Tere õhtust, kell on saanud kuus ning aeg on võtta kokku pühapäeva, 15. aprilli. Olulisemad sündmused. Stuudios on toimetaja Kärt Kelder. Kohtla-Järvel leiti täna hommikul 15 aastase neiu vägivallatunnustega surnukeha. Laupäeval Reformierakonna esimene üheksa tõusnud Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas leiab, et kui tingimused on soodsad, ei välist Reformierakond valitsusse minemist Keskerakonnaga. See oleneb kõik ju tegelikult tingimust esiteks millised on need jõudude vahekorrad. Teiseks, milliste alusväärtustega on läinud erakonnad nendele valimistele. Riigikogus oli täna kultuurikoja korraldatud arutelupäev nimega riik või kunstiteos, millega tähistati 30 aastat tagasi toimunud loomeliitude pleenumilt. Ka inimene vajab harmooniat, kokku kõlamist kas või üürikeseks hetkedeks ja teadmist, et tema partii on oluline. Viljandis korraldati aktsioon, kõnni ja kummarda, kõkutan, mille eesmärk on kõndides samal ajal tänavatel prügi koristades, on ta omale füüsilist koormust ja samal ajal avalikku ruumi puhtamaks teha. Ilm läheb vihmale. Õhutemperatuur langeb öösel pluss kaheni, homme tõuseb taas 16 kraadini. Kohtla-Järvel leiti täna hommikul 15 aastase neiu surnukeha. Politsei käivitas kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb mõrva. Karistusseadustik näeb mõrvas süüdimõistmisel ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, räägib ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Raine kiuse. Täna hommiku kella kaheksa 40 ajal leidis Kohtla-Järvel Pärna tänaval juhuslik möödakäija 15 aastase tüdruku surnuga millel olis mitmeid noahaavu. Kohtla-Järve on turvaline linn ning noore inimese tapmine on väga erakordne juhtum. Ja me teeme kõik endast oleneva, et välja selgitada sündmuse asjaolud. Sündmuse piirkond ise on elurajoon ning on täiesti võimalik, et keegi võis kuulda või näha midagi. Ja siit on üleskutse inimestele, et kui keegi kuulis või nägi midagi tol öösel, siis palun sellest teada anda. Politsei numbrile üks, üks kaks jaoks on iga infokild väga oluline. Alates täna hommikust on sündmuskohal töötas mitu uurijat kriminalistid, kohtuarst, jäljekoer. Kinnitan, et kogu meie meeskond töötab selle nimel, et tütarlapse tape üles leida. Töötame mitmete versioonide kallal, peame võimalikuks ka seda, et ohver tundis enda tapjat või võis tunda teda. Ühe esimese asjana kaardistasime ümbruskonnas valvekaamerad läheduses olevad videokaamerad. Tegeleme mitmete versioonidega. Hetkel uurime noore naise tapmist või mõrva. Laupäeval Reformierakonna esimeheks valitud Kaja Kallas ütles usutluses Toomas Sildamile, et ei pea oluliseks Reformierakonna määratlemist poliitmaastikul liberaalseks või rahvuskonservatiivseks. Peamine on Kallase sõnul Eesti hakkama saamine ka eurotoetusteta. Kallas tõdes, et kui Keskerakond kutsuks Reformierakonda pärast riigikogu valimisi valitsusse, tuleks seda tõsiselt kaaluda. See oleneb kõik ju tegelikult tingimust, esiteks millised on need jõudude vahekorrad, teiseks milliste alusväärtustega on läinud erakonnad nendele valimistele, milliste programmidega lyoni erakonnad valimistele ka meie ise, et mis on need meie nii-öelda punased liinid, mis me tahame ära teha. Et et üldiselt, kui kohale keskenduda, isegi kellegile selline ütles, et et auahnus tapab mõtte, nii et