Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, kaheksandast oktoobrist. Stuudios on Kai Vare. Eesti peab lähiaastatel tegema energeetikasektori tuleviku osas põhimõttelisi otsuseid. Keskkonna seisukohast oleks parim vähendada põlevkivi kaevandamist. Samas tuleks energeetilise julgeoleku tagamiseks panus teha just põlevkivile Eestisse tuumajaama ehitamisele. Nii tõdeti energiafoorumil. Eesti on maailma riikide konkurentsivõime pingereas langenud viis kohta mulluselt 27 kuuendalt kohalt praegusele 32.-le maailma kõige konkurentsivõimelisemate streikidest maha ennekõike ettevõtluse keerukuse pärast. Edetabelit juhib USA. Presidendi mõttekoja käe ärajad peeti seekord Tartu Ülikoolis ja teemaks oli haridusnenditi, et kool peab muutuvas ühiskonnas samuti muutuma. Õpetajale peab jääma aega, tegeleda õpet õpilaste ruumidega ja ennast ka laadida. Olümpiahõbeda Jüri Jaansoni suutäit ühe tema koduklubi tulevik on selgunud. Pärnu linn võttis kohustuse sõudebaasi kinnistu spordiseltsi põhjakotkas ära osta. Täna esitleti Pekingi olümpiaraamatut, see toob lugejani tulemused ja statistika kui ka emotsioonide kommentaar. Paaril kettaheitja Aleksander Tammerti sõnul on sportlastele oluline, et nende teod jäädvustatakse ja neid hinnatakse. Täna õhtul algavad Peterburi päevad Tallinnas, kus lisaks kultuuriüritustele toimub äriseminar, sest ärimeeste huvi Eesti vastu on hoolimata Eesti-Vene suhete madalseisust endiselt suur. Järgmisel aastal pitsitab Eestit kokkuhoid on eakale inimesele tagatud kõik sotsiaalteenused ja ka pensionitõus, tõdeti täna Viljandis peetud eakate teemalisel konverentsil. Euroopa Liidu riigid otsivad finantskriisile lahendust. Maailmakaalukad keskpangad alandasid finantsturgude rahustamiseks baasintresse. Väed on lahkunud gruusia separatistlike piirkondadega köignematest puhvertsoonidest. Ilm on meil öösel sademeteta, homme hakkab päeva jooksul vihma sadama. Öösel on õhutemperatuur miinus ühest pluss seitsme kraadini, päeval on üheksa kuni 13 kraadi sooja. Teine peeti neljas energiafoorum, kus arutati äsja valminud energiamajanduse arengukava. Kohal käis Indrek Kiisler. Säästva arengu instituudis on valminud põhjalik analüüs, millised on võimalikud Eesti energiamajanduse arengusuunad. Kuni aastani 2018 valitseb paljudes küsimustes ebaselgus. Näiteks ei ole teada, kuidas mõjutab hindu elektrienergiaturu avamine, põlevkivi kasutamise saastekvoodid ja kuidas laheneb Euroopa Liidu tuline vaidlus nii-öelda kliimapaketi üle. Säästva arengu instituudi programmijuht Kaja Peterson ütles, et igal juhul on põlevkivi kasutamine keskkonna seisukohast kõige halvem variant. Ei muidugi tulevad argumendid vastu, et põlevkiviõli on ikkagi meie nafta, millega on võimalik väliskaubanduse bilanssi pärandada, aga jah, kui võtta jälle keskkonna seisukohalt, siis põlevkivi kaevandamisest algab nagu kõik peale, sest et kui me paneme ka praegu ka siis tehti 20 miljonit siis erinevate stsenaariumide puhul elektriks ei pruugigi nii palju minna, ehk siis ülejäänu jääb põlevkiviõli tootmiseks, aga keskkonnamõju on ikkagi summaarselt suur. Roheliste erakonna seisukohalt on asi selge, Eesti peab panustama eelkõige tuuleenergeetikasse ja kohaliku biomassi ärakasutamise. Roheliste riigikogu fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee ütles, et tuuleparkide rajamiseks on praegu palju takistusi. Puudub kord puudub regulatsioon merepõhja ehitamiseks, täna on võrreldud ära väga suur potentsiaal, mis leidub näiteks meie territoriaalmeres, Hiiu madalate, aga lihtsalt need arendajad, kes oleksid valmis täna investeerima. Seda tehase regulatsioon. Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liivega kinnitas, et taastuvenergeetika ei suuda katta kõiki Eesti vajadusi ning meie ees on kaks põhimõttelist valikut. Üks on see, milline elektri tootmisviis garanteerib meile energiaalase julgeolek. Minu teadmise põhjal täna energiajulgeoleku tagab meile kõigepealt põlevkivi, see on see elektri tootmisviis, mis on meile tehnoloogia tuttav on meie kontrolli all. Ja elektrijaamad asuvad Eestis. Meil on täna olemas ja meil on võimalus neid juurde. Alternatiiv võiks olla ärge julgeoleku tagamise mõttes pikemaajaliselt oma tuuma- ja taastuvenergia kõik muud elektri tootmisviisid on väga olulised. Nad aitavad meil keskkonnamõju vähendada, kuid Nad ei suuda meile üksinda tagada. Energiaalast küll pole. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et igal juhul tuleb energeetikasse investeerida hiigelsummasid. Ainuüksi elektri tootmise kaasajastamine nõuab lähema 15 aasta jooksul investeeringuid 50 miljardit krooni. Presidendi mõttekoja kärajad peeti seekord Tartu Ülikoolis ja teemaks oli haridus. Tartu Ülikooli rektor Alar Karis ütles, et kool peab muutuvas ühiskonnas samuti muutuma. Ajan analüüsida ja küsimusi esitada, mitte kätteõpitud vastuseid korrata. Kuna suhteliselt välja kujunenud ja staatiline võib sobida selline mõtlemisviis. Noort inimest koolitatakse ametiks ametiks. On olemas, on, mis teha, aga siis, kui muutused ühiskonnas loovad hoopis teistsuguse situatsiooni, ametid kaovad, tööülesanded muutuvad. Mida peaks tegema siis kool, milliste inimeste eluks ette valmistama arvamatus maailmas toime tulla mente äärmiselt ettevaatlikuks see, et eksamikeskuse andmeil valitakse matemaatika riigieksamil rohkem ja lahendatakse paremini ülesandeid. Veel on välja kujunenud lahendus valvurid. Niisiis ollakse tublid välja kujunenud lahenduste rakendamisel. See on paraku vaid jäljendamine ja pole kuidagi seotud loovate lahendus oskustega. Mitmes sõnavõtus tuli välja teadmiste andmise kõrval tõuseb üha enam päevakorda kasvatusõpetajal ei ole aega piisavalt süveneda õpilaste probleemidesse reageerida, kasvõi näiteks tärkavale koolivägivallale aega ennast täiendada olukorras, kus noored istuvad tunnis arvuti põlvedel ja võivad iga hetk õpetaja esitatud faktidele internetist vastuargumente leida. Sotsiaalteadlase Marju Lauristini hinnangul saaks tegelikult õpetaja koormust hõlpsasti vähendada. Miks peab õpetaja raiskama aega kontrolör sellele, mida saaks vabalt teha tsentraliseeritult läbi interneti. Miks peab õpetaja raiskama aega riigieksamite ettevalmistamisele ja läbiviimise kindlustamisele, kui seda kõike saaks teha hoopis teisel viisil? Minu meelest meil on väga palju neid asju, mida peaks mõtlema ka päris praktiliselt. Kuidas vabastada õpetajat, kuidas võtta õpetajale rohkem aega tagasi just nimelt selleks inimlik? Üks pooleks oleks