Kui sina teeksid omale näo tätoveeringu millise näo tätoveeringu samale teeksid? Ma teeksin matetoveeriks iseenda näo oma näo peale ja siis vaataks, kas inimesed saavad aru, et näotätoveeringu isaks. See on lihtsalt nagu tõstaksid justkui oma näo kontrasti või kuidagi teeksid neid jooni nagu tugevamaks, siis. Siis ma isegi kasutaks nagu täpselt sedasama tooni, mis on minu nahatoon ja tätoveeriks lihtsalt nagu proovimise nimel tätoveeriks näo niimoodi üle ja siis käiks ringi niimoodi ootusärevalt, et noh, kas nad saavad aru, et mul on terve nägu üleni ära tätoveeritud. Ja, aga sina, ma arvan, et võib-olla näiteks mootorrattur, hiirte tegelased paneks põse peal näiteks mingit trotüüli. Mõnus, sa said hoo sisse eelmisest osast. Okei, aga roos nüüdseks tantsime, lasen sulle muusikat ka. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet popkulturistid, õu? U, kuule eelmine saade tekitas kõigis nii palju elevust Facebookis, kes diskussioon niimoodi, et vähe ei ole ja me tegime Facebookil katki, lõpuks ometi vähemalt meie enda lehe. Nojah, vähemalt enda lehed, nii suurt, nii kirglikku diskussiooni polegi kunagi varem olnud ühegi meie episoodi postituse all. Jutt juttu tuli eelmises osas lapsepõlve mänguasjadest ja sellega kaasnevast nostalgiast ja meie Facebooki leht siis kihase nostalgiast ja inimestel oli nii palju oma mälestusi, mida jagada seoses mootorrattur hiirte ja tasude ja käpsidega. Ja kust mida saia, kuidas. Aga mitte vägedama Kotšidega seoses, võib-olla meie kuulajate sees ei ole paljud oma Kotši mängijaid jah, et mis värk sellega on, huvitav, aga samas mind kutsuti, kutsuti külla mängima. Väga lahe ja see on tõsi, kutsuti mängima vanade mis on siis nagu kaheksa 80.-te mänguasjadega, kutsuti muuseumisse ja muuseumisse kutsuti meid tutvuma mudelautodega, ühtlasi sain ühe väga privaatse sellise audiosõnumi. Telefonikõne jagati audiosõnumi reaalselt, okei, üritanud olla kuidagi originaalne, praegu rääkides derivaadid, audioaudio, Silaatne täitsa krüpteeritud kanali kaudu saadetud audiosõnum, kus räägiti, et millest te üldse räägite, et mis, mis jutt see on, et Keila on mingisugune provints. Paistab, et Keilas oli ikkagi üsna samamoodi, nagu oli Tallinnas mingite väikeste nüansivahedega, aga see inimene, kes siis selle sõnumi saatis ütles, et, et temal seal oma väikses kodukohas ei olnud üldse mitte midagi nendest asjadest, mida me kirjeldasime oma eelmises saates, et kuulas seda umbes niimoodi, nagu, et nagu oleks elanud mingil teisel planeedil. Samas Keila asi, mis nagu rohkem minu viga, Allava. Et, et lihtsalt sulle ei antud Keilas asju, aga teistele anti? Jah, paistab jah, et ka teised kiilakad, kes kommenteerisid ka nagu, väga ei kurtnud tegelikult. Ja ühtlasi kuula nüüd väga sujuv üleminek, et see inimene, kes mulle selle audiosõnumi saatis, on üleüldse selline persoon, kellega kõik kõigil on nüüd võimalus audiokanaleid pidi dialoogis püsida. See inimene on üks kahest saatejuhist, kes on hakanud nüüd vedama uut Eesti pood ka hästi pealkirjaga. Sina oled seda pühendunult nüüd kuulanud, Ivo, mina olen sinust natuke vähem. No võtsin ikka kohe korralikult ette, kuulasin kõik kolm esimest osa, see on kuidagi naljakas, seda kolvi esimest osa. Nad andsid korraga välja kolm osa, mis ma kuulasin kõik läbi. Väga tore oli, kuulaks veel. Ja kaks küsimust, kas sa nüüd tead rohkem armastusest kui sa varem teadsid? Mitte ilmtingimata. Nii, ja teine küsimus, kas sa soovitaksid ka meie kuulajatel kuulata podcasti armastusest? Kindlasti, aga panen siis siia kolmanda küsimuse. Liiga lühidalt vastasin nii väga hea, ei selles suhtes väga põnev on kuulata lihtsalt teiste inimeste nägemust, nägemust armastusest, sest see on tõesti selline teema, kus inimestel kipuvad need arvamused või arusaamad nagu natuke erinevad. Tegelikult olgem ausad, meil kõigil on, on need nagu siuksed, baas, tunded või, või see nagu see, see tüvi sealjuures on nagu suhteliselt sama, aga me kipume tõlgendama asju erinevalt ja me kipume erinevaid tähendusi andma erineva erineva suurusega, erineva väiksusega tähendusi on armastusele, nii et seda on nagu väga põnev kuulata, kuidas teised sellele lähenevad. Ja seetõttu kindlasti soovitaks kuulata. Ma ise küll oli siukseid, äratundmishetki oli vast vaidlemisedki nagu heal Bootkestil ikka justkui oleks vestluses. Niisiis kirjutage oma lemmik podcasti rakenduses otsingusse armastusest ja hakake sukelduma. Armastusse. Oi, seda heli pole ammu. Kuulda ei, väga põnev, kas sa tead, kes veel räägib aeg-ajalt armastusest? No neid armastusest kõnelejaid on palju, Uno Loop laulab. Ja kusjuures see inimene ei ole sugugi nii väga erinev Uuno lobist, kellest mina tahan rääkida. Võiks öelda, et kolleeg, kolleeg kes on karja A A Uno Loop Khani uuesti oled, on kolleegid, oled sa kindel, et sa tahedel kannivastist rääkinud, kunagi nagu? Ma ma nagu ei saanud ikka päris pihta ei ole liiga kaua juba rääkinud ka nimeldist ja inimestele, kes kuulavad meid täna esimest korda või lihtsalt ei ole meid kuulanud algusest peale ei algusest peale siis neile infoks niipalju, et meie kõige-kõige esimene osa, mille muuseas leiab meie kodulehelt