Kui kord keegi Milde ütles siis oli teiseks sõnaks Vilde nali. Vilde nali, see oli midagi vägevat, midagi võimsat, kõiki maha murdma, kõigest võitu saavat. Oi, kuidas vanasti vana Vilde aegu naerda sai, missuguse hoo, missugused tuuli, missuguse valus hüdritavad piinava lustiga. Missuguse otsekohese sundisite hea meelega sai naerda. Algab Eduard Vilde nalja õhtu kaastegevad on Tallinna Viktor Kingissepa nimelise riikliku akadeemilise draamateatri näitlejad. Näitejuht on Kaarel Toom. Seletusi jagab Elem Treier. Nihvid Vilde nalja ja pilgeni. Vilde nali, see oli külakost, millest paremat ei suudetud ette kujutada, oli meelelahutus, mida mäletades veel mitu aega. Tõsised mehed muigesid ja naised tundsid silmi naerul niiskeks minema. Ainus Vilde nime nimetamine võis omal ajal Kiviti naerma panna. Niisuguste vaimustatud sõnadega meenutas Vilde varasemat nalja loomingut üks tema kaasaegne. Tõepoolest, noor Vilde oli ennekõike kuulus kui naljakilde. Tema kergeid naljajutte ilmus ajalehtede joone all ja joone peal isegi mitmete eri raamatutena. Meid tänapäeval panevad nende peal kirjaki juba muigama. Näiteks ära põletatud peigmehed, vigased pruudid, kõdistamise kõrred, minu esimene hobuseliha söömine, rääkiv siga, naine pudelis, armastus Berliini turukojas ja nii edasi ja nii edasi. Nendes lagistatakse naeru, riiaka, ämma tölby, külamatsi, Kerdlase, rätsepa, häbeliku kosilased, vanapoisi ja vana abiga. Viha ja ahastus möllasid kirjanik Jaan Rebase rinnas isand rebanolima mõrsakesele ja selle auväärt mammale eile kindla tõotuse andnud neid täna õhtul kell seitse Vanemuise aia pidule viia. Aga Rebane ei võinud toast astuda, talle ei olnud kuu. Siis heidab praegusest tunnist peale eluõeks karskusseltsi liikmeks. Abielus just seesuguse peoga. Uuriku ettekast. Õnnetu, kes neid aastavaid sõnu iseenesele kõneles. Tal oli peaaegu nutt, varaks polnud keegi vähem kui laialt tuntud rätsepmeister August ahvison pipra litsalt. Ta seisis pilkases pimedal sügisõhtul maja ees, milles ta elas ja püüdis oma lõtvunud keha laternaposti najal ikka ja ikka jälle sirgel ajada. Mis jäi aga asjast vaevaks? Emand klaamanni leinas, ta oli täna lõpule jõudnud. Maasiliast must kleit maha must kübar musta looriga, ilusad huuled tilku kurbuse asemel jälle rõõmust. Ja emand Klaamann seisis peeglis ja naeratas. Helkjas lillekirju, kleit ning punane roos rinnas. Ah kuis oli see kõik palju kaunim, kui kõik see igavene must? Koputati ukse pihta üsna tasakesi, üsna Argselt sisse. Ja sisse astus aeglaselt ja ettevaatlikult. Esimene kosilane. Elasina ikka mehele suuava gramsu Peetrulli mõõduvad tossike kelle suust tulnud naljalt paha sõna. Aga seda kiuslikku võldamist pidi Truuta temalt pihtigi kuulama. Edasina ikka mehele suu. Lugu näis olevat ka tõesti nii, kus Peeter ütles ja kartis. Kes lugejaist oskab välja arvutada, kui palju on 32 korda 365 seisab täpil teada, kui niiduhalli päeva gramsu Truuta siin prügises ilmas juba neid sina on elanud. Lugeja leiab selle arve järgi ühtlasi nime viis Truuta vanaduse loon omane ja millega teda noormehed tavaliselt ka kutsusid? See oli just päev enne jõululaupäeva kui kaupmees Jacob kond oma ämma ja noore naisega tülli läks. Seletamine, mis pärast riit tõusis vei, tooks lugejale mingit kasu. Igaüks keele Rämmon teab, et sellega iga võimaliku ja iga võimatu iga tühise jäiga tähtsa, iga põhjuse ja iga, mitte põhjuse pärast. Pahandus võib tulla. Ämmaga, lähed riidu, kui sa naist hommikul ei tereta ja lähed riidu, kui sa teda liig palju uisutad. Ämmaga tuleb tüli, kui sa vara üles tõused ja temaga tõuseb tüli, kui seal liig kauaks magama jääd. Jäämon kaval sõja. Kuna need on möödunud sajandi naljad Meie vana-vanaisade ja vanavanaemade naljad siis oleks huvitav järele proovida, kas nad ka tänapäeva nõudlikumale inimesele samasugust mõju suudavad jätta. Järgnev lugu on Vildel ilmunud Tartu Postimehes 1888. aastal ning kannab pealkirja ühepäevavargakepijoonistused liiva peale. Selle tegelasteks on Eduard Vilde ise ja keegi Tallinna lõngus. Ka möödunud sajandil oli seesuguseid