koos loomiseks. President Toomas Hendrik Ilves tõstatas muuhulgas küsimuse, miks võrdlemisi ühtlase tasemega põhikoolide puhul on gümnaasiumide tase ebaühtlane. Haridus ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et sellel on mitu põhjust. Ta kordas taas, et mitte kõik gümnaasiumid ei peax tegevust jätkama. Esiteks on gümnaasiumides juba õpilaste valik küllalt ebaühtlane, kui kusagil neid valitakse, siis teised selleks, et üldse gümnaasiumiastet lahti hoida, kutsutakse kõik põhikooli lõpetajad lasime lippude alla, teiseks õpetajaid ei jätku. Kelle poole aineõpetajate puhul eriti regionaalselt on ikkagi selgeid, noh isegi võiks olla tühje kohti, mida täidavad teiste ainete õpetajaid, võidakse ju öelda, et kõik gümnaasiumid ei peaks jätkama ja tõesti nii ta on ja ma usun, et need, kes nüüd oma valitsejatest püüavad viie-kuue õpilasega klass gümnaasiumis säilitada ja öelda, et meie külas on gümnaasium, on valel teel. Samas maagümnaasiumitel paljuski nii nagu ka maa põhikoolis on oma sotsiaalne koorem kanda. Haridusministeerium on võtnud suuna katsuda toetada seda mudelit, mis viib puhaste gümnaasiumide ja muuseumide võrk. Lähiajal hakkab ikkagi oluliselt muutuma. Pakuti ka mitmeid ideid, kuidas kooli moodsamaks muuta, et see noortele nii-öelda peale läheks. Haridusprogrammis noored kooli õpetamisega tegelev tekstiilikunstnik Irina Gross käis välja intrigeerivaid et noortele võiks haaravam olla, kui näiteks keemiat õpetaks tegevkeemik, kes saaks oma laboratooriumi näidata. Kokakunsti õpetaks restorani peakokk ja nii edasi. Gross pakkus välja, et niisugused spetsialistid võiks kooli suunata sarnaselt ajateenistusega. Maailma majandusfoorum avaldas täna riikide konkurentsivõime värske raporti, seda tutvustati arengufondis Mall Mälberg, kes kohal. Eesti on maailma riikide konkurentsivõime pingereas langenud mulluselt 27.-lt kohalt tänavu 32.-le kohale. Arengufondi seirejuht Kitty Kubo põhjendas languseni Siiamaani on meie vaieldamatu tugevus olnud meie makromajandusliku stabiilsuse ja nii-öelda makromajandusliku keskkonna atraktiivsus ja nüüd me oleme seda kaotanud. Peamised põhjused seal loomulikult kõrge inflatsioonitase, mis on ettevõtete konkureerimise keerulisemaks teinud, võibki öelda niimoodi, et meil on senised tugevused, on meil nõrgenenud, samas meil ei ole nagu uusi tugevusi kõrvale tekkija, mis puudutavad just innovatsiooni ja äritegevuse keerukuse kasvu. Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut peab halvaks seda, et hea kasvuaastatel pole me suutnud oma tuleviku edutegureid kasvatada või edasi arendada. Kuna makromajanduses kogu maailmas on praegu rasked ajad, siis on tema hinnangul ka Eesti väljavaated kesised. Ilmselt me selle 40 parima hulgas püsima, aga võib-olla anname ka edaspidi natuke oma kohas järgi, eks see koht ei olegi niivõrd tähtis, küsimus on selles, et kas, kas me suudame tuleviku arenguks tuleviku konkurentsivõimelist nagu uusi tegureid luua, mis meie kõige suurem väljakutse on, ongi just nimelt see, et ka ettevõtluse keerukust tõsta, et milliseid tooteid, milliseid teenuseid ja kuidas meie ettevõtted teevad ja pakuvad. Kui suurt lisandväärtust Eestis toodetakse, tegelikult? Konkurentsivõime edetabel on Siim Sikkuti