Kallid raadiokuulajad, alustab rännusaade Reispass, mina olen nimeliselt Bergen. Ma tulin Ecuadorist koduteel liimast läbi, mis on natuke minu teine kodu, aga kindlasti minu hea sõbra, Kristjani kodu, kes on siin elanud 15 aastat ja ja kellega on see vist praegu meil juba kokku neljas kord reispassi teha. Tere, Christian. Ema on, mul on väga hea meel, et sa kunagi külla. Ja kuna on pühapäev ja liimas on suvi siis me tulime mereranda. Meie ees laiub eimiski muu kui vaikne ookean, mille mille lainete loksumist kuulata ja me oleme herra tuura rannast. Sor Riia linnaosas on selline. Ühesõnaga kindlasti mitte kõige looblim linnaosa limas. Aga rand on meeletult rahvast täis. Lapsed mängivad, lained loksuvad igasugused limpsi, õllevitsa ja kõige muu müüjad käivad ringi veega, saad pilti lasta endast teha, näiteks. Nagu ma ütlesin, et saan juba moest läinud, aga aga mõni mõni vanem mees ikkagi ei anna alla ja käib ringi ja üritas tule müüa pilti sinust ja fotoka ja printeriga, kusjuures ma vahest isegi ei ole neid asju ostnud just sellepärast, et mulle tundub, et see asi on veel üsna kadunud. Nagu Peruus võid lasta ennast tänava peal kaaluda viiekümneselt Aavo ja nagu meie eile sinu linna nägime Ja siin on seda kuidagi rahulik, et pean täiesti mõtetest tühi, et ma ei oskagi. Millest me räägime, siis. Ookean on ookean, on minu jaoks üks lemmikuid kohti ja kui ma käin puhkusel perega, siis me käime alati mere ääres. Ja kui me täna ka siia tulime sinu juurest, siis noh, kuna pühapäev, siis me lihtsalt sõitsime ainult tund aega isegi vähem jah, liiva teisest servast. Aga kui oleks tööpäev, siis ilmselt kaua sissesõit aega võtaks. Kaks pool tundi, kaks pooltund ja kaks pool tundi ei tähenda mitte sõitmist, vaid pigem ikkagi lõksutamist, lõkutamist, navigeerimist, ja kui ma veel ümbrust ümbrust proovin kirjeldada, meie selja taga on selline üks kolme, nelja 50 meetri kõrgune kaldkaldapank ja selle peal siis laiub liima linn ja see paistab minust ristil. Noh, vaikselt vajub teine serv udu sisse, aga ma ütleks, et seda on kuskil luike kilomeetrite kaupa näha. Väga ilus, kostab järveks, nimetatakse seda, mis on siis nagu verbiroheline roheline, roheline kallast ja, ja seal last jookseb, promenaad, seda on. Ma saan aru, et on täidetud, et on võetud nagu võetud nagu nii-öelda ookeani arvelt ja ja kilomeetrite kilomeetrite kaupa kallast. Ja mis, mis on nagu erinev. Huvitav rääkida võib-olla kuulajatele, mismoodi käivad Peruu inimesed rannas mere kohal kaasas on mingit pilli? Lauldakse aeg, mõnel on isegi suur keedupottkaaslased seal tagada ollakse ikka vahestiga kümnekesi ära. Muidu nagu ei näe. Ja üksinda või kahekesi võib-olla lastele emadele kümnete isegi ei käida, kõik meie ümber on praegu kõik kohad rahvast täis ja meil tegelikult oli natukene natukene raskusi leida sellist kohta, kus samal ajal kõrvale mängitaks vuti kui ei kuuldaks kaasas olevat Magdy teha ja ma hakkan ka selline asi, mis käib alati asjale juurde, et me pidime ka mitmes kohas proovima, kus me maha istume. Ühel ühel oma põhjas ja ja ega selles mõttes me ise paremad ei ole. Külaline võtsime isegi sellepärast maki kaasa, et kui meil siin ühel hetkel jutt otsa saab, saame, saavad jälle muusikat mängida. Kui nüüd päris aus olla, siis tegelikult me tahtsime tänase saate üldse rääkida, keda ma tahtsin tänase saate alapealkirjaks panna olukorrast Peruu riigis. Ja rääkida poliitikas sellepärast, et see on äärmiselt noh, minu meelest äärmiselt huvitav ja praegu äärmiselt turbulentne. Natuke võiksime sellest siiski rääkida, kuigi noh, praegu ümber vaadates tundub, et see oleks nagu viimane asi, mis võiks vähemalt vähemalt ennast huvitada, kui või, või millest võiks rääkida, kui vaadata, et inimesed lihtsalt pannivad ja ja soe ja mõnus. Peruus Peruu presidendile Pedro Pablo kutsinskile tehti, taheti teha ummu avaldus, umbusaldus, umbusaldusavaldus ja nii nurka, et üks päev enne seda ta ise lihtsalt ütles, et suur tänu, Peruu, aga. Ma panen oma ameti maha. Kusjuures ta valiti ametisse ju eelmise aasta millal kuskil 18 kuud seal 18 kuud ja, ja, ja tegelikult oli väga huvitav juba see, mismoodi ta valiti presidendiks. Et nii napikat ei ole kunagi varem olnud presidendivalimiste teises ühesõnaga, teises voorus, kus siis jäid kaks kandidaati sõelale ja teine olist Keiko kutsimoori, kes on siis tollel hetkel vangis istunud. 90.