popkulturistid punkt com ilusti üles kõige-kõige esimene osa, tõukuski tegelikult Ühest Khani uuesti tol hetkel siis. Ma ei tea furoori tekitavast muusikavideost. See ei olnud, see ei olnud esimene, seal oli mingi hilisem osa, aga esimeses osas kindlasti mainisime kani uuesti. Ei, minu meelest me peame vaatama, okei, me oleme juba nii palju. Ühesõnaga meie alustas ja ma mäletan, et minu kõige eredam mälestus nii algusest on see, et me kohe nagu hakkasime paugutama kani uuesti teemal. Ja, ja nüüd ei ole tükk aega enam rääkinud temast, aga kuidagi on nii, et nüüd jälgides sellist popkultuuri meediat või muusikameediat. Ma olen viimasel ajal olnud kuidagi niimoodi ebameeldivalt üllatunud, et et meedia korjab üles ka selliseid pudinaid, nagu, et Khani vest kustutas oma Twitteri konto ära. Ja siis paar päeva hiljem Khani vest on tagasi Twitteris esemeid, et mis on siis ekraani kuvatõmmised või põletustes lisan seal legaalne eestikeelne sõna, screen satile ühesõnaga et on toodud siis nagu sihukseid väljavõtteid ja ja siis jälle kustus jälle ära ja jälle on tagasi ja nüüd mul on au öelda siin eetris Edgaania vestlen jälle twitteris tagasi. Ja ma tahaksin rääkida sellest, mida ta seal räägib. On Kanye Westi twitteri feed huvitavam kui kunagi varem ja, ja on täiesti tõenäoline, et selleks hetkeks, kui me oleme oma praeguse episoodi ka eetris, Ta juba jälle oma konto ära kustutanud ja ongi need. Ja need säutsud on kõik kadunud kuskile musta auku, aga praegu siin on mul telefon peos ja ma saan ilusti siin sirvida ja vaadata, mida ta siin kirjutab. Ja põhimõtteliselt, mida ta kirjutab, on see, et et kõik meie otsused baseeruvad kas armastusel või hirmul. Ja, ja ta on kuidagi nüüd hakanud jälle siuke sujuv üleminek. Muidugi, no just see on saanud mu professioon. See on see, mille eest mulle makstakse siin. Aga huvitav on see, et ta nüüd seekord on otsustanud hakata nagu hästi tihedalt kuulutama tõde ja rääkima sellest, et mis on need elu ja loomingu põhialused, mina sain aru, et ta lausa kirjutab raamatut sinna jah, siin tõepoolest on üks säuts lause, kus ta kirjeldab, et see, mida te praegu, kallid inimesed, loete, ei ole üldse nagu harilik twitteri feed, vaid see on reaalselt raamat, mis praegu sünnib lugejate endi silme all. Live is nii-öelda säuts haaval ja ilma, et tal oleks mingisugust ambitsiooni teenida sellega kasumit ja ilma, et tal oleks üldse isegi mingit kirjastajat selja taga, kes oleksid valmis midagi ära trükkima lõpuks. Et see kõik on noh, väga temalik, sihuke spontaanne küte noh, temalik selles mõttes, et ta kasutabki internetti väga julgelt, noh nii nagu tänapäeva inimene internetti kallistada puusalt tulistab puusalt, et ka tema seni viimane album mis kandis pealkirja lift, Pablo on ju oli ju selline albumis täienes samal ajal, kui ta juba oli nagu avaldatud, ehk siis et kui inimesed seda voogedastusteenuste kaudu kuulasid, siis seal võis juhtuda, et paar päeva hiljem oli seal mõni lugu juba natuke ümber Masterdatud või midagi oli seal jälle nagu nikerdused sätitud. Ja ma ei tea, kas keegi päriselt nagu arvuga sai, et mis seal muutus, onju, aga igal juhul. Kanye West ise pidas vajalikuks alati kuidagi seda välja tuua oma sotsiaalmeedias, et nüüd on jälle uus, nüüd seda jälle natuke, nikerdasin seda jälle natuke, lihvisin et minge, kuulake nüüd, nüüd on äge. Ühesõnaga siin ma hakkan sulle loopima Ivo neid erinevaid säutsusid. Ma vahepeal ta kuulab, see osa, kui te tahate kuulata, kus me Kanye videost feimas rääkisime, oli teine osasõnana raamatutest, mida olen alustanud. Surnuaed raamatutest, mida olen alustanud, mis on ühtlasi üks paremaid saateepisoodi pealkirju, mis siiamaani on jah, no hakka tulistama. Nii, okei, siin on erinevad tossu, pildid, mis ta on disaininud, kusjuures. Ma vahel ütlen, kui, kui sa pakkusid mulle välja räägiks kanja postist ja tema tviitidest, siis ma enne kui ma tulin raadio stuudiosse, sõin õhtust kohvikus ja istusin laua taga, ühes käes telefon, teises käes märkmik ja, ja mõtlesin, et ma kirjutan nagu, et hakkan sealt nagu feed'i algusest pihta kustele tagasi tuli ja kirjutan omale siukseid põnevamaid mõtteid sealt üles mille, millest ma tahaks rääkida ja siis ma olin nagu noh, ma olin see inimene kohvikus, kes istub ja kirjutab kanja postid, et ilusasti ümber oma märkmikusse, selline natuke imelik. Aga siis ma avastasin need Twitteri nii palju. Ma jõudsin mingi esimesed kuus tükki ärakirjast, mis nagu päriselt ka otsa ei saa juba ja siis ma andsin alla. Aga miks sa neid märkmik, noh, nüüd me kaldume kõrvale peateemalt, aga miks sa kirjutasid ümber märkmikusse, kui sa oleksid saanud teha kuvatõmmiseid? Näitleja? Tundus nagu siuke, et kui läbi oma käed, siis sa kuidagi seedid läbi, justkui selle mõte olen valmis vastama. Kirjutamine on loomingulise inimese kõige olulisem väärtus, raha väärtus, siin parafraseerida. Hoiame hobuseid kinni ja see, sest, et mul just ongi siin eesvestid viited. Asekvjueeriv Jor-i-diees, rongist, format krantsi, ehk siis loovisikuna on sinu ideed sinu kõige väärtuslikum valuuta ja hätsu Brezzakiorabelutsid Šveits oogast. Et iga hinna eest sa pead kaitsma oma loomisvõimet. Katsu