probleeme. Kui eesti luulepuu Tallinnas nagu ka igal pool viimasel ajal vähe uusi algupäraseid õisi on ajanud siis võin ma seda suurema rõõmuga teatada, et eesti keel seal suurel viisil on edenenud. Mitte ainult uute sõnade, vaid tervete lausete ja käänakute kaup on tallirahvas meie kallist emakeelt. Ma usun, Tallinas öeldakse mamma keelt rikastanud. Minu hõiskavad imestust selle asja kohta äratas üks aus Tallinna mees Jaan Sibul, on ta luuleline nimi, Õllevedamine, ta vaimline amet. See pruulisulane Jaan Sibul võib julgesti kuskil ülikoolist Tallinna uue keele lektoriks hakata. Et Tallinna edenenud keelest lugejatele proovi anda, ei ole mul muud vaja teha, kui Jaan sibulat veel kord seda kõnelda lasta, mis ta mulle sel korral kõneles, kui temaga esimest korda kokku puutusin. Jaan Sibul kõneleb nimelt üksnes Tallina edenenud eesti keelt. Ma viibisin sel ajal Tallinnas ja istusin Postimehe kontoris. Seal astus Jaan Sibul sisse. Moen moel, kas sinul sõidong on, kas võib ühte inimest sait ongi panna. Kui ta aga mahub? Missugust inimest tahtsite, siis sõit ongi panna, mina? No teate, eks maleva invatola ei tea õieti, kuna seda krempli peale hakata. Vaadake, see krempel, see on. Ma olin enne siirati aidas tööl, aga ma tänasin ennast sealt lahti ja läksin õllepruuli juurde. Aiakene küll, eks olnud, nüüd Pruulile ilus tüdruk nimega Tiia. Tiiu on Tallinnas Tiia. Kui ta hommikute torul mantli Agee, see läks tooma, seesin Malaraawassuiksoos ja hakkasin teisega jonnima. A jonnisin tüdruk ilus nagu kanamuna, nagu naaskel, ma ütlen nagu hua õis, justkui sügelise kann. Noh, saate isegi aru, kus ta jääb. Tegime asjad ahedaks kärtsu pealt. Käisime siis pühapäeviti ja õhtuti patseerima seal uisutamas. Tüdruk küsib tihti, kas ma teda ikka võtan? Iga päev, vastasin ma. Ja siis küsib, vahel, ega sa mind maha jätta, mina ütlen, ega seda hirmu ole karta. Jonnima Jõnnime, asi on juba kõik nudi. Meil on aga 12 sulast, need haiged saivad modele kadedaks. Eks ma sõitudeks pühade diaga nõmmele. No heakene küll, eks nemad tõmmanud juba linnas Nosud täis ja sõitsid ka nõmmele. Siis peavad nõu ja tahavad mulle Kettle peale anda. Trahter juures, kus ma Tiiale mõdu pakun, hakkavad riidu närima. Mõtlen, ma, kui keegi vatti saab, siis küll ta jäise jummala eest kuradima löön teil kodarad alt ära, kurgid näost maha ja sihverplaadid sisse, nii et emad hauas rohkavad. Aga nad norivad vägisel riidu, üks hakkab sõimama ja ütleb mulle. Oh, säh, sant sa krae, oota külme, Soonutame, teine ütleb, et ei ole selle mehega Patrjööri ups laager, kelle korter Tallinnas kalarannas paadi all ohtralt aina pea, sinult küll muud midagi ei saa, kui mõni turgu ohka. No mina ei olnud ka mitte pea peale kukkunud ja tännitan, vasta. Oh teha haiged, mis te tahate saada jummala eest kurrat, kui madele korral läigitan, siis on supi kõik kohad täis. No eks mehed kipugi mulle naha peale. Aga kui ma siis korra viibutasin, siis olid kadunud nagu ennegi. Panivad mehekesed budget mängima. Aga minu meelest paneb üle pea iga meest budget mängima. Sestsaadik on tüdruk minu küljes nagu takjas. Et ta hirmus amiseerida armastab. Siis Norrib ta ühtepuhku, tantsija, kontserdi ja kõiksugu amiseerimise piletid. Asi läheb juba üsna hulluks. Tule jumal appi, ega ma siis miljonär olla. Ma ütlen jumala eest, kurat, poole aasta palga paneb ta mul mokka ära, võta ennast veel ei lase. Ütleb olla veel noor. Kurat teab, ütleb, et ei saa alles 30 peal olevat. Nõnda paneb ta mulle viimaks kanna taha, kui abi ei tule. Pat seeria messeeri, viskan raha välja. Kust see kõik sisse peab tulema? Vot ma tahtsin siis paluda, kas härrad ei võiks, tungis plikale natike nina peale anda, et miks ta mu rahani kulutab? Ma ise ei tahaks talle midagi hingata. Kurat, tal on nii ilusad, kuraasid nii vormis nägu, et ei raatsi molu maigutadada, vast. Noore Vilde fantaasia on oma tegelasi kõige kohutavamatesse olukordadesse asetanud. Nad kaotavad merest suplemas tulles oma riided ja on sunnitud jalutavad inimeste vahel ilma kehakatteta ringi jooksma. Näiteks