-st 2000. aastani president Polnud Alberto Kutšimoori, tema tütar, tema tütar, keda siis peetakse lohvi diktaatoriks ja kuidas ma siis ütlen, et, et kaalul oli nagu hästi palju. Keiko putšimoorileva tütar siis eeldati, et samamoodi tuleb tagasi diktatuur, noh, üks üks, üks jõledamaid asju, millega ta Albertobuczymori alles hiljuti või paar aastat tagasi vahele jäi, oli see, et tema ajal siis toimus mägi mägedes mägedes väikestes mägikülades põlisrahvaste kestvate naiste sundsteriliseerimine siis tulin külla, tuli nii-öelda arsti läbivaatus ja siis selle selle käigus siis nii-öelda inimesed, teadmatus, steriliseeritud tuli tuli alles hiljem välja, lootes, et siis lahendada nii-öelda põlisrahvaste probleemi, kes ei taha kuidagi integreeruda sellesse Peruu ühiskonda. Pikemad jutud, aga ühesõnaga et kaalul oli palju. Keiko putšimoori sai siis lõpuks 49,8, käin kaks protsenti häältest ja Pedro, Pablo Butšinski siis 50. Ma tahaks teiste, mis ühesõnaga mõnekümne 1000 häälega napilt ei ole, ei ole see asi kuidagi läinud ja nüüd saadad 15 15 kuud hiljem, siis on Peruu jälle ilma presidendita neto Huhimoria üritanud kas kaks või kolm korda juba ta alati jõuaks sinna. Alati jõuab sinna viimaselt, aga aga kuna kuna on palju inimesi, kes ei taha, et tema oleks president, siis hääletavad ükskõik mingisuguseid lõikesse, teine kandidaat ei ole ja see on tema probleem, et ta ei saa kuidagi võimule. Aga tema isa, president, Hendrix, aga tema parteil on, ikkagi on valdav enamus on kongressis, mis on nagu meie mõistes, nagu riigikogu on tal ikkagi valdav enamus on tema parteis, nii et enne presidendid muutuvad selliseid noh, neil on käed seotud, nad ei saa midagi suurt õieti teha, sellepärast et ikkagi seadusehääletamine said ikkagi kongressis. Jaa, jaa. Ja siin kurb on see, et tihtipeale need poliitikud ei, ei väljenda nagu ei kaitse nagu need oma valijaskonna huve, vaid muutuma nende isiklikes huvides ja seal on ka nad on nagu võimujanulised korruptsioonist ei räägigi aga tegelevate helise tegelevad omavahelisel kemplusega, selle asemel, et nagu seda riiki edasi viia. Tegelikult on. Ta on tegelikult maavarade poolest, nagu ma varemgi öelnud on jõukas riik, aga lihtsalt jõukus ei jõua neid inimesi. Ja siis ta ei toita teda, ei lasta võimule. Korruptsioon üle korruptsioonilaine üle kogu selle Lõuna-Ameerika ja üldse ameeriklased USAd usaldad, hakkasin seda uurima. Silmapaberil on Brasiilia firma, mis on üle Lõuna-Ameerika maksnud kõigile absoluutselt kõigile poliitikutele. Et kui keegi nüüd seal kuskil saab presidendiks, siis me ju maksime talle ja siis avanevad uksed ja ja igasuguste maantee ja sadamad riiklike asjade ehitamisel, et need eelarved lihtsalt tehakse kahekordselt. Ei ütle midagi. Oode Preston, ehitusfirma eks on ehitusfirma jah, aga ka maanteed ja noh, seal on müstiliselt suurfirma. Praegu Brasiilias pannakse siis endist presidendi luulade Silvatist hakatakse umbes 12, et aastaks vangi panema. Jah, ja ta oli ja ta ja ta oli kandidaat, presidendikandidaat, nüüd meil pole ka valimised. Ja tal oli väga-väga head šansid, aga, aga Ta on uskumatult Lõuna-Ameerikas. Ükskord ikka president, laula protsentidega teda ju ta ei tohi enam maalt välja minna ja teda ootab ka kohus ja, ja mitte ainult siis nüüd Peruusse tagasi tulles, et sellesama Butšinski ehk siis kuidagi alguses esimeses voorus oli tal vist ainult 13 protsenti toetus, ehk siis ta sai võimule. Keiko pulsimoori protestihäältega lihtsalt vahemärkusena üksmeelselt suure kaktuse kuuli küljes on mitukümmend hulga otsa pandud glasuuritud õuna käis meist praegu ees läbi uuritud õun suus, on raske saada keha praegu ostma, nad vaatavad ka meetrine, mida me teeme? Apid peas, mingisugune imelik vidin on siin laual ja sellega ta lindistus veel paar, et siin mõni mõnigi mees on sellele juba silma peale pannud, aga aga tõenäoliselt saab aru, et mis ma sellega pihta Ühesõnaga, kui peaks Ade poolikuks. Tehnikast ilma. Lobot, ja siis sai see kuid siiski võimule selle diktaatori tütre Heiko putšimoorid protestihäältega. Aga mis ta siis tegi? Ta lasi selle selle, kelle protestihäältega ta võimule sai, ehk siis noh, põhimõtteliselt Alberto putsi moori, kes istub vangis, oli ühtlasi kõige populaarsem presidendikandidaat, tal on ikkagi rahva toetus, eks ole, ja, ja see kandub üle tema tütrele ja siis temal oli sel ajal pettunud, mõtlesime orienditele presidendile armu ja lasi, lasi jõuludel jõuludel ja lasi ta vangist välja. Jah, aga see oli, see oli kõik läbi mõeldud, sellepärast et talle taheti juba seda umbusaldust avaldada