ma arvan, et ametikohtadele ei maksa keskenduda. Järgmiseks kasu jah, kindlasti ma teen kõik selleks, et meie erakonnal läheks hästi ja me saaksime selle positsiooni võtta. Kallas lisas, et kehtiv maksusüsteem võib püsima jääda ka juhul, kui valimised peaks võitma. Reformierakond. Meie jaoks on oluline, et see maksusüsteem oleks lihtne ja selge, et kui see 500 eurone tulumaksuvabastus on juba olemas, siis, siis ta peaks kehtima kõigile, et oleks nagu selge, küsimus on selles, et kus siis selle katteks raha võetakse natuke tulumaksu ja need on need variandid, mida peab arutama, aga sellist lõplikku seisukohta on kindlasti ei ole. Ma tahaksin, et see oleks meil ikkagi nagu kogumit vaadatud mõlemalt poolt, et üks pool on see, et tõepoolest, et kas kõik need tegevused, kas kõik need asjad, mida me teeme Eestis, on, on siis ka mõistlikud ja teine pool on siis see, et noh, kus siis raha veel täiendavalt juurde tuleb. Ja poliitikaga jätkame, Toomas Sildam arutleb oma nädalakommentaaris riigieelarvestrateegia ning Reformierakonna laupäevase üldkogu üle. Kõik reisid ootavad Reformierakonna laupäevast üldkogu, mis testis Kaja Kallase suurim opositsioonipartei esinaiseks. Nii saigi vaid rutiinset tähelepanu uudis, et praegune valitsuskoalitsioon suutis reede õhtuks Sagadi mõisas kokku leppida riigieelarvestrateegia aastateks 2019 kuni 2022. Ministrid sõitsid neljapäeval Sagadis ebalevalt ja tunnetega ja olid pigem seda meelt, et kahepäevase arutelu järel kokkuleppeni ei jõutud ning vaidlused jätkuvad veel kaks nädalat. Kõrvaltvaatajad ootasid, et Keskerakonna, IRL-i ja sotside erimeelsused löövad nagu pirud kahest otsast lõkendama ning parlamendivalimiste juba alanud kampaania tähendab sedagi, et igaüks neist sikutab eelarvetekki oma valijatele mõeldes enda poole. Ja nüüd võta näpust, kolm erakonda, 15 ministrit leppisidki. Peaminister Ratas surus Sagadis gaasi põhja. IRL-i seeder ja sotside Ossinovski läksid tema tempoga kaasa. Selline ilus pilt, milles on kindlasti mitmeid kriimude mõradki aga neid saame näha järgmise umbes 300 päeva jooksul ning mida lähemale riigikogu valimistele, seda teravamalt oma reitingut tahavad kasvatada. Kõik kolm. Keskerakond loodab jõuda Reformierakonna kandadele. Sotsid läheneda EKRE populaarsusele ja IRL rebida end nähtavalt ülespoole viie protsendilisest valimiskünnist. Peaministripartei on ühe valimislubaduse kuni sajaeurose pensionitõusu juba avalikkuse ette toonud. Sotsid ja IRL peavad samuti enda lubadused rahva hinnata andma varem või hiljem, õigemini, mida varem, seda parem. Reformierakonna seni kõige suurem lubadus on Kaja Kallas ise. Kaja Kallase enda suurim probleem ei ole isa Siim Kallase vari ega ole ka koostöö Kristen Michaliga Reformierakonna tagatoa osava niiditõmbaja ka Kaja Kallase suurim probleem on muuta seni kohati tigeda ning sisse ja väljapoole kakleja näoga partei enesekindlaks rõõmsameelsemaks ning sõnastada see, mis paneks valijaid järgmise aasta kolmandal märtsil nende poolt hääletama. Loodetavasti ei saa selleks selle lihtne vene kaart, rahvuslik vastandumine, mis on Reformierakonnale mitmel korral valimisvõidu toonud. Mis asi see Vene kaart on, küsis Kaja Kallas tänahommikuse intervjuu ajal. Hea, et ta seda ei teadnud. Riigikogus oli täna kultuurikoja korraldatud arutelupäev