Millest siis tekkis vajadus? Millal hakati Vanemuises teadlikult uurima külastajat, kellele on määratud teatrietendused? Sellele? Tõukeid nähtavasti väga mitmeid üheks tõukeks on see, et ma sõja sattusin Leningradi ühes antikvariaadis raamatuga peale, kus muuhulgas oli kirja pandud kõmul jääri teatri kohta hooaeg hooajalt, tema tegevus kui palju igat tükki mängitud. Ja kui praegu võib öelda, et Vanemuises on olemas 44. aasta sügisest tänase päevani iga tüki kohta, kui palju teda külastad, kus teda on mängitud iga kuu kohta, kui palju on külastajaid, aga siis järgmine aasta tuli see. Tookord hakkasin vaatama, et mispärast siis ühte tükki külastatakse teiste külastajate, nende kõikide asjade kokkuvõttes mõtlesin, mis siis, et hakkame õige registreerima kõigepealt oma kollektiivkülastusi ja nii ongi 58. aasta esimesest detsembrist kuni tänase päevani Vanemuise teatrisse registreeritud Köik kollektiiv külastavused. Kust kohast, missuguseid etendusi, missugusel päeval, kui palju inimesi? Vanimonie debanalüüsi ühist külaste pead põhilised ja oma ankeetidega tehakse külaste arvamuste ja soovide kohta. Meie uurimised lähevad natuke teistpidi, et meil on aga sellel fantaalne või horisontaalnoori mõne selleks, et see, kes teab, kes on üldse Me teatrikülastaja vabariigi struktuurilt sotsiaalsetes gruppides, vanuselt, haliselt, sooliselt, nii et me saaksime niisuguse kaadi meediaatriklastegaldi, siin me näeksime. Nisukesed grupid käivad sagedamini teadis. Ja meie hüpoteeside oligi see, et teadja külase doosi jagu protsentuaalselt kõikide gruppide vahel ühtlaselt vaid osa külastajaid, osa gruppe, kes käivad sagedamini ja me muidugi eeldasime, et kõige rohkem käib Halitud külaline teatris ja meie tehased, uurimused skulptuuri uurimused, kus me olime kokkuvõtteid teinud, näitavad, et üks kolmandik meie teadliku lasteaiast on kõrgem aia lõpetamata. Kõrgema haridusega. Teine kolmandik on keskharidusega ja ainult üks kolmandik on väiksema hariduse kui keskkool. Samuti meeldasime, et käivad rohkem, teadis Need inimesed, kes on seotud nende aladega, mis eeldavad kõrgemat haridust ja suhteliselt vähem käib teades meie tööline. Ja ka siin saab praegu rääkida täpsetest andmetest. Meie tõeste keskmine protsent saalis on 13 protsenti. Kas teil on käepärast andmeid, kui palju neid võib olla, kes üldse teatakse käia sinnamaale sinnamaani näiteks selle väikse grupi kohta, mis mina tegin 100 noore töölisega, seal oli sagedus keskmiselt kaks-kolm korda aastas, keskmine külastatavus. Aga selle 100 noore töölise hulgas oli keskmiselt 17 18 protsenti inimesi, kes käivad vähem kui üks kord aastas teatris. Nii et noh, võib arvata nii keskmiselt 20 protsenti või nii tähendab, kui rääkida noortest teatrikülastajatest ja sagedusest siis meie teatripildis päästab braavo, veresuke optimistlik perspektiiv. Meie noori teatrikülastajad on keskeltläbi pooled on meie saest noored arvestama kuni 30 aastaseid noori, teads inimesi. Ja aga üksikute teadete poolda kõigub siis ülespoole või allapoole. Et Vanemuises ta pisut üle 50 protsendilise noorte osa, kes üldse on Vanemuise teatrikülastajad, on elu järgi võite öelda. Palju maalt, palju linnast veel on, üle 35 protsendi maalt selle juures väga palju maakooli õpilasi, näiteks on väga imelik asi, meile öeldakse, et väga palju mõtelda on see, et meil