Ja meie järgmiste minutite eesmärk ei ole midagi muud, kui tutvustada kallile raadiokuulajale kompuuter, muusika, võimalusi, hakkaksime ajaloost sellest pihta, kui mullustel Tartu muusikapäevadel tuli esimest korda lavale ansambel-d ja NATO koosseisus Tiit Aunaste ja Igor Karsnek, mehed, kes võib öelda, et, et see oli mingil moel eesti kompuuter muusika sünd Ma ei oska öelda, kas ta, nüüd kas keegi nii päris avalikult on varem selle selle asjaga välja tulnud, võib-olla kodus tegutsejaid oli jah, aga, aga nii avalikult välja tulemuse mõttes oli ta kindlasti seda. Ja see oli minu jaoks üleüldse esimene võimalus tulla nagu rahva ette. Ja kompuuter, noh, see oli minu hea abimees, kes võimaldas mulle seda kõike teha ja vaikselt hotellitubades selle muusika ette valmistada, nimelt ma olin siis ansamblis Ruja veel klahvpillide programmeerija ja siis selle põhitöö kõrvalt siis õhtuti ma siis tegin selle kava valmis ja Igor Karsnek aitas mind sellesse nii palju. Ega pole ka saladus, et pärast muusikapäevi muusikakriitikud avaldasid oma arvamust, mis paiguti ei olnud eriti tunnustav suhtumine siis umbes niisugune, et mis nendel hammastele kashenkil viga masin teeb, ju kõik ära vajas, pean tingimata seda kasutavad nüüd võimalust avaldada oma arvamust muusikakriitika kohta, kui sa ain enne just ütles, et et muusikakriitikud ühesõnaga suhtusid asjasse skeptiliselt negatiivselt, siis Ma ei julgeks nii kõlavalt nagu väita, sest tõtt-öelda muusikakriitikud oli, Tartus oli väga vähe, sest iga vend, kes võtab pastaka pihku ja pohmellis peaga midagi, eks ole, valmis sirgelt, aga ka see ei ole muusika kriitikaks. Olgu muidugi kohe öeldud, et iga uus asi teoreetilised leiad nagu kahte sorti vastavalt kas on vaimustatud pooldajaid või hakatakse seda materdama ja see jutt seal praegu linti räägitud Tiit-alaste kodus. Ja see tuba, kus me oleme, sisaldab endast üsna palju huvitavat tehnikat. Põhi südameks on jäänud endiselt kompuuter. Praegune arvuti, millega me töötame, võimaldab juba sisse mängu reaalajas. Põhimõtteliselt ta töötab nii nagu palju kanalile daamac kanaleid on siin 60 ja sinna ma võin siis erinevaid pille peale mängida, nii palju, kui neid pille parasjagu kasutada on ja nii palju, kui fantaasiat jätkub. Ja neid hiljem siis reprodutseerida, kaasa arvatud trummid, tähendab trummimehe asetäitja on meil siin väike Rolandi trummimasin, mis siis läbi klaviatuuri mängides ka muutub siis löögitundlikuks. Ja siis teine oluline instrument on meil pill nimega sämpler, mis võimaldab ta reprodutseerida kõiki tuntud ja tundmatuid hääli, kaasa arvatud need ise sinna sisse teha kas siis suuga haamriga saelehega ja veel paar sendikest, üks on siin siis Clevatuuriga leinailma Clevatuudita niinimetatud Räki variant. Nii et noh, pill mitmeid masti ja siis kui me aeg-ajalt oleme salvestanud, siis võimaluse korral olime ka täiendanud oma helivärvingute mõningate laenatud sentidega. Aga see põhipark, millega siis näiteks lugusid teha, on siis sinna kohapeal nagu olemas kodust väljumata, me saame siin lood otsast lõpuni läbi komponeerida, valmis teha, läbi kuulata ja siis, kui kõik on nagu tehtud, siis minna stuudiosse selle kraamiga ja seal muidugi siis juba kiiresti. Tööviljakus on meil väga kõrgefirmadest hakkavad siin silmakas jo Hatari soonik ja maha Roland elektroonika ja haa ei saanud sellest ja see on pult on seal all siuke suur, seal on meil esialgu veel laenatud, eks kõik