naljajutt, uus toonitsi. Neid vahetatakse purjuspäi teineteisega ära, viiakse võõrastesse korteritesse ja lastakse neile osaks saada kõiki ebameeldivusi, mis on seotud hilise kojutulekuga. Naljajutt, lehmani, eemandagaks meest. Kingsepp satub oma igapäevases tööriietuses aadlikute maskiballile ja teda peetakse ümber riietunud paruniks. Naljajutt, kingsepa, mardiõhtu, hullumeelne doktor tahab talumast lõhki lõigata ja vaadata, mis tal sees on. Naljajutt, mis murulaugu onule ja tema perekonnale juhtus, kui nad Tallinnas käisid. Noor kirjanik valdas küll suurepäraselt situatsiooni koomikat ja pani tegelaste suhu lopsaka rahvaliku keele. Kuid tema paljude juttude tegelastel ei olnud veel oma nägu. Nad sulasid üksteise sisse, jäi ainult isikutena meelde. Mõnedele tegelastele on siiski juba suudetud individuaalseid jooni anda ja neid ei sammustab. Näiteks roomiku, marti ja tohupalu Aadamat kui naljalaadal Ellet nimi, kangelasi. Või hiidlased, toapoissi, Matzgeetiliku nalja, jõutist, toapoiss, Hiiust. Matsi kõne rabab oma lihtsameelsusega. Talle öeldakse. Sa ei pea mind krahvi härraks nimetama, sest ma ei ole ka. Metsaga vaigistab kõrge tiitliga isandat. Ega tost Kutviga ole, sest ega nimi meest ei riku. Huvitav on märkida, et nii Eduard Vilde kui Juhan Smuul on muhulaste imelikest juhtumitest kirjutanud Vilde muhulasest vigurväntsikusarve siin esitabki nüüd oma monoloogi enne juubelilaulupeolesõitu. Bree osal see et nüüd on kõik inimesed priid priiuse, on see, et nüüd igaüks tohib lüüa, kui teda keegi enne lõi ja ka siis, kui teda mitte enne löödud ja mitte kupja lüpsi. Priiuse on see, et nüüd igaüks võib oma uneotsa magada ja kui ta seda ei tee, siis on see tema oma asi. Ja kes ei taha tööd teha, see võib ka töö tegemata jätta ja keegi ei tohi teda sundida. Peale ta kõhu ja priiuse on ka see Prius on veel see, et nüüd võib kõige rumalam mats minna kui kaugele, aga ise tahab kas Ouduvas või viia purki või, või Tudulinna, kui tal on pass taskus. Priimseks kutsutakse aga ka seda, et nüüd võib iga mees seda naist võtta, keda ta omale kõige kasulikum nagu polekski ja, ja tark mees, kes priiuse õieti aru saab. Mina saan sellest väga hästi aru, eks ole, see Gabreiused, nüüd tohib iga talupoeg oma majale korstna peale ehitada ja suits võib korstnast välja minna ega mitte enam uksest aknast. Ja, ja, ja et ei, Eesti rahval nüüd A kirjanikud, kes tohivad trükkida lasta kõike, mis neile vähegi meelde tuleb, välja arvatud poliitika, mis ei ole nende teha. Ja et eestlastel on eitungid, kus seisab kõik sees, mis sünnib meie riigis head ja mujal. Paa. Ja vennad. Treiusa, see, et oleme priid, see priiuse saab tänavu suvel 75 aastat vanaks. Ja selle priiuse mälestuseks peetakse Taaralinnas suur laulupidu, maa suguvennad ja õed suhu, isad ja emad, sugu, onud ja tädid ja kõik muud suhu eestlased muhuma. Suur laulupidu, kuumeid kutsuvad Isamaa kohus, hääled on see, et igaüks sinna peab minema, olgu ta pime või jalutu, rikas või vaene. Ja Jürjevi linn, kus seda pidu veetakse, on suur, ilmatu tore linn taga Tartut. Sel laulupeol võib igaüks laulda, mida ta sellepärast ongi ta nimi, priiuse, juubelilaulupidu seal ei laulda mitte ühe mitte kahe-kolmega nelja häälega, seal lauldakse rohkem kui 4000 häälega, sest et igaüks laulab oma laulu. Vilde on palju õppinud ka Ameerika suured humoristid Mark Duainilt. Nimelt just säärase mõtte rakendamisel, et kirjanik ise on üks naljajututegelane kuid järgnevat situatsiooni, mida kuulete humoreskist minu tohtrit võis Vildega ise teataval määral läbi elada. Kuna praegu on aktuaalseks küsimuseks gripilaine ning paljud kodudes haiged siis seda enam on see lugu omal kohal. Jäin haigeks. Äge palavik ja iga liige valu täis. Haiguse nime ma ei tundnud, on ju ükskõik, missugust haigust inimene kannatab või millisesse sureb. Arsti järele jätsin saatmata. Ma ei armasta arsti. Nad kõnelevad ikka kohe lõikamisest. Kui nad haigust ei tunne ja millal seda tunnevad, kohe lõikamine lahti. Jätab, aga haige tohtri kutsumata, siis ei tee see kellelegi suuremat rõõmu, kui