just enne jõule või seal kuskil sellisel ajal on ju. Ja sellega kaasnesid suured protestid, kohut, kirjutate seal on inimvastaste kuritegude eest vangis ja, ja tegelikult ei tohi armu anda, nendele inimestele vangis istuda, mitte mitte. Muidugi peame igasuguse korruptsiooniasjad ka noaga. Aga kõige kõige raskem kuritegu oli inimeste vastased. Kuriteod. Lasi tappa ühe üliõpilased, kes tema vastu hakkasid. Öeldakse, kommunistid küll, aga sellegipoolest üliõpilased. Ja, ja ja siis, ühesõnaga, nende poliitili tehnoloogi poliittehnoloogiliste Mohinatsioonil tulemusel ta mitte humanitaarsetel kaalutlustel, vaid selleks, et teda ennast umbusaldatakse ja proovid ära osta, siis teatud hulga kongresmen sel teel, et ta lubas Alberto putsi, moori poeg nüüd jah. Jah, poeg poeg oli alati, kes tahab, tahtis oma pensi Kendi, tema tahtis oma isa vangist välja saada. Ja temal on oma õega läinud nüüd päris päris vastu olla, täiesti tülitsevad. Et kuna ma ütlesin, et meil oli enamus kongressidel ja ja see Kenzibublimooria oli üldse, kes sai kõige rohkem hääli kongressi kongresse saadud, oli müstiliselt palju, hääled on väga populaarne, on ju. Ja võttis sealt 10 10 inimest kaasusele parteist tõmbas nagu üle. Et, et need 10 inimest hääletasid selle selle vastu, et seda Butšinskilt nagu maha ja hääletatakse. Ja siis ta õde sai eriti vihane selle peale. Õde tahab lahti saada, kinkis talle. Ja siis ma lasin selle isa välja vangis. Aga aga sellegipoolest on nagu see lõik spordiürituseks umbusaldust teha ja kuidagi sealt välja nihverdasid, ütleme, sul oli ja trump palju. Sa lased välja selle tema, tema isa vangist välja. Aga nad võivad uuesti selle asja lagedale tulla. Tuledega nüüd ostsime mingisuguse teise põhjuse, mille vastu mäsu kohta umbusaldus teha. Elu ja tema umbusaldus oli see, et tema oli, kui ta oli minister, enne kui ta presidendiks sai. Ta oli siin viis-kuus aastat tagasi, oli ta, oli minister majandusminister samal ajal tema firma sahkerdas ja sai neid riiklikke. Tähendab riiklik riiklik tellimused, tellimuste vahendaneda, lobisema. Tema firmal ema jaamis ühe teise Tšiilitada Pulvele, selle mehe nimi. Me kõik pangaülekannet, kõik ajakirjanikud, nuhivate, kõik asjad välja, mitte olid kõik on ainult ajakirjanikud, seda maailma parimat aja. Ajakirjanikud nuhkisid välja. Ülekanded täiesti paberi peal puust ja punaseks. Ja siis kõik need ajakirjanikud ette, sellel ei olnud kuskil seitse-kaheksa Peruu ja paremat ajakirjanikke, kellele tõesti Lanenud personal selles mõttes, et nad maksavad või noh, selles mõttes, ega meil on ka. Ja presidendi ees on ju seal seal, presidendilossis oli kogu see asi ja istuvad ja näitavad neid pabereid, on ju president, räägitakse jah, et minu firma, aga mina olin minister, et mina sellest ei tea midagi ja mina pole kuhugi alla kirjutanud. Ja see firma oli ikkagi minu selle äripartneri firma summad jahutud luu mõistvalt suured, tal oli võib-olla miljon või kaks miljonit dollarit, mis siin nagu korruptsiooni mõistlik, ütlesin, mingi number. Ja teenistuse presidendid on varastanud ikkagi tuhanded. Huvi moodi tema ikkagi pani, aga tema läks ajalukku sellega kuidagi varakult. Maailmas rohkem raha üleüldse presidendi no ta on selline. Nad on äärmiselt intelligentne inimene, talle alati ärisektoris töötanud aastaid-aastaid uda tüüpi kaarega senistest firmadest talv, ema oli kõva kõva mees seda teada ja tal ei ole nagu raha vaja. Parata, hääleta temaga, seal on jõudnud, töötab mulle raha vaja vaesunud aatomi. Ja ta andis oma USA koduga kodakondsuse koju tagasi, et üleüldse nagu. Ja ta on väga armastatud, mees, oli tema PBK tema tööst, Snowden oli kui, kui on merisiga sinna möni süda, väga armastatud loomsed söövad selliseid meile see maskott, see, kui ja inimestele väga meeldis ta tõesti tark inimene, kui ta rääkis midagi, ta rääkis väga otse ja väga keerutanud, ütleme niimoodi. Aga ta ikkagi teiste ärada. Ma lihtsalt jälle vahemärkusena tega õlimesid praegu läbi käis, oli üks proua, kes müüb õlut. Tähendab, tal ei ole seda kaasas, aga ta toob, kui keegi küsib ja selleks pudel ja tal on tühi pudel ja ta taob sinna vastu sendiga. Selleks et märku anda. Üldse saab. Nii. Aga lõpuks ta ikkagi täiesti ära, sest et. Et need poliitikud meil oli, meil oli veel neid igasuguseid asju, et nad leidsid seal veel mingisuguse makse, kuskilt nii-öelda teadsin seda Emmemata maksa oli, aga igaks juhuks ta oli veel raha saanud siis üritusele uuesti jälle uus umbusaldada. Noh