maksab ja puldi nime veel pole jõudnud, aga kõige seda on ikkagi arvuti. Kui sa nüüd natukene lahti rääkida, mida ta endast kujutab, arvusse hakkab silma just monitor, see on kõige suurem siis see klaviatuur mille sees on siis võimas moodne protsessor, ühe megabaidi mäluga ja siis väike jupstükk, mille nimi on hiir, millega siis toimub sõitmine ekraanidele noolekesega ja arvuti. Tema on niisugune universaal arvutega, ta ei võimalda ainult muusikat teha. Siin just äsja sai disainitud ansamblile plakatid sellega ja riideid ja põhimõtteliselt mul on olemas väga lai programmi valik sellele alates tekstitöötlusest siis on graafikat, animatsiooniprogrammid, kolmemõõtmelise kunstiprogrammid siis andmetöötlusprogrammid. Muidugi mäng on ka siin ja eks muidugi siis kõige olulisem osa, mis meil siin on, on see muusikaprogramm. Võimaldab siis muusikat sisestada, sünkroniseerida professionaalse heli- ja videoaparatuuriga ja nii see on arvuti, selline tagasihoidlik hall kast, aga võimalusi on oi kui palju ja ma arvan, et küllap kuulajale ja loomulikult minule endalegi jääb üsna palju segaseks, aga natukene selgemaks saaks, äkki leiame siit mälust midagi või mis kõige rohkem ilmestaks näiteks neid võimalusi, ma ei, mõtlesin praegu päris valmis lugu, kunagi sügisel sai tehtud üks kurikuulus lugu, mida hoiti siis tegelikult selle aasta jaanuari kinni. Võiksime enam-vähem siis näidata, kuidas lugu nagu alguse idee sai ja siis pärast ka kuulata juba teostatud varianti algusest peale, meid köitis konkreetse soundi disketi, just need võimas mees, Tiit rääkis, tähendab, hakkame siit ülevalt minema. Praegu meil on nii, Modensioonikusse on sisse loetud, meil see, see ketas. Ja nüüd, kui need tähelepanekud selliseid nüüd kuulata Nüüd oluline moment, mis kohe pälvis mu tähelepanu. Koer koera haukumine, Ameerika koer tõeline Ameerika poole. Nii nagu edasi siis need efektid, nagu keegi saaks porgandit, kaalikat nimega vähemalt porgand, kaalikas, porgand kaalikas ning vahel peeti Kaseka. Keegi nuuskab nina, eks ole, jälle mingi trummid mingid tühjad bensiinivaadid. Ja vot hakkas lugu nagu kuidagi kujuma niimoodi et Timpanid olid väga naturaalsed ja ja lähevad kuidagi seintele, val hakkas mulle kuidagi nagu meelde seedima ja ma proovisin teha sihukese kujundi Ühesõnaga, praegu rohkem nägin, võtame järgmise rea, mängime siia kohe juurde. Lugu tegelikult sündis kahest impani paus mil on äärmiselt subjektiivne toime ja mismoodi lugu nüüd valmis kujul, kui tahad, seda saab siis nüüd lindi pealt kuuldud teksti on kirjutanud palju nuheldud Ivan Makarov, kes eesti rahva pärast siiski väga tugevalt sina taluta, Beaträpivad siin Tiit Aunaste ja Urmas Alender. Ja teostus muidugi ansamblilt tahta ja laimi koera kondlased. See oli siis data ja koera Koonlaseni. Aga nagu siin eelpool jutus välja tuli, olete te võimelised üsna produktiivselt oma tööd tegema, see tähendab uskumatult kiiresti võivad lood valmida, kui endal peas nad juba mingil moel olemas. Ma saan mina näengi tegelikult kompuutri kasutamisest kõige olulisemad eelisse tooted, ta kiirendab loomisprotsessi. Nonii, nelja-viiekordselt täpselt samasugune analoogne nagu me võime, eks ole, peast rehkendada liita, lahutada, korrutada, jagada, eks ole, teha seda siis paberilehe peal on selge, eks ole, et noh, nagu me kasutame kalkulaatorit või ütleme, arvuti siis see protsess läheb palju nobedam arvutamise protsess. Ja muusikas on