neile tohtreile, kes tulevad kutsumata pipart keele peale neile, kes kaebavad, et ligimesearmastus olevat meie päevil kustumas. Ma võin väita, et tal leegitsev võimsamini, kui kunagi enne vaevalt oli majas tuttavaks saanud, et olen haigestunud. Kui kolm heldet naabriemandat ilmusid korraga. Kahel oli rohi juba kaasas. Need olid maa, viha, rohutee, saaksasani rohutee ja riistrabanduse rohutee. Jõin kõik maha jõin, tänasin ja sülitasin. Meie maja alumisel korralias, aga veel kaastundlikke emandaid ja teine suur kahekordne maja hoovis oli keldrist katuseni, samuti paaris elanikke täis. Nemadki tulid. Ma pole kolmel kuul nii palju õlut joonud kui nüüd kolmel päeval kõiksuguseid rohujooke ning sellega on palju öeldud. Laud minu voodis kogunes üleni täis klaase, pudeleid, purke, potikesi, doosikesi karbikesi, siis lasksin neid toolidele ning viimaks põrandale laduma hakata. Mu tuba oli varsti enam apteegi või keemialaboratooriumi kui haigetoa nägu. Ma isaga muudkui sõin-jõin, täna siin ja silitasin. Aga või siis söömine ja joomine üksi oli. Oi, minuga tehti veel palju muud kristlikku nalja. Nad viisid mu küdema ahju ette, kus paiste oli nii palav, et tundsin enda ihust kärsahaisu. Mu süda vandus muna, Killendas aga suu tänas. Ja ööseks laoti mu säng täis tuliseid telliskive või kuuma veega täidetud pudeleid. Mu jalad tõmmati villaste rättidega kokku ja kaela ümber seoti naisterahva pahema jalasupp, mis oli täis topitud põrgupalavat tukka. Tohtreid tuli aga veelgi juurde peale oma maja mamma diapapadega võhivõõraid. Taevas teab, kust nad mu haigusest olid kuulda saanud. Nõnda ilmus ühel päeval väike valge habemega taadike, teretas tummalt kooris taskutest kolm toobist pudelit välja ning ladus need nohisedes mu sängi ette põrandale. Rohud au ja, ja proovitud, aga mis ainetest tehtud jumalarohtudest? Siin esimeses pudelis on ane ero-i, kalkuniroogi karvu, roogi koerapöörirohi ja lehmarohi segamini. Teises pudelis jälle on rebaseroogi sealõuarohi ja hundihambarohi vasika põierohuga segamini. Kolmandas ridagi aitab juba. Õieti jaotatud ja korrapärast tambitud. Üheksa tõverohi pitsklaasitäis kassikuserohtu hulgast parima maigu andmiseks, mis mul maksta tuleb, koiga vabatra sõja ees. Tähendab jutt meel, õde Jeski. Aga seal on üks suur viga sees. Soo. Aga ta saiu, pärna käest, keretäieõõs ta oli, ta oli iga päev. Ma kirjutasin teile, Joe'd, laske vinterile samasugune Terre isandaks, nagu said Rosenberg. Teine Opmann mulle meelde jah, et Mahtra sõja ilmumise ajal täiesti ühe kirja säärtuse nõuandega sain. Ma olin ööd ja päevad järele mõelnud, kuidas ta selle keretäie võiks ometi kätte saada. Õige nüüdki veel lehte, et talle paar aastat hiljem ooke tuuline Saul kreeki. Minu rohi on seda väärt. Lubasin nõnda teha ja tunnistan siin vandega avalikult, et Opmann, Winter sai oma teenitud karistuse ostnume Rando kätte. Kui selle tohtrirohtude nimed äratasid umbusaldust, siis tundsin järgmisel päeval õudu teise vabatahtliku arsti isikust. See tuli maalt juba maalegi oli siis levinud sõnum minu haigusest. Koputus uksele. Sisse. Tuppa astus hiiglasuur kurja näoga habemik vanamees. Läks aega, enne, kui saime teineteisega jutule sest ta vaatas toas nii salalikult uuriva pilguga ringi, et mul kananahk ihule tõusis. Mis teie soov on? Tõeliselt terveks arstima. Olen Joe Louis kamiste lugeja, dialgi ülesse kõikol, lai vale agamis igavus iga parematki peale hakata. Mis ta nimi on? Kondivalu rai. Koondi valu reinu tunneb igaüks. Teie amet, tohter, roitsel veiseid ja lõikan lõikate täke. Jumal halasta mu peale. Sulg pole midagi karta. Oskan inimesi sama ravitseda kui veiseid. Haigus on haigus, võib olla, aga ma ei sooviks siiski mitte, et loomatohter mintravitsemisele võtab. See käib muinimlikku iseteadvuse vastu niimoodi härjaga ühel pulgal seista, maaloits vaeli kalleid jahikoeri ja, ja sakste toa koeri. Tänan, ei. Ainus roisin haiguse vastu on kolme küla, kurat. Millele mõni tilk seitsme mehe väge juurde on lastud. Sinna juurde tuleb ju õige küll, veel midagi. Viie kopika eest oma riiki ja