Heliga ja tere, mina olen saatejuht Lisette välk ja seekordne helikaja teeb kokkuvõtte eile õhtul lõppenud konkursist klassikatähed. Täna saavad sõna finalistid žürii raadiokuulajad ja ka inimesed tänavalt. Sülgaja. Küll seal pidulikku lõppakordi telekonkursi klassikatähed, neljas hooaeg. See oli Eesti televisiooni ja klassikaraadio eetris 23.-st veebruarist kuuenda aprillini igal reede õhtul. Eile isoleerisid Estonia kontserdisaalis Eesti riikliku sümfooniaorkestriga finalistid hingeni Lail Tanel-Eiko Novikov Johannes Põlda. Kontserti juhatas üle Euroopa aktiivselt kontserdielu elav dirigent Mihhail Kerts. Kontsert on järelkuulatav klassikaraadio koduleheküljel. On rõõm, et vaatajate arv ulatub saateti kuni 85000-ni. Aga kuidas see kõik alguse sai? 1991. aastal alustas Eesti Kontsert noortele interpreetide-le mõeldud konkurss festivaliga con prio. Selle akadeemiline vorm aga ühel hetkel enam ei töötanud ja Eesti Kontserdi direktor Jüri Leiten hakkas otsima uut ja atraktiivsemad võimalust. Saatemuusikatoimetaja, helilooja ja koolijuht Timo Steiner koos Neeme Bunderi ja Tiiu Valk Periga Eesti kontserdist pani kokku sarja sisu ning Eesti televisiooni. Klassikaraadio ja Eesti Kontserdi koostöös jõudiski 2013. aastal teleekraanidele esimene klassikatähtede hooaeg. See konkurss on toonud klassikalise muusika lavadele juba kolm säravat tähte. Tšellist Marcel Johannes, kitse viiuldaja Katariina Maria, kitse ja pianist Sten Heinoja ning samuti värvika rea teisi noori ja andekaid muusikuid. Nüüd on nende ridades ka löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov. Neljandat korda toimuvale konkursile kandideeris sel korral 25 noort muusikut, olgu öeldud, et võistelda saavad 15 kuni 25 aastased noored, eesti keelt kõnelevad klassikamuusika interpreedid. 25-st noorest muusikust valis välja žürii 15, kes kogunesid detsembrikuu üheksandal päeval Eesti Raadio esimeses stuudios toimunud eelvooru. Igal mängijal oli eelvoorus aega 10 minutit, et ennast žüriile tutvustada, esitada vabalt valitud pala ning vastata küsimustele. On märgiline, et nädalaid enne eelvooru käis klassikaraadio stuudios tšellopedagoog ja kahe särava Klassikatähe Marcel Johannes kitse ja Silvia Ilvese Pattaya Mart Laas. Muuhulgas palusin Mart Laasile ennustada, milline instrument kuulutatakse poole aasta pärast 2018. aasta kevadel. Klassikatäheks. Vastab Mart Laas novembris 2017. Ma nimesid ei nimeta, on minul mitte ei ole, mitte ei ole favoriit, aga ma tean, ühte poissi küll, kes on löökpillimängija, kellel minu meelest on seda ainest ja löökpill, onju, kui me teame, esimene kord, Heigo Rosin oli ju oli finaalis ja teda ei võitnud, tähendab seda konkursi ära. Aga noh, ma rohkem ei mõjuta, ma ei tea üldse, kas see noormees osale, aga mul üks on. Eelvoorust, kuhu oli kutsutud 15 muusikut, valiti välja kaheksa säravat noort interpreedid. Ja need on kõikidele televaatajatele ja raadiokuulajatele nüüdseks tuttavad nimed ja näod. Oboemängija hingeli laiv Fletist, Kristin Müürsepp viiuldajad Linda-Anette verte, Johannes Põlda, tromboonimängija Kaspar-Oskar, kramp, löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov ja pianistid Sven Sander, sest akov ja Arko Narits. Kuues võistlussaates tuli täita erinevaid ülesandeid, esitada virtuoospala unustamatu meloodia, näidata oma ansambli võimekust ootamatu partneriga, töödelda klassikalist muusikat ja popmuusikat. Lisaks oli kontserdivoor, kus esineti Estonia kontserdisaalis pikema ja kaalukama kavaga ja selles tegi otseülekande ka klassikaraadio. Eile avanes aga saate finalistidele võimalus astuda üles solistina Eesti riikliku sümfooniaorkestri ees pidulikul galakontserdil. Esmakordselt oli neljandal hooajal klassikatähtede saade eetris nii Eesti televisioonis kui ka klassikaraadios ning igale saatele järgnes raadios järelkaja, kus oma arvamusi ja muljeid jagasid muusikaeksperdid ning raadiokuulajad. Finalistidega kõneleja skaala kontserdi eeltoimetaja nelevasteintelt. Kas noored said konkursilt seda, mida nad ootasid, ütlevad nad nüüd ise. Minu jaoks saade läks kindlasti üle ootuste hästi minu jaoks juba uskumatu, et ma sain kaheksa hulka ja see, et lõpuks niikaugele jõudis, siis poleks suutnud seda oodata. Ma arvan, et meie kõigi ühine eesmärk kellelegi teisest ei tahaks rääkida, aga sinnakanti läks neil kõigil, et me kõik tahtsime klassikalist muusikat populariseerida ja oma pille tutvustada. Ja ma usun, et see eesmärk sai küll väga hästi täidetud, meil kõigil kaheksa, kes meid sinna televisioonivoorudesse panite. Ja nemad seal, ma isegi võiks öelda, et ma sain saated palju rohkem, kui ma ootasin, et et nii palju head sooja tagasisidet ja et lihtsalt väga tore oli seal olla. Sai kuidas Kaspar menetlused, kuus head sõpra ja ühe tuttava Aga kui te sinna konkursile kõike esialgul läksite, siis jäi päris mitme teie hulgast ja ka ülejäänud viie hulgast kõlama see mõte, et seal ei ole sellist konkureerimise tunnet, aga kas see jäi ka niiviisi selle saate lõpuni finaal saateni või, või siiski tekkis sinna mõni moment? Ei, absoluutselt mitte tõesti üldse mitte, et see minu jaoks võib-olla nii vanaks vähendada, ambitsioon