täpselt samamoodi. Kui põhimõtteliselt ma pean kaaluma kõiki variante oma peas, siis see võtab lihtsalt noh, paratamatult rohkem aega, kui ma saan seda sama läbi viia klaviatuuri, arvuti ja, ja kuvariga ja teine moment on muidugi see, et stuudios, kus on noh, niikuinii olukord on närviline, stuudioaega on alati vähe, pole kunagi palju, eks ole. Et kui stuudiosse tulla juba täiesti läbimõeldud, viimistletud, juba masinasse sisse mängitud digitaalselt salvestatud, ütleme improsatsioonidega siis ei ole muud muret ju tegelikult, kui ainult tegelemine saudi režiga asja niimoodi õiged monoloogiline kajastamine, tähendab, see on nagu stuudiosse loomeprotsess, sest sissemängimine, see on juba toimunud kodus, eks ole, palju rahulikumas õhkkonnas ütleme sellel tassi kohvi või või seal kausi küpsiste taga. Vahe on ainult selles, et, et nüüd see loo tegemine kodus võtab tunduvalt rohkem aega. Näiteks 15 20 sekundini, soolo. Teinekord Igori läheb aega paar tundi, et leida seda lõpuks seda õiget, mis tegelikult vot on nagu see rusikas silmaauku stuudios pole kunagi aega lihtsalt nii palju soola peale kulutada kaares noh, siin ei ole nagu piirangud, eks ole. Et võib otsida ja noh, niikaua kui leiavad kätte selle, mis on kirjutatud, alla jääb, eks ole, kusjuures noh, erinevalt muidugi ütleme lindi peale salvestamiseks on digitaalse salvestusel veel see eelis, et saab teha väikseid korrektiivide parandusi. Näiteks kui on mõni noot, on võib-olla seal sajandiksekundit kuskil natukene kasvõi varem või tuleb veidi hiljem sai näidata siis saab seda ja seda teha ja see näeks välja umbes niimoodi, et noh, kui ma nüüd mänginud näiteks ebarütmiliselt sisse Tähendab, eks ole, ma mängin praegu rütmiliselt kontiseerime ära, see tähendab türklased korrektiivne. See täpseks ajamine läheb kriitiliseks siis, kui William, palju eriti kui juba löökriistad juurde mängida, siis näiteks osa partiisid peavad tegelikult kindlasti täpselt kõlama näiteks trummid ja bass ja trummid on meil siinsamas klaviatuuri peal. Praegu nad tulevad koos passiga, sellepärast et noh, paraku mängime ühe klaviatuuri pealt sisse, vaata selle väikse figuuri juurde, ole Eha mänginud siis trummika peale kohe. Nii ja nüüd on need trummid, on need olemas, nüüd võtame taldrikud juurde, eks. Paneme taldrikud uue rea peale. Maa kontseerinda kohe ära ei olegi mõtet seda sosinad puidu kuulata, võrreldes tavalise trummidega klaviatuuri pealt on löökriistu tunduvalt ebamugavam mängida, sellepärast siin mängib klahvi mehaanika, eks ole. See hääl ei käi mitte sellest esimesest puudutusest, vaid siis, kui klahv on jõudnud teatud maani. Kuulame, tulemus on siis selline. Lõplik variant oleks, siis mängime veel siia, vanad pasunad. Ja nüüd on mingi ülevaade, eks ole, mismoodi lugude tegemine nagu käib nii me leidsime siit tehnika seest üles pasunad ja trummid, aga ma tean, et ikka kõige raskem pill on olnud kitarr. Öelge kas teie tehnika nüüd annabki aimata kitarri järele, siis on kõige raskem pill ja seda noh, tegelikult niimoodi sämpida ilmselt polegi võimalik, et kõrvaga nagu ära. Aga samas ta muu asja seest on, torud on ümber ja pass on all, et siis on küll Bagnorusse Tiidu viimane lugu, mis me nüüd nädal tagasi tegime linti, loo nimi on väljaulatuv nael. Tähendab just minu arust näitab siukest head kitarri, soundi kasutamise oskust. Aga teie tehnika annab lausa piiramatud võimalused igasuguse kujundus, muusika ka tegemiseks