viie lillarei Omari villa, Reinu taevas kui raskelt ladinakeelne medki. See, et aa iga v keel ei paindu neid välja rääkima, arbaran suurigi. No ja vaata, see, see on siis sissevõtmiseks ja peole võitmiseks ehk ka midagi muud. Sul on kaeval loodias rumal toone, ela vaga peale hõõrumiseks, võtame veeru, leeg kanid. La troppi ja nõiaõli. Ning see õudne heategija pani mind seda jõledat segu sisse võtma ja mind salmides murdis mu oma kaudsete käppadega peaaegu ära. Mitte ainult varbad, majasin kõikuma keharud sirevile. Ei ole vist ükski autor oma lugejalt nii drastilist tunnustust maitsta saanud. Tohterdamise ajal tuli ta ilmsiks, kust tema osavõtmine ohvrimeel minu vastu oli tekkinud. Ta olevat teatajast lugenud, et Manija meestest juttu tahtvat kirjutada, kuna need Vene turul peksa saanud. Tema olevat Khani ja mees ja saanud ise ka peksa. Kiuline ja kahju oleks, kui ära sured, kui meieni Eesti uute üles kirjutada. Aga oi, aed, saivaleta vale mais. Mahtra sõda, naerus J kui sa tõtt räägid. Kuhu sa seda poleks kirjutanud? Siis poleks Rovitsema toonud. Minu senised tohtrid olid kõik olnud enam-vähem mu sõbrad, mu poolehoidjad. Te võite aga arvata määrdused, tunded mu rinda paisutasid, kui ühel õhtul kaits vihane vastane ning külastas. See oli keegi neitsi küpsemas eas punaka Tõnts ninaga, ent väga pikk kerguse ja terava lõuaga ning kiiskavates silmadega läimasite ühe sama reisikirjelduses eesti naise nina. Arvustasin, armas preili maa, ainult arvustasin laimasite võrdlesite eesti naise nina, kartuli pabulaga. Nimetasite teda tõlds ninaks ja neis ninaks. Kas ei ole laim? Jumal ole mu vaese patusele armuline, kas ma seda tõesti? Ega te muidu siin maas haliseks rohu potikesed ninal? Jumal ei lase ennast pilgata. Eesti naise nina on jumal teinud ja mis jumal teeb, on hästi tehtud. Eile aga, kes tema kätega pilasite, saatis ta selle eest raske haiguse karistuseks kaela. Mõistate, mõistan, kallis eesti, mõistan. Ja ega oma seda teinekord enam tee. Jumal jätab teid ellu, kui oma rasket pattu õiglaselt kahetsete. Kinnitagi temale ja minule seda oma suuga. Vannun ja kinnitan. Soov. Seks puhuks on mul teie jaoks rohtu kaasas. Kolm korda päevas iga kord 10 tilka. Võttes õhake kaks korda südamest. Sülitasin alles siis, kui ta oli lahkunud. Aga kui kaua suudab haige inimese nõrk jõud vastu panna, nii paljudele rohtudele? Viimaks katkes mu kannatus. Pugesin ägades sängist, tõmbasin riided selga ja põgenesin korteri uksele, kinnitasin järgnevate tohtrite jaoks sedeli, millel seisis suurte tähtedega. Pikkamööda ja märkamatult hakkas Vilde naeru hulka põimuma ka midagi kibedamad. Süütust naljast sai vahel ühe või teise sotsiaalse pahe vastu pööratud pilge. Näiteks kosilane Rakverest. Isand Adam Tuts sõidab Tallinnasse jahti pidama jõukale naisele. Ja seal tal ongi äkki kolm emandat korraga. Ühes teises jutus ütleb keegi kaasavarakütt. Ma armastan teid. Sest päevast saadik, kui teie mees suri Vilde kui kriitiline realist, läheb järjest teravamaks. Temast kasvab lõpuks poliitilise pilke kirjanduse rajaja. Kuid Vilde poliitiline Bilde 1905. aasta revolutsiooni eel ja ajal on suur teema, mida siinkohal ei jõua puudutada Vilde revolutsioonilisest pilkest. Väike näide. Telegrami vormis. Peterburist kolm uuenduste projekti said jälle valmis. Neli ajalehte pandi kinni. Linnapealiku käsul piirati riidepoed ümber ja korjati igasugune punane riie ära. Fontanka ääres number kolm leiti pommiladu. Pommid ei lõhkenud. Nagu pärast selgus, oli need kaalikad. Simberskist poliitiline vang pistis nina trellide vahelt välja. Vaht laskis ta põgenemiskatse pärast maha. Dif fliisist anarhist näitas politseimeistrile keelt. Patrull andis kolm kogupauku. Kurjategija pääses ära. Harkovisk talupoegade meeleolu on rahulik, kolm mõisa põletati maha. Huvipakkuv on ka Vilde pilge Ameerika elulaadi kohta, millega ta oma ebaõnnestunud Ameerika reisil tutvus 1900 11. aastal. Näiteks ameeriklane Jack Braun on pidanud kõiki ameteid peale muhtuse vedamise, korstnapühkimise ja nutika hävitamise pilte palas minu esimene