on nii alla käinud, et minu jaoks oli tõesti ainult esinemine ja tore kogemus, et ma ei mõelnud selle peale. Ja täpselt sama, et on palju juba küsitud ka seda, et inimesed ei taha uskuda, et tõesti tekkinud seda konkureerimist olete mitmed nädalad koos omavahel kogu aeg samad näod aga ei, ei tekkinud, tekkis niisugune tore perekonna sõpruskonna tunne, et kogu saate vältel oli väga, väga mugav ja toetas keskkond täpselt samad sõnad, ainult kõigil alati kahju siis, kui välja kukuti selle tõttu, et tõesti me kasvasime nende saadetega kõik kokku ja tõesti, me olime kõik ühe asja eest väljas. Lihtsalt see väljakukkumiselement oli või üldse nii-öelda see konkursi osa oli kõigi jaoks sesse kõige nukram osa. Kas on mõni ettepanek, mis teile isiklikult näiteks tundus, mis võiks selles saates muutuda või kas mõni vooru element või hoopis mõne vooru eesmärk võiks olla teistsugune? Üks mõte, mis tekkis, oli see, et kontserdivoorus osakaal võiks olla tähtsam. Et kuna saame, näitame ennast palju pikema aja jooksul ja tegelikult me teeme palju rohkem seda, mis me tegelikult oma muusikaelus teeme. Et, et minu jaoks oli see üllatus, sotsiaalžürii näiteks üldse hinded ei andnud. Et seda võiks minu arust muuta küll selle kontserdivooru mõttega ma olen nõus. Huvitav on see, et justkui kolmas ja neljas saade on kõige väljakutsuvamad, viies saade on ka väljakutsuv, aga kindlasti juba natukene kergem teostada. Ja finaal. Ma kujutan ette, et lahe oleks, kui finaal oleks natukene isegi vürtsika. Et oleks võib-olla ka mingi kolmanda, neljanda saatelaadne ülesanne. Aga samas ei pruugi olla ka hea mõte. Mina nagu olen rahul nende asjadega, olla praegu, et jah, et nagu huvitav ülesehituse poolelt on see esimene saade on alati virtuaalse tulevärk, ehk siis kõige raskem asi on kõige esimesena. Et see oli minu jaoks nagu sihuke huvitav, aga samas siis saavad kõik kaheksa saavadki ennast näidata, milleks nad võimelised on. Et see oli nagu selles suhtes arusaadav kontserdivooru suhtes. Jah, ma nõustun sellega, žürii võiks ka oma hääle sinna taha panna. See võib-olla natuke ühtlustaks seda üldtulemust ka pärastpoole, et et see žürii äratuse mõtleme, singel Tanel, sa rääkisid, et see oleks kindlasti mõelda väga hea, ma arvan. Ja võib-olla see hääldussüsteem, käed rabasse ja hätta klassikaraadio kodulehel lihtsalt klikkides. Et kui aus see lõpuks on, tegelikult ju, kui sul on palju sõpru, ütleksin, ühes klikivad, siis ma ei tea, kui ause täpselt kõik kogu see konkurss on. Seal on, kui ma õigesti aru sain, ka see asi, et iga 20 minuti tagant võib jälle hääletada, kui lihtsalt seda lehte refessida. Et nendest nii-öelda rahvahääletusversioonidesse kontserdivoor on, on justkui kõige huvitavam, see on kõige akadeemilise moor, aga see on see, kus žürii hinnangut ei anna ja rahvahääletusega võib kõige rohkem sohki teha. See on väga nagu selline koomiline. Milline oli teie jaoks kõige sellisem humoorika hetk sellel konkursil nende voorude ja saadete vältel? Paralleeliks humoorika mehed kogu selle saate vältel muud ei olegi. Ja selles suhtes, et Kaspar rääkis seal rohkem kulda kui meie kõik kokku, eks kasvaril loomulik natuur, ilmatu tahaks olla, lihtsalt lihtsalt oskab nalja teha. Siuke vaskpilli mängida sündroomist, et enamasti ma ei tea, kuidas siis nüüd välja kujunenud need vaskpilli mänginud nende nii hea huumorisoont. Üks väga humoorikas element on ka see, et meil hakati nendest igast saate apsudesse siis väiksest asjast neeme tegema ja siis need on päris naljakas vaadata tagantjärgi et minust ehk iiris Ojaga üks väga huvitav veel, kus ma olin nagu see hingepaus, kus ta nagu võttis aega ja mina nagu hingasin temaga kaasa. Ja siis tuli selline nägu peale, et siis juskui armunud vaadatakse, siis sellest tehti mingi suured naljad ja asjad ja seda oli päris humoorikas vaadata tagantjärgi. Aga muidugi Kaspar on kuldne poiss, midagi öelda. Aga vastupidi, milline oli teie jaoks kõige keerulisem moment või selline nii-öelda murdumispunkti lähedane hetk, kui üldse sellist oli näha järjest sõpru välja? See oli kõige hullem alati talle saadeti esimene küsimus, keegi küsib, et kuidas sa ennast tunned, no ei tulnud hästi, no kohe üldse hästi tundnud, et et lihtsalt nii kurb oli näha neid inimesi välja minemas, kes on tegelikult sama palju vaeva näinud, kui meie nad on täpselt sama head muusikud, kui meie, Nad on igas elemendis sama head, keegi ei olnud kellestki halvem. Ja lihtsalt kurb oli näha seda, et see oli nagu see raske moment kogu saate juures. Ja sa saad sõnad ja samuti seeniorid, kui sa jõuadki kohale, et sade nüüd jälle nädala pärast, et ma sain, elasid seal väike väike paanikahoog, et mis ma teen, järgmine nädal. Aga millist toru oli kõige keerulisem ette valmistada ja miks? Minu jaoks oli kõige raskem kindlasti finaal? No põhimõtteliselt pärast kolmandat saadet hakkasidki kõik naelad aina keerukamaks muutuva ettevalmistusaeg vähenes, aga just finaal oli väga stressirohke sest Elleri koiduga oli meil omajagu probleeme. Tegu on ikkagist orkestripalaga, seda kammerkvintetti kõlama saada on väga keeruline. Ja kolmapäeval me tegime esimese proovi