Luukamber tere, algab luukamber, mina lähen Marge-Ly Rookäär. Märtsi alguses, täpsemalt 10. ja 11. märtsil 2018 toimus Tallinna Ülikooli aulas suur vabariiklik naiskooride ja neidudekooride võistulaulmine. Säärast mõõduvõtmist on naislaulu selts korraldanud aastast 1997 ning tänavu oli konkurss pühendatud Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale. Nimelt saab detsembrikuus Gustav Ernesaksa sünnist 110 aastat. Luukamber kuulab üle asjaosalisi. Stuudios on naiste olu seltsi esimees Margit võsa, helilooja Aarne Männik, žürii liige Uku Joller ja Tartu stuudios koorijuht Vaike Uibopuu. Oma hinnangud ütlevad võistulaulmist kuulanud žürii esimees, Läti koorijuht mara Marnausa ja helilooja Pärt Uusberg. Lisaks annab lühikommentaari koorijuht Ingrid Kõrvits Eesti naislaulu seltsi põhikirja üks tähtsamaid punkte on naiskoorilaulu edendamine Eestis. Selts asutati oktoobri lõpus 1994 ning selts loeb oma eelkäijateks 1921. aastal Tallinnas asutatud Eesti lauljate liitu. Seitse aastat hiljem loodud Tartu naislaulu seltsi, samuti 1935. aastal loodud Tallinna naislaulu seltsi seltsi suuremad ettevõtmised on naiskooride laulupäevad, kontserdiseeriad, tähtpäevakontserdid ja võistulaulmised, jätkab Eesti Naislaulu Seltsi esimees Margit võsa. Just enne siia tulekut vaatasin veel üle praeguse liikmeskonna ja ühtekokku siis koos nais-ja neidudekooridega on meil praegu seltsi liikmed 67 koori Eestis 58 naiskoori ja üheksa neidudekoori. Kas on teada nende lauljate vanus ka olete uurinud? Nii põhjalikult ei ole uurinud, aga eks ta ikka natuke kipub sinna Kesk ja poole ja sealt võib-olla allapoole minema. Et suur mure on meil ikkagi neidudekooride pärast, kuigi liikmeskonda on just nüüd viimastel aastatel ikkagi koore lisandunud ja sellele on kaasa aidanud siis meie selline aktiivne töökontsertreiside korraldamine, võimaluste andmine kooridele esineda nii Eestis kui ka mujal. Samas võib tähendada, et naiskooride renessanss on toimunud viimase ütleme mingisuguse mõne aasta jooksul ja naiskoorid on ikkagi nagu paremas toonuses. Kui mees kord võib tõesti öelda ja tegelikult seoses nüüd kõige selle korraldamise protsessidega, siis ma näen neid koore ise ja tunnen neid nii-öelda lähedamalt, olles olnud kaasas kõikidel reisidel, kontsert kindel, praegu võib öelda, et on nagu tõusuteel ikkagi see naiskooride liikumine ega neidudekooride osavõtt meie üritustest on aktiviseerunud. Selliseid naiskooride vabariiklikke konkursse, nagu meil nüüd märtsi alguses oli, on korraldatud 1009. 97.-st aastast, mis üldse tingib või miks pärast peab tegema selliseid konkusse? Tegelikult on olnud viimased aastad nagu kolme aasta järel isegi ja on ka siis nelja aasta järel olnud, need, see intervall ongi nagu meie enda teha olnud. Ja praegu ka otsustasime, siiski teeme, sest järgmine aasta laulupeo aasta siis ei ole aega sellega tegeleda kooridel ning see ikkagi innustab koore oma kava üle vaatama, oma taset tõstma, et osaleda ikkagi sellisel võistlusel on, ma leian igas mõttes vajalik ka koorijuhtidele endile et ennast natuke kurssi ennast harida ja siis selle läbi ka koori. Kuidas sellisele konkursile koor ennast registreerinud, mille alusel ta valib, et laulan C kategoorias? No see on meil nagu tegelikult ikkagi konkreetselt reglementeerima võtta, sest me ei nõua Eesti kooridelt salvestisi eelnevalt ja iga koor paneb ennast sellesse kategooriasse, mida ta nagu tunneb ja võib-olla on see õige, võib-olla ei ole seal nagu vaieldav küsimus, kuid siiski koor nagu saab ise otsustada selle üle ikkagi ka, kuhu ta siis kuulub, nii et praegu me oleme selle andnud ikkagi koori otsustada, et see on selline usalduse usalduse küsimus ja et me usaldame koore, selles osas. Aga Vaike, teie poole ma pöördungi järgmise küsimusega. Kohustuslikud laulud sel korral nais- ja neidudekooride võistulaulmisel, Gustav Ernesaksa sulest ja kategooria kohustuslik laul oli Debora Vaarandi tekstile see kauge hääl. B-kategoorias oli Ernesaksa laul laululind Marie Underi tekstile. Et see kategoorias Anna Haava tekstile kõige ilusam luule. Vaike, teie olete kindlasti neid laule kõiki interpreteerinud, mis laulud need sellised on, mida nad peaksid näitama ja kas need laulud on lauldavad ka veel täna? Kindlasti ma arvan, et A-kategooria laul oli väga nõudlik, see nõudis suurt häält, palju lauljaid, seal on terve orel vahetevahel olemas kulminatsioonikohtadel ja väga sisukas laugul ja meeleolusid hästi palju peaks suutma laulda, et läbida terve see suurepärane teos. Nüüd, mis ma arvan, et laululind ja kõige ilusam luule, need olid võrdlemisi ühe rasked ja Ranseeritud laul, kõige ilusam luule seal teema või siis meloodia välja otsimine sõltus sellest, kui palju sul häälerühmas lauljaid on, siis ta tuleb välja ja ma ei arva, et koorijuhid ei leidnud üles seda teemat, et võib-olla mõni üksik on, kes väga tahab koorijuht olla, aga ei ole veel küps selleks, et minna konkursile, et neid juhuseid oli ka. Ja siis noortekoori omad olid Pärt Uusbergi loodist ja A-kategooria neidudekoorile