selles mõttes, et hakkame mõtlema tegelevadki, selliseid asju riigi juhtimisega, mitte rahvale, nagu meeldis rahvaprobleemide tegema vaid omavaheline kemplus. Kuidas sellele kavad, et kaika kodaratesse niimoodi vihkavad, vennad, pidasime, hakkame ja siis saan uuesti üritada presidendiks. Sest nad avaldasid uuesti ellu täpselt sama teema, aga enam ei ole. Ei ole enam mingisugust trumpi millega, nagu selles probleemis lasin presidendi vabaks, okei, aga nüüd uuesti. Ja neile. Üxpong, kongresmen kongressi. Lakreseda tahtsid leida inimesi, kes hääletasid selle vastu, ei ole ja, ja kuidas seda teadust pakkusid neile? Selle ütleme neid projekte või midagi, mõtlesime mingi lobi ja selline korruptsioon siis see vend, kes läks temaga rääkima, seda tegelikult võttis kaamera kaasa salaja pildistada ja siis tuli välja, et seal täielik korruptsioon, et nad, nad üritavad nagu osta nende hääli hääletasid selle vastu ta jäätmete presidendiks ja siis oli korras. Kui need ajakirjanikud näitasid pühapäeval seda videot, siis esmaspäeval ütles, et ma panen ameti maha. Suur tänu teile teisele. Jälle on tehtud ja nüüd on tal riigist lahkumise keeld ja mine tea, võib-olla läheb veel lõbuks vangiga võib minna küll, aga Keiko putsi moori, kes oli siis see number kaks presidendikandidaat, tema on samuti maalt redus praegu, eks ole. Ja sellepärast, et need tema venda tahetakse kavangi panna, sellepärast et sa ei tohi nagu osta neid ruume, kes memmele et ta tõenäoliselt talle antakse, lastakse lahti seal kongress, mis ta nüüd nii vihane käe peale ja ütles, et kuule, ma hakkan nüüd ise selle tunnistajaks selle Obereti teemadel, sest et kõik need presidendid ja presidendikandidaadid peamini üle linna peal neil on kõigil probleemid kasvada vangis, vangi minema. Eelnevalt ei tohi keegi lahkuda. Presidentide teemal, jätkates siis eelmine president. A. Estonia tuli üks proua praegu ligi ja nõuab muusikat. Kuule aga, aga tahab meelemuusikat. A eiei S Esto Podemos haaret. Enda on raamat. Ei, see, ma. Loodan selle asja. Veel ei pääse praegu raha eest hakata pilli mängima. Ma ei saanud alguses aru. Takkajärgi mõeldes miks ka mitte? Uuesti tulevad siis, las mängivad Melchiorist saate tegema, ei hakka muusikat vahepeal niikuinii panna. Ühesõnaga eelmine president Holanta humala istub ka praegu vangis oma abiga koos oma abikaasaga, aga nendel oli siis selline. Keysset naiselt leiti mingisugune märkmikus, olid kõik kirjas, palju, keegi kuskilt pappi sai omakäeliselt kirjutatud ja siis ta muidugi ütles, et ei, see ei ole minu käekiri. Täiesti käekirja ekspertiis on ikka küll, proovis teistmoodi kirjutada. Ma võin öelda küll, et meil on ju siin sinu ülikooli niisuguseid dokumente, kus sa oled kirjutanud mingid pikad ja asjad vedela kaasuse käekirjaga, nagu seal sihikusele. Ja see kadus ka niimoodi ära, et see inimene, kes tõenäolisust teleriisikusel kodunt välja nimekirjas, seda inimest enam ei ole kuskil. Keegi ei tea kippu ega kõppu enam. Mina mäletan, kui ma kõige esimest korda Peruusse tulin 2006. aastal, siis toimus parasjagu presidendivalimised. Rahvas oli kõik jällegi tänavatel ja nii edasi, tollel hetkel oli president Allefontrodoleedo kes loomulikult on ka täna mitte küll vangis, aga kas ta on tagaotsitav? Ja ta on tagaotsitav ja tal on juba öeldud, tähendab kohtunikud on juba andnud selle. Taotlevad USAs naljasaates teda siin vangis, temal oli konkreetselt ülla, ülla olid ämma nimel mingisugused summad ja maad kuskil jah, ja ämma käest küsida, kus ta sai, ta ütles, et ta oli see holokausti toetud kompensult kahjuhüvitise nii. No vot ja siis sale Hando medali president ja tollel hetkel lollanda humala, kes kandideeris presidendiks väidet, vähemalt olid Leedo lennuk valmis pandutestolanda humala ütles, et minu esimene päevakäsku. Ma tahan presidendiks on see Leedo, läheb seina, endine armee kindral. Aga näed, siis ta presidendiks ei saanud ise presidendiks alangarsija, kellega oli ka jälle see pull, et ta vist 80 kaheksakümnendatel või millal, kui ta oli presidendi kõige noorem president reageeras uppi riigi põllumajandus on mingisugust, absoluutselt kõike ära suhtes ja hüperinflatsioon ja, ja kilomeetrised, sabad ja põgenes riigist. Ja, ja siis öeldi, et noh, et nüüd on küll temaga hambad, et, et mitte ainult temal, vaid ka kogu tema parteil on nii-öelda kella tee on legendaarne parkla ees on 200 aastat vana või midagi sellist, aga aga siin tundub, et inimeste mälu veel rohkem kui Eestis