Oli tohutu sünnipärane anne, harukordne mälu. Kõikevõitev töö, tähe ja loomislust kustumatu õpihimu ning kindel eesmärk kirjutada muusikat, milles eelkõige ameeriklased ise ära tunneksid enda ja oma maa. Ainult enam kui 60 aastat jäi puudu, sest mees, kes ütles, et tal on peas rohkem meloodiaid, kui ta 100 aasta jooksul suudaks paberile panna elas vaid 38 aastat. Aga juba 25 aastasena sai George Köffhwin Ameerika tuntuimaks ja mängitavamaks heliloojaks ning tema looming on säilitanud selle koha tänini. Arnold Schönbergi on öelnud. Muusika oli temale, õhk, mida ta hingas, söök, mis teda toitis. Jook, mis teda värskendas. Muusika oli see, mis temas tundeid äratas. Ja muusika oli tunne, mida ta väljendas sedalaadi vahenditus antud suurtele inimestele. Ja pole kahtlust, et ta oli suur helilooja. Valisime suure helilooja rikkalikust pärandist tänasesse saatesse kaks teost, mis on sündinud reisimuljetest. Ameeriklane Pariisis. See on George kössen ise, kes 1928. aastal sõitis vanasse maailma, et uusi muljeid koguda. Eriti veetes teda Pariis, linn, kus elasid Ravel, Stravinski, Myou onegeer, Bulak Köffhwin, kes oma üllatuseks juba esimesel jalutuskäigul seeni kaldal nägi afiši, mis pakkus sümfooniakontserdi kavas kõrvuti Bachi kontserdiga. Tema Rhapsody in luu lootis, et keegi kohalikest heliloojatest on nõus talle tunde andma. Raven vastas. Miks tahate saada teisejärguliseks Raveediks, kui olete esmajärguline, Köffhriin. Stravinski olevat küsinud, kui palju kösswin oma muusikaga aastas teenib? Umbes üks kuni 200000 dollarit oli vastus. Noh, siis tahaksin meelsamini teie juures õppida. Nii ei jäänudki köshevinil muud üle, kui koguda muljeid, kohtuda huvitavate inimestega, imetleda vana kunsti linna ja loomulikult vormus see kõik temast muusikaks, mis võttis juba reisil peaaegu lõpliku kuju. Ameeriklane Pariisis kanti esmakordselt ette 1928. aasta detsembris. New Yorgi väärid käimas kontserdisaalis ka nöögi hoolis Walter Tšanressi juhatusel. Helilooja ise tutvustas oma teost, nii. See õigupoolest rapsoodiline ballett on loodud väga vabalt. See on moodsaim muusika, mida ma siiani olen kirjutanud. Esimene osa on arendatud tüüpilisest prantsuse stiilis Pebyysii ja kuuiku laadis. Kuigi teemad on kõik algupärased. Mul on kavatsus edasi anda ameeriklasest reisija muljeid, kes uitab mööda Pariisi, kuulad tänavakära ja imeb endasse prantsuse atmosfääri. Nagu oma teisteski orkestriteostes põlema taotlenud mingit kindlat süžeed. Rhapsody an programmiline ainult üldiselt impressionistliku mõttes. Nii et iga kuulaja võib muusikasse juurde mõelda kõike, mida talle tema kujutlusvõime vaid ette suudab maalida. Me ei taha piirata ühegi kuulaja kujutlusvõimet, sellepärast vaid mõned väikesed lõigud tutvustamiseks. Sissejuhatus ja Pariisi teema ehk jalutuskäik, muide hoopiski mitte prantsuse stiil, vaid helilooja enda stiil mõningase prantsusepärase vürtsiga. Eelmist sajandit meenutav tantsu viis tromboonidelt. Teine jalutuskäigu teema klarnetit. Need teemad vahelduvad ja teevad läbi muutumisi nagu avades uusi pilte rõõmsalt uudishimuliku vaataja ees. Keskmine aeglane osa, pluus, raskemeelse neegrite rahvalaulu klassikaline vorm, koduigatsus. Kuulame nüüd tervikuna teost, mille kohta on öeldud selle helitööga, mis peegeldab kogu aastakümne vaimu lõi Köffhwin muusikalise paradoksi nimelt oma aja muusika, mis jääb alati ajakohaseks. Teine George kösswini reisilugu sai inspiratsiooni 1932. aasta kevadel Kuubas veedetud puhkusest. Külla sõitnud kuulsuse akna all korraldati serenaad, mängiti Rumbat, Jahabaneerat. See oli kösseni jaoks uus kütkestav helide ja rütmide maailm. Eriti huvitasid teda Kuubalaste arvukad löökriistad, mida ta põhjalikult uuris. Kuuba avamängu klaviiv valmis kolme nädalaga. Orkestratsioon kaheksa päevaga. Esiettekandele tuli see 16. augustil 1932 Köffhwini esimesel autorikontserdil. Dirigeeris Albert kõuts Londonist. Teoses valitseb rütm, mille rõhutamiseks on sümfooniaorkestrit täiendatud mitmesuguste kuuba pillidega. Lõbus tantsuline motiiv. Avamängukeskuse võluvalt lüüriline Optimistlik lõpp on jälle väga kuubapärane. Ja nüüd George Köffhwini Kuuba avamäng tervikuna Praha sümfooniaorkestrilt Vjatšeslav laimanni juhatusel.