hoiduda mis tahes nagu lepingulisest suhtest mis põhjustaks, või takistaks sul nagu olla oma ideedest, siis vabaideede väljendudes, eks ole, mis, mis tundeid selline nagu postuleerita. Ma ma toon siia ühe tviiti veel juurde, mis oli kohe järgnev tweet ehtistractioni ennem, nii et vesi on, ehk siis nagu selline kõrvalekaldumine on, on visiooni, kõige suurem vaenlane ja mulle mulle nii meeldib see iroonia selle juures ta kirjutab seda Twitterisse. Et selle asemel, et istu stuudios teha muusikat nagu Rantib twitteris Distranks hoiduge sellest kõrvale, kallutatakse teie põhitegevusest ehk siis loomisest, muidugi ma saan aru, ta kirjutab praegu raamatut ja, ja ka see on loometegevus ja see on kindlasti väga oluline keskne osa tema visioonist on twitteris seda Ranti pidada, aga ma pean ütlema, et et need kolm Tuity või säutsu, mida sina ette lugesite, et ma olen, ma olen küllaltki eri meelel härravastiga nende juures, mina palun ei paneks nii suurt rõhku ideedele, et minu meelest ideed ei ole nii suur väärtuslik osa ühe loomeinimese tegevusest, ehk siis pigem pigem kipun arvama, et ideid on, palju. Inimesi, kellel on ideid, on, on väga palju, meil kõigil on väga häid ja halbu ideid. Ideesid ja nende väärtusele ongi ongi umbes täpselt nii väärtuslik kui see idee on. Tore, et sul on idee, mis sellest saab. Et ütleme, ühe hea loomeinimese nagu suuremad võimed või ütleme, see nagu tegelik väärtus tuleb sellest, kui hästi ta suudab oma ideid nagu teistele selgeks teha, kui hästi ta suudab nagu teisi kaasa vedada neid ideid nagu temaga koos tegema või, või nendest ideedest mingit oma osa saama ja ka tegelikult sellest, kuidas ta suudab need ideed tegelikult siis ära teha, kuidas ta suudab need ideed arendada, neid ümber teha, neid avalikkuse ette tuua, mis iganes on jah, need on nagu ääretult olulised väärtused, mis tegelikult on, on palju harvemad ütleme on palju inimesi, kellel on hästi lahedaid ideesid, kui keegi nad ära teeks, aga neid inimesi, kes on võimelised ära tegema, kes on võimelised olema projektijuhid, kes on võimelised leidma rahastust, kes on võimelised tegelikult ka siis noh, nagu selle idee idee juurest nagu edasi mõtlema, et mul on lahe idee, kas ma saan seda ideed kuidagi nagu täiut täiendada, kas ma peaksin üldse selle idee võib-olla kõrvale viskama, võib-olla see polegi Häide, neid, kes suudavad kasvatada ideest tegelikult mingi päris asja neid on väga vähe ja vot see on nagu see tegelik väärtuslik osa. Ja noh, ta tooksin välja, et nagu see see nii-öelda loominguline inimene et noh, kes, kes nagu loominguline inimene siis on, kas see, kellel on lihtsalt palju häid ideid vä või see, kes tegelikult loob nendest ideedest mingeid tegelikud asjad? Ta toob siin hästi palju ka seda ütleme üldse kogu läbi nende tweet'id on selline meie meie versus nemad nagu lähenemine, et justkui on mingisugune elitaarne loomeinimeste kiht, kes kes näevad maailma hoopis puhtamalt ja paremini kui teised ja siis on mingisugune nii-öelda ära rikutud kamp inimesi, kes huvituvad ainult rahast ja ja kes on juba lapsepõlvest saadik nii-öelda tegelikult ära vääris ütleme, kuidagi muudetud selliseks nagu Need nimetab neid näitlejateks, et meid on nagu õpetatud lapsest peale olema keegi teine, kes me oleme, me oleme õppinud näitlema ja kuigi siin võib-olla võib leida mingisuguseid selliseid noh, tõeseid aspekte siis tegelikult ta ikkagi noh, nagu ala vääristubki mingeid osasid ühiskonnast, et noh, et on mingid mingid inimesed, kes lihtsalt käivad tööl ja teenivad raha ja need on mingid mõttetud inimesed ja siis on need loomeinimesed, kes tulevad iga hinnaga, vältima seda, et neid kuidagi surutakse mingisse kasti või neile seatakse mingeid piiranguid. Ja ma tooks nagu tooks nagu härra härra Kanyevastile vastu härra checotti, kes ütleb, et piirang on ääretult oluline osa loomeprotsessist. Ma pole ammu kuulnud siin niimoodi Rantimas, näed väga tore minus välja. Väga tore, sest et mul on siin sulle paar vastulauset, esiteks sa justkui tõlgendad tema väljaütlemisi kuidagi, nii et lihtsalt istuja unistaja sellele on kõige suurem väärtus, kui sa unistad, ealised oma peas kuidagi naudid oma iseenda ideid, ilmaetuse lillegi liigutaks. Aga kas sulle tõesti tundub, et, et uuest on inimene, kes on käed rüpes nagu istunud ja ainult unistanud. Sest mulle näib, et ta konstantselt üritab oma visiooni ellu kutsuda ja kuidagi materialiseerunud teha langu lihaks erinevates meediumitestan ju üritanud, et nad on proovinud kätt moekunstis, ta siin paneb üles erinevaid jalanõu disainipilte, et see on kõik värki, millega ta tegeleb, eks ole, et on ju vanakunstikoolipoiss tegelikult, eks ole, selles mõttes. Ta on tulnud justkui sellest nagu kujutava kunsti ja siukse disaini poole pealt, eks ole, on sisenenud muusikasse, kusjuures muusikuna ta on ka kirjeldanud, et tal on siis selline kandition või siuke nagu kuidas öelda. Ühesõnaga, et ta nagu näeb helisid, on nagu öelnud niimoodi, et ta nagu helimaailmas ka navigeerida nagu kuidagi nagu mõeldes visuaalselt seejuures, et heli, tal on mingi vorm, süntaasiast vist on sõja ja see ongi tingimuse nimi, et mulle just