selline mälu sellepärast et siis tuleb, läheb natukene aastaid mööda, ei ole mitte lihtsalt sama partei, vaid sama mees, ütles jälle uuesti president. Tegelikult täiesti košmaarne, aga no ma saan aru, et siin on see pirukas tegelikult mida jagada, aga muidugi on seda jaganud, siin on maksud ja igasugused projektid, siil ja siin oli, noh metalli hinnad läksid nii üles, tohutult maksab riik alandanud, siia on Ta on äärmiselt andekas mees ja ta on äärmiselt intelligentne v. Kui ta midagi räägib, ta oskab nii hästi rääkida oraakel. Ja, ja noh, ta ja teda ei ole nüüd nagu kinni pandud, kuigi on öeldud, et aga temale see kehtib, seesama pos hakkas kohe nagu selleks tunnistaja, ladus kõik lauale, aga tingimus on see, ta peab rääkima absoluutselt kõigest. Kui ta midagi varjab, nagu ta hakkab selekteerima, et tema kohta oma kaebane tema kohta ma ei kaeba, pannakse ta kohe 40-ks aastaks, on et ta praegu nagu laulaiuma laulab nagu linnuke. Ta sai nagu koju koduarestis. Ja siis veel see altkäemaksu peakontor oligi viimane ruut, Ruus, viimase? Küsiti, mitte seal oli uudne kõik müügiks. Et see korruptsioon on Peruu tegelikult nii tore, maa ja kõik, aga korruptsioon. See on tõsine probleem, tõsine tõsine probleem selles, et kõik need uued presidendid, kes tulevad kõik need uued linnad, kes tulevad, ma ei ütle, et nad ei köitnud, aga muidu valdav enamus läheb ära igasuguste skandaalidega lähevad vangi või tahetakse vangi panna ja siis nad proteesid on pikad ja kulukad vaeva rikastanud mõttetut tegevust nagu ei, nii nagu ei huvitaks tegelikult inimeste heaolu seal, nagu see kõige suurem probleem. Ma ise oli ilus, vaatasin ümberringi laava randa, seal nagunii mõnus. Ja siis, kui hakkad mõtlema selliseid asju ma juba hakkan närviline. No siin on see noh, nagu ma ütlesin, pirukas suur, et kui sa oled, kas Viliimasi linnaosa vanem sisu alla juba kuulub miljoneid inimesi ja, või noh, sinu alla tulevad maksud ja, ja need projektid ja siis ka need skandaalid, millega inimesed vahele jäävad, et need summad on ikkagi noh, Eesti mõistes on ikkagi nagu väga kolossaalsed siin mingisuguse nelja totaka, sidruni pärast ei hakka keegi veel midagi liigutama, kas ma võiksin teha siis see on nagu loomulik kadu, aga nojah, see on nii läbi põhimõttelisi korruptsiooni kahju. Nad võiksid suure asja ära teadnud, aga selles mõttes on kahju. Kuule, mängime vahepeal nüüd siis ise muusikat, bänd ei ole tagasi tulnud, siis ma panen ühe laulu, mis on? Kes seal tegelikult praegu praegu kuulub üle terve Ladina-Ameerika nimi on Havanna esitaja Camilla Cabello. Ja mängitakse seda ikka söögi alla ja söögi pealepanemisega. Kallid raadio kahe reispassi kuulajad, aitäh, et te olete endiselt meiega. Oleme koos Kristjan Sillaotsaga liimas herra tuura rannas. Päike hakkab tasapisi allapoole vajuma, aga on endiselt kõrgel. Taas kord muidugi visse laul jälle poliitikast eemale ja ega meil peagi hoidub sellest rääkima täna. Millest me võiksime rääkida, Christian. Ehk me rääkida saame? Me peame nüüd minema varsti Hillimata väikest flirti ja ma olen sulle rääkinud. Ja. Tema õlitame, leida vahendeid läheb ja see nüüd Eesti väga geniaalse firma, mis sander siin ühisrahastus, araablasi on? Eesmärk on koguda fonde, et ta silma nagu müüb enamjaolt nagu teistele firmadele. Aga noh, üle maailma, mingisugune, võib-olla siinkohal taustaks ütlema, kes ei ole kuulanud meie eelmiseid saateid, et Christian, Kristjan, mis tal seal viimast leiab, et ta peab siin alpakavillavabrikut. Kui sa tulid 15 aastat tagasi ja ja seal paga firma, see on tänaseks tänadeks. Kui vana juba. Ja äripartneri oleme teinud seda aastaid. Siis tekkis, meil läheb hästi või? Eestis läheb väiksema, et. Eesti inimestele meeldib, võib olla ka see, et olla Eesti inimeste poolt tehtud või midagi väga eriliselt. Materjal ise on ka selline. Mõttes hea lihtne müüjat, aga tõestada mitte mõnusaid inimesed armuvad. Loodame siis pleedid, sallid ja vaibad ja nüüd ja nüüd ka riided ja nüüd ka riigipead. Tõenäoliselt see on olnud selline kõige suurem väljakutse riiete disainimine ja siin tegemine ja meil on väga super super. Disainer Anni Ilvest tuleb siia peale ukse kohale. Nakkab disainima ja neid näidiseid tegema. Ühe kollektsiooni disainimine tegemine võtab aega üks aasta või isegi rohkem. Me oleme suutnud müüa neid asju üle maailma, igal pool isegi jaapani maarjapoistega räägite siis jaapani keelt ja, ja ja tema on kõik need diilid väljaande oli mitmele inimesele Peruus