ja siin paljugi sõltub oma fantaasiast. Eks meil pillik ei ole niimoodi valitud, et üks täiendab teist, mõned nihukesed tööd annan õnnestunud meil juba teha, näiteks moeshow mood 89 kujundas signaal, mis on siinsamas kodu keldrist lehtedes halvatud, mis siis kõlas ka linnahallis päris uhkelt. Kuulame ära. Seni me oleme siin kuulanud, näiteid, võiks olla muusika kergema poole pealt või misse kergem poolelt son. Aga Igor, sinul on elektronmuusikaga päris tõsised plaanid, praegu on mul esimene osa on realiseeritud juba arvutisse, see on minu teine sümfoonia. Ma teen praegu uut redaktsiooni. Ja see on selles suhtes põhifunktsionaalne teos, tähendab, mul on nagu partituuris. Ma teen ka varianti, mida oleks võimalik ka arvutiga niimoodi realiseerida. Käiku võivad minna täiesti vabalt, nii üks kui teine variant niimoodi ongi nagu mõeldud, et, et seal oleks tõesti asjast kaks varianti. Kuulda oli siis katke Igor Karsnek teise sümfoonia kompuutervariandist ja küllap konservatiivsemad kuulajad oskavad selle peale, et oh, oh taevas taevas, kuhu me küll niimoodi jõuame. Aga tõepoolest, kuhu me küll niimoodi jõuame, kui ühe ainukese klahvivajutusega on võimalik siinsamas keldritoas käivitada traktorit? Selle asja ma avastasin umbes detsembrikuus, kui käisin helindamas Hardi Volmeri viimast nukufilmi tööd ja tegemised oli vist selle nimi ja need kevadised linnukesed, kes siin kostavad, need tulevad täpselt sama pilli pealt, ühesõnaga üks õige kolhoosid, traktor kevadises metsas. Traktor läks meil väga edukalt käima, aga külaeluarendusi on meil siin veelgi varuks. Kõige huvitavam on muidugi sisse sämplida oma häält ja võib-olla proovime selle asja ka kiiresti ära. Tõepoolest, vaatame siis, mida võimalik teha ühest karjatusest ehk röögatusest ja ütlemisest. Stereoraadio pühapäevaprogramm. Jah, nüüd läks meie saade küll õige vallatuks kätte, aga ega teie igapäevane elu vist nii rõõmus ja ülemeelik ei ole, nagu Igor mainis, meil lugude tegemine käib põhimõtteliselt kiiresti, ka ideid on päris palju. Aga väljund on meil maru kitsas pudelikael, kus kohas välja voolab rahvahulka, ma võtan siis telet raadiot. Peab jaga nuputama, kuidas valmis lugusid ja kogu oma muusikat niimoodi arukalt raadiolevis tellileriselt paigutada. Niimoodi, et see ühelt poolt kukuks nagu toimetajat tüütama, aga publiku loodaks jälle midagi värsket pakkuda. Olete teinud juba muusikat? Multifilmidele umbes neljale viiele multifilmile seisab veel ees ka veel mõningat tööd telefilmile. Kui edaspidi hästi läheb, siis kah reklaamlõikudele muusika tegemine reklaamfilmile, eks me oota pikisilmi nii edasi, veel selliseid võimalus lisada, aparatuur realiseerida sellepärast et praegu väikse palga peal talifilmis, aga mina olen praegu hoopis vabakutseline pärast on, igasugune töö on teretulnud ja kontserttegevust ansamblil data praegu ei ole. Ja viimased kontserdid olid jõuluajal, meil oli siis Igor karsnike jõulutsükkel oli mis annavad ette, kandsime koos ülejäänud lugudega ja nüüd me lihtsalt valmistume suveks suveks ikka tulla siis sihukese päris kavaga välja, aga lõpetada võiks täna millegi ilus, aga nonii, nagu Meie saade läheb mööda sinna võime teha siis järeldused. Et noh, kõik läheb mööda. Ja järgmine lugu kannabki pealkirja kõik läheb mööda. Ja loo kirjutanud Tiit Aunaste teksti on meie siiamaani kõige viisakam teksti autor Urmas Alender. Kes ka siis seda lugu laulab, kuni see lugu kah mööda saab.