algse seadega me saime ja me saime aru, et see kõlaliselt ei toimi. Et ma hakkasin seda ümber tegema ja neljapäevapäevaks sain midagi valmis, mille üle ma ise väga uhke ei ole isiklikult. Ja niimoodi lavale minna teadmisega, et nooditekst ei ole väga selge ja et ma ei ole ka isiklikult nii väga rahul sellega, mis ma kokku kirjutasin. See oli minu jaoks kõige raskem. Samas, aga mul oli meeletult hea keelpillikvartett selja taga, et nad kandsid välja, andsid mulle kindlasti pidevalt. Minu jaoks kõige raskemad olid tegelikult kaks annet, kõige esimene saade. Kuna see moment, et sa ei tea, mis tegelikult toimuma, hakkab see täiesti uus ja tundmatu olukord ja jällegi virtuaalsed vähki ikkagi keeruline lugu kõige esimesse saatesse panna. Ja lihtsalt see raskus seisneski selles, et kuidas see kõik pärast kõlada, mis nüüd saab peale seda, kus esindaja reageerib, lihtsam, teine selline tugevam takistusi raamist välja ja see oli tõesti selline murekoht minu jaoks, kes ma mõtlesin, et no et kas kõik või mitte midagi. Et kuidas sellega nüüd saada, aga sai kah. Et minu jaoks oli ka esimene saade veidi raskem, üks kõige raskemaid just see Virtossos ja et nüüd tuleb kiiresti mängima, pluss ta peast mängima, mida ma ei olnud neli aastat on läinud enne saadet mitte kordagi seda lugu peast näinud, et see oli väga stressirohke. Ma isegi ei mäleta, et mis me seal laval tegi ja teine ei oska, saadan ja minu jaoks oli kolmas saade, kosutas ta aega. Sest sellise loo, mis kuidagi rivis on nii raske oboe peal kõlama saada, et ta oli nii lugu ja tõesti sobinud poele ja siis tempoliga üsna aeglane ja on tõesti raske seal olla. Ja seal see raamest välja seoses, et sul lihtsalt väga vedas oma partneriga, kelle ma leidsin, et lihtsalt nii mõistvat inimest, kes lihtsalt ei läinud mitte kordagi Mubera närvi, kuigi ma ise oleksin ta peale ilmselt ärritunud vähemalt 24 korda proovide jooksul. Et see oli ikka eriline inimene, peab selleks olema minuga vastu pidada, sellises. Laiendades seda teemat, mida te rääkisite esimesest saatest tegelikult omamoodi kõige välja kutsuma pingelisemad, ongi need esimesed kolm vooru esimene saade, kontserdi voore, teine saade, sest need on saade, mis kindlasti teed kaasa ja need on need saated, kus sa pead ennast nagu maksma vanaema. Et need saated väga tõsiselt panevad paika seda, kuidas asjad võivad edasi kulgeda. Ma ise tegelikult mäletan, kui teine saade seeläbi siis see oli nagu see arusaam, et sisuliselt põhiosa ei oska nagu sai tehtud või ma ei tea, kas teil ei olnud seda tunnet. Et justkui see, see, mis on see kohustuslik osas on tehtud. Minu eesmärk oli nautida, et kui ma siia põivoorudesse sainet nahdiline kontserdivoor ehk siis vaatame edasi, mis et selles suhtes ma nõustun küll Taneliga, et peale seda teist saadet kui nagu g2 selle langema ja siis kui see läbi sai, siis hakkas nagu reaalsus kohale jõudma, et ahah, nüüd hakkab pihta. Mul on täpselt seesama suhtumine, et vaata, mis saab. Siin on juba väga palju olnud juttu, kuidas teile üks või teine asi mõjus, võiks või teine voor sobis õõnestus. Kindlasti saite te midagi veel enda kohta teada, mis on võib-olla eneselegi kõige üllatavam asi, mida te iseendas avastasite selle konkursi käigus. Ausalt öeldes ma kõige rohkem ilmselt austasin seda, kui palju mulle meeldib Tambergi aaria. Õhtulehele intervjuud andsin pärast saadet, siis ma ütlesin ka, et just selline väga tõsine austus, muusika ja üleüldse muusika nautimise selle kõige suhtes on tekkinud. Lihtsalt selline uus tase on saavutatud siis tõesti selle saatega, no see ei ole konkurss, kuigi seda reklameeritakse nii. See on lihtsalt muusika ja pillide esitlemine ja see, kui sa kuuled nii kõrgetasemelisi mängijaid ja sellist muusikat, sa lihtsalt, sa õpid seda nautima täiesti uuel tasemel. Ma olen päris pikalt eemal olnud ja ma just avastasin, et Eesti muusika heas kätes. Noorus ei ole meil hukas, kui asi puudutab klassikalist muusikat. Tanel on 17 ja mulle ei jõua see siiamaani kohale, ta on 17 ja mees nagu 45 nagu selliselt täiesti müstika, et ka kõigi teiste puhul Arco 18, kõik on nii noored ja mängivad nii hästi, et see oli nagu tõsine üllatus. Kõik need seitse teist inimest, kes seal oli mängisid väga-väga hästi, et see oli minu jaoks nagunii meeldiv ja sümpaatne avastused, tõesti, Eestis on nii palju häid noori mängijaid. Ja kusjuures minu arust eelvoorus oli, kaebasid nii palju häid mängijaid, et raskele ilmselt seda otsust teha, et jätkaks siit samast, et et ma olen täiesti kindel, et sinna 23, neli sa oled teinud nendest noortest muusikutest kokku panna, kes meil täpselt sama head. Et ootan juba järgmist hooaega. Kui te vaatate mitte nüüd kolme eelmist komplekti klassikatähti, siis kuidas teile kõrvalt vaadates nende käekäik tundub, kuidas neil läheb või kas ja kuidas ja kui palju neid märgatakse või veel mäletatakse, siin Sa saad, on kõik väga tõsiselt tööd teinud ja selle tõttu nad on ka pildil ajanud. Minu meelest neil on väga hästi. Eks see saade avab tõesti väga palju uksed, siin ei ole midagi parata, et muster on seda näidanud, aga tõesti nad on kõik ülimalt andekad, ülimad, heasüdamlikud