näib, et, et ta on vägagi tegude poolt. Ja kindlasti ei nagu ei suru mingit siukest nagu noh, käed rüpes nagu unistamist ja teiseks sa rääkisid sellest, kuidas ta justkui konstrueerib mingit meie versus nemad sellist vastandust, kus ühel pool loomeinimesed ja teisel pool siis need allaheitlikud näitleja inimesed või siuksed nagu näit, näitlejad, kes teesklevad, et, et neile meeldib, teevad, lähen parem sõna siin kontekstist välja. Et sellest ma ka selle ma hakkasin mõtlema korraks, et kas, kas äkki ehkki ma hakkasin nagu kuidagi püüdsin ette kujutada, et mis olukorras ta seda kõike üldse kirjutanud, et kus ta nagu on, mis ta kuidas teil muidu läheb, vaatan, et ja mu eelarvamus kohe oli see, et noh, ju see on niisugune privilegeeritud inimese jutt, vaata, kellel on nagu noh, raha rohkem kui kellelgi teisel siin meie nagu lähiümbruses, eks ole. Kes on jõudnud nagu väga kõrgesse staatusesse sihukese popikoonina ja mõnes mõttes nagu niimoodi sealt kõrgelt mäe otsast niimoodi tarkuseteri alla puistada on justkui siit nagu oma eelarvamuse mülkast vaadates tundub nagu jube kerge vaatajati ajana räägi, räägivad, et ma siin pean ikkagi trolliga sõitma ja mõtlen, et kes ma olen ja mis mu väärtus üldse on ja nii edasi, eks ole. Aga mulle, aga siis ma hakkasin mõtlema, et aga miks, kas, kas ei ole siis nagu tõsi, mida ta räägib, et kas ma päriselt ka ei usu seda, et ideedel on väärtus, et neid nagu tasud teostada, et sa peaksid hoidma oma iseseisvust, oma visiooni loovisikuna, et mida rohkem sa teed, kompromisse, mida rohkem püüad meeldida kõigile, seda vähem sa üldse kellelegi meeldida, eks ole, seda vähem sa üldse saad kedagi kõnetada, et lõpuks nagu loomingulisus või, või. Looming. Ikkagi peabki mingil määral jääma nagu väga selliseks enesekeskseks tegevuseks, sest et väga veidral kombel ikkagi kõige võimsamalt kõnetab just selline looming, mis on tehtud nagu kompromissitu, kuidagi nagu iseendale nii-öelda vaata nagu oma mingit intuitsiooni, oma nägemust jälitades. Ja võib tunduda, et, aga siis ma ju justkui nagu räägingi, kant, teen iseendale mingit asja, millest ainult mina saan aru. Kummalisel kombel seal toimubki see transformatsioon, kus looming muutub üldinimlikuks ja kohe, kui sa üritad jõuga luua midagi üldinimlikku, siis ei kõneta mitte kedagi. Et seni, kuni sa jääd nagunii spetsiifiliseks kui võimalik, nii isiklikuks kui võimalik. Seni on seal nagu suur võimalus, et keegi kuskil leiab selle üles, mõtlen nagu, et. Ta mõtleb täpselt samu asju, mida mina, kuidas see võimalik on ja siis sünnib eriline kunstides esimene koht, eriline kohtumine nii-öelda. Et minu meelest seda kõike ta siin nagu seal see ongi selle kõige kaitsekõne, justkui, mida mina Sid Twitterist välja loen mitte nagu et meie versus nemad. Et noh, istu lihtsalt kodus ja unista, sest sa oled šeff. No vot, Kanye ise ju on ääretult tegus, nagu sa kirjeldasidki, ma peaks ütlema, et mulle isegi vist meeldivad tema moeideed nagu rohkem kui tema muusika ja, ja loomulikult ma lähenen tema nendele tviitidele mingi sellise eelarvamuse ja, ja natukene noh, nagu siin niimoodi norides. Aga ma peaks ütlema, et, et kellele see on suunatud, kas see on nii-öelda temale endale mingisugune selline kindlustuskõnet, see, mida mina olen teinud, on õige või, või on see suunatud nagu inimestele, kes pole võib-olla veel oma seda loomingut nagu päris õieti üles leidnud ja, ja ta justkui siin nagu teeb mingit sellist Ülendavat kõne või kuidagi sellist nii-öelda inspireerivat kõne kõikidele noortele inimestele igal pool, et kuulge või ka vanadele, et, et kuulge, et looge, teie ideed on kõige suurem väärtus, ärge võtke vastu mingeid kompromisse, ärge laske kellelgil teile öelda, mis on õige, mis on vale ja tehke täpselt nii, nagu te tahate, aga või tehke ainult neid asju, ta siin ütleb ka minu meelest, et tehke ainult neid asju, mida te armastate ja kui te midagi nagu absoluutselt nagu 100 protsenti ei armasta, siis lõpetage selle tegemine niipea, kui te saate. Ja minu meelest on see lihtsalt väga halb soovitus nagu ja kust, kust kust hakata jälle nagu Vaidla vaidleme, tal, tal on nagu niisugune väga apsalutistlik või niisugune 100 protsenti arvamus kõikides nendes triitides ja ma olen sinuga nõus, et, et loomulikult On ideedel väärtuse, loomulikult kunstnik peab leidma või loov inimene peab leidma tasakaalu selle vahel, mida, mida talt oodatakse, mida ta ise tahab teha, aga mina nagu näengi siin nagu tasakaal, teistel inimestel on tihti väga huvitavad arvamused ja olles ise ka nagu kasvanud teatud mõttes loovinimesena mingeid mingeid aspekte minu juurest, noh mul on nagu väga tugev, ratsionaalne, teaduslik pool, aga samas on ka selle juures väga palju sellist loovat poolt ja, ja ka ma olen tegelenud paljude tegevustega, mida, mida nagu inimesed kirjeldavad, kui sihuke noh, loominguline tegevus, ma olen luuletusi kirjutanud. Ma olen muusikat teinud. Pildistan, et tegelikult ma ei teadnud, mis on õige ja hea noh, ma pidin seda õppima, pidin leidma oma hääle ja selle juures oli väga väärtuslik tegelikult kuulda ka seda tagasisidet, seda teiste arvamust, seda ühiskonna nii-öelda kriitikat või