on maakoolid, külastavad meid palju rohkem kui Tartu koolid ja Vaide muidugi, Tartus võivad Käia õpilased ise. See väide võib muidugi õpetajaid trööstida, meid mitte, sest me oleme viinud läbi ankeedid koolides, kusjuures keskmise askeedi vastajate absoluutne enamus on üks-kaks korda teadus käinud. Et meil nüüd jutt kandus noorsooprobleemile tänavuse teatriga. Nagu päris peremeestele võib-olla siis võtaksime natukene põhjalikumalt vaatlusele, mida meil tuleks siis teha tulevase publiku kasvatamiseks. Kooliõpilased üldse üks väga keeruline küsimus veel viimasel teatrikülastajatel. Ma olen seal olid peale noortega õpetajaid, saalis on ja me saime sealt siis ankeedid. Me levitasime jälle komaal keetusele, saime vastuse ja seal on terve rida õpetajaid, kes on väga pahased kolme niiskuse lavastused kolmekrossi ooperi peale meestelaulude peale. Ja. Ja on väga vihased, et teatris räägitakse roppusi. Makarenko 80. sünnipäeva puhul ma tahan meelde tuletada Makarenko sõnu siin, nendele õpetajatele ka nende ameti vendiumite, kõige rumalam nende hulgas. Et pärast me arvame, et kui meie lapsed neidsamuseid sõnure teavad, mida meie teame, et neist tulevad halvemad inimesed, kumise olla. Ei mitte kõike õpet. Uialeni väeti, kindlasti õpetajate hulgas on erinevaid maitseid, erinevaid arusaamisi küllap seal, nõnda et nii nagu Toots ja Kiir on noorte hulgas neoonõpetaja, laulja julkiori. Nojah, eks see omaette probleem Mulle tundub, et see töö, mis eeskoolidele noortestiidis kasvatamine, see kaugeltki ei rahulda. Sest me tegime paar aastat tagasi koos ajas ministeeriumiga kirjandi kirjutamisega. Suurim elamus teadis selle kaudu me saime väga niisuguse huvitava pildi. Mõtlesin ilmsilt, väiksed Tartu koolid nagu käivad suhteliselt vähem teadis, kui maarajoonide koolid siis töö poiscanit kirjandit kinnitasid, et et linnalapsed kirjutasid palju igavamalt, palju vähem huvitavalt palju standardsem, et ühed šablooni järgi. Kuid niisugune elav tore teagi, huvi, värske teatrihuvi, see tuli meil maakoolide kaudu ja väiksemat linnade hoida kodus vähemalt Diaadid suhteliselt nähtud. Ja oli ka naa. Sest iga lapski ütles isemoodi, isemoodi, ta kirjutas ära üks näitleja oli armastus teatri vastu. Samal ajal kui linna politseist leida kirjandust, kus kõik lapsed tekitanud ühtemoodi ühtemoodi õigesti, ühtemoodi igavalt ja õpetaja oli, piirdun hinde andmisel ainult õige keelsusena. Teine sisuline probleem. Ma olen lugenud mõningaid võistlus, kirjandit, noorsooteatrikoht tehtud, õigemini terve grupp need kirjandid. Ja siit paistab ka silma, et neil noortel on Igalühel niisugune väikene oma mõõdupuu, millega nad mõõdavad. Aga üks ühine näitaja on neil kõigil olemas. Nad tahavad näha lavatõde ilustamatute elu ja tahavad ise mõtelda Assadile. Ja üks näitleja lööb nagu kõigist töödest läbi. Isegi mul jäi meelde üks niisugune ütlemine ühelt noorelt, kes lõpetab oma retsensiooni, mida ta saatis nuusate Ardi lavas. Pulm lõpetab sellega, et ta ütleb nii malle näinud ilusaid lavastusi, kus mängivad väga head näitlejad ja väga hea lavastus ja mulje ei midagi meelde jäänud. Aga lavastusi, kus näitlejatee on palju nõrgemad ei meeldigi nii hästi kogu lavalised, ma võtan kaasa niukse mõtte, mis mulle meelde jääb. Nii et siin tekib telesugune diaati probleemi tsükkel mis on peamine, teadis kas ainult