Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Christian Burt. Esimese soojaga Päikesepaistelise nädalavahetuse järel unistavad usutavasti paljud esmaspäeval nende asemel tööle minevast robotist. Praeguse seisuga võib kellegi unistus peagi täide minna. Võimalik, et ülejäänutel pole samuti vaja kaua oodata. Samuti võib juhtuda, et vahepeal soovid muutuvad ja esmaspäevad tekitavad hoopiski nostalgiat. See magus kibetemaatika haarab paljusid erialasid kõige silmatorkavamalt, kindlasti tehnolooge. Vähem märgatakse aga ökonomisti, trolli, kuidas nende arutelud peaks inimesi rohkem puudutama. Sest tööd automatiseerimise seotud intrigeerivat ja valdavalt meelt lohutavate näidata. Ta varjus tõstab pead elukorraldusega vahetumalt seotud küsimus palgarahast. Töötu saaks ju hakkama eriti toredate masinate seltsis. Aga sissetulekuta, anud modernses ühiskonnas äärmiselt raske toime tulla. Taoliste muremõtete pealetungi paistavad tagasi hoidvad ja isegi vanamoodsat optimismi. Vot tähelepanekud tavatult madalatest tööpuuduse näitajatest. Paljudes arenenud majandusega riikides on tööpuudus kusagil nelja protsendi juures ja tööhõive üle 70 protsendi peal. Huvitav. Kas see on endiselt hea näitleja? Vaadakem USA majandust, mida iseloomustab ajaloo madalaim, 4,1 protsendiline tööpuudus. Mis kombineerub kõigi aegade kõrgeimalt haritud töötajaskonnaga. Taoline olukord peaks soosima töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel sest kui tööga Millest on puudus, ei jää tööandjale muud üle, kui tõsta palka, et parimad tegijad endale saada. Olgu Eskursina näide ei tehisintellekt insenerimaailmaga õigemini maailmaks on seda palju nimetada, kuna nimetatud eriala spetsialiste on väga vähe. Ajal kui pea iga teine IT-ettevõte tegeleb mõne tehisintellekti projektiga. Töökäte või siin sobivamalt peade puudusest tulenevalt makstakse isegi väikese kogemuse ka tehisintellektispetsialistidele palka kuni pool miljonit USA dollarit aastas. Tarkvarainseneriga võrreldes on AI teadmistega töötajatele pakutav palk umbes kolm-neli korda kõrgem. Tööhõiveteemaga jätkates peaks madal töötuse seis mõjuma. Hästi paremini haritud töötajate sissetulekutele. Ometi pole aga nii juhtunud. Isegi kui mõned haruldasemad töötajad, nagu mainitud tehisintellekti insenerid saavad rohkem palka on nende väikesest arvutusest tulenev mõju suures pildis olematu. Töötute arvu madala seisu kiuste ei taha palgad tõusta. Pigem võib märgata isegi langust ja igapäevaelu sisustamiseks vajalike vabade vahendite vähenemist. Just nädalapäevad tagasi oli siin jutuks maailmas tuntud panga Barclay's analüütikute idee võrrelda bitcoini ja teiste küberrahade peadpööritava armastuse ja vihatsüklit haiguse epideemiaga. Sama ettevõtte avaldas need mõned päevad tagasi raporti tööhõivest robotite ajastul. Pealkirja all. Robotid väravas inimesed ja tehnolooge tööl. Pankureki paneb oodatavalt muretsema, miks palgad ei tõuse? Kuigi masinad on inimesi pikemat aega ühtedest töödest vabastanud ja uusi asemele pakkunud siis seekord on masinate loomus muutunud ja tagajärjed teistsugused. Raporti koostajad osutavad kolmele tehnoloogilist muutust tagant lükkavale tegurina. Nendeks on hüppeline andmete kasv, mis langes kokku andmekandjate ning andmeid töötleva arvutusliku võimsuse hindade kiire kukkumisega. Mainitud arengut. Tulemusel suudavad masinad teha üha enam inimestele antavaid reeglipõhiseid ülesandeid kuid mitte kogu inimlike oskuste arsenali ulatuses. Seega ei võta masinad inimeste tööd, vaid tööprotsessidest üksikuid ülesandeid. Varasemate analüüside põhjal moodustavad sellised ülesanded umbes poole tänaste ametite. Tõsisust tulemuseks on inimestele pakutavate tööde muutumine lihtsamaks. Raportis tuuakse näide. Juhi tegevust abistavates tehnoloogiatest alates automaatsest piduritest liiklust jälgivatest radaritest kuni tagasivaate kaamerate nii. Tänu neile on suurte veoautode juhtimine oluliselt lihtsam ja potentsiaalselt sellega hakkama saavate töötajate valik varasemaga võrreldes. Palju laiem, need on juba lihtne taibata, et kui samale tööle sobib palju töötajaid palk ei tõuse, vaid töö saab see, kes nõustub madalaima palgaga. Sellega töötajate pettumus veel ei piirdu. Kuna tehnoloogia tungimine tööprotsessidesse hoiab palgad madalatena on raharingluses, piitsutab inflatsioon samuti madal- ja keskpangad kipuvad tõstma laenuintresse seik, mis nöörib stagneerunud sissetulekuga töötajaid mille tõttu otsivad nad tööprotsessi lihtsustava tehnoloogia toel endale. Tööd juurde. Järelikult võib arvata, et paljude jaoks polnudki nädalavahetus puhkus. Vaidze kulus palgatööle ja esmaspäeval üleminek polegi midagi erilist. Nagu öeldud, iga halva asja juures peab ju olema midagi head.