ütleme, lihtsalt targemate vanemate loovisikute nagu kriitikat. Ja ma usun, et sellel on väga väärtus ja ma usun, et ta on ka väga suur väärtus, teha vahel asju, mida sa ei armasta, sellepärast et elu käib nagu üles-alla vahel vahel asjad, mida sa täna armastad, ei ole enam need, mida sa armastad ja vahel lihtsalt tulebki teha. Selleks, et teha neid asju, mida sa armastad, tuleb vahel teha ka neid asju, mida sa tegelikult ei taha teha. Ma olen sellega täiesti nõus ja Kalju riide puunasi õhku jätan, enne kui me kuulame, kali uuesti, et on säutsu, mis praegu salvestamise hetkel on avaldatud 23 tundi tagasi. Ja mille sisuks on tont šveidio hotentsesseri. Ehk siis, et ära anna käest oma autentsust selle nimel, et saada või pälvida heakskiitu või, või saada kellelegi luba oma siis tegevuseks. Ja see on üks väga valus punkt minu jaoks isiklikult. Ja sobib imeliselt selle asja maha peetud vestluse on üks aga jah, jätkuks aga kuulame Khani uuesti tema palakest Pealkiri sobiva pealkirjaga eritingaaemm. Et kes ta siis on, eks ole. Üks minu lemmik Hanivasti lugusid ja üks mahedamaid. Khani õuest palaga Evettinga ja see oli siis tema albumilt kuradi ju Eition millest on juba täitsa tükk aega möödas, muuseas väga väga selline mõnus helge biit. 11 aastat tagasi, kolmas album juba on aeg, kui vana ma olin ühelt 11 aasta taga, ma ei olnud siis veel ju 20 ei olnud siis veel sündinudki. 11 Iisraeliga veel olid siis Keilas ja. Ja siis sul ei ole neid mänguasju, mis Tallinna siis ma olin juba Tartus Tartu mänguasjadega, mis on ilmselgelt hoopis teised, kui Tallinna mängu see ilmselgelt ilmselgelt. Sul jäi üks kaljuriidepuu rippuma siia. Seesama säuts, mida ma siis tsiteerisin, et ära vaheta oma autentsust välja loa nimel või, või heakskiidu nimel. See on üks väga isiklik teema minu jaoks, nagu ma enne pala juba ütlesin. Jaa, põhjus seisneb ilmselt selles, et mul on selline tunne, et see on mu üks muu nagu põhilisi püüdlusi või põhivõitlusi olnud siiamaani loomingulises elus. Et kuidas endas ikkagi vaigistada seda nälga, heakskiidu järele ja selle järele, et keegi nagu patsutatakse õlale ja öeldakse, et ja tee veel, see on nii tore, mis sa teed, sa oled nii andekas, sa oled nii eriline ja nii edasi. Et kuidas nagu suruda sellest läbi teha nii-öelda nagu süda kõvaks lihtsalt ja olla nagu noh, nagu totaalselt iseseisev ja isepäine. Mul on natuke selline tunne, et see ei olegi võimalik. Noh, niimoodi niimoodi sa jõuad lihtsalt mingisse teise äärmusesse. Ja sisuliselt tegelikult muutub psühhopaadiks, sest et psühhopaadi tunnus, eks ole. Et kui sul puudub igasugune nagu empaatiline haavatavus selles suhtes, mida teised sinust arvavad või mida teised tunnevad. Seetõttu mida sina teed, eks ole, et või selle tulemusena, mida sina teed. Et kas loojala saab üldse olla nii väljalülitunud vastukajast või nii sõltumatu sellest ma ei kujuta seda ette, ma arvan, et seal on mingisugune tasakaalu küsimus, et saab olla nagu haiglasel määral sõltuv, heakskiidud ja laikidest, noh nagu meie üleeelmine live episood kandis peal great, iga laik on nagu väike pai, eks ole, mis sa ütlesid publikule seal. Et see oli hea, lausa seal väga hea lause, kusjuures kõrvuti pealkirjaga surnud raamatutest, mida ma pole kunagi lugenud või kuidas kalu pidama. Et öeldakse, et meie pealkirjade toppis. Aga, aga jah, et mis hetkest on haiglane, nõuda endale laike juurde, mis hetkest on haiglane, juhinduda sellest kuhu sind Laigid justkui nagu siis suunavad, on ju, et ma arvan, et nagu intuitiivset, me kõik tunneme selle vahe ära, et kust maalt läheb, asi juba läheb kahtlaseks ja kuhumaani tehakse ikkagi nagu autentset asja, eks ole. Aga see on alati niisugune võitlus, kas ei ole, siis sa ei saa ennast välja lülitada sellest mõjust, mida teiste arvamused sinu sulle avaldavad. Tulid siia intuitsiooniga on nagu see probleem, et, et igalühel on natukene erinev see piir ja tavaliselt nende jaoks, kes kipuvad nendesse haiglast haiglatesse või ütlenud probleemsetest äärmustesse kalduma. Nende intuitsioon ütlebki, et nii on hea teha ilmselt või noh, mõni teeb ka nagu risti vastupidi kõigele, mis, mis tundub nagu mõistlik. Ja ma ei hakka siinkohal kindlasti nagu eristama head ja halba loomingut, sest noh, see on ka Eesti nagu isiklik jäiga igale inimesele nagu erinev, aga mina ütleks, et väga suur väärtus heale loomingule või ütleme minu jaoks nauditavale loomingule või ka ütleme sellisele huvi vastavale analüüsitavale loomingule on ju ka see, et, et ta tegelikult Ta kõnetab kuulajaskond kõnetab ühiskonda või ta saab nagu mingeid impulsse sellest, mis ta ümber toimub. Ehk siis nagu see püüa olla täiesti eraldi seisvuma publikust, olla täiesti eraldiseisev ühiskonnast või ühiskonna ootustest või eelarvamustest. Ma arvan, et see on, see on nagu see ei ole päris õige lähtepunkt kogu kõigeks loominguks, et kindlasti on nagu mingi väärtus sellele, et see tõesti nagu lähedki nagu täiesti kuidagi, ma ei tea, kas see on üldse võimalik, et nagu ennast täiesti nagu kapselduda välja sellest ühiskonnast öelda et nüüd ma tegin midagi, mis ei ole millestki mõjutatud. Aga ma arvan, et nagu selle asemel, et nagu täiesti