ja väga töökad. Nad on ennast ise jõuliselt pildil hoidnud ja nendest kuuleb pidevalt ja oma võimalust vääriliselt kasutanud. Justkui jaa, absoluutselt see konkursi konkurss on tehtud, et siis tegelikult ju hakkab see töö alles pihta. Et mida sa nüüd selle konkursil saavutatud kõigega edasi teed ja nemad kõik on seda väga-väga hästi kasutanud ja nagu kogu aeg Eesti muusika Lovildil kõikinist näeb kogu aeg siin pildil. Ja et mul on ka kõik need meeles ja kõik need ette lugeda. Minu arust ongi väga positiivne selle konkursi juures, et läbi käid, siis pärast hakkab pakkumisi tulema nagu lõpuks sa saad palju rohkem võimalusi läbi selle saate, mis on kindlasti väga ka üks eesmärk, miks paljud noored tahavad minna? Et kui ma lihtsalt mõtlen just endale ja eelmisel hooajal kas või Jakob Peäske, eks ju siis kui see need esimesed hooajad toimusid, siis me olime ju mina olin alles 12 13 aastat vana. Et praegu kasvab peale terve põlvkond noori muusikuid, kes kasvavad selle saatega, näevad seda ja kellel on eesmärk tõenäoliselt ka tulevikus sinna saatesse saada. Ma ise tulin siia saatesse Heigo Rosina eeskujul, kui teda väiksena nägin, siis ma mõtlesin, et võiks, tahaks ise ka siin olla, eksju. Ma arvan, et kõigil noortel on olnud seesama asi. Ja ma täiesti kujutan ette, et kahe kolme hooaja pärast on siin väga ambitsioonikad noored, kes tõesti on tulnud siia sihtmärgiga, millest esitlema mõnes mõttes võib-olla hoiataks, et, et ei tasu ka üle mõelda, et muidu kaob selle saate tõeline võlu ära, mis on ikkagist muusika esitlemine kui natukene negatiivselt juurde panna, et ma mäletan väga hästi ka esimestes vahehooaeg, sest et Eesti rahvas arvab, et need klassikatähed, et nemad ongi siis kõige paremad muusikute Eestis kõik, ma arvan, noored muusikud tegelikult on neid väga palju veel, kes saatus võib-olla ei tule erinevatel põhjustel. Et ma mäletan, et oli ka mingi kontserte, kus mingi ansambel üks oli klassiga tähtedest, siis tema nimi kirjutati suuremalt ja öeldakse klassikatähtede ansambel, et see, nii oleks see täiesti ära keelata, et kõik on täpselt samaväärselt ükskõik, kas oled sa saates käinud või mitte. Täpselt samad sõnad, ma tean, nii palju fenomenaalsed muusikud, kes mul on tõesti, nad vääriksid meeletult palju tähelepanu, aga neil on omad arusaamad, omad põhimõtted võib-olla lihtsalt ei oleks, teleinimesed on ju vahet pole täiesti erinevad põhjused, aga just see, see klassikatähed tiitel ei tee neist etemaid muusikuid. Me esitleme seda muusikat, aga me oleme ikkagist täpselt samad inimesed, kes me olime enne seda saadet. Jaa, absoluutselt, et inimesed on erinevad. Figi lihtsalt ei sobi see telemelu, see idee teisest inimesest halvavat muusikut, et lava peal olles ikkagi on Eestis väga-väga palju muusikuid, kes vääriksid veel rohkem tunnustust kui seda senini on saanud. Ja ma loodan, et see, et üks või teine klassikatäht ei alaväärista seda teist inimest, kes ei ole käinud selles saates. Viiuldajaid on meil Eestis ikkagi läbi aegade igas laste muusikakoolis õpetatud löökpillidega on natuke teine lugu, poega on ka teine lugu. Mina näiteks küll loodan, et nüüd paljud väiksed koolid vajavad varsti oboeõpetajat ja sinna tuleb rohkem noori, kes soovivad just nimelt seda pilli õppida ja said sellest teadlikuks. Mina ka väga loodan, et natukenegi rohkem tuleb nüüd noorima poja mängijatele, kuigi see on juba väga palju paremaks läinud. Haigestunud muusikakoolides ikkagi on juba väiksemaid pilli mängida, et igalühel oma pilli see kampaania aitas kaasa. Ja kui me nüüd mõtleme, et tulemas on kindlasti kunagi ka viies hooklassikatähti, siis milliseid pille te sooviksite seal saates näha? Oboed? Riiulid kindlasti, aga metsasarve tahaks kindlasti näha, et poekott on läinud ja ma tean, et kolmas defitsiit, instrument metsas haru, mis võiks kindlasti olla viiuldaja oleme ikkagi, ütleme, kilbil on alati tore, lähed kontrabass näiteks, aga muidugi solistina Villemit ei ole olnud, et harv meeletult ilus pidu võiks ju olla. Ja muidugi seal saate korraldatega rääkis, et kui saaks kuidagi oreliga otselülitus Jaani kirikusse läks päris selleks ka väga põnev. Üks jauram võiks olla, ega nagu tegelikult ma loodan näha puhkpille. Vaat üks tuuba täht võiks meil olla küll ja otse loomulikult miks ka mitte projekti? Kui ma praegu mõtlen siin kahe aasta perspektiivis on meil kindlasti omajagu löökpilli mängijaid. Kui me räägime nelja aasta perspektiivis, siis oioi praegu õpib nii palju noori andekaid löökpilli mängijaid, et selles suhtes ma loodan kaugemas tulevikus näha löökpille. Aga järgmine hooaeg muidugi võiks olla Pille, mida ei ole varem olnud tõesti tuuba. Orel, jauram, Parun, parvu tulevik. Mul on veel palju pille, mida ei ole olnud, et suhteliselt julgustaks kõiki ikkagi proovima, et kuigi on raske võrrelda võrreldamatut nägu. Kristiina Poska ütles et noh, et nagu kaugushüpe ja kõrgushüppe ühel võistlus. Et siiski šariaadi väga sõbralik, objektiivne ja antakse kõigile võrdne võimalus, et ükskõik mis pildise mängida siin osas muide tasuks tõesti väga kiita žüriid selles suhtes, et seda räägiti ära käes ka nende sõnastusoskus on väga hea