nimega riik kui kunstiteos. Sellega tähistati 30 aastat tagasi toimunud loomeliitude pleenumil, kus kritiseeriti toonaste ENSV juhtide tagurlik, hoiakuid ja demokratiseerimist. Protsessi aeglust. Kaduna kohal olnud Heinz Valk ütles oma pöördumises, et riike, kunst tuleks siiski lahus hoida. Alatus kaasinimeste riigi vihkamine, pettused, vargused, seaduste eiramine, võimu kuritarvitamine ja muu selletaoline saast on orjameelsusest deformeerunud teadvuse nähud. Neist vabanemine annaks kooslusele riik, võim, rahvas tema loomuliku ja väärtustatud tähenduse ja väldiks vajaduse riigi kunstiteoseks kujundamisega. Loota, et selle abil ta muutuks kodanikele omasemaks. Kardan, et see tekitaks amorsselt ebamäärase riigi sarnase moodustise mis minetas suutlikkuse oma funktsioone edukalt täita riiki aegu riigiks. Kunst olgu kunst. Marju Lauristin ütles oma sõnavõtus, et riik ei saa võtta lavastusena Eesti riigi kunstteose. Parim metafoor on Lauristini sõnul laulupidu. See laulupidu on Eesti mitte ainult kultuuri, vaid Eesti demokraatia tüvitekst. Ja mitte ainult sellepärast, et tullakse kokku ja lauldakse. Tegelikult onu laulupidu kui institutsioon midagi hoopis muud valmistutakse süsteemselt ette, tehakse tööd ja õpitakse häält tegema niiviisi, et see kõlaks kokku teiste häältega. Õpitakse kriitiliselt kuulama oma häält ja selle häält, kes sinu kõrval õpitakse jälgima seda, mis mõtte ja tundega on sinu ees dirigent ja kuidas see klapib selle tundega, mis sinu sees tekib. See on harmoonia, praktika. Helilooja ja koorijuht Rasmus puur lähtus oma sõnavõtus arutluspäeva pealkirjast Tuues võrdluse sümfooniaga. Tänapäevasem foonial reeglid sisuliselt puuduvad. On õhkõrnad jooned, aga needki on hägused. Melon Bostonaalne ajajärk, kus sümfoonia ülesehitus on inimesele tänavalt hoomamatu. Tema harmoonia on väga kompleksne. Meloodiat peaaegu pole. Ka siis, kui see sümfoonia on võrreldes mõne teise teisega ehk Vaidminiatuur. Aga inimene vajab harmooniat, kokku kõlamist kas või üürikeseks hetkedeks ja teadmist, et tema partii on oluline. Mittetulundusühingu magus mõtte eestvõttel sai täna Viljandis teoks aktsioon, kõnni ja kummarda ehk kõkuta, mille eesmärk on kõndides samalajal tänavatel prügi koristades anda omale füüsilist koormust ja samal ajal avalikku ruumi puhtamaks teha. Uudne spordiala on eriti populaarne Rootsis, Eestis korraldati sõjalist aktsiooni täna esimest korda. Olev Kenk räägib lähemalt. Kukuta eestvedaja Yana Hinno oli üllatunud, kui tema sotsiaalmeedias tehtud üleskutsele vastas kohe 90 inimest. Aga see idee tuli mul koeraga jalutades prügi korjasin ja ma mõtlesin, et teised inimesed võiksid ka seda teha, et siis saaks meelin puhtamaks. See asi toimub nagu ikka spordi tegemine spordiriided selga vastavalt ilmale, aga võtad kaasa veel prügikoti ja siis lähed, jalutad või jooksed oma lemmikrada pidi ja teed sporti ja samal ajal korjad ära prügi. Sellest on kasu tõesti meile kõigile, et linn saab puhtamaks, meie enda tervist saab paremaks ja see on kõik, ainult väga tore. Tõsi, suuri masse me täna Viljandi linnas prügi koristamas siiski kohanud, küll aga tegutseti väikeste gruppidena ja oluliselt puhtamaks sai Posti tänav, pärimusmuusika aida ümbrus ja lossimäed. Üks, kes kõndijate ja koristajat aga liitus, oli Piret Aus