hea, meisterlik tase või mingisugune erutav mõte, mida lavas sedasi annab näiteks praegustest nende noorte instankeetidest kirjandusest paistab seeläbi, et paljud noored mitte päituslik paljuded on need, keda häirib veelt. Tinglik deklaratsioon tahavad näha olustikust lavapilti. Tahad näha niisugused väga täpsed rajutustamist, äranäitamist? Nad ei võta vastu kõikinsust, ütleme niisugust uut laadi minevaid asju, kus juba vist eeldab just mõtessosoofist kaalu asjade puhul. Väga üldises mõttes teete praegu noortele liiga sellepärast et kui võtta statistilisi keskmisi nendes arvamustes, siis noored on siiski eksperimentide-le ja sugusele tinglikkusele palju. On jah, näiteks töölisnoorte hulgas ma olen just seda töölispubliku hulgas üldse olen seda märganud, et vanemad lähevad palju raskemini kaasa uuega joaga, nooremad võtavad siiski suhteliselt kergem liiva see Veidemann praegu põrmugi vastu ja siis ma tahtsin rääkida ja taga on õpetajad, kes seda maitset on koolis sisendanud. Kuidas peab olema üks korralik tükkimis vaheliselt? Tantsud lavastajaga, kuidas mitte, sageli on kooli õppekeel väga valmis skeemid, kuidas läheb teha ja kuidas mitte. Ja kui laps õpib koolis ära, et hamstrid jääb alati nii ja nii mängima või pildilt ainult väga kindlate skeemide järgi, siis muidugi läheb. Vaatab ja võib-olla alguses veel ei oska vaadata oma silmaga, kuid näiteks need arusse niisu kirjutad, sina, minu aeg koht, Noosa teadis seal väga palju märkusi, millega nord rahul ei ole ja internaadi protestivad peaaegu üks vaba maailma kujutamise vastu. Ütlevad, et seal on ju ka noored ja kes võitlevad kilu progressi eest, et seal õnnestub teadel. Nii, aga üksmeel seda kinnitada alla, kuid lõpp. Tantiigune puhul paistis eriti silma, et, et selle hinde viie ja ühe puhul on hinde tabada erinev sisu. Antiigone mõttest ja ideest ei tarvitsenud alati aru saadagi. Aga sellele vaatamata jäi paljudel juhtudel inimesel mingisugune niisugune seletamatu mingisugune puhastav tunne, kui ta koju läks. Teisest küljest aga ma kuulsin niisuguseid väiteid inimeste hulgas, kes ka ütlesid, et et neile eriti antiigone ei meeldinud pärast, et, et ta on väga raske, et ta tekitas nagu hämmeldust ja arusaamatust, kuna ei leidunud ühtki kangelast. Ei tähendab ei osatud leida kangelast, kellele kaasa tunda. Väga paljud inimesed on harjunud sellega, et teatrielamust peab sisaldama kaasatundmise momendi. Siis on veel adramaa ja see on seesama paljude inimeste romaani lõpu ennem ära vaatavad. Kuidas laiaga siis jätavad, kas loevad lõpuni, päästavad pooleli? Aga selline negatiivne näide on oma omakorda jälle positiivne, sellepärast et ta näitab, kuidas üks niisugune tükk võib lõhkuda juba vaataja harjumuspäraseid nii stereotüüpidele orientiir, vaid ootusi, et mulle tundub, et on veel üks niisugune moment, seal tahetakse saada teada, et kellel on õigus kelle poole ja peale ja antiikne pool oli, läheksite häälet teinekord pooleks, kes oli krooni pooltigi diivani poolt. Ja mulle tundub, et siin on samuti meiesugune kasvatuse või suvituse vigasest. Et sageli on elus nii, et mõlemal võib õigus olla, tuleb edasi mõtelda, kummal oli õigus. Niisamuti ka diivani puhul. See näidend ei eeldagi, et me ei peaks kindlasti hääletama ühe või teise poolt, vaid ta peab edasi mõtlema, kumma poole pinda jääb, kummale nõidus ja