piis, mis on järgmine koht? Istusin New Yorgi Central pargis ja kirusin iseennast jänkisid. Ma olen elus juba palju lollusi teinud. Ameerikaga panin kõigele krooni pähe. Pannud tüki sinist taevast Siretavate tähtedega kuuleks neil midagi, mis viib hinge ülespoole, tõstab tundeid tähtede poole, kannab mõtteid, muuda pinnalt kõrgustele Ruusikas suur rusikas pihku pigistatud dollari lipakatega. See sümbol peaks nende standardil seisma. Ja kui jääb veel ruumi, siis lisad tagu juurde, mõned mäletsevad pühvli pead, muidu jääksid lähemalt ära, tähendamata ta selle kauboi rahvusinte elektriline seisukord, tema vaimne võimine. Sülitasin paar korda ja võtsin siis hoogu kaasa toodud õppi raamatust hakata jänkide riigikeelt õppima. Kuid mine õpi keelt, milles Rebane kirjutatakse, aga hunt loetakse. Üsna minu lähedal läks ühel haisu tollal toss välja. Must juhtrutas viga parandama ka peremees hüppas maha ja võttis istet minu pingil. Teie olete võõrurrastenkasta ja kuidas meeldib teile, Ameerita? Teie, suured jänkid oma lipul olete pannud tüki sinist taevast Siretavate tähtedega mäherdune mõtterikas märki tabav sümbol. Sest kas ei ole kõik, mida teie vaimselt ja aineliselt omaks nimetab, niisugune, mis viib hinge ülespoole, tõstab tundeid tähtede poole, kallab mõtteid mudapinnalt, kõrgustele. Ööl lubage teile esitlen. Shell vs William Johnson. Vahetasime nimekaardid. Kätlemise asemel haaras mister Johnson piha ümbert kinni ja pigistas mind hellalt oma pehme külje vastu. Vilde on ka luuletanud. Eesti kõige vaimukam paroodia on küll tema tokerjat mille üle on rõõmustatud ja jaga vihastatud. Viinetuse Buicamuses, so rukoonutustebee del vaarduvad vilguvad, tarduvad au. Ja lõhnad tunnen kallast ja soodavat mäe käe turjast kurgust. Tai ilmnedes Impad. Mind embab. Hine taid raak meid, õhtuses urus, naid, kuulan jumaluse partele ilmuralthy vabad ning keeravad. See paroodia näitab, et eesti luules on varemgi arvatud, et mida segasem, seda sügavam. Ville naeruvääristas sellega aga Noor-Eesti mõningaid kirjamehi, kes tahtsid lugejaid uute ning tundmata sõnadega rabada. Voodeldes käiku läbiv piirduvades yle kardunud kurnade taevani Õhvatud häälid err kylma hääli. Seega vana mustavana pikibeeringite põrmu laev Emeensel vilinal laiklevat toitlevad aralt. Juunist. Ta hääbuvalt Totteriat hääbuvalt takeriat, loll tuvad akarjad, Kaituvad tookerjad, vaar ruvad, paiguvad. Öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele. Vilde Nalija pilge on sündinud äärmiselt huumorimeelselt kirjanikult. Ka temale endale on elus palju naljakat juhtunud. Kord olnud Vilde Vanemuise einelauas. Ta kõndinud mööda ruumi ja vedanud Ohmis nähti ta vedanud rahapatakad nööri otsas, enda järel. Vilde öelnud. Eluaeg olen ma sinu järel jooksnud, eks jooksega minu järel. Üks vana saksa eit arvas, et keegi temast paremini küll sõimata ei oska. Vilde oli Berliinis tema juures korteris. Kord, kui Vilde oli saksa sõimust tüdinud, käratas ta äkki vastu. Jäi vait ja imestas, et teda on üle trumbatud. Ta ei teadnud, et need on grammatilised ajad. Ladina keeles. Vilde oli nii kuulus, et kõik teda tundsid ja teadsid. Kord peatas teda keegi uulitsele, hüüdis Eduard Vilde. Minu vana koolivend. Ma pole sind enam 20 aastat näinud. Räägi nüüd ka, mis sinust on saanud. Vilde naine Linda tegi kunagi peenra ja kattis selle kinni. Ta ütles Vildele, et see on selleks, et kanad peale ei tuleks. Vilde vastas, aga kukk Uib juhastuda peenrale. Ka Vilde naine Linda on suure naljasoonega. Tema poole pöördus keegi palvega. Vildel on 100 aasta juubel, rääkige, kuidas Vilde kirjutas oma teoseid. 