töödelnud. Otseselt annan kuskil 15-l praegu natuke vähem, Raclaskonna ootavad, et aga noh, kaudselt neid kasvatajaid ja neid on palju. Peruus väga tuntud siin Peruust allpool igasuguseid ja Peruu on Peruu veel uus, kõik, kes tulevad alati, ostavad neid. Hall salle, kapukaid, vääriseid, Kinnusid mütsikese ütelda kõik jube ägedad, võib-olla siin tegelikult võiksimegi pakast räägime, et tegelikult olekski huvitav rääkida võib-olla see ära, et vaata, kui sa lähed Uscos see on siis Peruu peamine turistisihtkoht, eks ole, see kõnnib tänavatel ringi, seal on kõik kohad neljal paka asju täis Puural paka ja need asjad on nagu väga odavad siis tegelikult sinu asemel oluliselt kallimad, et võib-olla räägime, et mis, mis, mis erinevus neil on turistikaubal ja siis nii-öelda sellel premium tootel, turistikaup siis suure tõenäosusega salmistel seal maksab seda tõenäoliselt tehtud sünteetilisest materjalist ei ole. Ta New Yorgis võib minna ja seal müüvad ta panevad Sildelt kašmiir pallida. Kas mees hallide katsuda 100 protsenti leping, saak vahet ümber? Need, mis on meie poolt tehtud sertifikaadiga, lõngad ja igav laboritesse aastat Eestis kui puhastan ja et on Ülimalt kvaliteetsest materjalist tehtud. Et ikkagi parimaks parim, mis saada on. Ja sa oled veel rääkinud, kuidas neid nahku ostmas käid, seal tuli hakkas ka tegelikult väga huvitav, minu, minu, mina olen seal asubki kõrgel andides alti plaanol mitte kaugel difika sellest ja ja kuskil 4000 meetri kõrgusel üle merepinna ja ma olen seal linnas kaks korda läbi sõitnud nagu selline nagu natukene ise tekkeline, et seal ei ole eriti asfaltteid ja seal ei ole eriti tänavavalgustust samastav suur linn, seal on lennuväli ja ja, ja, ja nagu igal pool lihtsalt mingid tänavad ja majad lihtsalt ise kuidagi kergem. Tänavaaugud on umbes kaheksa meetri sügavused ja ja ma mäletan, me tegime pilti sellepärast, et bussi just keevitati seal kinni, seal selles linnaski peatuse tegija müüdi, verine, see nahk on lihtsalt bussipargis on kõrval maas. Haisev kärbsed on peal, et ütleme, need on minu kogemusel tuli hakata, et räägi natukene, kuidas mulje. Kuna mul jagas on lennuväli, siis paljud inimesedki algul hakkas, ta kuulab sellele tütikaga minna. Aga Kuljaga, inimesed ja seal ei toodeta eriti midagi, aga nad on väga-väga Tomad kaupmehega. Ja teine, mis neid nagu ise iseloomustab, on see, et meile ei meeldi mingisuguseid maksame. Et maksuamet on need kohalikud ei saa üldse omavahel lävi, üldise maksuamet läheb keelelgi mingit asja ära võtma, siis kõik need inimesed panevad jõu kokku ja laadina selle maksuametidepoosse, võtavad selle asja tagasi, võtame mingi auto või asja, siis põletavad maadele. Andsin taga seisnud, kokkuhoidvad ja hästi sellised kangekaelsed ja Neile, neile ei meeldi mingisugune maksnud. Seal käib läbi ka kõik, mis on see. Salakaubavedu tuleb Boliivias tulevad suured suured rekkad ja loovad igasugust kraami, mis on Boliivias. Boliivias jõuab sotsiaalmaksmist maksta Hiinas toodetud igast tooted. Lõpuks jõuavad kliima ja ülejäänud Peruu linnade turgudel nalja. Aga jah, seal Kuuno kandis on, on kõige rohkem igav pagasita neid alpakasid Peruus kolm miljonit rohkem meeleolu ja alpakakasvatajad kasvatavad alpakasid, et nende villa lõigata üks korda. Ja seda on väga lihtne müüa kanepi lõhnatulekust. Et seda lille on väga lihtne müüa, kuna sellele on maailmas tohutu nõudlus. Et Albata kasvatajal on selles mõttes hea teda kasvatada ta saatele lilla alati müüt, et ei ole mingit probleemi, tähelepanu ja. Siis tuleb nii süüdistaja suitsetada. Ja siis. Ütleme, sellel farmil on võib-olla kuskil väiksemal farme, võib-olla 50 või 100 või 200 ei ole suured farmid ei lähe hästi palju, lihtsalt on ka suuri, kus on kümneid tuhandeid aga neid kasutatakse lilled ja neid süüakse lõpuks. Aga lihtsalt nad elavad nendes kõrgetes mägedes, siis osad noorematest allutamisel nelja-viie kuni 96 nad lihtsalt surevad. Vahepeal on seal lumi maas ja ja. Lihtsalt surevad ära. 25 kuni 30 protsenti väikestest loomadest surevad. Ja siis me kasutame neid, lahkasid need nähtused nagu. On noh, alati on saada mingil määral väga limiteeritud koguses, seal on vähegi tõeliselt vähemuse. Ei sa lähed selle ühe, noh, mina ise ei lähe koesele kasvataja juurde, ma ikkagi ostan kellegi käest, kes läheb selle kasutaja juurde, et vahemaad on väga suured. Lähed kasvatada, tal on võib-olla mingi viis vahva ainult sellest ei saa nagu midagi eriti peale. Aga siis nad koguvad