See oli 13. märtsi pärastlõunal Tallinna kunstihoone viies korrus, korter 18. Jõudsite täpselt, ütles Günter Reinsalu. Head kohvilõhna juba esikus tunda. Adeele Reinhard korraldas kõik kiiresti. Minul on kindel harjumus juua kohvi neli korda päevas aga ainult üks tass korraga. Küüntel Reinsalu. Istusime siis kolmekesi. Nõukogude Liidu rahvakunstnik. Kunstide Akadeemia kirjavahetajaliige professor Günther Reindor. Tema abikaasa, vabariigi teeneline kunstitegelane Adeele räindorf. Istusime kolmekesi ja arutasime, mida keskprogrammi jaoks lindile rääkida, et see teistele ka huvitav oleks. Täna meenutame Adele Reindorfiga seda vestlust kahekesi. Tookord 13. märtsil jäi puhttehnilistel põhjustel see vestlus lindistamata. Jäi nii-öelda keskprogrammi peaprooviks. Leppisime 14. märtsi pärastlõunas, eks kovi tunniks kokku. Kuid Neljateistkümnenda märtsi hommikul Günter Randolph suri. Eelmisel õhtul oli plaane huvitavaid kavasid. Üsna konkreetseid kavasid mõttes olid uued graafilised lehed. Mõttes oli viia mitmeid teoseid tehnikasse. Günter Reinhard, Farvased metsad, intos saab anda eriti peeneid. Meeleoluvarjundeid mõttes oli kolmik, teostriti on looduse panoraam. Soomest tulevad ka paljude aastate järel käia. Mõttes olid suvepäevad ja reisid. Täname, meenutame seda Adeele Rendorfiga kahekesi. Ma mäletan, et Kender rindorf soovitas rääkida loodusest. Kunstist on nende juubelit ja näituste puhul isegi ülearu heietatud. Kes aga teab, et ma olen näiteks Eesti kunstnikest vist kõige rohkem põõsa all maganud. Ja kui kõne alla tuleb keskööprogramm, siis kesköö on suurepärane aeg putukapüügiks lambiga valgustatud kiire liigutus tavaliselt juba tunde järgi. Ma mäletan, et tee Adele Randolph lisasite, et teinekord läks putukajaht künteril kella kolme-neljani välja. Mis seal juhtus, tihti tema selle töö juures putukapüügi juures kunagi ei väsinud, teinekord oli tal saaki, teinekord oli kaunis vähe, aga, aga lootused olid tal alati haruldane. Kannatus. Aga see kerglooduse vastu ja putukakogumine oli talvist juba poisikesena sees. Ma mäletan, et ta rääkis mõningatest haruldastest eksemplaride eest, mida ta oli tabanud juba kusagil Tallinna reaalkoolipäevil. See oli vist sajandivahetusel. Ja see oli tõesti nii, tema rääkis, et kui ta oli õige pisikene poisikene, siis tema armastas tundide viisi vahest liival lamada ja liiva tukaid uurida. Vaatas, kuidas nad liivast välja poevad ja kuidas nad saaki hangivad. See kõik teda nii huvitas. Ja hiljem, kui ta koolipoisina reaalkooli astus, siis oli niisugune kokkusattumus, et reaalkooli tolleaegne. Ma ei tea, kas direktor inspektor Peterson oli ju rahvusvahelise tuntud entomoloog ja tema igatepidi ja Ungaris ka siis seda huvi katsusel õhutada ja ergutada. Tema käis siis juba jahiretkedel nende putukate, liblikate püügil, tal olid paar sõpra, kellega ta koos käis ja hiljem nad näitasid siis Petersonile oma saaki ja kui seal oli siis midagi niisugust haruldasemad, siis peida, sun, võttis need siis nii-öelda oma kogus, ütles, et vot selle ma võtan omale omal. Aga kataloogides, mis on ilmunud tema poolt, seal on, mainib ta jõnteri nime. Et selle koha pealt tal oli õige, õige niisugune haruldane just. Ma ütlen kokkusattumus, et oma niisuguse inimesega kokku puutus, kes oskas temas seda huvi noh, nii ära kasutada ja õhutada. Tundub nii, et huvi looduse vastu armastus looduse vastu oli vist just põhjuseks. Miks Günter Reinar hakkas üldse joonista. Esialgu jah, tavaline, üldse suur niisugune matka ja ja jälgis, on loomade ja lindude ja putukate elu, see kõik teda väga huvitas ja kus seda siis rohkem saab jälgida, kui niisugusel õhtustel ja öistel matkadel, kus ta teinekord mõne sõbraga vahest ka päris üksi kuskil küünis või põõsa all ö viitis ja hommiku vara jälle kuskil spinninguga läks või õngega jõe