seisakust edasi mõtlemistegevus. Mulle tundub, et sihukene eesti antiigone on ist meie Fenton Vanemuise laval. Niisamuti ei anna tihti otsi säte, mis ütleb, et omal pane asi selgeks teha, edasi mõtelda, enne kui otsida paun peal kompanal. Nii nagu ma aru saan, siis praegu on üheks tähtsamaks teatrite ülesandeks õpetada noori ja vanu teatrikülastust iseseisvalt mõtlemise seisvalt järeldama sinna preestri paljuski teadlane näitamise vaatamise kunst. Siiamaani, Me läheme näitamisega piirdunud vaatamist on väga vähe räägitud. Ja see teine pool teeb tasa teha või vähemalt püüda. Mida see aeg siin on siiski terve rida küsimusi, mille juures vist ei saagi täiesti ühise näitlejate siiani välja, seepärast, et inimesed rumala teatav mõtlemise laks igal inimesel on see üks niisugune punkt, kuhu ta Vella jõudes ütleb järsku, et siit edasi mõtelda, siis läheb lolliks ja, ja selle kõrgus, tagala erinev ja tõesti näiteks niisuks antiigoni edasi Phaetoni. Nii paljud filosoofilised probleemid, sest maailm seisab tohutu teelahkme lävel kus nad keelduvad, mitte kõikide pead ei, väsivad ära nendes probleemides ja, ja nad ei taha enam mitte ennast vaevata. Muidugi, antiigane ja saatana ei ole niisugused tükid, millega esmakordselt publikut teatrisse tulla, tuua sellisel juhul või see etendus jääda viimaseks. Et siin ei ole, ma ütlen ka ühte asja, et ma suhtun väga skeptiliselt sellesse skeemis, et kui me näiteks mängime 1000 korda, ütleme Tootsi pulma, et siis selle tulemuseks ükskord tulevad kõik inimesed ei tule, see ei tule ja see ei ole nii, osa jäävad igavesti. Tootsi pulmajuureosa jäävad väga kauaks väga kauaks veel ja mingi väetoni välja. Teine osakaal riigi küsimusena seisneb selles, kas me peame rahulduma sellega, et meil on. Kui me saame täismajad niisuguse noh rahva hulgas nii väga suurele hulgale vastuvõetavate asjadega, kas me peame sellega rahul? Me püüame püüdma suurendada nende, kuulge, kes vaatavad, antiigomites, vaatavad, mina olen istunud arvamusel, me peame suurendama, püüdma, suurendada nende hulk. Kahtlast, ma saan, ei, selles on kahtlus, seltsimees Kask, meil on kahjuks teoreetikuid, kes ütlevad isegi nõnda. Nojaa, vaadake, näete, rahvas ei saa aru, järelikult see ei ole hea. Niisugust asja ei ole. Vaidlesin vastu teele. Teatriareng on ju seotud ühiskonna arenguga. Ühiskondliku mõtte areng ja kunstilise mõtte areng peavad käima käsikäes. Ja teie olete teoreetiga, mina olen praktiliselt voolava teoreetilise mina. Minul on see praktiline küsimus ja praht, minu praktilist tööd segavad niisugused seisukohad, kes ütlevad, et no vaata, et rahvas ei saa aru, sellepärast on seal. Ma rohkem ei vaidle. Ja praegu statistikud töötavad ette ju meie sotsiaalsete gruppide kujunemise perspektiivplaani, kui niimoodi öelda eeloleva 10 aasta jooksul ilmus ka teadlaste uurimuse tulemusena on niisugused andmed, muutub väga oluliselt meie sotsiaalsete gruppide struktuur rahvastikus, suureneb insenertehniline personal oma kaaluga Tassab tehnilise teaduste tähtsus ja niimoodi on terve rida muutusi. Kui need muutused toimuvad meie elanikkonnas meie rahvastikus, siis see eeldab ka, et toimub muutus meie teatrikülastaja ees ja tema nõudmistes. Nii et kui meie kogu aaring näitajaid, kassat haritud elanikkond kasvab, kõrgem haridus, kasvavad teadmised, siis vaevalt ma usun, et