oli Pärt, Uusbergi Henrik Visnapuutekstile kirjutatud kevadõhtu kohustuslik laul ja B-kategooria neidudekoorile Pärt Uusbergi Doris Kareva tekstile kirjutatud, mis on inimene, täpsustuseks, C-kategooria naiskooride kohustuslik laul, sele teinud Aarne Männik ja kas teie kuulates kohtasite kohustusliku laulu pealiskaudset lähenemist? Noh, seda oli kogu aeg aru saada ja see puudutab võib-olla isegi vokaalset külge, sest koori häält tuleb käsitleda koorijuhil siiski endal kõige rohkem. Koorijuhid peaksid saama palju paremat koolitust, et kuidas oma koori käest kõik viimseni kätte saada. Ei ole ka võimalik ühekorraga nädalas teha seda tööd, nii et sa oled konkursil kõik need kõige primaarse mad asjad ära välja harjutanud või, või teinud tõsist tööd. Et ma leian, takistuseks on vähene proovide külastamine, vähene proovide arv ja dirigendid võib-olla ka ei süvenenud väga nendesse lauludesse et selline nähtus oli olemas, kui tähtis tegelikult on see kohustuslik laul kogu seda kava nimekirja silmas pidades, kui tähtis ta peab, eks ole, ta on võrdlusmoment kõikide kooride vahel, kes selles kategoorias on ja siis välja võtta see laul. Kahtlemata tuleb ta nendel kooridel hästi, kes on väga põhjalikult ette valmistunud. Et teistel on mitte nii väga, kuigi oli juhuseid, kus oli palju musikaalse on palju huvitavamalt esitatud ka väiksema ja mitte nii väga hea koorilaulja materjaliga. Et vokaalne külg on kõige alus. Aarne Männik, te olete palju teinud kooridele seadeid, mis on selle naiskoorid kooriliigi kõige suuremad võlud. Kui rääkida seade oli selles mõttes, siis naiskooril kõlab kõik selles mõttes, et kõlavad ka madalad tihedalt kooskõlad Võ Baltidega minna tihedalt ka madalana, mida meestega pole võimalik teha. Näiteks kui üldse rääkida naiskoorides näiteks sellel konkursil, siis on see ilmselge, et see on praegu Eesti, võiks isegi öelda ülekaalukalt tugevaim koorilik. Nii segakoorid, meeskoorid jäävad ikka tunduvalt Mahmule, nii tundub. Kas teie märkasite kohustusliku laulu juures, et mõni oli väga niimoodi ülejala tehtud ja kas te märkasite, et mõni oli väga hästi tehtud? No oli ka häid esitusi tõesti, kõik muidugi võrdsed ja ei olnud, aga noh, mingit väga halba esitust ma ka ei märgiks. Aga üldiselt mul on heatahtlik kuulaja Uku Joller, teie olite žürii koosseisus, lisaks teile oli veel üks läti koorijuht ja meie helilooja Pärt Uusberg, mismoodi see žürii ikkagi töötas? Esiteks, ma pean seda ütlema, et ega ma väga tihedalt naiskooridega kokku puutunud ei ole, minu niisugune eriala on rohkem nagu see individuaalne hääleseade, see nagu rohkem koorijuhtide pärusmaa, kuidas neid hääli kokku sulatada, seda, seda kõige kaunimat kõlaga. Aga žürii töökohta ma võin öelda, et näiteks esimeste kuni kolmandate kohtade koha pealt meie arvamused langesid suhteliselt kui isegi, et, et see oli väga üllatav meile endale ka, et arvasin, et tuleb rohkem nagu ragistamist ja vaidlemist ja aga üldiselt jah, mingisugused kriteeriumid on ikkagi meie Põhjamaade koorilaulu puhul siin nagu väga ühtsed, et me tahame küll mõnikord paremad, kui lätlased näiteks või teeme nalja soomlastega üle, aga aga tegelikult seal mingisugune karge ja selge kõla tõesti naiskooride puhul. Eesti privileeg, ma tunnen, et ma sain kahe päeva jooksul nagu täieliku ülevaate siis Eesti naiskooride neidudekooride paremikust nii-öelda et see oli väga hari mulle ühest küljest ja teisest küljest ka muidugi oli päeva lõpus pea ikka täitsa paks ka. Et neid punkte sinna anda, et ma ei taha kunagi kunsti, eks spordiga võrrelda, kus on palju kergem seda tulemuse põhjal või no ütleme näiteks suusahüpete puhul antakse stiilipunkt, eks ja, ja seal on ka selline komme, eks ju, et võetakse kõige kõrgemad punktid maha, kõige madalamad, eks siis jääb niisugune harju keskmine või, või niisugune kõige optimaalsem muidu iga arvamus on ju täiesti subjektiivne ja see on selge, et kui ma kuulan mõnda koori esimest korda, et ma ei oskagi öelda selle ajaloo kohta selle arengu, sest ma kuulan seda konkreetset tulemust sellel konkursil ja, ja see on väga raske tegelikult mõnikord niimoodi seda hinnangut anda, et kes on paremaks läinud või kes seal arenenud või kes on tagasi läinud ja et selles mõttes mina sain hinnataja tähtsamale. Moody Pärt Uusberg, et me saame hinnata täpselt konkreetselt seda hetkeseis oleks ja kuidas seal konkursil keegi õnnestus ja Me kõik teame, et kui palju siin oli haigeid inimesi koorile osa ei tulnud välja ja Triin Koch ise dirigeeris täitsa kopsupõletikuga, isegi et noh, et seal on palju siukseid muutujaid, mida meie muuta ei saa. Ja kuulamise koha pealt on ka täpselt see, see on niivõrd subjektiivne, mida keegi hindab ja millised kõlad ja millised tämbrid ja dünaamiline skaala ja kõik see on vaieldav. See interpretatsioon kunstis õnneks ongi see, et maitse üle ei vaielda, ainult kakeldakse. Et omavahel seal žürii koosseisus arutasite asju, kas teil oli puhas punktisüsteem või oli teil mitte ümberrääkimisi, aga et te pidite põhjendama, miks üks või teine