püüda nagu vastu töötada sellele ja öelda, et ei, ei, et sa ei pea nagu mitte kellegi heakskiitu nõudma, sa pead ainult puhtalt oma mingi sisemise mootori peal kõike tegema, et minu meelest on päris suur väärtus ikkagi sellel, et sa lähtud ka, et sa mõistad seda ühiskond, mis ümber on, kas sa nüüd siis meelega töötad selle vastu või meelega töötad selle poolt, minu meelest on see nagu samamoodi väärtuslik, et sa nagu see mõistmine on väärtus, oma publiku mõistmine, oma konteksti mõistmine ja sellest lähtumine kas siis negatiivse või positiivse suunal on minu meelest täiesti hea või mitte ainult täiesti okei, võtan, ongi lausa nagu hea hea kunstnik tunnetab seda konteksti või loomeinimene, tunneb. Tähendab seda ma olen täiesti nõus, sa loomeinimesena võiksid ikkagi püsida dialoogis ümbritseva maailmaga ja ühiskonnaga. Minu meelest selles ei olegi küsimus, küsimus on pigem selles, et kas sa saad olla ükskõikne ja nii-öelda kuulikindel selles osas, et mida inimesed arvavad sellest kõigest siis lõpuks, sest et alati on ju. Saad aru ju, mida ma üritan siin praegu? Ma ütleksin ühe lause selle otsa ja seda ma kuulsin ühelt Youtubeerilt, kellel on hästi palju jälgijaid ja kellel on hästi palju kommentaare videol 10 kommentaari, mis nendest on võimalik leida väärtust, eks ole, et, et või kui seal päris alguses oled seal, inimesed kommenteerivad, et kuule, Su heli on nagu väga kehv, see on päris hea tagasiside, Sa mõtled, et oo, et mingi osa inimesi ei taha minu videosid näiteks vaadata või minu podcasti kuulata, sest heli on halb, ma peaksin midagi selleks tegema, et see oleks nendele noh, nagu meeldima. Kui seal on miljon vaatamist ja seal on 100000 kommentaari, siis iga iga täienev kommentaar noh, nagu see kasu kasv on nagu minimaalne, see on kaduvväike. Ehk siis see väga oleneb sellest, kui suur see kuulajaskond on, kui sa oled juba, kui sa juba teed midagi, mis inimestele meeldib, siis ilmselgelt sa peaksid ennast usaldama. Kanye West peaks usaldama ennast oma loomingus, sellepärast et see, mida ta teeb, meeldib inimestele. Aga kui tema ütleb sulle nüüd, et ükskõik mida sa teed siis kui sina arvad, et see ongi täiesti okei, fain tee seda edasi, siis sa saad täpselt sama nagu edukaks või ütleme, et see on see edu valem, et see on see, mida üks, üks loom, inimene peab tegema nägu, võtma täiesti välja kogu nagu tagasiside ja, ja nagu siis ise edasi bussima, et minu arust see on halb, halb nõuanne. Aga kas te ütleb, et ma ei tea? Tagasisidet pigem ta räägib sellest, et ära ohverda omaenda isikupära selle nimel, et saada kelleltki heakskiitvat nagu heakskiitvaid signaale või saada kelleltki justkui nagu luba olla see, kes sa oled. Aga kas vahel inimesed ei peitu isikupära või ütleme oma probleeme, mida nad saaksid parandada selle taha, et, et see ongi mina, et noh, ütleme kui mina teen näiteks taskuhäälingut ei suuda elada selle sõnaga iva, sorry, ma juba teadsin, et see, oletame, et ma teen uut podcasti ja Ma ei viitsi väga vaeva näha selle heliga. Ja see heli on kehv, inimesed ütlevad mulle, et jube tore oleks, kui helikordadeks, siis ma viitsiks kuulata siis vahel nagu tundub hästi mugav öelda ta, aga see, see peabki nii olema, see on minu isikupära, ma tean, noh, ütleme muusikute seas küll, siuksed ma isegi võib-olla kunagi, ütleme noorema tooremana tegin oma kodulindistusi, ütlesin, aga see väärtus seisnebki selles, et see heli on kehva kvaliteediga. Et, et aga tegelikult võib-olla targem on, on kuulata inimeste vastukaja ja natuke rohkem vaeva näha. Ma ei tea. See on väga huvitav punkt, kuhu sa selle jutuajamise viisid, sest mu küsimus olekski olnud sulle, et mis asi üldse on autentsus? See on väga oluline küsimus ja siin on vaja saada selgust, et üldse et siin saaks üldse edasi rääkida sel teemal, et siin saaks üldse edasi arutleda sel teemal. Sest et millest me üldse räägime? Kõigepealt on vaja nagu paika paneme. Räägime. Ma korra segan sulle vahele, vabandust, mul on tunne, et ma vaidlen Khania postiga lihtsalt nagu praegu vaidlemise pärast. Mul on tunne, et ma ei, ma ei tööta hästi tegelikult läbi mõtestada, mida ta selle nagu oma oma Tuittidega või säutsuda mõtleb. Et ma natuke liiga palju ka praegu ise tulistan puusalt. Kuule, kas ei ole mitte väga autentne, autentne sinust ja ühtlasi kas see mitte nii ei käigi sotsiaalmeedias selles mõttes, et kui palju inimesed üldse analüüsivad pikalt süvitsi et mida nad twitteris välja ütlevad ja kuidas nad reageerivad, see on ju puhtalt sihuke. Noh, kõik kõik ongi puusalt ju või noh, suurem osa sisust, mis on twitteris näiteks on ongi nagu puusalt tulistatud, et see ongi see väljaelamiskanal, justkui tuli mõte, läheb, läheb eetrisse, noh, et kuidagi niimoodi. Et selles mõttes sa oled täitsa nagu minu arust käitud nagu, nagu kontekst seda eeldakski. Aga autentsus vaatas, aga tõid välja, et, et see nõuannet ära ära üldse tegele asjadega, mida sa ei armasta kohe, kui sa tunned, et sa ei armasta seda tegevust, lõpeta kohe põhimõtteliselt ainult seda, mida sa ise tahad. Et, et ka see on tegelikult nagu väga nagu selleks valus lause. Ka mulle isiklikult jälle sest et kasvõi No ongi, et praeguses