kaldale, nii et see kõik on temas muidugi soodustanud seda suurt loodusetundmist ja jälgimist. Päris looduse uurimist kohe õngitseb, mine, lõkked, heinalakad, need olid tõepoolest tal aastakümneid, nagu te isegi siin meenutas, alles ta ütles, et need on kahjuks jalad kehavõitu ja kalajõgedes järvedes vähem, viimasel ajal. Aga nagu siin piltigi sai vaadatud, siis ta on õige priskeid poissi välja tõmmanud. Ja tal on üks säilinud üks foto, kus tal on terve rida neid havi, suured pikad Havid ripuvad nii käes ja sellega tänu kul isa ajale ikka nii uhkustas olid tema niisugune rekordsaak, mis kab, pildistati Kasari jões, ma mäletan käisse havipüük siis koju tulles, siis ta ladus, need haugid kõik põrandale näitas, siis oli nii suur, kui korter oli, nii palju jätkus meid Augis ja seesama pilt on säilinud. Nagu me siin eelmine kord vaatasime neid vanu mappe, vanade tööde reproduktsioon. Esimesed tööd olid temal ju kirjamargid. Sellest perioodist muidugi mina isiklikult midagi ei tea, aga ainult tema oma jutustuste järele. Ja kuna ta töötas riiklikus rahade ja markide joonistamise trükikojas, siis muidugi see töö ja see harjumus, nisugune, peensusteni eksam, et tööd teha, see muidugi ka peegeldub tema edaspidises loomingus ja isegi tema suur suurematest töödest, temal ei ole midagi juhuslikku. Nii, iga asi peab nii istuma ja on nagu läbimõeldult. 13. märtsil oli meil jutuga Günther Reindorfi ühe suurema ja võimsama teose Sibeliuse Finlandia saamisloost võib-olla Adele Reinsalu paari sõnaga. Valmimise ja siis selle idee nii-öelda küpsemise vaheaeg oli väga pikk, niiet aga tal oli ta peas ja mõttes oli ta muidugi juba ammu valmis. Aga tegelikult teostamine toimus muidugi. Ligi 40 aastat hiljem. Ja, ja nii, et, et nende vahetu mulje, et mis tema omal ajal seda Soomet ja suurt saart külastades jättis temale võimsa mulje ja selle samma mulje mõju all ta nii palju aastaid kümneid juba hiljem siis tegi selle teoks. Esimene mulje oli, mis tal olnud kord laevaga sõites Peterburist Tallinna. No ja siis ta laevalt vaadeldes juba seda saart mõtles, et ta sinna tingimata tahab minna ja siis ta oma sõbra Georg vestenbergiga käisivad ja olivad ühel suvel elasevatjaskitseeris muidugi seda saart, aga kahjuks nendest joonistustest ta tegi pastell kahjuks nendest ei ole küll midagi säilinud, need kõik tema ateljee põlemisel sõja ajal kõik hukkus, võivad aga nii, et temal on see kõik mälu järele ja peast tehtud. See oli Günther Rein dorfi 75. juubel. Käsil oli üks väikene artikkel ja ma käisin Günter Reindorfi juures siinsamas toas. Ja me rääkisime elust ja kunstist ja kunstnikest. Ja center Reindorfi ütles hoidlikult, mulle tundub, et joonistamine on tõepoolest käes. Et kustutuskummi ma enam ei kasuta. Ja see oli tõepoolest nii, mina ei ole küll viimastel aastatel üldse näinud, et tema kummiga midagi nii korrigeerib, selles mõttes, et tal oli väga kindel silma ja käe niisugune koostöö. Olete temaga palju koos rännanud. Kuidas Günther Reintor töötas? Tavaliselt jalutuskäikudel looduses viibides tema alati otsis ja vaatas, mida ta tahaks kujutada ja mis teda nii-öelda inspireeris. Ja siis siis ta tuli sinna tagasi, siis tal oli juba teada, mis ta teha tahtis, oli talveistepink kaasas ja, ja oma vari päikesevari. Ja siis ta istus rahulikult maha ja hakkasin joonistama, kui oli mõni niisugune suurem töö seal ta tuli, siis teisel päeval, kui oli vastav ilm, tuli veel kord tagasi, nii et mõned asjad on tehtud ühe seansiga, aga on ka paljud nii töid, rohkem viimistletud töid, kus ta tegi kaks, isegi kolm seanssi. Alati on tema suuremates töödes ka suur tähtsus valgusel aga seda ta ei ole looduses joonistanud. Et see on juba tingimata hiljem juba tema mulje jätta ja fantaasia vili sageli nende tööde nimetused on, on otseselt seotud selle meeleoluga. Tuletame meelde palavad augustipäevad või õhtujärve kaldal või kustub päev või isegi aastaajad seal kevad Võrumaal või mõni teine selline nimetuski juba määrab mu rasa selles looduseseisundil looduse meeleolul ja sellega seoses ka valgusel varjul. 