asi? Nojah, neil olid väiksed keelelised barjäärid, esiteks Pärt ei räägi vene keelt üldse ja siis inglise keel oli jälle seal siin asjal natukene. Et siis me niimoodi igas keeles püüdsime oma arvamusi esile tuua. Juhendis kirjas on sellise punktisüsteem, mis punktid peavad olema, oled sa vastava koha saamiseks ja aga ma ütlen, et üldiselt meie arvamused langesid suhteliselt kokku. Et mõne koha peal oli küll näiteks täiesti ma saan aru, Pärt, Uusbergi ka, kes on kirjutanud seal kohustusliku loo, tema ettekujutus sellest loost, eks ju on natuke teistsugune kui esinejal, kes kuulis neid lugusi võib-olla esmakordselt. Et seal tuli muidugi lahkuda, arvamusi ka, aga see on minu arust täiesti normaalne. Igasuguse žürii puhul. Võistulaulmise žürii esimees oli mara Marnausa Lätist. Tegemist on olulise läti koorijuhiga, kes on kammerkoori jus ja naiskoori Balta asutaja, dirigent ja kunstiline juht kes on Läti Teaduste akadeemias muusikapedagoogikaekspert sage liige rahvusvahelistel maailma koorimängudel ning tihedas seotuses läti koorimuusikaga ja kaudeaamusega. Maara Marnausa sõnul töötas žürii üksmeeles. Suuri vaidlus ei olnud ja kooride taset silmas pidades olid suunad üsna sarnased. Kuigi mõne otsuse puhul sai pikemalt diskuteerida. Žürii esimehe sõnul probleeme konkursil väga palju ta ei kohanud, koorid olid ette valmistanud end väga hästi ja huvitavad kalad olid kuulamiseks loodud. Eesti võib tema sõnul ka uhke olla selle üle, et siinsed heliloojad kirjutavad muusikat spetsiaalselt naiskoori kooriliigile. Segakoorid on ju tavaliselt heliloojate lemmikud ja populaarsemad loomingusaajad. Praegu kuulasime kahe päeva jooksul ka noorema põlvkonna eesti heliloojate naiskoorilaulu, mis on väga tähtis. Samas konkursi situatsioonis julgustab žürii esimees vaatama ka laiemat repertuaari pinda vanamuusikamaailma klassika ja teiste rahvaste muusika ka kaasaegne muusika mujalt kui Eestist. Et konkursil oleks esindatud erinevad stiilid, karakterid ja sajandid. Naiskoorilaul on Eestis väga kõrgel tasemel ja on tore, et kõrvuti on laulmas erinevate põlvkondade lauljad, läti naiskoorid on selles osas vaeslapse rollis. Võistulaulmisel žürii esimees Maaramarnausa rõhutab. Kooride hindamise juures on eelkõige tähtis sisu interpreteerimine, intonatsioon ja vokaal ja neid kõiki peab jälgima üheaegselt. Uku Joller, mida teie isiklikult pidasite konkreetselt koori kuulates jälgite partituuri, mida te pidasite kõige tähtsamaks? Noh, neid külgi või mida jälgida, et need on nagu igaühe puhul natuke erinevad, aga kindlasti on üks asi on seesama koori kõla, millest proua Uibo rääkis, et see sõltub nii palju sellest konkreetsest materjalist, eks see on selgelt on täiesti teistel alustel hinnatav näiteks otsaga koolikoor, kes iga päev praktiliselt koos laulavad ja ja siis ülevabariigilised koorid, kes korra kvartalis võib-olla kolmeks päevaks kokku saavad ja siis seda taset, et hoida nagu võrdselt või neid omavahel kuidagi võrreldagi, eks ju. Et see on nagu, nagu väga raske tegelikult need muutujad ja neid, mida keegi tähele paneb, et see on täitsa erinev ja nüüd pärast seda, kui ma kaks päev kuulasin neid koored oskaks nagu hoopis teise kõrvaga võib-olla tähelepanu nüansse. Aga see esmamulje, see sõltub ikka sellest, kui hästi koos kõlab, eks ju, et ei ole eraldi siukseid harali hääli ja see intonatsioon oleks puhas ja et see fraas liiguks ja need on kõik sellised nagu üldmuusikalised asjad minu meelest, mida kõik, kes vähegi muusikaga on kokku puutunud, suudavad nagu tähele panna. Kui sageli te ja kas leidsite ennast sellelt mõttelt, et koor laulab täitsa hästi, aga et neil oleks vaja natuke professionaali abi? See on tunda küll, kui koori juures töötab hääleseadet, et see annab nagu inimestel endale sellist enesekindlust ja olen nende asjaarmastajast lauljatega tööd teinud ka. Ega alati ei ole see eesmärgiks sinust maailmaklassi laulja teha, vaid see, et mingist enesekindlust ja sellist väljendusjulgust nagu suurendada, et see on täiesti arusaadav, et nagu öeldakse, et püramiidi tipp on täpselt nii kõrge, kui on kõige alumine astet. Isetegevuskoorid ei saagi, samad asetatakse kunagi kui professionaalidele ansambel või koor. No ma arvan, et iga inimene suudab paremaks minna, isegi mina arenen veel. Vaike Uibopuu mul on, saime küsimus, miks karast tullakse konkursile, kui lauldakse mustalt koorijuhile ei ole olnud võimalust, kui teha lauljate osas, on väga hea kõrvaga ja kogemustega lauljad, praegusel juhul on tarvis, kui lähed konkursile, sul peavad kogemused olema. Et see on arusaadav, kui laulja laulab altpoolt nooti, ta ei ole positsioonilisi kõrgust võimeline võtma, sest keegi ei juhenda teda selles suunas. Ja meie koorijuhtide võimalus saada hääleseades aimu, mida kooris tarvis on, on väga minimaalne, nii et see õppesüsteem ei olegi võimaldanud koorijuhtidel saavutada seda, et saaks ise hakkama ja ei pea. Ma hääleseadja koorile. Et üksikud inimesed saavad seda teha ja on täiesti tulemustest, sa pead iga hetk see kaks tundi või kaks