elus, kus, kus ma olen, eks ole, nagu noor lapsevanem pean teenima raha, et, et oleks mingi teatav nagu tagala olemas, et saaksid arved makstud iga kuu ma pean tegema otsuseid ka teiste inimeste eest, on ju, et ma ei ole enam nii-öelda nagu sihuke noh, vaba, vaba hing on ju, et me lihtsalt nagu kui tahan, siis ärkan, kui taha ärkan ju, kui, kui tahan, lähen, kui ei taha ei lähe, et ma kuidagi minust juba tuvad, erinevad inimesed ja ma vastutan ja ma olen nagu on ju selles vanuses kuidagi ja öelda selles positsioonis inimesele ja kusjuures Kanye West on ju samuti lapsevanem. Ärgem unustagem, tal on kas kas kaks lasknud või väiksed lapsed on ju. Et sellelt positsioonilt ära üldse teha asju, mida sa armastad, kas mitte nagu ja see ei ole ainult lapsevanemana, nii ju tegelikult oli see juba maast madalast niimoodi, et konstantselt viskas elu ette olukordi, kus lihtsalt sa olid sunnitud tegema mingeid asju, mida sa nagu absoluutselt ei tahtnud teha. No kasvõi väikse lapsena ei tahtnud hambaid pesta, võib olla. Tahtsin lihtsalt küpsiseid süüa ja siis otse voodisse minna magama. Või sa ei tohtinud vaadata lõputult multikaid hiljem koolis kes meist armastas kodutöid või kes meist nagu armastas eksameid, onju, aga sa pidid need ära sooritama üldse koolis käimise, noh jah, et kui sa võtad nagu seda nõu kuulda noh, kuidagi täiesti nagu kompromissitu resoluutselt, et ma ei tee enam ühtegi asja, mida ma ei armasta siis kasvõi üldse elus nagu hakkad nagu jõudma mingit asjadele, mida sa armastad ja saad aru, et elu on täis neid kadalipp, kus sa pead nagu minema justkui nagu vastu omab oma tahtele tegelikult. Ja küsimus vist ongi selles, et kui kaugele sa saad minna enne, kui sa hakkad tegelikult ennast nagu sandistama ja enne, kui sa hakkad päriselt, et iseendale liiga tegema, on ju, et kas inimene on sellest võimeline nagu arusaam, et kus see piir on või kust see piir jookseb, sest minu meelest ka on täiesti nagu võimatu hoiduda nendest tegevustest, mida sa ei taha teha või mida sa ei armasta, seal on ka nii suur sõna armastan. Et et see on problemaatiline ja minu meelest osa autentsusest on ka kahtlus ja eksimine kohe laiendan oma mõtet. Mida sellega silmas pean, on see, et kui me räägime autentsust selles võtmes, et autentne inimene on see, kes teeb ainult seda, mida ta armastab ja ja teda ei kõiguta kellegi arvamus, ta lihtsalt sööstab nagu kuulab oma südame häält ja nagu läheb, nagu rakett läheb niimoodi kuusk tulistab puusalt nagunii nagu intuitsioon ja kõhutunne juhatama. Aga kas nagu valed, vali kud ja, ja mingi rappa jooksmised ja ja kellelegi vale nõuandekuulamine ja selle tõsiselt võtmine, kas see ka ei ole mitte nagu osa meie sellest tervik autentsust nii-öelda? Noh, et see ongi, et me jõuame selleni, et eksimine on inimlik ja see on ju kõik, mis on inimlik, ongi ju autentne või ei ole, või minema siin nagu segaseks selle mõiste. Mina ütleks kindlasti, et on väga suur väärtus nendel asjadel, mida sa ei taha teha sinu elus, et noh, ütleme need, need kasvatavad siin, need õpetavad sind, need, need need vahel annavad sulle nii väärtuslikke asju. Mida sa, mida sa kunagi hiljem vaatad tagasi, et Ma olen nii tänulik, et ma seda tegin, mingeid asju oluliselt hiljem armastama. Kui me peame seda nagu väga laetud sõna siin kontekstis kasutama. Ja mulle meenub üks raamat, mida sina mulle ka siinsamas podcastis soovitasid see Kuradile suva olemise peen kunst, mis on need eesti keelde tõlgitud autor niisugune pealkiri, kuradile hüüumärk, suva olemise peen kunst ei, on on. Tähendab, mul on väga hea See on nüüd eesti keelde jõudnud, sest et see on üks nagu ma olen ka varem öelnud üks minu suuremaid möödunud aasta lugemiselamusi. Aga oi, see on seal ju kehva kõlaga originaalpeal. No ütleme nii, et seal raadiosõbral sõbralikum pealkiri, aga me võime öelda üteldes laetav Notki sõjalise originaalpealkiri nagu kuidagi palju mõnusamalt veereb üle keele. Aga ega see raamat, eks ole, tõi, tõi välja nagu selle ääretult olulise fakti, et jah, see on tõesti asju, millest sa pead ütlema, et mul on suva, mul on suva, mida mult eeldatakse, mida, mida, mida ühiskond meilt ootab ja ma ei taha seda teha. Aga on päris palju asju, kus sa pead nagu ikkagi need asjad ära tegema. Ja see, see piir, kus sa nagu aru saad sellest, et on asju, mida ma ei taha teha ja ei pea tegema ja on asju, mida ma ei taha teha ja tegelikult peaks tegema, sest see on lõpptulemusena päris hea ja nendel asjadel vahet tegemine ongi väga raske. Millele sa siis ütled, et sellega ma ei viitsi tegeleda? Ei ole, meil on selles oluline see raamat, aga see oli üks selle raamatu põhiküsimus. Kuidas nendel asjadel, eks ole vahet teha, et millele tasub nagu panna oma oma väärtuslikku aega ja, ja vaimu ja energiat, millele ei tasu. Ja minu meelest on päris palju asju, vähemalt oma elus, nagu sa ütlesid, valus küsimusele, kas sa peaksid tegelema ainult nende asjadega, mida sa tegelikult süvitsi armastad? Mina olen leidnud läbi kogemuse, tei. Päris paljud asjad, mida ma olen endale öelnud, et ma ei teeks mitte kunagi, et need ei ole mina. Ja need ei ole nagu osa minust, kui ma olen pidanud neid