ja et tõesti nad suudavad panna kõik ikkagi sellises võrreldamatesse olukorras võrdsetesse raamidesse. Aga jaa, kindlasti kõik proovige, kui te saate saatusest ei kahetse seda, on selles täiesti kindel. See oli Eino Tambergi aaria, mida esitasid üks finalistidest ingeli live ning omal ajal klassikatähtede saatest osa võtnud pianist Jakob Teppo. Nüüd on aga klassikaraadio stuudios formaadi autor ja saatemuusikatoimetaja Timo Steiner ning tänavuse žürii püsiliikmed Ivari Ilja, Juhan Tralla. Juttu alustame algusest telgist tagustest, millest televaatajad kunagi osa ei saa. Nagu varem mainitud, laekus konkursile 25 avaldust, on seda vähem või rohkem kui eelnevatel aastatel, räägib Timo Steiner. Umbes selles järgus on neid avaldusi ka tegelikult alati olnud. Et selline selle saate pin mõnes mõttes on, aga ma arvan, et see ei ole ka õnnetes, et seal on ikkagi üsna spetsiifilisi oskusi vaja sinna saatesse tulla. Aga milline see eelvooru tase oli? Eelvooru tase oli ka minu arvates päris kõrge ja see komisjon, kes need osalejad valis, oli ka tunduvalt suurem kui nüüd hiljem see saate žürii. Niiet et ma usun, et sellest 25 kandidaadi hulgas oli veel neid, kes oleksid ka kindlasti olnud igati väärilise selles saates osalema aga see tulemus tuli siis päris arvuka žüriiliikmete ühise seisukohana või hääletustulemusena, õigemini. Väga huvitav oleks teada, kes siis on need, kes valivad noori muusikuid saatesse. No kuna selle saate korraldab Eesti Kontsert, Eesti Televisioon koos klassikaraadio, siis kõikidest nendest organisatsioonidest inimesi pluss siis ka tänased žüriiliikmed olid juba palutud sinna faasi osalema. Niverile te ütlesite, et seal oli veel muusikuid, kes oleksid võinud ka saates osaleda. Kas midagi jäi kripeldama ka sellest eelvoorust keegi, kes tegelikult oleks pidanud seal olema? Minu kogemus, pikaajaline kogemus ka kõikvõimalikes muudes riides on mind õpetanud seda kripeldamist vältima, sest on teatud otsuseid, mis lihtsalt tekivad ja siis lihtsalt asjad onni. Aga see, mida ma alati mõtlen, on see, et homme on alati järgmine päev ja kõik need vahekorrad, kõik need järjestused, pingeread võivad muutuda. Ja tegelikult, et mis puudutab seda eelvooru, siis on ju väga tore mõelda, et mõni neist kindlasti tuleb. Kahe aasta pärast kandideerime uuesti. Juhan Tralla Kasel eelvoorus oli finalistide prio aimatav. Minu jaoks oli, aga see ei kattunud päris sellega, kes lõbuks realistid olid. Et ega sellist asja on väga, väga keeruline ju ette näha, mis võib-olla muutis selle valimise mehe jaoks veel ekstra raskeks, oli see, et eks me püüdsime natukene ka ette näha neid isikuomadusi või kombata neid isikuomadusi, mis nimelt selles saates selles formaadis inimest aitavad, pinnal hoiavad, eks ju, et selles mõttes loomulikult, et pillimänguoskus on elementaarne ja tõesti olid väga-väga heal tasemel noori muusikuid seal palju, kelle hulgast valida ja ma kujutan ette, et peaaegu teist samapalju veel jäi tegelikult saatest välja, kes olid tõesti väga head. Aga jah, nüüd aimata seda, et kes, kuidas seal kaamerate all ja selle show tingimustes ennast leidma hakkab, eks on väga keeruline. Ja selles mõttes tõesti ma olen Ivari Ilja ka nõus, et ega siin tagantjärgi enam midagi targutada ei ole, need otsused said nii tehtud ja nii ta läks ja tegelikult sai hea saada. Aga kui me nüüd lähemegi saadete juurde, kui palju teil kolmel oli selliseid tõelisi üllatusi nende saadetes? Meie jaoks seal võib-olla ma nagu konkreetseid üllatusi, mida oli ka ei hakkagi mainima, aga minu jaoks oli väga positiivne üllatus, suur areng mida need osalejad tegid selle siis peaaegu seitsme nädala jooksul meie silme all. Ja meil on võimalus nagu selle lõpptulemust siis kuulda veel ka sellel galakontserdil. Et võib-olla see oligi kõige suurem üllatused, et tegelikult see, kuidas inimene avaneb, see oleneb väga paljudest asjaoludest. Ja millest see tingitud on, et keegi lööb särama mingis konkreetses tegevusvaldkonnas, et see on erakordselt huvitav, oli seda jälgida ja võib-olla see oligi minu jaoks kõige suurem üllatus. No minu jaoks üllatuse koht on, sellest hetkest, kui me panime, saad sarja sisse ka selle raamist välja saate, on tegelikult olnud see saade, kuna klassikalise muusikahariduses väga palju ei puuduta kokku inflatsiooni ja võib-olla heliklippide kujundamise ja selliste asjadega. Et kui hästi tegelikult seda teostatakse. Ja see on minu jaoks alati olnud üllatus ka seekord oli ikka väga häid töid, sealhulgas panna ühele klassikalisel muusikule videoklipp, ette öelda, et mängi selle järgi tunduks päris absurdne, aga kui hästi tegelikult seda teostatakse? Ma tahaks lihtsalt rõhutada, et tegelikult see on väga oluline saade, see raamist välja saade ja üldse minu meelest need omadused, mida me täna 21. sajandil siis ühel hea muusika puhul hindame, loomulikult hea tehniline ettevalmistus ja loomulikult musikaalsus, aga ikkagi selline üldine loomingulisus kiire võime erinevatesse olukordadesse sisse elada kohutavalt olulised, pluss loomulikult uskumatu šanss, mille see saade annab noortele muusikutele lihtsalt saada meediakogemust ja ikkagi olla niimoodi