sõnul maailmas üks peamisi, mida jälgitakse. Ma olen ise selles mõttes skeptiline, endast väga palju, näiteks nagu ärilisi otsuseid sõltub lõpuks see on üks kindlasti andmed, mida kõik välisinvesteeringute promotsiooniagentuurid näitavad, kui tähtis mõni riik on, nagu ta on. Aga kus ta on olulisem pigem poliitika tegemisel ja siis nii riikidevaheliseks võrdlemiseks, kellel millised tingimused on loodud siis ettevõtluse arenguks ja konkurentsivõime kasvuks. Kuulge, teine pooleteks tähendab igas riigis sisemiselt see others, mida annaks paremini teha ja just nimelt seal teda hinnatakse suhteliselt palju. Maailma majandusfoorum annab riikide konkurentsivõimet käsitlevat raportit välja alates 1979.-st aastast. Tänavu juhivad tabelit samad riigid, kes ka läinud aastal kiti. Koba. Maailma kõige konkurentsivõimelisem riik on Ameerika ühendriigid, mis tundub natukene kummaline jälle hetkel just laineid lööva finantskriisi taustal aga aga siiski. Aga ülejäänud esiots on jäänud samaks, teisel kohal, Sveits järgnevad juba Põhjamaad, Taani, Rootsi ja Singapur on need sinna vahe luksanud, aga siis tuleb ka ka Soome. Sellist sõnumid võtab nüüd kokku Margitta otsmaa. Maailmakaalukad keskpangad eesotsas Euroopa keskpanga ja USA keskpangaga alandasid täna finantsturgude rahustamiseks üheaegselt poole protsendipunkti võrra. Baasintresse. Aktsioonist võtsid veel osa inglise pank ning Šveitsi, Kanada ja Rootsi keskpank. Praeguse Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy esitab lähitundidel konkreetsed ettepanekud, kuidas üha süvenevale finantskriisile vastu astuda. Tema sõnul saab kujunenud vast välja pääseda vaid ühiselt, kuna riigid ei suuda enam üksinda tegutseda. Sarkozy sõnul on kriis toonud ilmsiks ülemaailmsete institutsioonide nõrgad kohad, mistõttu tuleks anda tärkavate majandustele juhtivate tööstusriikide G8-st suurem sõnaõigus. Väärtpaberite turud on paanikas, hinnad langevad järsult. Aasia börsidel. Täna toimunut nimetati mustaks päevaks, kuna hinnad kukkusid üle 10 protsendi ringis. Ka Euroopa börsidel toimus järsk langemine. Vene börsil kauplemine peatati. Vene rahuvalve Nad andsid täna suletud vaatluspostid üle gruusia võimuesindajatele Lõuna-Osseetias asuvate Vene rahuvalvejõudude komandör maratkul. Ahmetov sõnul vaadati kontrollpostide alad koos gruusia esindajatega üle ja mõõdeti radioaktiivsust. Loogiline olukord on normis, plahvatusohtlikke objekte ei leitud, ütles kindral. Tema jälgisid vaatluspostide üleandmist ka Euroopa Liidu esindajad. Gruusia meedia teatel lahkusid väekolonnide suktiidi kaudu Abhaasiasse Ecali rajooni. Venemaa tegi täna ka ettepaneku kehtestada rahvusvaheline keeld Gruusiale ründerelvastuse müügiks. Välisminister Sergei Lavrovi sõnul oleks kui julgeoleku tagamise probleemi ideaalseks lahenduseks. Tema sõnul tõstatab Moskva selle küsimuse. 