pool tundi parandama fraasi, ära laula poolt nooti ja noh, see on pikem töö loomulikult. Ja ka sellel koorijuhil ei ole lauljat võimalik kätte saada. Ta tuleb ainult soliste, proovi ja kõik peab olema tehtud siis selle kahe tunniga. Ja nüüdse intonatsioon ongi see, kui ei ole seda pikka sammast, mille otsas on püramiidi hääles. Võid ette kujutada, kuidas see on kõigi Robert toonid, on olemas, väga puhas laulmine, siis tuleb midagi, aga laulja tuleb ise tegevuslasena oma hobi pärast ja teda ei huvitagi see töö, mis võib tulla ja väga edukalt võib laulda. Et ma olen küll kohanud, et isetegevuslased jõuavad filharmoonia kammerkoori, nad jõuavad tipp kooridesse, kui on õige juhendamine. Aga kuidas siis osa C-kategooria koorid said puhtalt lauda? Oli väga hea koosseis, ei saa ikka panna niisugust lauljat veel kõrvale, kes selle parima hääle oma ja jalad ka alt ära tõmba vett, siis on suur segadus. Et päris imelik D-sid tuleb, noh jah, C-kategooria sai tõesti seal lõpuks väga madalaid punkte, väga vanad lauljad, kelle hääle kvaliteet ei ole enam see, mis ta noorena oli, jälle oleks vaja iga päev mingit tööd kasvõi ise teha laul ja peaks hommikul juba oma häälega tühjenema. Ega ta ei olegi nii väga isetegevus, et kui tahad laulupeole minna, see on ka kontsert, see on ka konkurss. Et kui mõtlemist saaks, teiseks siis oleks ideaalne intonatsiooniline mustus ei tule ju ainult konkursi, see ei saa olla niimoodi, et nad laulavad, proovis puhtalt perfektselt. No olgu, natuke karvased ja niimoodi ja siis lähme konkursile, jalad värisevad ja mitte midagi välja ei tule ja kõik on nii must. Just, Marge, ma arvan sedasama, et proovist proovi läheks suur võitlus ja lubatakse ikka kõik pulma ja kui sa ei luba, siis sa ei ole hea inimene ütleme, keegi on puudunud, palju ei ole hääleseadet piisavalt kaasa saanud teha, siis ikka ei saavuta Ta kõiki sinna koori ja olla hea inimene, teised kannatavad. Võiks olla niimoodi, et konkurss on konkurss, valinga laulud vastavalt tasemele, mitte nõrgemad lood, mingid ühehäälsed või kahehäälsed lood seal C kategoorias oli selliseid laule ka. Et mina küll arvan, et kui see kõik oleks parem. Helilooja ja koorijuht Pärt Uusberg osales žürii töös ja tema hindamiskriteeriumid algasid puhtast kokkukõlast. Pärt Uusberg. Minul millegipärast kõige olulisemad komponendid on intonatsiooni, ansambli lisused mulle nagu kuidagi tundub, et see on ikkagi selline nagu primaarne sfäär muusikas see, mis konkreetselt kõlab, et kui ikkagi akord kõlab puhtalt ja balansis, siis sellest hakkab minu meelest koorimuusika selles mõttes pihta, siis siis saab liikuda edasi teiste asjade juurde, et kui ikkagi ja vastupidi ka, et kui akordid kõlavad konstantselt mustalt ja balansist väljas, siis isegi kui on väga kaunis interpretatsioon ja sa võiksid kujutleda ette selle dirigendi käe all mõnda koori, kes teostaks kõik tema visioonid, nii et see oleks ülimalt musikaalne. Ühesõnaga see misse dirigent selle lauluga vormilises mõttes raseerimise mõttes teeb, on ülimalt musikaalne, aga kui see ei kõla, kuhu siis mul on ikkagi väga raske panna palju punkte sellele esitusele, et mina jah, lähtusin üsna isegi nagu võib-olla kohati isegi liiga kramplikult sellest aspektist, et asi peab kokku kõlama. Siin kahe päeva jooksul olid teisel päeval suisa kohustuslikus laulus, aga kavades oli päris mitu täie laulu, kuidas kohtumine oma lauluga on sellises žüriiliikme positsioonis. Täitsa huvitav selles mõttes, et mõneti on ju lihtsam kuulata, et ei pea, ei pea noodiga, kuhu siis lugu on endal peas ja ja kuna enamikke neist oled ka juhatanud, kuigi tõsi, naiskoorilaule kõiki või ei olegi, aga kui nüüd lauldi näiteks naiskooriseades muusikat, on ju, et seda on korduvalt juhatatud, et siis oli lihtsalt põnev jälgida. Lisaks sellele, kuidas koor kõlab, et mis selle dirigendi peas toimub, kuna iga takt on nii selge, siis oli seda huvitav jälgida lihtsalt, et kuidas keegi midagi tajub tempot või mingisugust kulminatsiooni, kasvu või siis mingisugust suuri pikkust, onju. Aga ma selles mõttes nagu katsusin säilitada sellise heatahtlik, kui see, et ma nüüd sellest tingituna oma lugu tunnen läbi ja lõhki ja kui see nüüd ei, minu jaoks ei õnnestunud nii 100 protsenti, et siis ma ei võtnud sellest kuidagi hästi karmilt punkte maha, et ma ikkagi nagu asetasin ta kogu kava konteksti ja jah, minu meelest üldiselt olid koorid tublid, kes mu laule laulsid. Pärt Uusberg, kas selline kahepäevane kuulamismaraton kui heliloojat inspireeris, ma ütleks küll ja minu jaoks oli üks omamoodi isegi ootamatu aspekt selle kahe päeva jooksul, et ma pean tunnistama, et ma varem nagu naiskoorimuusika kontekstis olnud rohkem seotud neidudekooridega ja, ja Eestis on hästi palju tugevaid neidude koore ja ütleme ka naiskoorile lugu kirjutades olen ma tavaliselt kõrvus kuulanud, ütleme neid koore, aga ma ei ole varem väga palju kuulnud suuri küpsete häältega naiskoore. Aga sellel on täiesti teine mingi lumme võlu ja värv ka ise saades vanemaks, on ju, et siis kuidagi