kaamerate all kogu aeg. Minu põlvkonna sellist võimalust ei olnud, eks, ja nii et selles mõttes ma arvan, et kui seda formaati võtta tõsiselt ja mitte kuskilt nagu kunstilised hinnaalandust teha, siis ta tõepoolest avab ühe noore kunstniku äärmiselt mitmetahulisemalt ja näitab ta meile ära ja seal ma ei näe nagu nendesse sarjast nagu ühtegi osa, mis oleks kuidagi üleliigne või mis oleks lihtsalt mingi tühja efekti pärast sinna pandud. Nad kõik näitavad sisuliselt mingit tahku, mis on oluline. Üllatuse enda jaoks veel sõnastan ka repertuaari valik on mõnes mõttes üllatus, et võiks ju eeldada või arvata, et tullakse välja ainult väga tuntud asjadega, minnakse ainult publikut kosima, asi polnud üldse nii, et seal kõlas eesti muusikat, et väga palju uut muusikat, noh, kuigi meil oli löök, mille hulgas oli ka natuke seda repertuaari, tal põhimõtteliselt ongi sellest ajast, aga et see kõik nii toredasti ka alla neelata. Aga mis jäi puudu, eks meile tuli siia telefonikõnesid ka küll ei meeldinud see, et ühtegi lauljat saates ei ole. Sellest me oleme täiesti süüdisest, kaks lauljat kandideerisid. Miks ei olnud? Nad peavad veel harjutama? Jah, ma olen ka sellega nõus, ma tegelikult algusest peale seda väga oluliseks pidasin, laulja osaleks ja ma tõepoolest mitu korda kuulasin kandidaatide helilõigud läbi ja jõudsin ka samale seisukohale, et peavad veel aren. Naerda, pole midagi, et valida tuleb hetkel ikka kõige paremad. Aga lauljad on muidugi alati need, kes toovad mingi erilise sära ja mingisuguse glamuuri noorte sellesse, võib-olla natuke niisuguse higise ja. Ma üritasin seda kõike kompenseerida. Ma tahaksin siin võib-olla nüüd seal lauluosakonna ja ütleme siis lauljate tsunfti esindajana edastada sellise üldise meie kõikide ühise pöördumise ja palve. Kuna lauljad nagu alustavad hiljem oma õppimisega ja saavad ka hiljem valmis siis või üks vanusepiiri lauljatel võib-olla paar aastat tõsta, sellepärast ütleme 25 aastane lauda ning alles väga roheline ja et kõik teised palun väga, kuni 25, aga laulja võiks olla 27. Mis muusikatoimetaja selle peale ütleb? No ma ei hakka ainuisikuliselt lubadusi välja andma. Siiski võiks siiski võib-olla midagi arutluse teema, see kindlasti on tema laual emal laual. Aga Ivari Ilja ja Juhan Tralla, teie kogenuid professionaalsete muusikutena. Mida teie sellest saatest kaasa võtate, nendest nädalatest, mis te sellega seotud olite? No erinevaid asju kõigepealt oma isiklikust seisukohast, ma võin öelda, et niisugune otsesaates esinemine ei ole minu jaoks nagu öeldakse, sisse harjunud asi ja ta tekitas omamoodi stressi, seal peab mahtuma teatud ajalistesse raamidesse. Oma mõte tuleb öelda välja kiiresti ja selgelt. See on ka üks kogemus, mille ma kindlasti sealt kaasa võtta on ja muidugi kõige olulisem asi, mis mina kaasa võtta, anun ikkagi see kogemus sellest, et kuidas noored andekad inimesed suudavad reageerida, kuidas nad on võimelised kiiresti muutuma, juhul kui neil on kõrged professionaalsed oskused. Kuidas nad tulevad toime kõige erinevamates olukordades ja suur rõõm selle üle, et meil selliseid noori andekaid on? Jah, minu jaoks võib-olla kõige põnevam oli see protsess iseennast kõrvalt jälgida, mismoodi ma igaühe nende kaheksast noortest selliseid isiksus niimoodi süüvi sinna sisse elasin ja ühel hetkel ma pidin ennast korrale kutsuma, et ma ikkagi jääksin selliseks karmiks žüriiliikmeks, sest mul pidevalt tekkis nagu soov neid kuidagi Mil kurja ilma eest kaitsta. Et nad ikka niimoodi hästi hakkama saaksid ja paremaks läheks ja areneksid ja selles mõttes see oli niisugune väga südantsoojendav ettevõtmine, näha, kuidas noored ja andekad säravad inimesed selles keerulises olukorras niimoodi pinnale püüdsid jääda. No kõik kaheksa saates osalejat on nüüd nimed, keda võib lugeda ajalehtede esikaantelt või näha neid esinemas paljudes kohtades. Kindlasti pöörduvad nende poole ka firmad, kes kutsuvad neid esinema oma pidudele. Mida neile soovida, et nad ikkagi vastu peaksid? Päris igale peole ei lähe. Jah, ma mõtlesin ka, et selle valiku peaks inimene selle järgi tegema, mida ta edaspidi plaanib oma karjääriga peale hakata. Aga seal, nende käes on see pall praegu, et see võimalus on antud, tutaks sellega edasi töötama Igalühel paremaks muusikuna minema kasvama ja võimalikult palju laval olema, ma arvan, see võimalus on nüüd antud siin, et ma arvan, et kontserdikorraldajad tahavad lavale küllalt palju saata. Siin on tegelikult kõik head asjad ära, öeldud on veel lisaks selle, et soovin jõudu harjutamisel iseenda arendamisel. Selles mõttes, et noh, võiks öelda väga kulunud lauset, tippu on kerge jõuda, aga siin-seal püsida on väga raske. Ja seda püsimist ma neile kõigile sooviksingi ja selleks, et ka homme sealsamas olla, kus täna või veelgi edasi minna, see nõuab ikka tõesti suurt pingutamist ja pühendumist. Harjutamise moment lipsasid läbi, et võib-olla klassikaraadios on üleliigne öelda, et tundub, et nad tulevad ja mängivad see kolm minutit lihtsalt niimoodi ilusasti maha, ilma pingutuseta, tegelikult sealt alla on ikka väga palju tööd lapsepõlvest saati punktist ka nende numbrite kallal. Jah, ega