15. oktoobril Genfis toimuval rahvusvahelisel kohtumisel. Talibani võitluse intensiivistudes püüab USA kaitseminister Robert Gates leida vägesid Afganistani väljastpoolt NATOt. Kuna olukord Iraagis paneb, soovitan ma teil kaaluda oma sõjaliste jõudude saatmist Afganistani nii ütles Gates 12 Kagu-Euroopa kaitseministri kohtumisel. Vägivalla kasv on kestnud Afganistanis aasta aia Pentagon on korduvalt palunud NATO liikmetel ja teistel riikidel saata rohkem sõdureid, tehnikat ja raha sõjatsooni. NATO komandöride sõnul on sellest hoolimata ikka vaja juurde veel kuni 12000 meest. Viljandis olidena kõnel eaka inimese tervise toimetulek vaatamata kokkuhoiule suudetakse praegu eakale tagada kõik sotsiaalteenuseid ja ka pensionitõus, tõdeti konverentsil. Piret rist teeb ülevaate. Vaatamata paljudele tervetele riigieelarves on siiski tagatud aastal eakate pensionitõus ja see annab eakad talle kindlustunde, nentis konverentsil sotsiaalministeeriumi eakate poliitika komisjoni esimees Helmen Kütt. See annab kindlasti eakatele turvalisuse, et nad saavad sama hästi kui siiani kindlasti hakkama, kui paremini, et kõik need hinnatõusud, kõik need muutused, mis tulevad, on siiski kaetud ka sellega, et nende sissetulek suureneb. Üle maailma toimuvad väga ärevad märgid ja ma arvan, et psühholoogiliselt on võib-olla eaka olukord selles mõttes raskem, et kui noor inimene otsib erinevaid võimalusi, on need siis välismaale tööle minek, teise töökoha võtmine siis eakal inimesel ei ole nagu millestki loobuda. Täitsa loobuda oma ravimitest Taisa loobuda väljaminekutest, mis on seotud tervise või abivahenditega. Loogiline nõrkus ja seega on suurem kui nüüd see materiaalne pool. Eakate inimeste kindlustatuse turvatunnet aitab tagada ka Eesti haigekassa solidaarsussüsteem. Teenused, mida eakad inimesed haigekassa toel kõige enam vajavad, on suurte liigeste proteesimine, silmakae operatsioonid, plaanilised operatsioonid ja hooldus ning taastusravi rahastamine. Lähiaastatel tõuseb kindlasti hooldusõenduse osakaal, rääkis konverentsil Eesti haigekassa juhatuse esimees Hannes Danilov. Kõik eakad inimesed üle 65 70 80 on tegelikult nii-öelda mitme haigusega inimesed ja tõesti, kõigepealt on siis veresoonkond, siis on liigeste haigused ja psühhiaatrilised haigused on ka suhteliselt levinud. Seitsme aasta pärast hakkab Eestis tööjõuliste inimeste arv vähenema, mis aga tagaks sellisel juhul kas või praeguselgi tasemel haigekassa solidaarsussüsteemi säilimise. Ei ole üldse teist valikut, ei ole erakindlustus, mingisugune päästelaev erakindlustus, võib-olla lisaks aga see, et erakindlustusele on kogu süsteem üles ehitatud, ma arvan, et see ei ole tee, mida peaks Eesti valima. Pärnu sõudeklubi kohal tõmbus taevas selgemaks. Täna sai Pärnu linnapea spordiseltsi põhjakotkas esimehe allkirja ühiste kavatsuste protokoll, millega linn kohustub sõudebaasi kinnistu põhjakoht kalt 4,2 miljoni krooni eest ära ostma. Ülle Hallik, kui Jüri Jaanson. See on olümpiamängudelt, hõbedaga naasis, proovi seda sünnipäevakingiks selgust oma koduklubi tulevikus. Just tema sünnipäeva 14. oktoobri oli endise üleliidulise spordiseltsi dünamo õigusjärglasena tegutsev MTÜ põhjakotkas määranud tähtajaks meil sõudebaasi. Kinnistu vabastataks pärast pikki ja osapoolte kinnitusel konstruktiivseid. Vaikimisi sündis tänaseks protokoll, millega linn kohustub sõudeklubi Pärnu kinnistu põhjakotkal ära ostma. Sõudeklubi Pärnu juhataja Arvo Loorits võis pärast paari kuist vaheaega mõistagi taas kergemalt hingata. Ta unetu öö on nüüd asja ette läinud. Eks me pikkisilmi vaatasime ja lootsime, aeg on ikkagi viimased viis