13. märtsil, kui me siin vestlesime, oli meil juttu ka tema suurepärastest illustratsioonide eest. Eesti rahva ennemuistsed jutud, Puškini muinasjutud ja alles isegi mõned originaalid. Ja tal olid juhuslikult nii-öelda säilinud mõned Puškini muinasjutuillustratsioonid ja hiljuti pöördus Leningradis Puškini muuseumi tema poole ka, et kus võiks veel saada mõne originaali tema ja siis ta saatis. Ma ei tea, kas kaks või kolm tööd sõnamis suure tänuga vastu võeti ja need asuvad praegu seal Puškini muuseumis, Leningradis, aga peale selle on tal veel enda käes ka veel paar õige viimistletud ja Ta joonistas juba niisuguses originaalsuuruses mõned asjad, nii et jaa, hästi, peenelt töötas välja, ta tegi neid ka suure põhjaliku see ja suure nihukese armastusega ja ja suure kannatlikkusega. Ja suure loomingu lustiga, sest kogu aeg ta ise avastas ka seal midagi jälle uut, ilmselt. No Günter Rendorfeep illustratsioonid nimetatud siis Puškini muinasjuttudele, Eesti rahva ennemuistsed jutud ja mitmed teised raamatud, nagu Puškini luulevalimik ja jutustused ja muud see ei ole ainukene panus eesti raamatu graafikasse. Nagu teada. Umbes 20 aastat oli Günther Rein dorf riikliku kunstitööstuskooli graafikaateljee juhatajaks ja meie tuntum kirja kunstnik Villu Toots on märkinud, et Günther Rendorfi võime õigustatult pidada Eesti moodsa kirja graafika isaks. Villu Toots märgib, et Günther Reindorfi tööd kuuluvad oma žanris eesti raamatugraafika ja Shifti kullafondi. Ja seejuures on just rõhutatud Günter Reindorfi teoste lüürilist tundeküllast laadi tooni ja tema pillavalt filigraanselt mustrit. Need jooned peaks ütlema lüürilis tundeküllane laad, mis lõi läbi ka raamatugraafikas. See oli omane ja on omane suuremale osale tema loomingust. Günther Rendor meenutas ka loomingulist koostööd Adele Reindorf tuntud nahakunstnik. Mõlema töös on olnud kokkupuuteid ornamendiga. On olnud auaadresse, kus keri on Günther Rendorfilt ja kujundus ade Elerendorfilt. Temal oli alati nii-öelda head ideed ja siis ta kirjutas teksti, siis tegi ka kaane niukse kavandi idee, mis võiks teha, ja mina väga sageli need isiklikult need siis teostasin ja sageli tegin ise kavandi ja noh, tema siis andis veel nõu, aga siis nahatöö tehnikates oli ta juba süvenenud sellega, et tema väga palju tegi ju kaastööd ja töötas Eduard Taska ateljee-le Taska nihukesed jooksva toodangu jaoks ja köite kujundusi, nii et selles mõttes see ei olnud temale nii võõras, nii et ja siis me leidsime väga sageli nii ühise keele ja, ja tema mind väga palju abistase olema, teatud määral ju ka tema õpilane olnud. Ja mina lõpetasin ka Kunses kooli ja õppisin just köite jan nahatööosakonnas, aga tema oli seal kompositsiooni ja joonistustunnid olid temal ka sel ajal, kui mina veel õppisin Pärast sõda oli Günther Reindorfio aastaid õppejõuna. Valmistas ette tulevasi kunstnikke, andis neile joonistamist ja ta nimetas õige mitmeid väga heade joonistajatena. Tublide kunstnikuna nimetas ta iive tollid, nimetas Peeter. Õlast nimetas Nikolai karmašovi. Tema toas on ka üks portree. Temal on kaks, skulptuurportreed on tehtud. Varem tegi skulptor, vares, tegi ühe portree ja nüüd paar aastat tagasi tegi Albert Eskel. Ja meile on hästi meeles ka küllaltki palju reprodutseeritud Nikolai Kormašovi portree Reindarfist. Selles on toodud küllaltki teravalt esile mitmed olulised jooned Günther rendarfis, nii inimesena kui kunstnikuna. Kõigepealt see tark südamlik inimene, mis Mele sealt portreepilt vastu vaatab samuti tema nooruslik rüht siis pliiats kuidagi närviliselt erksate sõrmede vahel