õppida armastama ka seda sellist tummist, naiskoori kõla, millel on täiesti selline, see on nagu eraldisfäär. Luukamber räägib täna Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmisest, mis toimus märtsis 2018. Tallinna Ülikooli aulas. Jätkab žürii liige, laulja Uku Joller. Minu veendumus on küll selles, et keegi ei lähe lavale nagu kehvasti või mööda või valesti laulma, et see on ikkagi selline lätlane ettevalmistuse puududa ja oskamatus või, ja peab rõhutama, et isegi isetegevuskoorides tegelikult see konkursi situatsioon on siiski erinev sellest igapäevatõesti, sellest mõnusast koosolemisest ja laulurõõmust, sest et seal on ikkagi närvid pingul ja mina teen alati sellist nalja laulutunnis ka, et siis me tegeleme nagu ujumisliigutustega. Et käed võivad väga hästi käia, jalad väga hästi käia, aga kui sa lähed konkursile, siis on see tõeline ujumine, siis visatakse sind päriselt vett. Et siis nagu selgub tegelikult ka see, mis sa siis oskad ja kui hea see ettevalmistused on. Dirigent kuuleb ühekaupa, ega ta ei kuule massi, dirigent kuuleb oma lauljaid täiesti, kuidas ta laulab, missugused madalad kõlar tulevad ja erinevad testituurid täiesti küll kuklatooniga, küll nagu eestlasel on vaja ette tuua häält, et seda nagu ei toimugi ja ühesõnaga mina soovitaks küll koda ja aidata just vokaalset külge. Kas siin peab puuri juht käima, siis ikkagi nagu kits väga mitme heinakuhja vahel, et samas ta ei tohi oma lauljaid ära peletada oma hirmsate nõudmistega, aga tal mingisugused noh, kvaliteedimärgid siiski peaks silme ees Sirendama või tundub mulle, et kori juhil ei ole ka neid nõudmisi kui juht juhatab ühe käega, kui ta annab lohakalt algust just Nemad peaks täiendama ennast pidevalt ja kui ikka tahad koorijuht olla ja oled hea inimene, naeratate oled lõbus, siis laulja tuleb sellesse koori ja tulevad ka, mitte lauljad. Ja siis on väga kehv ütelda, et kuule, sul ei tule hästi välja. Noh, oleneb, kui palju ka koorijuht talub, see on seda luusastega. Aarne Männik, mis teie arvate? Sellest minu oleks valmis mõningasi intonatsiooni häirid ka andestama juhul kui see lugu kõlab väljenduslikult ja on minule haarav kuulata. Me räägime praegu seal põhiliselt vokaalses küljest, aga on ka teine külg võivad olla ju kõik, aga õiged noodid ja kõik on paigas. Aga see ei ütle mulle midagi, see ei kõneta mind, aga mis seal peaks olema see, mida helilooja ette näinud, seal on ju märgid peal, mida tuleb teha ja muidugi ei saa sellega piirduda. Siin tuleb ikka koorijuhi enda fantaasia ka kõlaline fantaasiaga, mida annab ridade vahelt ka ühteteist leida. Kui tähtis on sellise konkursi juures, et see kava oleks seinast seina? No kas nüüd päris täiesti seinast seina, aga mõne koori kava kannatas mu meelest küll ühekülgsuse all kahjuks nimetama Toomas Volli koori minu meelest kava oli liiga järsku kergevõitu ja just nimelt ühekülgne. Ainult ühest küljest nagu näitas kooli, seni oli juhendis öeldud ka, et kava ka loeb, ma ei tea, kas seda arvestada, et ei oleks huvitav teada? No eks need jõudumööda muidugi piits, see on selge, et kui sa laulad ikka mingisugust polüfoonia, see esitab ühed nõudmised koorile ja niisugune jätk, popp, mul ei ole jätsa popmuusika vastu mitte midagi. Ma kuulan vabal ajal ka seda hea meelega. Jah. No see on, vaat jälle võib-olla seal küsimus dirigentide läheks ju, et nad peavad oma kooride tugevust siis valivadki vastavalt sellele selle kavalaks, et seda seinast seina, ma usun, et nagu see kategooria kooridel võib-olla ongi raske, eks seda kõiki stiile vallata ja see ei tulegi välja, eks ole, et ja siis ongi see, see laulurõõm kipub kaduma, kui lauljad ise tunnevad materjalile natuke alla jäävad, et see näh, koorijuhi tarkus, et valida see, et oleks ühest küljest mitmekülgne, teises küljes, koorile jõukohane aga kuidas seda tasakaalu saavutada, et oleks ma nii tark mees, siis. Aga pigem siis olgu gramm nagu tehniliselt kergem või, aga olgu, naudid Ta olgu hästi esitatud lauljad enesekindlad ja laval artisti rollis nagu ideaalvariant ollakse. Margi, teie olite ise ka oma kooriga konkursi võistlustules, et mismoodi see Tallinna Ülikooli aula akustika ka ja kas aitab? See akustika on minu meelest niisugune normaalne, ta ei ole kõige õudsem, aga ei ole ka väga aitavat, ütleme nagu, kui kuskil kirikus laulda. Samas kui publikut ei ole saal täis, siis ta. On täiesti normaalne akustika. Nagu aastaid tagasi mäletan, et see oli kuidagi halvem akustika, ma ei tea, millest see siis sõltus, kas minu enda kooritasemest võib-olla või, või siis publikust, kui palju seda seal oli, aga seekord ütlesid ka lauljad, et oli hea laulda. Nii et konkursi jaoks tundub, et see on ikkagi sobi. Saal Uku Joller, teie žürii liikmena, kas te oskate soovitada, kui selline rahvusvaheline žürii on siis näiteks zürii esimees ütles, et liiga palju oli eestikeelset muusikat ja temal jäi nagu poolpuuduses, ta ei suutnud sellest tekstist aru saada ja talle sisu arusaamatuks. Et kas sellisel konkursil isegi eestisisesel võiks olla ka mõni teos, mis