kokku need või siis nad ütleme nii, et lõpuks nad jõuavad sinna. Ja siis sealt, sealt me neid ostad maas ka mõnest teisest linnast, aga aga me ise ükshaaval korjamas ei käi, sest et see on lõputu töö, seda jõua teha. Noh. Vanemad on nii pikad. Ja see äri tegemine on jah, päris pull. Seal. Seal on ikkagi kässanke Harryl, sa pead siin. Maal on suhteliselt kallis saavad, nad ei ole osa väljumisi. Peab ikkagi minema päris suure summaga. Huli hakkan ohtlikku. Tööd mõtlesin natuke ohtlik ka ja siis üle vaidlemine, teised laad ei kõlba selleks tööks, mida me teeme madalama kvaliteediga. Siis ma neid ei taha, nemad ei taha, nii et ma valima nii et selline asjaajamine siis nad räägivad omavaheliselt, ketsusel vaidlevad kihka on alati selline ooperiga pingeline. Ja need rahad ei ole kõik ühesuurused ka ja siis vahest läheb seal ta läheb ikka kaks päevasel ühe diilide tegemisel. Sul on kogu aeg silma peal hoidma, et noh, see on eriti huvitavat ei saa jätta neid, sinna läheb mingisugust asja tegema. Need külad, mingisugused, mõtlen selles mõttes kaks raa, me käime võib-olla kahe inimesele fiktiivsed, aitad seal, nagu seal keegi ära pöörab, oleksin sulle võetaksegi seada tare põlevkivi on selline missiooni, mis ei kõlba, mis hakkab kohe ka harva näeb välja samasugune. Aga nii, kui sa hakkad teda protestitegemine kõigi sõnade ette lipu pajatanud, vaatasin maha valvas ka veel olema omaette pull mõtted ja ega seda väga vähese büroteevad ka siis on tõesti suurettevõttele, neid nahka ei ole piisavalt lihtsalt kõigi jaotuse. Ja nüüd ongi selline ooper, see on aastatepikkune lihvimine olnud, et me üldse saame kätte. Vahemärkusena ütlen, et vahepeal on meri meile lähemale tulnud, et laine juba lööb põhimõtteliselt meetri kaugusele, et võib-olla varsti peame hakkama pooleni summaga. Aga hetkel veel ei ole hullu, mul tuli sele huli, aga ka veel see lugu meelde, kui sa ütlesid, et nad seal põletavad seal mingisuguseid maksuameteid ja nii edasi, et et sealkandis hiljuti lindilt ära ka mingisugune linnal teha või midagi, et ta jäi korruptsiooniga vahele, seal ei pandud vangi seal põlema ja oli ahjus on ju veel päris ammu, tegelikult aga ma olen käinud Kasel ostsin koha, Laane oli midagi sellist mida saab ka niimoodi ostate igal igal linna. Igal väiksel külal on ka selline plats alati laadal, armasid, kutsutakse meie mõistes nagu mingi keskväljak või midagi sellist. Et teatud päeval teatud kella nagu tulevad sinna Vahva mägedesse, kuskilt kaugemalt tehakse mingi turg teatud päev teatud kellani. Okei, see selleks, et ma olen seal käinud. Aga jah, nad on, nad on väga nagu ma ütlesin, tullakse põlema väga selliselt, noh, neid ja meil on oma oma teadmisega et jah, et üks linnapea, kes arvati, aga oli varastanud midagi ja. Ei teadnudki, keegi valetanud, ei juhtunud, jahedad ülbi välja sellest tema sellest linnavalitsusest, onju, ja pandigi posti külge ja peksti surnuks. Et pättidega teevad, isegi kliimas on see selline, see on päris päris jõhkrad, päris jälkaga. Aga neile ei meeldinud varda mägede inimesed, okei, okei, nad, nad küll sallu ütlevad, neile meeldib nagu maskile metallplaadid, ütleme siis nagu üle, aga mitte kõik. Aga kellele meeldib, aga mägedas inimestele, kes vihkavad, nad vihkavad neid vargaid või? Sellepärast, et väiksemates kohtades nad ikkagi punaseid lippe nimetati, vanasti aus nagu tuleb keegi varastama, kui püütakse kinni, sellele, sellele tehakse. Selle peale voliku tuleb kvaliteedid ja mille pärast üldse politsei tihtipeale tuleb või tuleb seda varast pääpaagiga vaipa tuleb taas, inimesed arvavad selle kohe kivid surnud, see on eelmises saates Aliine. Lotmaniga tegime Ecuadoris. Rääkis Uganda luks nõndasama asja, et et säästmisega sõitsime Ecuadoris ühest kohast mööda, kus oli silt, et siin on naabrivalvevargad, põletatakse ära. Suur silt oli, olime valitud müüri peale, mina käisin need süsteemi toimisele politseil, Peruus ka no pasa välja kontsentreerunud inimestena kopeeritele kavada kannad, võtad ise kinni. Vot. Ja siis kui sellest salakaubast rääkisid, sinna oli aga ja Boliivia vahel siis sellega mul tuli ka meelde üks selline politsei korruptsioonijuhtum eelmisest aastast kus üks noh, ühesõnaga politseinikud viisid siis mingit ära konfiskeeritud kokaiini, müüsid sinna üle piiri Boliivias sõja, said selle hästi saha pappi ja jäid sellega vahele sellisel näotult põhjusel, et, et üks tüüp pani Facebooki pildi ülesse, kus ta nagu diivani peal lösutab kaks dollar, kaks