tegema, on mulle õpetanud, tegelikult on, on nendele asjadele minu jaoks väärtus, kas oskad tuua mõne konkreetse näite, võidelda? Kindlasti oskad, aga kas sa tahad, kas sa doosid, kas sa tooksid, palun mõne konkreetse näite? Ma ei arvanud, et ma tahan kunagi välismaale minna elama. Ma olin täiesti kindel, et mina ei ole see inimene, kes tahab minna välismaale elama. Ma olin näiteks väga rahul Tartus oma oma magistrikraadi tehes ja oma bakalaureusekraadi tehes ja leidsid, et ma ei taha välismaale minna. Ja, ja kui see nagu võimalus tekkis ja ma ta ikkagi võtsin hol hoolimata, siis noh, mida ma tol hetkel võib-olla hirmu ja mille iganes tundsin, see ei olnud otseselt, mida ma ilmtingimata armastasin. Sellega kaasnesid väga paljud negatiivsed aspektid, nagu see, et ma pidin jätma maha oma oma elukaaslase tol hetkel Eestisse. Ma pidin ütlema head aega väga paljudel oma sõpradele, kellega ma enam ei saanud igapäevaselt või iganädalaselt kohtuda ja ma pidin minema täiesti võõrasse keskkonda, ei tundnud tol hetkel, et oh jess, ma nii tahan seda teha, see oli nagu paratamatus, see oli mingi pikema eesmärgi nimel töötamine ja kogu nagu doktorantuur, tegelikult seal oli nii palju asju, mida ma ei armastanud teha ja ma isegi mõtlesin, mitu korda selle pooleli jätta, sest sellepärast, et see oli nii ebameeldiv protsess. Selle protsessi juures oli nii palju ebameeldivat. Aga see oli see, et mina nagu seal oli asju, mida ma tahtsin, et lõpptulemus, et need, see töö, mida tahtsin saavutada, need olid olulised ja tegelikult siis nagu kogu selle protsessi läbima, õppisime ta tegelikult tegelikult ma tahtsin olla välistegelikult, ma tahtsin seda kogemust tegelikult ma hindan seda kogemust. Nii et see protsess ei olnud armastusväärne sinu jaoks, aga tulemus lõpuks ikkagi oli see, mille nimel sa olid nagu valmis seda kõike läbi tegema, eks ole. Ehk siis võib-olla see on tõlgendamise noh, nagu nagu tegelikult kõik asjad. Tõlgendamise küsimus on ju. Et. Et ma ei teagi, mida me armastasime selles kontekstis tahtma. Teatriteatris psühholoogiliselt teatris on selline mõiste käibel nagu pealisülesanne kui võetakse ette mingi sihuke klassikaline draama näidend või tegelikult võibki olla mõni nagu lihtsakoelisem komöödia, vahet ei ole aga igal juhul, et seal sageli lavastajad juhendavad näitlejaid niimoodi, et karakterit analüüsides on vaja aru saada mida tegelane ühest hetkest teise, mis asja ta ajab, eks ole, et mis on need micro siuksed, otsused talle siuksed, tujust ja olukorrast lähtuvad mingisugused valikud ja teod. Aga selle kõige kohal ripub pealisülesanne. Mis on siis see kõige suurem eesmärk või katuseesmärk, mis üleüldse käivitab kogu selle karakteri tegevuste jada või, või otsuste jada, eks ole, et mõnes mõttes võib-olla see on siis see, mida siiski noh, me ei saa kani otse küsida või noh, me saaksime talle vastu säutsuda, aga ma ei tea, kas ta vastaks nii kiiresti. Ja kas üldse meile aga et et jah, et äkki see on ikkagi nii mõeldud, armastus peab olema pealisülesanne. Aga hirm siia jätkuküsimusena, et kas sa arvad, et et see, et see pealisülesanne peab olema alati see, mida sa armastad või, või on nagu väärtus ka lihtsalt nende asjade tegemisel, mida sa ei taha teha. Sest ma ütleks, et noh, vähemalt omarjast ma võin koguneda, näiteid tuua selles suhtes ma ei tahtnud suviti näiteks tööl käia, jah, kui ma, kui ma olin noorem, see oli tüütu. Suviti oleks toredam olnud mitte tööl käia praegusest ajast, kus on nauding ja ei jõua ära oodata neid suvesid, kus tahaks lihtsalt nagu tööga sellel suve mööda saata. Kusjuures jah, no mida iganes. Aga, aga ma väga väärtustan seda kogemust. Jaa, aga oota, kas sa küsid nüüd seda, et kas on, kas on väärtus ka selles, kui sa teed midagi ebameeldivat? Teades kindlalt, et seal ei ole ka mingisugust sellist õilistama lõpptulemust muru kuskil raha eest terve suve? Aga ikkagi ju sellele järgneb mingi teatav rahulolu. Tõest sa vaatad seda muruplatsi. Nuusutad seda värskelt lõigatud muru, loomulikult mõnus rammestus on niisugune tunne, et täna täna sai midagi tehtud, see on ju ka. Aga nüüd ma jõuan tagasi sinna Twittini või säutsu, nii et et tee ainult asju, mida absoluutselt armastan. Ma ei usu, et see kasvatab hea nagu, või noh, ütleme sellise tasakaaluka inimese. Kui sa saad ainult teha asju, mida sa armastad, aga just nimelt kui see pealisülesanne on armastus, äkki ta mõtles nii. Aga kas siis seal on, et nagu, ma ei tea, kas selle näiteks suvi läbi muruniitmise pealisülesanne on armastus? Aa no vot, kas muru niidetakse armastuse nimel? Selle küsimusega me täna lõpetame, kusjuures. Ma annaks väikse soovituse. Niitke nii tihti muru, tegelikult kasvuhooajal võib paar korda kaks korda võib-olla terve kasvu muru niita ikka, okei, see on elurikkusele palju parem. Aitäh. Nende keskkonnaminutitega. Me täna lõpetasime, kas, kas sa keskkonda armastad? Selge viil Friends. Me armastame Ivoga oma sõpru ka väga ja Khani õuest räpib meile episoodi lõpetuseks päris sõprusest päris sõpradest. Olge meiega Facebookis. Olge meiega popkulturistid, punkt komm. Olge meiega nüüd ja igavesti autentselt ja ainult armastuse pärast, palun aitäh.