aastat, kuna meil oli juba ammu, et plaan, et hakkame kindlasti uut ehitama, vanast tuleb jalust eest ära kolida ja olid ette valmistatud korralikumad, riiet, ruumid, aga kuna noh, ütleme praegu juba endine omanik lubaja, vot midagi ümber ehitada. Nüüd on meil see pidur maha läinud. Ühtlasi annab linn protokolli kohaselt põhja Kotkale vabad käed Tammiste teel asuva vibublatsimaala erastamisel. Pärnu linnapea Mart Viisitamme sõnul ei saa seda kindlasti mõista, nagu oleks sõudeklubi päästetud vibusportlaste hinnaga. Ma ei tahaks nagu tekitada pingeid erinevate spordialade vahel ja, ja eks varem või hiljem see vibustaadioni küsimus oleks tulnud ju lahendada. Sest juba täna on teoreetiline võimalus, et mõni mõni vibu kuskile aknasse siis tuleb, see on loogiline, et sinna alale võiks tekkida elamu. Ja vibu võiks kuskil vahepeal olla, meil on täna välja valitud, see kohta aga ma veel välja ütlema ei hakkaks, ennem kui on tipurahvaga see kooskõlastatud kogu seniste vaidluste ajanud. Meedias end varju jätnud MTÜ põhjakotka juhatuse esimees Ivar Hallop selgitas, miks spordiselts otsustas sõudeklubilt kinnistu ära võtta või null krooni asemel märksa kopsakam atrienti nõudma hakata. 17 aastat on kogu see vara on tasuta Pärnu sõudeklubi käsutuses, samas me oma ajutamine alkojärvel peab maksma kümneid tuhandeid kroone. Kuna Pärnu linn võtab sõudeklubi kinnistu omandamisega seoses rahalisi kohustusi, peab otsese heaks kiitma linnavolikogu. Eeldatavalt jõuab see arutlusele juba novembrikuu istungil. Paljudele Eesti sportlastele olid pekingi suveolümpiamängud esimene olümpia, vaatamata tulemusele on need kõik raamatus Peking 2008. Raamat toob lugejani põhjalikud kommentaarid ja emotsioonid. Raamatu esitlusel käis Margitta otsmaa. Pekingi olümpiamängude raamatu peatoimetaja ja koostaja Gunnar Press. Tema sõnul annab raamat olümpiamängude vaimu ja emotsioone edasi just piltide kaudu. Ja kõik need pildid, mis räägivad rohkem ka kui tuhanded sõnad, kus Jaanson ja Endrekson üks ühtepidi teineteistpidi paadis pikali, kalm, teine peal ja siis vastupidi ja kuidas pärast jüri vähkleb mööda paadisilda kargab sistaniale paela sellist nägu, nagu kanter teeb siis kui ta heidab seda häält, on keeruline sinna edasi anda, aga see nägu annab edasi hääle, mida ta teeb? Raamatus ei ole mitte ainult sporte tulemused. Hästi palju on sellist ka poliitilist arutelu ja arutelu hiinlastest üldse pekingi arusaamatusest ja hoomamatusest võistlusele endale kui sellisele on pööratud isegi vähem tähelepanu kui kõigele sellele, mis, mis kaasnes. Pekingis oma esimese olümpiastardi teinud jooksja Tiidrek Nurme sõnul ei lõppe olümpiatsükkel stardiga olümpiamängudele. Et see ongi see kogu olümpiatsükkel enne neid olümpiamänge, siis aastaid mõni võib-olla näeb seal kaheksa aastat mõni 12 aastaselt lõks olümptomisse saada ja kogu see periood tegelikult ongi, ongi selle inimese olümpialugu ja see, mis seal olümpial sünnib, see on see üks väiksem osa ainult ja kindlasti ka osa osa pärast olümpiat, et näiteks igasugune selline avalik esinemine ja kõik, mis pärast seda kaasa tulevad, et, et see on üks suur tervik, ainuke noh, seal areenil oleks, see on üks selline pisike osanud. Kettaheitja Aleksander Tammerti sõnul