saame areneda Tootsi pulmade poole. Paratamatult see peal ta hakkab ise nõudma nedes, annaks jumal, et lõbuks vaid kala korraks veel maitsest, mida praegune publik nõuab. Milline maitse, erinevus anne näiteks Vanemuise praktika põhjal naiste meeste vahel saame, me niimoodi saab ja võib-olla natukene räägite sellest. Põhiliselt naistele meeldib see, kus ronima. Parem kui õnnetu on, see on kohe kindel, näiteks missugused on meie kõige suuremad menuga asjad, Irkutski lugu, tohutult lai. Ookean õnnetute armastustega. Tuulevarju. Marta on draamateatril sama, ju neil endal on ja mis ei lähe nüüd, kus on, kus see see teema nii täiesti puudub, see leian naiste juures eriti vaimustatud külastatavust ja üldse mitte kõlastest, kuna nemad moodustavad absoluutse enamuse külastajate arvus, tähendab meiesuguse tüki laval püsimena, mütsi lühikene, meie sõltume täiesti majanduslikult lähis külastajaid. Ja nende õnnitles tänasel ja käisin naiste kaitseks. Ei ole midagi, ei saa. Aga kas see on siiski kõige olulisem, sest näiteks minu andmed noorte naistööliste kohta näitavad seda, et nad on küll käinud ja palju vaadanud niisuguseid tükke, aga kui nii vaadata tagasi eelnevatele hooaegadele ja vaadata, mis neile kõige rohkem on meelde jäänud, kõige rohkem on meeldinud siis isa oli nii väga süüdi mõista suurest pisarate valamisest. Näiteks siin on esimesed kohad järjestuses, mis on kõige rohkem meeldinud minu veetlev leedi esimesel kohal. Teine muinaslugu muusikas. No see on alles nähtud tükke selle pärast aga meeles. Kolmandaks Luikede järv. Seda küll, aga, aga tavaliselt on niimoodi, et võiks tekkida ettekujutus, et matad ja hüppe üle. Need esimestel. Mis mulje see ei ole esimesena samal ajal ilu, nagu ma aru saan, uurite põhjalikumalt tööliste teatri vahekorda. Et millised oleksid siini põhilised tähelepanekud, mida te olete kindlaks teinud. Kui me räägime tööliste maitsest, mida nad tahavad saada, seal rääkisite naistest ja ka ratastel on võrdlevad andmed meeste nõudmiste kohta ja ma ei tahaks rääkida töölistest see seepärast, et mul on ankeete küll juba, aga ma ei ole mingeid kokku võtta, kõigist teinud ainult mul on need 100 noort töölist siin käepärast ja nende puhul on märgata just erinevused ka naiste ja meeste maitses. Ja kui meestele on meeldinud nii, just nii, esimeses esimese 10 hulgas kevade Tootsi pulm Kihnu Jõnn ja veetlev leedi, suviv Viini postmark, polkovniku lesk, Luikede järv Vargamäe ja siis tulevad juba nii päris kindlalt Hamlet, beer, künki, inimene, jumal, vest, saiti lugu 80 päevaga ümber maailmapordi ja pess, härra puntida. See järjestus on küllaltki iseloomulik ja huvitav, et selle pingerea esimeses osas on niisugused kõige populaarsemad tükid. Need on tükid, mida peaaegu kõik on vaadanud ja tükid, mis on mõne inimese, pole ainukeseks teatrielamuseks ja sellepärast on täiesti loomulik, et nad siia ette platseeruvad. Aga see, et üheksandal ja 10. kohal on juba niisugused etendused, nagu on Hamlet, inimene jumal ja kas või punttila nii kaua tagasi nähtud etendus. See räägib noorte tööliste väga tervest maitsest. Ja muidugi see on õige, mis te ütlesite, et naised on tundlikumad sellepärast et see naiste eelisjärjekord näitab seda päris kindlalt. Siin esimese kaheksa koha hulgas on tükke, mida meeste paremusjärjestuses üldse ei esine nagu Marta ja