Vanaema tulid eestlased ja me armastame Eesti ja Eesti muusika- ja. Me mängime ja Launedena eesti musiga. Algus palajana külas Ester Mägi vana Kannel esitas Natalja platoonova, kes oli ka kogu selle meeldiva kontserdi juht ja teadustaja. Ja nagu mulle näib, siis ka kava kokkuseadja ja üldse üks organisaatoritest selle kontserdi sünniloost niipalju et kõik need osavõtjad osalevad Peterburi eesti seltsis. Selts alustas väikselt kolm aastat tagasi, aga selle aja jooksul on ta arvuliselt kasvanud mitmesaja liikmeliseks. Kohtutakse kaks, kolm korda kuus, kuulatakse loenguid, eestikult tuurist käivad külalised Eestist, kes annavad kontserte, peavad loenguid ja seltsi juures töötab ka mitu eesti keele õppegrupp. Piim on oma eesti kiriku kogudus. Aga nüüd see kontsert siin, millest täna kuulete salvestisi. See on esimene kohtumine eesti publikuga, sama kavaga on nad esinenud Sankt-Peterburis eesti seltsis. Seda kava loodetakse mängida õige peagi Moskvas ja ka Sankt-Peterburis heliloojate liidu saalis. Natalja platoonovast räägib iseeendast ninnu. Doonova on praegu Sankt-Peterburi Mosofi imelise muusikakooli õppejõud ja tema õpetaja konservatooriumi päevilt Nadežda kulub. Oskaja oli just nimelt see õppejõud, kes paljude aastate vältel kureeris Tallinna konservatooriumis. Ja selle tõttu oli tal tihe side väga paljude Eesti muusikutega ning kuna ta ise oli pianist, siis eeskätt meie pianistidega. Nüüd kuulame laulmas Holgavoznessenskajat tema esituses Artur Kapi, sa oled mu südamesuvi ja Mart Saarelaul, mis oli klaveril Natalja platoonova. Küsin Kaulgavosessenskajalt, kes tema esivanematest on eestlane. Eestis elas lauljatari vaarema, aga ta abiellus ja sõitis Peterburi elama ning edaspidised esivanemad enam eesti keelt ei ole osanud. Ka eesti muusikaga on tutvus suhteliselt hiline. Õppides Moskvas neissinite nimelises instituudis professor Tolughanova juures, kuulas ta sealsest väga rikkalikust fonoteegist eriti meelsasti tänapäeva muusikat ja selle hulgas oli palju eesti muusikat. Tema arvates Eesti muusika on kuidagi eriline ja ebatavaline oma värvide poolest ning tekitab elava pildilise ettekujutuse. Ja ta ütleb, et koos Natalja platonovaga kestab juba kaks aastat. Ja Eesti Seltsi raamides on ta püüdnud ette kanda ka eesti laule. Kuigi, nagu ta ise ausalt tunnistab, ega ta sõnadest eriti aru ei saa, püüab aga muusika iseloomu järgi leida õiged väljendusvahendid. Olga Poznessenskaja on Peterburi filharmoonia solist oma põhitöökoha järgi, aga nüüd on talle pakutud ka mõnda osa juba Maria teatris. Jätkame Sankt-Peterburis elava eesti helilooja Rein Laulupalaga. Armupiinad mängib Tatjana turtsenovitš. On Sankt-Peterburi konservatooriumi kasvandik Aleksander Ihrivi klaveriklassist rahvusvahelises, et temal ei ole veresidet Eestiga, kuid ta õde abiellus Tallinna juba aastaid tagasi, nii et sidemed selle linnaga on tugevad ja nagu toitleb, siis vaimustab sellest maast ja keele ilust. Jaa. Ta õpib praegu Peterburis eesti keelt. Tatjana suhtsanovitš töötab Peterburi ohta lütseumis, kus ta juhatab erikursust muusikat. Kast. Nüüd kuulan eliidi austeri sonaati klarneti, leia klaverile, mis on loodud. 1990. aastal esitavad Roman Orlov klarneti ja teda saadab Tatjana turtsanovitš. Kaaklarnetist romanalor loomil ei ole veresidet Eestiga aga temal ei tegi ettepaneku mängida seda sonaati helilooja liidi austeri poeg. Ta ütleb, et sonaat talle väga meeldis ja võttis selle meelsasti oma kavasse. See sonaat on kirjutatud Ki Peterburis, kus liidi auster oma viimased eluaastad poja juures elas. Roman Orlov õpib Peterburi Rimski korsakovi nimelise muusikakooli teisel kursusel. Ja selle sonaadi sai ta helilooja pojalt, kes palus seda mängida kontserdil oma klarnetistist isa mälestuseks. Nüüd kuulame. Rein laulus on Ahti number kolm, mille esitab Peeter Laul. Teie olete tõenäoliselt rein laulu poeg. Peeter laul on Frein laulu poeg Rein Laul, nagu me kõik teame jäi pärast õpinguid tolleaegses Leningradini õitsema Peterburi konservatooriumis sinna õppejõuks ja on seal professor. Nii et Eestiga seovad tihedad sidemed kõik esivanemad. On elanud siin peale nüüd rein laulu, kes ligi 40 aastat elab juba Peterburis. Peeter Laul teab seda, et tema vanaisa oli arhitekt, kes taastas pärast sõda sedasama Estonia hoonet kus toimus kontsert. Ja. Peeter Laul ütleb, et kuigi tema isa elab Peterburis, siis poja arvates tema isa looming kujutab endast omapärast sulamit eesti ja saksa muusikatraditsioonidest, eriti tut. Tuntav on uus Viini koolkonna Veeberni söönbergi hindemiti. Mõju tema teoseid esitatakse küllalt harva, aga nüüd poeg, kes õpib praegu konservatooriumi juures asuva muusikakooli viimases klassis on võtnud endale ülesandeks kanda ette kõik oma isa klaveriteosed. See tänane ettekanne oli siin esimene mida ta mängis ja tal on hea meel, et ta sai seda teha just Eestis. Oma isa kodumaal. Ja kontserdi lõpuks kuulame veel Tatjana turtsionovitši esituses Jaan Räätsa marginaale.