nagu mõõdaks ana meistel sellega elu. See pliiats on nagu dirigendikepp või Taavi dohystwachi viiulipoogen või meister kirurgi skalpell pliiatsiga või seda tõepoolest kõike. Tema joon võis olla terav, kerge, pehme, peen, võimas, kõikvõimalikke varjundeid suutis ta sellega esile võluda. Kuidas teile tundub see portre? Alguses ma nagu ei tundnud selles nii-öelda künderid küllaldaselt tema, no kui me võtame puhtmist välist sarnasust, aga tema niisugune tüüp ja niisugune uljas kuidagi hoiab ja käeliigutused, et need olid mulle täiesti nii omased, tead ja tunned ja mida rohkem ma seda portreed vaatasin, seda rohkem ma temas tundsin ära küntari jooni. Vaatamata kõrgele eale oli Günther Randolph oma elu viimase päevani täies loomisjõus. Väga erk kunstnik ja tema loomingulised kavad ja plaanid olid lausa hämmastavad. Ja mingil määral näitab seda kasvõi niisugune väikene fakt, et tema hiljutisel personaalnäitusel oli väljas ka kaks metsad, into vaskplaati. Teatavasti metsad, ento tehnika on väga töömahukas, kasvõi ühe plaadi Kornimine võib võtta juba mitmed päevad jääd peale Reindorfi eesti kunstis ei ole palju neid, kes on tahtnud või viitsinud metsad into palju tööd nõudva tehnikaga tegelda. Ja veel on huvitav, kui me meenutame seda hiljutist vestlust 13. märtsil. Just rääkida tema Loomingu meetodistki, vaataja, kes tema töid suure formaatilisi joonistusi vaatab, ei võikski nagu tulla selle peale, et need suured tööd, mis on viimase millimeetrini täis joonistatud, kus nagu kõik on oluline, kus pole midagi teisejärgulist, midagi lihtsalt kohatäiteks, vaid Need tööd ei ole üldse näinud kavandit või on kavandatud ehk ainult mõningas üldises mahus, need on lihtsalt olnud kunstnikul silma ees. Niimoodi on valminud muide ka Günther Reinthal Fi illustratsioonid Puškini muinasjuttudele, mis kahtlemata on meie illustratsiooni. Ja raamatugraafik kaheks tipuks. Lausa hämmastav, et ilma igasuguse kavandeta, võib-olla kõige üldisemate üldmahtude Skitseerimise järel joonistada töö lõpuni valmis, sealjuures, aga ma juba kuulsime. Tundnud ta enam õieti ei teadnud või ei tahtnud teada, mis on kustutuskumm. Samas väikesed tööd, väiksemad joonistused siin märkame, et on sageli väga palju valget pinda. Sellele on sageli oma oma sisuline tähendus, kuid sageli on ka lihtsalt, et tööd jäetud osa tööleht pole täidetud, kuna need on sageli otse looduses joonistatud ja siis on vanameistrit huvitanud teatud detail, teatud motiiv, mida ta on tahtnud jäädvustada. Vahetult nii loodust joonistades jäi looduse ees kitseerides siis teda huvitas nood teatud puu või teatud tee või, või maapinna niisugune struktuur, mida ta siis nii küllaldaselt rõhutas ja jättes sealjuures nii kas taeva või tausta või nii, et nendel on väga tihti niisugune klik mõju, mitte pildi mõju. Aga kui ta ateljees noh, nii kompositsiooni komponeeris tegi, siis tema tahtis niukse lõpetatuse mulje jätta ja täiesti niisuguse valmis pildi ja no mingisugust elamust saada just niukse erilise tonaalsusega. Ma tahaksin nimetada võib-olla selliseid suuri töid nagu Sibeliuse Finlandia on üldiselt tuntud. Edasi võiks nimetada palavat augustipäevad õhtud järve kohal. Õige kevadist Võrumaad päris hiljuti alles nüüd näitusele olnud mereavarusi ja kustuvad päeva. Need on erinevatel aastatel valminud tööd viiekümnendatel, kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel. Neist viimased kannavad 74. aasta veeringut. See näitab veel kord nii elus kui loomingus. Oli professor Günther Reindorf väga järjekindel, sihikindel, terviklik inimene. Ja sellepärast on tema looming ka sisemiselt seotud. Ja samas kui huvitavalt oskas ta loodusmotiivide kaudu väljendada oma tundeid, oma mõtteid, kui, kui poeetiliselt oskas ta näha nii Saaremaa kadakaid ja kiviaedu kuidas ta oskas poetiseerida meie põhjarannikut.