ütleme, kasvõi klassikalisest operetist kõrbe laul. Ja muidu on huvitav, et kui vaadata niisuguseid kaalukamaid klassikalisi lavastusi, siis on huvitav, et mehed on valinud mehelikumatigi nagu orienteerunud rohkem meespeaosalisele, siin on Hamlet ja Bergeetia inimene, jumal, naised omakorda on valinud umbes samadel kohtadel, on, on ema kuraas antiigone Gorki ema, nii et kuidagi siin sõjalise naiselikkuse ja meie vahe on küllalt selgesti märgatav. Aga naised omakorda jälle, nad käivad siiski rohkem teatris nende külas. Tavuste korduvus on suurem kui broneering ja sellepärast on neil ka valikuvõimalus nagu suurem ja sellepärast nende üksmeel on nagu, nagu väiksem, teisest küljest on nende maitse nagu mitmekülgsem jälle, nii et seda ei või praegu öelda, kumb see paremad. No meie eilsed armastajad huumoriga nii lavastust, näidendit siin minu andmete järgi konskage mehelik on, tükk on Kihnu Eeemms, kus meeste protsent suurem kui naistel tekkis meil ka, aga muide nendesamade noorte tööliste hulgas kihnu Jenn ka naistevalikus on meie algupäraste tükkide hulgas esimesel kohal. Tere, kastidel on ligemale 37 protsenti, on külastajaid maalt, on siin ka märgata nõudmiste erinevust võrreldes linna publikuga. Millise orientatsiooni te olete võtnud maabublikkuja? Kui nii vaadata kaheksa nüüd on juba 10 aastat, tähendab selle aasta detsembrist 10 aastat, kus meil on registreeritud, siis me võime näha väga huvitavaid asju. Muidugi, esikohal on sõnalavastus, teisel kohal, operett. Kolmandal ooper, neljandal palee. Neid ma tulnud inimesi kui meil väga palju ooperis, maa külastajaid ja kui need numbrid lauale paned, siis seal täitsa praegu ainulaadne nähe, kusjuures 10 aasta jooksul on see arv kasvanud 10 aasta jooksul, meie maakülastaja on hakanud muutunud niisuguseks, kes külastab nüüd kaatorid, millal ta 10 aastat tagasi peaaegu igal aastal kahjuks nüüd jõudsime valmis alles poolest saadik. Ühe kark. Tead, kui palju mingisugune asutus on külastanud mingisugune kolhoos sovhoos 10 aasta jooksul, kui selle läbi töötada, sellest saab kolossaalseid asju välja avastada, seal selgub näiteks selle ühe või teise kolhoosi või tööstuse töö organiseerimise teatri külastamise vahel. Suhe, kusjuures juba esimene pilt näitab, et hästi töötavad kolhoosid, sovhoosid hästi, töötavad tehased külastavad paremini kohalvest. Praegu paistab nii, et juba selle skulptuuri analüüsi järgi on näha, et need grupid on väga erinevad ja väga erinevate maitsetega on lavastusi, mis on kauged ühele grupile ja lähedased. Nii et maitsed on väga lahkuminevad grupid eneste hulgas, näiteks maitse paistis väga selgelt silma, kui me tegime kaasa ringlesu polkovniku leskmaal ja ka linnas sineli lausa naa, et Smuuli küllaltki sugune uudne saar, uus laad tähendab, ühe inimese peale ehitati, etendus oli vastuvõetav neile kes rohkem ette valmistatud, hariduslikud, kus siis suurem protsent keskkaitsjad olid kardinaalselt inimesi, seal saad väga elavalt reageeris, võttis hästi vastu. Kuna oli neid ETV seal, kus, kus see tase oli alla keskkooli, siis peaaegu läks etendus vaikselt ja tundus, et inimestele see võõras ja vastu võtmata. Nii et see probleem, et igale grupile leida vastav repertuaar aastal lavastust, on vist väga oluline. Muide, soome teatriteoreetikud on hakanud ka viimastel aastatel rääkima just sellest, mida