Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kaheksateistaastase närvishelli poolt 1818. aastal kirjutatud jutustuses, noorest teadlasest Victor Frankenstein ist sünnib viimase ohjeldamatu uudishimu tulemusel elutust materjalist groteskne olevus. Esialgu kartlik ja sõbralikke inimesi laadi olend õpib tasahilju maailma tundma kuid nähes ühel hetkel, siis oma peegelpilti saab ta aru, et Ta on koledam kui ükski inimene ega sobitu kunagi nende sekka. Olevus mõistab tema loomise põhjuseks olnud inimlikku uudishimu. Pärast peab ta kogu oma elu veetma inimeste viha ning põlguse tekitatud piinades raevuhoos tabata noore teadlase venna ning nõuab Victor Frankenstein-ilt, et too valmistaks veel ühe olevuse seekord naissoost variandi, kellega koos ta põgeneks Amazoni vihmametsadesse. Olevus nõuab, et kuna ta on elusolend nagu inimesed, on ka temal õigus olla õnnelik. Huvitaval kombel leiab viite nimetatud loole eelmise aasta jaanuaris toimunud Euroopa Parlamendi õiguse asjade kogumit Teie istungiks ette valmistatud raportist. Ajendiks oli vajadus osutada inimkonna pikka aega kestnud kirele valmistada inimese sarnasusi. Legendaarset olevust. Nüüd siis oleme taolise võimaluse realiseerimise lävel ja valmistume kohtuma oma unistuste robotiga. Kuigi selleni võib kuluda veel teadmata aeg, siis erinevalt poole sajanditagustest Püüdlustest ja ignoreerides kõike kirjanduslikke katseid iseloomustab juba valmivaid, tänapäevaseid masinaid, erakordne õppimisvõime, tänu millele leiavad need üha rohkem rakendust inimeste elu mõjutavatest protsessidest. Seega pole vaja oodata, kuni sünnib idealiseeritud robot, kuna uudsete ja seadustega korraldamata väljakutsetega kohtumiseks piisab olemasolevatest masinatest. Näiteks kui isejuhtiv auto kasutusele võtmisega lubatakse oluliselt vähendada täna hinnanguliselt 95 protsendilise tõenäosusega inimeste süül põhjustatud liiklusõnnetustest jääb ikkagi alles kasvõi üks protsent juhtumeid, milles süü lausuks robotautootsustel. Kes siis vastutab? Juhul kui vastutajaks määratakse tootja, kaotaks tema ju huvi taolisel tehnoloogia arendamisega riskida. Autotootja võiks lihtsalt tõdeda, et nad ei taha tulevikus süüdi olla ja lõpetavad sõidukite valmistamise mille peale eemaldavad kõik ära. Sest kes tahaks tagasi olukorda, milles liiklusõnnetuste arv teeb üle 90 protsendilise hüppe halvenemise suunas. Täna ju autovalmistajat ei süüdistata, kui keegi teeb autoga avarii. Selle näite abil tundub imelikuna mainitud istungil käsitletud idee omistada nutikale seadmele iseseisva isiku staatus. Antud loos jääks siis süüdi auto. Üks probleem oleks seega lahendatud. Aga on see siis nii, läks kohe uue. Näiteks kes tahab veebisõidukit vihaselt jalaga toksida? Aga robotauto karistamisele puuduks mõju. Karistamine on samuti oluline õigusliku korra tegur. Sellel on mitu eesmärki. Näiteks. Temaks läbi kahjude tagasi tegemise. Samuti toimib karistus hirmutava ennetusena. Osa karistustest sisaldab arestimist ehk taime, mis võime halbamist ja pea alati loodetakse karistuse läbiga kahjude hüvitamist. Ning lõpuks püütakse karistamise abil pahategijat rehabiliteerida ja tuua tagasi normaalsete väärtuste rüppe. Kõik see toimiks. Kui karistuse saaja saaks sellest aru ning peaks seda ka ebameeldivaks. Isikustatud autol oleks aga ükskõik. Üheks võimaluseks on kaasata konflikti kindlustaja. Tema võtaks enda kanda kahjude hüvitamise ja see peaks olema sedavõrd suur, et trump Paks karistamisega seotud emotsionaalsemad aspektid, juhul kui robotautode abil väheneb drastiliselt õnnetuste arv Oleks sõitjatelt nõutava kindlustuse määr, madalmakseid, palju Jaharvadele kahjukannatajatele antavad hüvitised, suured. Selline asjade seis peaks kõigile meeldima. Ja keegi ei imestaks, kui autod kirjeldatakse elektroonilise iseseisva isikuna millel esinevad. Väikesed vead menetluseks aga ei käitu kõik uued tehnoloogiad sedavõrd hästi. Nädalal avalikustati 156 Euroopa teadlase eksperdi pöördumine milles taunitakse ideed omistada nutikatele seadmetele isiku staatus. Vastuargumendina tuuakse nii õiguslikult kui eetilised seigad. Eriti aga pööratakse tähelepanutootjate vabanemisele igasugusest vastutusest, tänu millele ähvardab avaliku heaolu riske. Terava konkurentsi tõttu paiskavad tootjad turule Victor Frankensteini koletis disi. 200 aasta vanune lugu on seega igati ajakohane vorm. Vastutuse küsimuse analüüsiks, kas selles loos juhtunud traagilistest sündmustest lasub süü raevuhoogu sattunud olevusel. Selle valmistanud Victor Frankenstein. Stenil või hoopiski tegelasi kehva seisu asetanud 18 aastasel Meritselil.