tellida endale ma ei tea, kuidas, kas, kas sa kutsud mind ka mängima, kui nad kord kohale tulevad või tahad sa neid karbis hoida ja ma kutsun su mängima ja teeme nii, et lihtsalt nagu koos rebime need sealt pakist lahti? Üritame, Ärodeeritame ära ja siis pool tundi hiljem, kui see on möödas, siis leiname neljasadat eurot, mille ma olen pannud magama, selle asemel, et maksta näiteks üürist. Aga kuulajad, aitäh teile, ikka ja alati teie päralt, popkulturistid, keda leiab kaadrisse popkulturistid punkt com ja meie saadet jääb lõpetama Taiv palaga. Luus ens.