on sport töö ja nagu igaühele on meeldiv, kui tema tööd hinnatakse. Kui ma arvan, kindlasti sportlastel on oluline hästi võistelda ja oluline on ka see, et nende teod jäädvustatakse mingil määral ja Eestis on ilus traditsioon, loodan, et pannakse kaante vahele kõik sportlased, kes olümpiale olid ja, ja vaatame ka sellest, et kuidas sa esinesid, et, et ma arvan, see on päris suur tunnustus. Estonia kontserdisaalis avatakse täna õhtul pidulikult Peterburi kohtumised Tallinnas. Tallinna on saabunud suur kultuuri ja äridelegatsioon. Indrek Kiisler jätkab. Kahe linna kohtumised toimuvad juba üheksandat korda. Peterburi tegelik huvi Eesti vastu on endiselt suur. Peterburi linnavalitsuse välissuhete spetsialist Vladislav palski kinnitas, et kaasas on esinduslik äridelegatsioon. Paljuski kinnitusel on äridelegatsioonis kõikvõimalike alade inimesi alates innovatsioonist ja lõpetades moesalongide esindajatega. Samas on Eesti-Vene suhted viimastel aastatel olnud kriisis, ütles abilinnapea Kaia Jäppinen. Siis homme hommikul on äriseminar Ülemiste Citys koos arutletakse selle üle, arvestades võib-olla välja kujunenud välispoliitilisi suhteid ja, ja ka sellist majanduskasvu pidurdamist, et kuidas oleks ikkagi võimalik Peterburi-Tallinna vahel äri ajada, millised on need võimalused, millised ühe väljakutse, kus on koostööpunktid, sest Ma arvan, et eelkõige kohtumised ongi suunatud sellele, et olgugi, et võib-olla riikide ametlik poliitika on, on täna veidi konservatiivne üksteise suhtes ja läbikäimine ei ole riikide tasandil väga hea, siis nii nagu ütles Peterburi kuberner Matvijenko, et tegelikult ju äriinimesed lähtuvad väga-väga lihtsatest grammatilistest asjaoludest ja samamoodi ka inimesed suhtlevad ikkagi omavahel, nii et just nimelt see ärikool ja kultuuripool peaksid olema minu arust need suhted ja sidemed, mis ei sõltu suurest poliitikast. Kahe linna vahel ei ole praegu võimalik sõita reisirongiga, laevaga või lennukiga. Kas Tallinna linn saab midagi säärase olukorra parandamiseks ära teha? See nüüd on pigem küsimus riiklikule sektorile ja nendele infrastruktuuriettevõtetele küll ei takista seda seaga suhtlemist ja näiteks on meil sügisesel koolivaheajal plaanis ühine noortelaager Peterburi noortega, kus siia tuleb 144 noort Peterburist. Samamoodi on ju meie õpilasmalevas olnud Peterburi noored, erinevad kontsertorganisatsioonid ja kollektiivid liiguvad pidevalt Tallinna Peterburi vahel, aga kindlasti annab suhete hõlbustamiseks, aga ma ei ole veel ära teha. Estonia kontserdisaalis on täna õhtul avakontsert õnnele määratud, kus esineb Peterburi jazzi orkester Peterburi saksofoni Gennadi konstreeni juhatusel. Lisaks toimub mitmeid seminare, õpitubasid näiteks vaganova vene balletiakadeemia õppejõud annavad meistriklassi Tallinna balletikoolis ning Peterburi keelekeskuses. Koogid korraldavad Tallinna Ülikoolis õppe seminarini eesti kui ka vene koolide vene keele õpetajatele. Ilmast, eeloleval ööl on peamiselt sajuta ilm, mitmel pool on nagu udu. Sooja on üks kuni seitse kraadi, kohati on kuni üks kraad külma. Päeva jooksul pilvisus tiheneb ja õhtul levib sadu saartelt mandrile soojen homseks oodata üheksa kuni 13 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.