Ird juba praktikas on palju aastaid teinud. Nimelt sellest, et teater peab lähtuma pluralismi põhimõttest, nimetavad seda niimoodi igaühele midagi, mitte kõike kõigele probleeme, on setud natukene keeruline. Et me sageli läheb me ühe või teise grupi maitseetamisele kas ainult ütleme seal intelligentsi tükk või ainult ütleme nii-öelda väga väikse nõudlikkusega inimese tükk. Mulle tundub nii, et need grupi peab kõik reaalselt arvestama ajutist, seda ei tohi teha, et ei tohi minna halvemaid. Siis iga grupi juures maksa, see kuulus põhimõte, et peab, ta peab natukene sellest grupist kõrgem olema, aga ta ei tohi nii palju kõrgem olla tänu nende vahel üldse pinge ära kaob. Parasjagu ees jah, ja iga grupi asjadest sellest grupist parasjagu ees olemas. Need, see kehtib arvatavasti ka selle publiku kihistuse kohta, kellel paratamatult on ka mingil määral vaidle kodanliku, aga muidu maitset, vajadust ja melodraama ja, ja melodraama probleem seal üldse oleks väga keeruline probleem. Nähtavasti on niisugust kõht romantilist unistus kangelast, Kavoia melodraama annab seda rohkem kui ükski teine. See põlatud pahandanud melodraamas on ikkagi kõige rahulikum žanris. Meil oli hea küsimus ainult selles, nagu operett tema tegemine nõuab määratult suurt maitset. Kas ma tulen teie mõtte juurde tagasi, Te rääkisite sellest elanikkonna struktuursest muutumisest, kui me võtame praegu aluseks ja hakkame natukene lähemalt rääkima sellest, mida praegune vaata nõuab teatrilt, milline suund teie arvates siis hakkaks? Sellele ei tahaks praegu vastata, sest meil on praegu uurimuste pooleli, kus me uurime teady külastaja dünaamikat kus suunas ta läheneb diaatria, kus sõnas, ta kaugeneb ja hüpotees ongi meil siin need nõudlik teatrikülastaja. Ta ei hakanud rohkem käima, ta hakkab rohkem nõudma, rohkem valima, valliku ka vaatama. Ja selle uurimuse läbi intervjuu meetodil. Ütelda selle, kui meile katseuurimuste lõpule viime, siis me muidugi selguvad, kus, missugune on meie teatri külaste, maitsemudeli, erinevatel gruppidel, missugused on tema huvi, tema huviastmed, nõudlikkuse aste sest nii meie kogemuste järgi praeguste kogemuste ja öelda, et. Ei, ta lihtsalt šokolaadide nõudlikkuse astmega. Ja käiakse väga palju, teadis, aga saadakse üsnagi halvasti aru. Ja üsnagi vähe teatakse teatrist. Kuid see aasta, kus on kõrge nõudlikkus aste ja kõrge huviaste, seal ta juba vähem teadis, diab rohkemate pallikuga. Et kui me need kõik need takistuste Assadi nõutuks aastaid huviastmes saame kõik veel arvestada, matemaatiliselt töödelda, siis sealt selgub ka, mis suunas meie teatripublik üldse liigub. Missuguseid grupikud, asjad liigo teadsid kaasa. Ja selle tulemusena saaksime väitena. Teatriperspektiivi huvitab siingi muidugi tähendab noorte osa, kuidas noored liiguvad Diaadil kaasa. Soleeriumeediardi tulevik? Ei, muidugi, peamiseks jääb see, mis on alati olnud, see on kuivalt ja ta suudab kaasas käia ühiskondliku mõtte arenguga, et ta ei jääks maha oma pealtvaatajast. Ja nii palju, kui neid Eesti teataja sa juhtunud, need nomendikus, teater jääb maha oma vaataja arengust, need lõppenud Ati väga kurvalt meie teatrile. Ja et tulevikus niukestest vihjet ei tekiks, et saaksite näha teatri arengut, siis muidugi peab kõigepealt tundma teagi publikut. Sest mulle tundub, et siis saab kõige rohkem tõeks.