siin. Täna oleme juba teel lossimägedesse andnud ka inimestele prügikotte käte ja kindaid ja ma loodan, et see saab inimestele harjumuseks, et need, kes on kunagi linnatänavail prügi korjanud, need ise ei viska enam tulevikus ka seda maha. Jaano Inno ütleb, et aktsioonis osalejate arv selgub õhtuks. Kui loetud sotsiaalmeedia postitused kindlasti, aga ei jää ettevõtmine viimaseks. Kui me tahaksime ikka korrata, aga me loodame, et inimesed võtavad sellest hoogu ja hakkavad lisaks oma tavapärasele jooksu- ja jalutusringile ka siis sellel ajal prügi korjama. Et sellest ikkagi kogu aeg oleks kasu ja sportlane ainult terviseks, nii et me võtame kõik ikkagi kogu aeg. Pärnu uue kunsti Muuseumis avati Eesti maalikunstnike aastanäitus esteetika. Silvia sool jätkab Pärnu. Kunstimuuseumis oli tänane maalinäituse avamine erakordselt rahvarohke, kunstihuviliste kõrval olid kohal ka paljud osalevad kunstnikud. Teada ju on, et maalikunstnike aastanäitus võib jääda viimaseks muuseumi näituseks selles asukohas. Näituse korraldusliku poole eest vastutav Mari Ruusvalt räägib, et Pärnu uue kunsti muuseumis korraldataksegi maalikunsti ülevaatenäituse just nende samade heade ruumide pärast. Me saame siin nendes ruumides just teha nii suurt näitust, nüüd juba kolmandat aastat on meil tõesti hästi suured olnud näitused, Eestis ei ole teisi nii häid ruum, tõesti, ta on puhas ja valge ja väga hea. Näitusel osaleb oma töödega 100 kunstnikku, nende seas on nii maaliklassikuid kui tudengeid. Roosvalt ütleb, et nimeliselt kedagi esile ei tõstaks, sest kogu näitusetase on kõrge. Ta on väga laialt. Põhjaline, et siin on väga huvitavaid töid tõesti väga erinevates tehnikates tehtud ja niuke vabam ja värvikam, võib-olla mõnes mõttes, aga eelmise aastaga võrreldes on ta sisukam rohkem, on inimese suhtumist näha oma töösse ja väljendada oma tõekspidamisi ja sest see on nagu väga tore. Maalinäituse kontseptsiooni ja kujunduse autori Jaan Elkeni arvates annab tänavune aastanäitus hea läbilõike eesti maalikunsti tänasest tasemest. Ma ei teagi, kas see on nii, et kui maailm muutub üha dramaatilisemaks meie ümber, kui isikutel on siis närvid erksad või, või selline loome balang on peal. Aga nii kompaktset kõrge kvaliteediga näitust on mõnes mõttes need pealkirjas lubatud esteetiline tugevasti ületatud. Eetiline kindlasti ka väga palju küsimusi on esitatud ühiskonna kohta, kuhu me lähme? Esmaspäeval alustab uue kunsti muuseumirahvas taas läbirääkimisi Esplanaadi 10 hoone omanikega ja siis saab loodetavasti selgemaks, kui kaua muuseum selles asukohas veel tegutseda saab. Silvia sool, Pärnu. Ilmast räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv. Eeloleval ööl Eesti kohale liikuvas madalrõhuvööndis jõuab siia ka niiskem õhumass on pilves selgimistega ilm ja sadu on laialdasemalt, mistõttu mitmel pool sajab hooti vihma ja on udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest kuni seitsme kraadini. Homme päeval taandub sajuala Eesti kohalt itta ning õhtupoolikul lääne poolt alates ilm selgineb. Hommikul on udu veel mitmel pool, päeval jääb püsima, siin-seal mere kohal. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur on homme päeval 10-st kuni 15 kraadini, rannikul kohati kuue kraadi ümbruses. Selline sai pikem uudistesaade pühapäeval kuulmiseni.