siin ei olegi väga palju midagi lisada, nad on tublid ja andekad ja tähtis on see, et nad teevad oma elus õiget valikut selles mõttes, et ma ei taha nüüd hakata sõnasabast kinni ja see piludele kutsumine noh, selles on kindlasti oma oma suurmajandusele point. Aga tegelikult ikkagi, ma arvan, et me ei räägi ju mingisugusest Eesti kohal, ütleme nende teatava hulga osalejate puhul meil on põhjust rääkida mitte meie kohalikust armsast atmosfäärist, vaid me ikkagi räägime mingisugusest tõsiseltvõetavast, rahvusvahelisest karjäärist, eksju ja siis tuleb siiski teha õiged valikud ja, ja peenrahaks vahetada oma talenti. Timo Steiner. Ma küsin lõpetuseks veel teie käest, et neljanda hooaja lõpuks, mis on Eesti klassikalises muusikas või selles klassikalise muusikaelus muutunud tänu klassikatähtedele? See on niisuguse suure kahuriga lastud küsimus. Hetkel me oleme selle kontserdi ootuses muljeid nii värsked, et ma ei oska veel öelda, et kui palju siin muutunud on. Võib-olla see löökpill on inimestele lähemale tulnud. Mul on väga hea meel, et see muusika, mida need 80000 inimest, kes jälgisid saade saatelt seda, et sellist muusikat tavaliselt nad ei kuule. Iga päev nendes kohtades, kus võib-olla suurem auditoorium muusikat kuulab muusika on alla neelatud, edaspidi ilmselt minnakse ka nendele kontsertidele, kus uuemat muusikat kõlab et võib-olla need on päris head muutused. Tahaks ju, et see pilt oleks rikas, dünaamiline, avar. Stuudios olid saatemuusikatoimetaja Timo Steiner ning žürii põhiliikmed, Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning laulja Juhan Tralla. Pea kõik klassikatähtede saates osalejad on öelnud, et selle saate eesmärgiks on populariseerida klassikalist muusikat ning tutvustada omi instrumente. Käisin Tallinna tänavatel, et küsida, kui populaarne on saade klassikatähed. Esmalt kohtusin pargis üheksa aastaste poistega Mihkel ja Kardo. Aga öelge, kas te sellisest saatest nagu klassikatähed olete midagi kuulnud? Oled vaadanud seda saadet ei ole. Aga mis seal selle kohta tead? Suurt midagi. Ema vaatab seda veel, kas sina oled ka vaadanud? Ei, vaata, ma vaatan, kui mu ema, vaata vere selle ajaga olen arvutis. Aga no mis te arvate, mis seal klassikatähtede saates tehakse? Nalja. Ma pakun äkki mingisuguseid klassikalisi laule? Edasi kohtusin Kristiinaga Kas te olete kuulnud midagi sellisest saatest nagu klassikatähed? Natukene. Kas sa oled seda vaadanud? Ei kahjuks, aga mida sa sellest tead? Minust sõbranna rääkis mulle, mis ta rääkis sulle sellest, et, et see on praegu ja see on nagu Trent. Aga palju ma ei tea. Mida teab klassikatähtede kohta aga 20 aastane Andrei? Kas te teate midagi saatest Klassikatähed ei tea, mida see võiks tähendada. Tähti nagu tähestikku näiteks siis see võiks olla näiteks. Ja miks te teate midagi sellisest saatest nagu klassikatähed? Ei, ei, ei tea. Kas te olete kuulnud midagi sellisest saatest nagu klassikatähed? Ei ole? Tallinnas Tartu maanteel kohtusin aga Peeter püssimiga. Ei olegi kuulnud midagi sellisest saatest nagu klassikatähed poole vaatasin telekast ja kes te olete neid igavesti vaadanud või juhuslikult sattusite peale? Nojah, päris hea selle ala entusiaste ei ole, aga juhuslikult sattusin peale. Sattusin ka peale ja mis te arvate sellest saatest? No tore. Tõsiselt muusikat harrastavad, miks mitte siis vastaseks selle kergele muusikale? Väga tore, jumala, helistage. Aga mis te arvate, mis võiks olla sellise saate eesmärk? Ega nende kerge elu ei ole ja ennast ülal pidada, sellise muusikaga? Populariseerimine on suurem ja siis noh, võib-olla teisedki vaatavad, et ka neid märgatakse, muidu nad jäävad kuidagi võib-olla nurga taha. Niisuguse estraaditähed on nii tugevalt seal pildil ja, ja neid ei varjata, aga nad on ju, teevad tohutult tööd ja väga hea. Et ja eks see muidugi inimesed, kes vaatavad. Võib-olla siis ka hakkavad rohkem selle vastu huvi tundma. Aga kui te seda saadet vaatasite, mis teid eriliselt võlus? Eriliselt. Mind mõjutab nende inimeste andekus. Kuidas see on ikka tohutu töö, ma kujutan ette, et saavutada selline tase, noh nad on ikka täielikult pühendunud ja ja suurepärane. Jäätiga, kes võitis, saate? Võitis tsüklophony mängija seal, aga ma ei mäleta ta nime hästi, aga tarenikoloogia. Ja siis jalutas mulle vastu Helvi. Kas te olete kuulnud midagi sellisest saatest nagu klassikatähed? Ja vaatate seda jama? Te vaatate seda saadet? Ilus muusika, toredad noored, inimesed, hästi mängivad. Kas te olete seda jälginud kõik need hooajad või olete niimoodi juhuslikult peale sattunud? Enam-vähem ka kõiki? Nii et te teate, kes sel korral võitis. Ja Tanel-Eiko Novikov? Mis teile, kui te seekord seda hooaega jälgisite, mis teile kuidagi eriliselt silma jäi või teile meeldis? Kõik meeldis? Arko Narits meeldis mulle väga, sest ma mõtlen lihtsalt neid, kelle poolt ma hääletan. Etne. Ja Tanel-Eiko Novikov meeldis. Oboemängija meeldis, ingeli laiv oli vist ja miks te arvate, miks selline saade on oluline, miks seda peab tegema? Ilus muusika on ju alati. Eristub teistest telesaadetest ja no igal juhul laotan seda alati. Ja teel. Ja majja kohtusin Külli kraaneriga. Kas