on nagu rahvusvahelises kontekstis aru saada, mida ta soovib. Et ma arvan, et see annaks nagu kooridele palju juurde küll, kui nad erinevaid keeli püüavad esitada, et see, see kindlasti kahjuks ei tule, aga ma saan aru, et jälle sedasama raskusaste ja see nagu kitsendavad seda repertuaari väga palju, et, et nagu päris kõike, mida dirigendile pähe torgata. Ta lihtsalt ei saa valida. Muidugi minu arust on tore, kui ikka Eestimaal eesti keeles lauldakse, plusspunkte ka, et jah, kui kõik on, ütleme, mõne korra kohta, ma kirjutasin seal ka natuke, et need traditsioonid on väga toredad asjad ja keegi selles ei kahtle, eks ju, aga natuke nagu mingit moodsamat helikeelt või siis ka välismaalt, et selle võib ka ju isegi juhendisse kirja panna, et peavad olema eri keeltes. Selline võimalus. Näiteks mingisuguses muus keeles. Öelge mulle, Aarne Männik, kuidas teie sellele vaatate, kui naiskooride võistulaulmisel esitatakse teise kooriliigi laulu? Ja ikka tahetakse laulda selliseid lugusid, mis on oma väärtust juba tõestanud. Nii et ma arvan, et see on positiivne. Aga kas seda konkursil peaks tegema? Tingimata mitte, aga vist ei saa öelda, kas kindlasti halb oleks. Vaike, mida teie arvate, Ma arvan, et võiks olla vanamuusikast midagi juba reglemendi, siis antakse ette, siis on see kas ladina keel, millest siis ka žürii esimees, seekordne oleks siis annud tutvustada lähemalt. Ja Eesti laul võib ju küll olla kohustuslik laul, et seda on ennemgi tehtud ja mõni tegi neli laulu, mõni kolm kulisad toda Prantsusmaale, siis seal pead sa oma aja jooksul kõik selle minutite osa täis laulma, kui üle Lätis on disklahv, nii et Prantsusmaal on veel rangemad. Noh, kui ma siin enne kirjeldasin, aga see ladina keel ja see meie baasharidusmuusikas isegi see näitab nii mõndagi. Ma ei oska kohaliku konkursi puhul nii rangelt reglementeerida, mõni koor tahab puhata, rohkem seal minuteid juurde saada, puhkuseks see kolm laulu, kõik enamasti said nelja looga hakkama. Kui väga lühikesed laulud on, siis on ikka väga kesine kava tuleb lõpuks. Aga see ei ole massiline, üksikud näited on need. Ja kahjuks ikka sellistel kooridel, kus dirigent on, mitte väga kompetentne, aga tahab dirigent olla, et see on ka muidugi väärtus oma, mitte ainult keegi peab siis ütlema tera ikka vast konkursile mine. Sul on ka neid, kes viisi ei peakooris, eks ju. Et siis on kuulajal ikka väga raske istuda seal saalis. Aga võib-olla selles maakonnas ei olegi rohkem dirigente, mis siis teha. Ja siis ära tule konkurssi, kui minna konkursile, kui kaua tegelikult peab olema koor seda laulu laulnud, see ei ole ju nii, et me hakkasime oktoobris, õpime veebruaris, lähme või on või üht täiesti edukalt, kui sul on suurepärased lauljad, käivad hästi, kohal, naudivad muusikat, ei käi niisama seltsielu elamas. Et neil on muusika kõige tähtsam see kunstide kuningas. Aga mida teie hindate kõige kõrgemalt? Kaks päevade vaatasite kõiki neid kuur, kes osalesid, kes said, mille eest sellise vaimse heakskiidu, kellele ema kaasa elasin. Et ma ütlen siis, et täiesti uhke oli kuulata naiskoori kaudeete. Mul oli märkus siiamaani parim, see juba tähendab, ma ei kirjutanud midagi. Vigadeks kirjutan vokaalselt, parim korrektne jälgimine lauljate poolt hea tiri, ent emotsionaalne. Et siis sa naudid seda ja oled rahul. Aga hästi palju neid, kus sai kirjutatud diktsioon, üldse ei saa aru, kas on eesti keel või mis seal võis olla, või soprani toon, on hile pea, toon ainult ja et ei ole kuulatav intonatsioon, lauljad laulavad Altportnooti, tundub, et palju uusi laule ja nii edasi. Pikk nimekiri. Aga tore oli kuulata ja ma küll peavalu ei saanud, aga istuda tuli ikka kaheksa tundi. Ma mõtlesin žürii peale, mis nendest veel saada? Ei no kõrvalt töötavad, eks kuidas saab pärast paberile panekese punktide paneme nüüd see oli nagu isegi raskem osa, et see muusika kuulamine, see muusika, kui ta tõesti sind kaasa haarab ja siis ta ei ole mingi vaheks minu arust isegi isegi sellises koguses, eks ju. Öeldakse ju eesti keeles küll küll alale liiga ei tee. Kui hästi esitatakse, siis on seda nauditav kuulata ja kui sa kuuled probleeme, siis nagu tahaks nagu aidata omalt poolt kuidagi, aga vot sinna kätt vahele ei pane. Aga te lauljana ise ju teate väga hästi, et laulja hääl ju ärkab ju tükimat aega hiljem, kuidas seda peaks korraldama, kas peaks lükkama naised natukene pärastpoole, siis nad on ise ka endaga rahul? Noh, see on individuaalne, mina olen ka väga laisk inimene, selle koha pealt ma pean tunnistama, seal tõesti hommikul ei, ei taha kõlada, aga see on väga erinev inimesi ja muidugi konkurss on selline erakordne sündmus, siis annab oma päevakava kuidagi nadu ringi teha või siis eelmine päev vabaks võtta kas või kui, kui on võimalik selle noh, amatööride puhuldakse või isetegevuskooride puhul, kõik on tööinimesed tavaliselt, et siis see ei ole nii lihtne. Tavalise päevakava sinna sisse ja kaks tundi varem ärkamine panna või. Margit, millist tagasisidet te olete saanud, kas koorijuhtidelt või koorilauljatel