suurt dollaripakki on kummaski käes ja üks on siis. Sellise pildipostitus ise, Facebook Politsei politseinik teenib kuus 300 dollarit. Peabki oma palga kuidagi välja. Jumal on olemas, aga kui ta jääb, see on ka huvitav, kui sa, kus asi läheb suure kella külge ja näidatakse telekas asja taga jäike jälgan, jälgijad, ega siis sa ei saa. Siis tuleb, annab ka niimoodi, et kõik näeksid tema lihtsa kraadiga. Sulle antakse korraliku klusiili, ei tea seda minagi siis hakkavad nihverdama kuskilt, arutavad mingi otsa lahti saada küllalt suure nelja külge. Selle nahkadega mul tuli ka meelde lugu, kuidas mulle üldiselt Teen. Et mulle ikka meeldib Kristjaniga kaasa sõita seal liivaliikluses nagu hullu hullu hullu paneb, et ja, ja siis ükskord me pidime siis käima, Victoria linnaosas on selline ka sihukene nagu velgi, noh, kuidas ma ütlen siis keerulisem, vaesem. Ja, ja bussi pealt siis tuli mingisugune meeter korda mehed liinibussiga seal tuli, hakkas saadet, et ma saan aru, neid nahkasid ja siis me läksime sinna bussijaama bussiCargogeses või niimoodi ja siis selle väikse mikrobussiga läksime ja selle suure liini iniminimesi täis liinibussi nagu pakiruumist tõsteti maha mingisugune meeter korda meeter suur, verine, haisev spampsule. Hääletasime selle kuidagi läbi häda enda bussi Kristide vabriku poole sõitma, aga noh, jällegi sihukene ummikus nuputamine, mul oli aken lahti, sooja oli üle 30 kraadi ja ja mul oli telefon armatuuri peal. Kristjan ütles, et tuleks kindlasti tahate sellest praegu ilma jääda, võtakas telefon sealt ära või lase või lase akerdule, sest et see on linnaosas kindlasti jookseb mööda ja varastab selle ära, nii nagu mulli Tiitusel aastati ära prillide ees läbi bussiakna siis väljastpoolt, et ma ise istusin bussis sees ja ja keegi siis nii-öelda Mäkaatseptuusikus kerega buss, kus ei ole aknaid ja keegi kellelegi kärme käsi, siis tõmbasin prillidest, vaatasin, ainult kannad välkusid. Mis ripakil, see ära, mis kehtis, ei ole ripakil, see karma opti ripakile, peitke ära. Seinad seinaplaate lahte liitlasi ka liiklusreeglid ei kehtinud. Kaasale süsteem kaob, mingid reeglid ikkagi on. Et ütleme, kas tuleb kiiremini sõidagi, kes jõuab enne, tuleb kiiremine, siis pead ikkagi temal. Vahet ei ole, kas ette. Ja seda ilmselt, kui me tegime sinuga seal autoroolis seda saadet. See oli üks esimesi saateid, mis Reispass, aga ikkagi tuleb meelde see nii-öelda võrdluse Eesti liikluskultuuriga, et siin on nii, et kui sul on peatee. Kogu aeg on üks jalg pidurile, sellepärast keegi võib kogu aeg ette keerata, see ei tähendab ei ole silma, aga Eestis on pessimismi. Mulle tundub, et kui sul on õigus, silmad ruutu peas ja mul on õigus ja kui nüüd keegi keeras ette, siis on juba pauk lihtne tulema. Seda juhin, seda ei juhtu, et kõik elavad kõigile ette, aga nad kuidagi nagu saavad selle vooluga ikkagi nagu tulevad toime ja näiteks ringteedega maha keerame. Ma saan aru, et liikluseeskirjades on kirjas jah, et kes keerab nii infelt maha, sellel eesõigusega ei toimi absoluutselt mitte mingit moodi. Siin on niimoodi, et kui sa hakkad sellele sellele Teele jõudmas või mitte, sa võtad klaasi maha, õitsema juunikuu augu vahele, sõidan sinna. Või kui sa hakkad maad, ma ei saagi sinna kunagi seda ringtee peale. Vahed juurde. Küll täiesti mõnus. Mõnus jahid sõidavad kaugemale. Kalapaadil on vasakul, kõik viivad ilusti superveega, võtab mõnusalt pressimaani. Rand rand oli ilus ja võileiva müüa, Ta kõndis mööda, siin ei pea üldse tooli pealt päeva jooksul püsti. Mine külmad õlled, jäätised see kõik, ka toolid, päikesevarjud lauda. Kõik sellise väikse heina eest. Kuskil kaks eurot. Aga tõmbame siis otsad kokku? Jah, täna oli selline selline saade, mis oli nagu kuidagi Aitäh, kallid raadiokuulajad, et et olite seal tulvil meiega. Minu vestluskaaslane on viimased 15 aastat elanud Kristjan Sillaots. Tuletan meelde, et kõik varasemad reis passid on nii raadio kahe kodulehel Woodcastina kui ka raadio kahe äppist ilusasti järelkuulatavad. Võite kiigata reispassi Facebook'i lehte ergaks paiks, paneme sinna äkki paar pilti. Tänases tänases showst. Lõpulooks on Kristjan valinud välja. Kas oli see sinu lemmiklaul siin? Ütleme seal selle kri oja muusikas ei ole mitte. Ja see on eriline kohalik muusikasaar Sanderit Eva joon. Leid yhe paar ja ma ütlesin, seda ei saa. Mina olen juhataja, Berkin, saadan reispass. Värske vabanen raadio kaks. Aitäh veel kord ja kauni kohtumiseni järgmisel pühapäeval.