85 aastane Linda vastas. Vildel oli niisugune harjumus, et ta istus laua taha. Praeguse juubeli puhul käis Aadu Hint Vildele seejuures ära minnes. Ta ütles lesele südamlikult tuhatena. Vana Linda kõvastas aitab sajastki. Ameerikas heideti Vilde New Yorgi sadama vanglasse. Keegi suguvend külastas teda kongis. Kui kõneaeg läbi saanud hakanud Vilde vabandama on. Ma ei saa teid kahjuks majast välja saata. Mul on toas pisut tegemist. Kord pikal rongisõidul saanud Vilde endale tüütava kupeekaaslase see rääkinud pikalt-laialt, kuidas ta jalgrattaga kraavi kukkus. Vilde jäänud tukkuma, kupeekaaslane aga uusi lugusid Vatrama. Mõne aja pärast küsinud üles virgunud Vilde. Kuidas nüüdiskraavist välja saite? Kuid pöörduge tagasi Vilde kirjasõna juurde. Mulle tuli mõte mõne Eesti lehe toimetuses enesele kohta nõutada. Ma arvasin, et aatelisemat ametit kui ajakirjaniku oma enam ei olegi. Tee rahva ja ühtlasi enese heaks tööd sööma, palka selle teadmisega, et sa mitte ainult kõhu ori ei ole, vaid ka ühiskonna heategija. Et ma seisan parteidest kõrgemal nagu kõik mõistlikud noored eestlased siis oli mul ükskõik, missuguse leheteenistusse astus partei vaimu ja tööl sihi võis, mulle määrati leht, mille kaastööliseks mind võeti, kui seda üldse oli tarviski. Ja nõnda kirjutasin kõigepealt Postimehe väljaandjale ning palusin mulle teatada määrdustel tingimustel ta mind võiks oma lehetoimetusse liikmeks võtta ja missugused vaimsed nõuded on tal säärduse kohta. Mõne päeva pärast sain vastuse, koht oli saada. Postimehe peatoimetaja pani mulle oma nõuete suhtes järgmised küsimused ette. Esiteks kas mõistate nõnda kirjutada, et eellause on eduline järel lause, aga tagurlik? Teiseks, kas mõistate väärsesse juhtkirja panna küllalt käremeelsust, et olla homses seda mahemeelsem? Kolmandaks. Kas mõistate olla põhimõtteliselt edu poolt, tegelikult aga tema vastu? Neljandaks, kas mõistate ise ennast kiita? Viiendaks, kas mõistate vastast isiklikult tõrvata ja kas mõistate seda nõnda teha, et leiate mõne paragrahvi tagant kaitset? Kuuendaks, kas kohustute vastast, kes teie vastu kirjutab, mitte enam teretama? Seitsmendaks, kas oskate pidada nii arusaamatuid kõnesid, et teid targaks peetakse? Kui olin küsimused läbi lugenud, kukkus süda saapasäärde pea iseäranis, aga mu süda ütlesid mulle, et ma neist keerulistes tingimustes ühtegi jõua täita. Jumal teab, ma olin maailmas siiani lihtsamalt püüdnud läbi ajada ja nüüd pidin nagu köietantsija ning silma moondaja õnne katsuma? Ei, parem kirjutan teisele toimetusele, ehk on selle nõuded kergemad? Kirjutan õige lehele, kes seisab parteidest kõrgemal, ehk on erapooletus, leplikum ja ma kirjutasin uuele ajale. Sealt tuli mulle vastus järgnevate küsimustega. Esiteks, kas võite meile tuua notari juures kinnitatud tunnistuse, et teie poliitikast midagi ei tea, sest meil on teie erapooletuse kohta tagatist vaja. Teiseks, kas mõistate parteidest niivõrd kõrgemal seista, et teie teatavatel aegadel, kus peate meelsust näitama poolelt tulnud ikka sinnapoole hoidute, kus on suurem võim? Kolmandaks, kas võite meile vanduda, et teie kunagi mingisuguse teadusega tegemist pole teinud iseäranis nõndanimetatud majandusteadusega, mis võiks lehele hädaohtu tuua. Neljandaks, kas võite meile ausõna anda, et ei oma kirjanduslikku maitset nõndanimetatud paremate kirjaniku töödega pole rikkunud? Viiendaks, kui suur on teie õige kirjanduse vastaste keeles pahna kirjanduse tundmine ja kui mitut põnevat tagatreppi romaani võiksite meile tulevaks aastaks soovitada. Kuuendaks, kas tunnete põhjalikult seda liiki lugejate hingeelu ja maitset, kes lõbutsevad ja vaimustavad kõiksuguste kohutavate sündmuste lugemisest. Ka sellest küsimuse poogmast olin pettunud. Ma poleks uskunud, et erapooletu lehe toimetus nii väga sellele vaatab, et uus toimetuse liige, ta väljaandja ning teiste kaastöölistega vaimselt täiesti ühel pulgal seisma. Et ma tingimusi vaest peale kahe viimase täita ei suutnud. Siis võtsin rõhutud meelel sule ja pakkusin ennast Eesti Postimehele. See seisab erapooletuse ja erapoolikuse vahel, mõtlesin ja kuldsel keskteel saame ehk auto. Eesti Postimehe toimetusest vastati mulle lehe iseloomukohaselt lühidalt kuivalt ja kainelt. Koha võite saada, meil on teile üksainus tingimus ette panna. Te peate nõnda võime kirjutada, et see lugeja rahu ei riku tema hingelist tasakaalu ei vapusta, teda ei ärrita, ei pahanda, ei vaimusta ega panemata ütlema. Sest meie lugejad on vagusad lepp, plikud, rahuarmastajad, kodanikud, kes