selle konkursi kohta? No üldiselt ikkagi ollakse rõõmsad, et selline võimalus oli osaleda ja ollakse tänulikud, et on selline võimalus ja organiseeritud on kõik nii nagu ta siis oli ja meie poolt ikkagi parim. Nii et ma usun, et see oli kõigile, kes osalesid, väga tore võimalus ja loomulikult oleks võinud rohkem osalejaid olla, oli ainult 30 koori, mõned siin haigestusid ja registreerimise hetkel juba pidid loobuma, aga see on ikkagi päris hea arv ja, ja ma usun, et see on ikkagi paljudele kooridele selline tähtsündmus hooajas. Kui nüüd Vaike Uibopuu ütles meile seal Tartu stuudiost mõned märksõnad konkursikavade kohta, siis ma ootaks ka lõpetuseks teilt kõigilt, mis sellise konkursi juures ja kas võiks olla järgmine kord teistmoodi. Mina ise pakun välja sellise variandi, mida ma olen tegelikult ka aastaid mõelnud, et juhul, kui üks koor võidab oma kategooria esikoha, et ta järgmine kord automaatselt kategooria kõrgemaks on mõelda kukkuma. No see on korraldajate poolne küsimus rohkem ma arvan, et pürgimine kuskile suunas on muidugi mõnes koolis on ta endale dirigendi sees, eks, aga teisest küljest see sunniks nagu siis valima ka kõrgema kategooria puhul natuke raskemat repertuaari ja mitte nii-öelda vana rasva peal. Et ühest küljest oleks see väga hea, aga teisest küljest ma saan täitsa aru, kui, kui ei ole valikut ja ei ole seda särasilmselt lauljat kuskilt võtta ja tulevad kohale need, kes saavad ja viitsivad ja kellel süda sunnib seda laulmist tegema. Et praegu on eriti noortel on nii palju muid võimalusi ennast väljendada ja välja elada, et selles mõttes on see, see algatused Noorte neidude koore ka rohkem tekiks, jääte, see traditsioon ei kaoks ära, see on tõsine küsimus, kui vaadata meie siin vähenevatakse rahvaarvu ja vananevat, eks rahvast, et siis see, et rohkem neid noori tuleks ka selle mõnikord tüütu ja kohutavalt aega võtma tegevuse juurde, sinna ei saa midagi parata, et see niimoodi on, neid ahvatlusi on tänapäeva noortele on kordades rohkem kui mul näiteks omal ajal. Kas oli täiesti normaalne, et igas klassis oli peaaegu koor või koolis oli vähemalt mitu koorid tänapäeval seda enam väikestes koolides, kui kooli kinni pannakse kes siis sinna läheb, nagu te ütlesite, et kui ei olegi maakonnas teist dirigenti ja seda enam tuleb hinnata näiteks dirigente keskele, väikestes kohtades hoiavad traditsiooni elus ja inimesed tahavad laulda. Aarne Männik, ma kohe jätkaksid praegu Karksi-Nuia koor, maimu koorijuht Iivi Harju on vanused, et lugupeetud Silvia millikust järgmine. Ma arvan, et tal oleks tulnud, kindlasti on ta üldse tulevikus planeerida, müntide eripreemiad ka oleks selle ära teeninud. Teiseks üldse pole rääkinud neidude koorides millegipärast, aga minu minule jäi täiesti arusaamatuks, milleks ja jagada neid kahte gruppi, A ja B. Sest tasemevahe ei olnud märkimisväärne, nad oleks võinud koos unistada. No heakene küll, otsa kooli koor on, võiks öelda poolprofid, noh niimoodi, kuigi teistpidi ma ei ole imestanud, kuidas Ksenja õnnestus senine koosseis kokku saada üldse, sest koorijuhtimise osakonnas pole nii palju õpilasi üldse. Ma ei teagi, mismoodi seda seal toimus, aga tublisti toimus igatahes neidudekoorid olid väga head, minu arvates. Sa oled peaaegu kõik oleks võinud üsna suure osa naiskooridega vabalt konkureerida. Aga kas neidudekooride juures võiks siiski arvestada seda, et nad on muusikakooli koorid, see on ikkagi ju teine klass, et kui oleks näiteks kaks kategooriat, üks on need, kes on seal, ütleme, Elleri kooli otsa kool ja teised on siis nii-öelda vabariiklikud. No kas siis oleks otsa koorigoor üksinda pidanud võistlema või omas grupis, mis siis oleks saanud sellest välja, sest proffid otseselt nad ikkagi ei ole, nad on kooliõpilased ja nad on noored, palka ei saa, eks ole. Nad ei ole profid, ei ole, ei, seega teine jah, no rahva seas naeruga väljend nagu pool Rohtla, mis see täpselt tähendab või kust algab ja kus lõpeb seal? Segan natuke. Üks hinnatumaid neidudekooride dirigente Ani Ingrid Kõrvits. Tema käe all on Tallinna muusikakeskkooli noortekoor ja tütarlastekoor Ellerhein. Aga miks Ingrid Kõrvits ei osalenud oma kooridega Vabariiklikul võistulaulmisel? No selle aja jooksul, kui ma olen Ellerheina tütarlastekoori dirigent olnud, on toimunud vahepeal kahel korral see konkurss ja tegelikult mõlemal korral on see olnud niimoodi, et on olnud väga kiire aeg, mõlemal korral on olnud meil eelnevalt pikki Iisraeli reis on sattunud nii ja lihtsalt noh, ei ole olnud seda energiat, et sinna ka minna. No seda peab ikka planeerin pikalt, et ka hooaja algusest vähemalt kui ta nüüd on siin märtsikuus, siis ikka septembris peab juba nagu olema enda jaoks selge, kas sa osaled või osaleb. Samas olete väga edukalt rahvusvahelisel koorifestivalil Tallinn esinenud. Ja aga need on olnud jällegi sellised nagu sobivamal hetkel, et ei ole olnud vahetult enne näiteks reisi või midagi, et on saanud rahulikult valmistuda, et nad konkursil ei taha minna kuidagi niiviisi pool väsinuna ja, ja