teie teate midagi sellisest saatest nagu klassika tähed ja tean, kas te jälgite seda või olete lihtsalt kuulnud? Me oleme seda vaadanud kodus? No miks te arvate, miks see saade on tähtis või oluline? Kuidagi? Meie vaatasime seda eelkõige sellepärast, et mulle tundus, et lastel oleks tore vaadata. Et nad tutvuksid ka teiste muusikastiilidega ja meeldis neile, et muidu lapsed ju Youtube'is siukse muusika peale ei tule. Mina ise isiklikult väga music tavaline ei ole, et ega mina väga aru ei saa, et kui hästi nüüd mängitakse või halvasti. Aga, aga jah, et lastele väga meeldis väga tähtis, kas lapsed on kuidagi üles näidanud huvi minna nüüd kontserdile või otseselt. Ta, aga ma ikkagi vaatasin, et nad tegelikult väga nagu põhjalikult jälgisite kuulasid seda, mis seal oli ja see meeldis neile, et selles mõttes võib-olla nüüd on lihtsam öelda neile, et kuulge, lähme kuulame mingit sümfooniaorkestrit või klassikalisemad muusikat. Telekonkursi klassikatähed neljas hooaeg on nüüdseks lõppenud. Saates osalesid kaheksa noort artisti, oboemängija ingeli Liv Fletist, Kristin Müürsepp, viiuldajad Linda-Anette verte, Johannes Põlda, tromboonimängija Kaspar-Oskar, kramp, löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov ja pianistid Sven Sander žest, akov ja Arko Narits. 30. märtsil kuulutati klassikatäheks 2018 seitsmeteistkümne aastane Tallinna muusikakeskkooli õpilane löökpillimängija Tanel-Eiko Novikov. Saatest saatesse hindas muusikuid žürii, kelle põhiliikmeteks olid Eesti muusika ja teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ja laulja Juhan Tralla ning igas saates oli ka külaliskohtunik. Saatesari valmib Eesti kontserdi klassikaraadio ja Eesti televisiooni koostöös. Saateformaadi autorid on Helen Valkna ja Timo Steiner. Kõik klassikatähtede saated. Meile järgnenud järelkajad ja kontserdivoorud on järelkuulatavad klassikaraadio koduleheküljel. Nüüd moodustavad klassikatähtede võitjad kvartett, eriti kuhu kuuluvad Marcel Johannes Kits tšellol Katariina Maria Kits viiulil, Sten Heinoja klaveril ja Tanel-Eiko Novikov löökpillidel. Meid ootavad ees kindlasti mitmed lavad üle kogu maailma. Küsisin muusikakriitik Erki Aavikult ja akordionist Tiit kallustelt, et millist teost sooviksid nemad seesuguse kvarteti esituses kuulata. Siis tuleb pöörduda kohe kõikide Eesti tegev heliloojate poole ja tellida kohe uudisteoseid kellelt telliksite Tõnu Kõrvits tuleb meelde. Aga miks mitte nad kõik, kes meil siin ju Reinvere ja siin on ju küllalt heliloojaid, kes on laias maailmas, oh minu hea klassivend Urmas Sisask näiteks tema selline originaali tseja. Tuleks demodest õliga. Sülgaja. Seekordse heligaja panid kokku helioperaator Katrin maadik ja toimetaja Lisete Welc. Aitäh kuulamast ja käige ikka kontsertidel. Ja tere taas kuulama rubriiki muusik mõtleb. Raadiomaja üheksanda korruse stuudios mõtiskleb Hectori paju. Nädalaid on pea kogu Eesti rahvast tagajalgadel hoidnud ülipopulaarne saade klassikatähed. See saateformaat on asetanud tähelepanu fookusesse mitmeid andekaid noori muusikuid ning olnud ühtlasi ka neile hüppelauaks suurtele lavadele. Klassikatähtede ootamatu populaarsus on pannud ideed liikuma ka meie rahva teenidel. Mitmetes ministeeriumites ning riigi parimate tütarde ja poegade mõtted on hakanud uitama üsna loomingulisi radu pidi. Seoses praeguse Kultuuriministeeriumi kantsleri tähelennuga eraettevõtlusse kerkis ministeeriumis esile mõte, miks mitte otsida uut ja säravat kultuurikantslerit just nimelt klassikatähtedele identse teleformaadi kaudu. Kuna uue kantsleri leidmisega on kiire, alustatakse neljaosalist saatesarja Kultuuriministeeriumi kantsleri leidmiseks juba aprilli keskpaigas. Saated lähevad eetrisse laupäeviti peale aktuaalset kaamerat. Koostatud on hulk ülesandeid, mille abil parim kandidaat välja sõeluda. Muuhulgas testitakse pürgijate orienteerumist avalikus halduses kultuurielus ning kavas on ka füüsilise vastupidavuse katsed. Teleformaat dikteerib selle, et väheoluline pole ka kandidaadi välimus. Uudne lähenemine paneb proovile kodanike huvi oma riigi valitsejate vastu. Oma kandidaadi toetuseks tehtava kõne hind viis eurot tundub hetkel küll soolane kuid sellest rahast hakatakse tulevasele riigiteenistujale maksma palka ehk siis televaatajate huvi suurusest hakkab otseselt sõltuma kantsleri kuupalk. Kui pilootprojekt õnnestub, on plaanistele formaadi abil hakata valima puitspetsialiste nii muusikakollektiivide etteotsa kui ka riigiametitesse. Kultuuriministeeriumis liiguvad mõtted selles suunas, et järgmine ERSO, RAMi ja ka Hortus muusikasse juht tuleks läbi põneva televõitluse uskladiaatoritena astuvad areenile meie parimad juht muusikud. Ka viimaste protsentuaalselt mitte nii õnnestunud presidendivalimiste kontekstis oleks sarnasel televõitlusel jumet. Lõpetan abipalvega. Kultuuriministeerium kuulutab välja ülalkirjeldatud teleformaadi pealkirja konkursi. Oma ettepanekud võib saata aadressil. Miina Pärn klassikaraadio, Gonsiori 21 üks null üks neli seitse Tallinn. Pangem siis pead kokku ja saadki juba täna-homme oma nimevariant postidel ära. Sellega lõpetan. Stuudios oli hekto lei, Paju.