loevad lehte õhtuti enne magamaminekut eneste seedimise, jaune tulul. Ja toimetus paneb rõhku sellele, et Eesti Postimees seda inimese sõbralist ja tervishoiulisest ülesannet hoolega täidaks. Kui arvate, võivad meie nõuet vastu võtta, siis astuge ametisse. Kaalusin sinna kaaluseni tänna. Aga mis võimatusi võimetu. Ma pühendasin Eesti Posti meele soolase epigrammi pealkirjal lauliku vanne ja koputasin vahelduseks kolmanda Tallinna lehe tänutu maailma poolt unustusse jäetud valguse ukse pihta. Nõuded, mis selle lehe toimetus mulle esitas, ei puutunud vaimsesse külge peaaegu sugugi ainult mõne sõna saksa keelt pidin mõistma. Seda mitmekesisemad olid aga ainelised, õigemini kehalised tingimused. Minu ametikohused peale lehetegemise, mis öeldi väga lõbus ja lihtne olevat, määrati järgmiselt ära. A toimetuse ruumidega, Asimine ja ahjude kütmine. B. Toimetaja ja tema perekonnasaabaste viksimine ja riiete puhastamine. C lehtede murdmine, pakkimine postile viimine ja kui abi vaja. Trükimasina väntamine, teekuulutuste korjamine, arvete sissenõudmine, söögiriistade pesemine ja muud väikesed välised ja tubased talitused. Tööpäev pidi kestma hommikul kella viiest õhtul kella 12-ni. Palka lubati 100 rubla aastas ja lisati juurde lahke õpetus, kuidas selle palgaga ilusasti läbi võib saada. Hommikuti ei olevat noorel inimesel vaja süüa see harjutama Ta ahneks. Ka õhtul ei olevat vaja süüa, see takistavat öösest unerahu lõunasöögiks ulatuvad aga palk täiesti ja odavaid riideid Vene turult küllalt saada. Ka leiduvad Tallinnas alati häid inimesi, kes peavarjuta inimestele öömaja annavad. Täna üks komme teenil avalik linna öömaja veel peale selle. Lõpuks anti õrnalt märku, et toimetuse liige ei pidavat kohe turtsakas olema ja ega kohe nina pingutama, kui toimetaja talle mingi eksimuse eest mõne siraka selgroo pehmele pärale annab. Kui olin valguse toimetaja kirja läbi lugenud, kadus mul korraga imu ajakirjanikuks hakanud. Mul oli tundmus, kui ei kõlbaks ma hästi niisuguse liiga mitmekülgse kõiksuguste võimaluste vahel Vancova ameti tarvis. Mille raskustes pole ajalehti lugeval rahval aimugi. Parem juba jääda vabaks luuletajaks ja nälgida hauga. Vilde nalja ja pilke hiigelsaavutuseks on muidugi ta komöödia pisuhänd. Lavastaja Otto Peterson on kirjutanud, et seda on raske õppida, sest proovide ajal olevat nii näitlejat lavatöölised kui etteütlejad aina naernud. Selles meistriteoses on situatsiooni-karakteri ja kõne koomikat. Saate lõpuks mõningaid Eduard Vilde mõtteid aforismilaadis omaaegse kodanikuaja kohta. Et olla rahvuslane, sõks pole vaja erilist nuppu aga et olla ka veel midagi muud, kui rahvuslane, Sekson nuppu vaja. Pühis tunde kõrval puudub inimestel praegu veel huvi ligimese kaaskodaniku vastu. Ikka ainult egoism. Oleme küll patrioodid, aga maksta see ei tohi midagi. Riiki pügavad ja katsuvad pügada riiklikult mõtlevad kodanikud. Riigivargad ei karda karistust saavad ju enneaegu vanglast lahti, sest meie valitsus mõistab nende ihasid ja vabandab. Seda hinge õilsust, mis meil endal puudub, otsime meeleldi teiste juurest ja oleme täis kõlblist viha, kui seda sealgi ei leidu. Meil Tallinnas on 16000 naist rohkem kui meest. Meelesaamine, järelikult sama võimatu kui Eesti lotoriides võita. Meie kergemeelne elu viib korruptsioonile. Meie elame sporditähe all ei, õigemini sporditsemise ja rekorditsemise tähe all. Uinus varemalt poiss või plika magama raamat kaisus. Siis uinub ta nüüd ühel jalgpall, teisel reket kaisus ja und näevad mõlemad ärevais turniiridest ning mahhidest. Bernhard zoo tähendab kuskil, et lepitakse meelsasti vigaseks laenatud käe või jalaga, kui aga saadakse nautida hea sportlase kuulsust. Ei viitsita enam mõelda, välditakse põlatakse otse kõike, mis nõuab mõtlemist. See oli Eduard Vilde nalja õhtu, esinesid näitlejat Ruussaar, Hugo Laur, Kaarel Karm, Karl kalkunud, Aado hõimre, Kaarel Toomlaine paga, Helmut Vaag, Tõnu Aav, Jaanus Orguias ja Aarne Ruusnäitejuhiks oli Kaarel Toom, helirežissöör Eero Sepling, helioperaator Mai Sepling. Õhtu koostas Elem Treier.