räsituna ja et sinna tuleks ikka minna, nii et sa oled selleks valmistunud ja värske. Kas naiskooridele neidude kooridel on Eestis üldse mõtet teha sellist vabariikliku võistulaulmist? Ikka on mõtet nagu motiveerib ja paneb ikkagi rohkem ka repertuaari peale mõtlema, et mida üldse laulda esitada ja ja ikka, ma arvan, et seda on kindlasti vaja, sest et osalejaid ju seal on ainult neidude koore võiks rohkem olla tõesti. Ja ka seekord ei olnud minu arust üldse ju kooli koorid esindatud üldse ei olnud, et kutsun üles osalema tore võimalus. Kas lihtsam on laulda konkursil Eestis või väljaspool Eestit? Ma arvan, et väljaspool Eestit on lihtsam laulda. Sellepärast et seal sa nagu oled selles mõttes puhas leht, sind keegi ei tea, kellelgi pole sulle mingeid ootusi. Ja sa saad võib-olla üllatada rohkem kui, kui siin kodumaal, aga kodumaal on ka samas tore esineda, on jälle mingi toetav selline seltskond kuulajate hulgas. Luukamber. Vaike, kas teil on veel lisaks selle kava peale siis need olid head tähelepanekud, veel mõni mõte, mis võiks olla arvestatav, kui selle konkursiga edasi minnakse. Ma ise mõtlesin, et me oleme olnud stuudiokooridega konkureerinud koorid, kes ei ole stuudiokoorid, siis see oli ebavõrdne võitlus. ETV tütarlastekoor, Ellerhein, kõik olid ühes rühmas ja alati olid siis esimesed. Ja ülejäänutel ei olnud midagi sõna sekka öelda, siis haruharva, kui kõik olid esimese koha väärilised, ka mõned isetegevuslased. Et see muudeti ära nüüd ei tasuks küll kokku ja et see on niisugune tähelepanek. Ja sellega olen küll nõus, et Noorte neidudekooride koorid oleks võinud ühes grupis olla siiski see otsa kooli võimalus oli muidugi parim, siis oleks Elleri kool ka võinud välja tulla ja siis nad oleks omavahel võistelnud ja muusikakeskkool on samuti samal pjedestaalil. Neil on võistelda küll võimalik. Aga mis ma nüüd mõtlesin siin, et võiks nendesse omavalitsustesse teatada, dada, kui on üldse mingit suhet ja muusikakollektiivid, ega nendel omavalitsustel, et mingi teadeanded, vat teil seal kuskil pärnus või tõrva linnas oli selline edukas koor. Et võib-olla ajakirjanikud näevad vaeva, panevad ajalehte, aga et see oleks mingi uhkuse asi, ka sellele omavalitsusele panevad tähelegi rohkem oma muusikuid. Selline mõte. Ma tahtsin öelda naislaulu seltsi juhtkonnale, et nad korraldasid selle konkursi väga kõrgetasemelised, see oli kõik hästi läbi viidud, õiged inimesed liikusid, juhatasid koorid lavale, kõik toimis, et see oli raske ülesanne, neile. Suured tänud. Aga koore on üle 30, meil kindlasti, nagu öeldi, 67, kõik ei tulnud ju välja, nad saavad ise aru, mis on konkurss ja kord ollakse paremad, kord kehvemad. Praegu on väga palju asju, mis tuli teha kaks tähtsündmust, Eesti 100 ja nüüd tuleb see laulupidu ja muid laulupidusid. Kui palju koorid teevad proffidega võrdset tööd? Juba mul on tunne edu kõigile. Ja huvitav oleks, uurimus on tegemata, aga tegelikult Eesti rahvas peaks minu arust olema ammu finiširaamatus rahvusvahelise koorikonkursi võitja tõepoolest ühe elaniku kohta. Seda mainisid mitmed dirigendid ka, et see konkurss siin vabariigi pinnal on palju tihedam, kui, kui sa lähed kuskile Euroopasse, eriti seal Hispaanias või isegi Itaalias, et seal on märksa kergem sellest sõelast nagu läbi pugeda, et siin kodukamaral on see palju raskem. Margit maja jätaks lõpusõna teile, mida teie ütlete oma seltsi liikmetele? Ikkagi innustaksin kõikidest meie korraldatud üritustest osa võtma. Loomulikult oli siin niisugust kriitikat, aga sellegipoolest need on ju ka koorid, kes tulevad laulupeole ja on siis need võimalused seal maakohas nii dirigendi, enda, hariduse poolest võimete poolest sellised, nagu nad on, ja lauljate valikut ei ole siis ikkagi. Ma leian, et see on parem, kui koorid laiali lähevad, et siis võib-olla toetame neid seltsi poolt mingite võimalustega ennast harida, arendada ja siit, täna sain ma palju mõtteid, mida me siis järgmine kord teeksime teisiti või paremini ja me oleme ka omavahel juba seda arutanud. Soovin ikkagi edu kõigile ja usun, et iga koor ja koorijuht sai sellest võistulaulmisest endale palju kasu. Selline sai luukamber. Rääkisime nais- ja neidudekooride võistulaulmisest, mille korraldaja on Eesti naislaulu selts. Naiste ettelaulmine on juba pikem traditsioon. Esimene säärane toimus kevadel 1997. Loodame, et meie jutuajamine pakkus teile mõtteainet. Stuudios olid naislaulu seltsi esimees Margit võsa, helilooja Aarne Männik, žürii liige Uku Joller ja Tartu stuudios koorijuht Vaike Uibopuu. Oma kommentaari tantsid võistulaulmist kuulanud žürii esimees, Läti koorijuht, mara Marnausa ja samuti žürii töös osalenud helilooja Pärt Uusberg. Lühikommentaari andis koolijuht Ingrid Kõrvits naislaulu seltsi korraldatud võistulaulmise kohustuslikud laulud naiskooride kolmes kategoorias olid Gustav Ernesaksa sulest ja neidude kooridele olid kohustuslikud laulud Pärt Uusbergi sulest. Võitjad ja punktitabel on üleval naislaulu seltsi kodulehel. Mina olen Marge-Ly Rookäär, aitüma kuulamast. Luukamber.