Või on ikka töö, kas ta nüüd kergem või raskem, ma ei oska seda ütelda. Igatahes meie töö nõuab väga suurt täpsust ja hästi kiiret reageerimist. Milline töö nimelt sellest ja selle töötegijatest Veera luurist ja Alexandra põld otsast tänane keske programgi. Et tegevuskohaks on Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater, siis valisime jutu vahele muusika selles teatris etendunud muusikalidest. Nendeks on limonaadid, soo, mäletatavasti oli see esimeseks pääsukeseks pärast pikka-pikka vaheaega siis servus Peeter ja praegu suure menuga minev hallo Dolly. Et viimatinimetatu Pärnu teatri esituses meil veel puudub, kasutame prodwi varianti. Kuidas siis nüüd teie ametit nimetada näitejuhi abi garderoobi ukse peale on niimoodi pinstide all on kirjutatud fuajees niimoodi inspitsient tiks, dekaan nimetate ennast ja me oleme kahjuks niisugused väiksed koosseisud hästi piiratud. Need ei meeldi, kolme inimese ülesandeid täidame ja sellepärast nii palju ametinimetusega sellest tingitud või, või miks see nii on pandud? Neil ei ole, meie teatris ei ole rekvisiit, toit. Ah soo, muide kavalehel olete te veel etenduse juht ka veel kolmas variant on ja see meie põhimine, töö, yhtegi, näitejuhi, abi, see tema ülesanne ongi etendust läbi viia nagu arvates. Aga meil ei ole rekvisiitor, miljon mälestus kuidas seda lavainspektorit või noh, niisugust, kes näiteks kirja tööli Saad kirjutama, siis me märgividel näitlejate esinemispunktid ära anname raamatupidajale sisse, kus meil abijõud töötavates etendust kaasa teevad. Järjekvisiitrit peame ka olema kõik ühes isikus, sest me teemegi nii vara kohale tulema ja koosseis, kõik on ära läinud ja meiega Tuielise oleks õige öelda, et teie olete selle õhtu perenaine. Nojah, nii võib öelda küll. Ma ennem juba ütlesin, et tead, igal pool ennast vahele toppima asjal sarvist kinni haarama. Perenaine jah, võib ütelda küll. Perenaine või peremees, enamuses mees, inspitsiendid. Pärnu teatris on kolm naisterahvast. Nüüd viimasel ajal ongi läinud nagu see amet rohkem naiste kätte. Aga ma mäletan, kui mina olin algul, kui ma hakkasin, teadis alles siis Paul Sepp ütles niimoodi, et et ma olen kaheksas maailmaime, aga enne mind oli küll, tähendas ka juba naisi. Nii et ma ikka päris head, üheksas võib-olla siis olid, kuidas õpipoisiks saada, tuleb teatrisse tulla, hakkate teie kõrval tööd tegema või kuidas? Õpipoisi no mis sa nüüd nii õppida ja igaühest võib-olla ei saa Einaritsioniti näiteks meie teatris või üldse väiksemates teatrites, kus nii palju kohustusi, ühe inimese peale. See, see nüüd vist küll igaüks hakkama ise. See kõlab küll enesekiitused, et vaat kui vahva oleme. Aga ma mõtlen seda sellepärast, et kui ma vaatan, kuidas lavatehnikud just noored mehed, kui kiiresti nad vahetuvad, tulevad, lähevad, tulevad, lähevad neil nagu pole püsi, aga meie töö peal peab olema püsi. Ja kui nii kiiresti ära läheb, ma siis ei saa nagu avandatagi seda repertuaari, mida sa juhtima pead. Ei ole nagu võimalik ka seda tööd teha ja ilmselt vist peab ise endal olema kah laval käimise kogemused seda tööd teha. Mina olen üsna sageli mõtelnud ja vanasti sega, oli nii, et kui inimene tuli näitlejaks, siis ennem seda ta nagu ikka pandi inspitsiendiks ja see oleks väga vajalik noortele näitlejatele eriti sest pahatihti nad kipuvad natuke korratud olema kas oma rekvisiitidega või kostüümidega või nii edasi. Aga kui sa ise oled kohustatud neid asju Kolmest noorim lee Rebas Ali on küll väga tubli. Tunnete, et teil on väärikas mantlipärija täiesti. Missugused etendused on teie jaoks hästi rasked ja missugused hästi kerged, kerged, mis on igavad, kas mitte midagi teha ei ole niisugused nagu ma ütlen, praegu tallisin hästi palju jooksmist, nii et ega istuda ei saa etenduse jooksul ikka jaa, oled ka veel, on siis jookseb kogu aeg nende juurde, ütled, mis nüüd ikka tõmmata ja lükata. Sealjuures oled, aga siis, kui seal jooksma hakkab juba seda head tõesti, nii nagu ütleme käe, siis, siis ei tundu enam raske, ainult et noh, püstijala peal ta istub suugamist, tähendab et ma olen mingi õhin kogu aeg asja juures, aga niisugune rahulik Anjoosem vaikselt siis on isegi noh, kas uni tuleb peale, aga missugune on teie jaoks kõige igavam tükk olnud, kunstiliselt võib olla väga kõrgel tasemel vägede jaoks igav. Raskem kus suure õhinaga kogu aeg, kus teil peab tõesti topeltjalad, käed ja silmad? Meil on praegu tõesti tonni, on võibolla raskem? Kõige kõige töömahukam, aga. Ma ei oska öelda, et nii raske, aga noh, siis on tramm nimega iha. Meil on see asi, et rekvisiit edasi ka meiega anda. Siis on vahel ikka, niiet ikka mikrofonist jälle rekvisiidi, nii edasi-tagasi, edasi-tagasi. Jäävalgustajatega nende vahel ikka ja sõdimist ei ole varasel nüüd teatris on siin uus tehnika, sellega on vist hoopis toredam töötada. Muidugi. Ja kui te nüüd lähete, täieneb sääridega toreda Estoniasse või draamateatrisse, siis on niisugune maalava tunne või nagu ära tulin, nimelt ütles eesriie, ei saanud aplausi isegi ei seal korralikult. Eesriie poolest saadik lahti ei tööta. Suur teater, aga ei tööta esi käsitsi e siia peale selle veel. Ja suur poiss tõmbab omast jõust räägi. Tööl on ilmselt see raskus ka veel juures, et Te peate väga ruttu kohanema uue lavaga teleka ette, maal hästi palju, seda muidugi su, eks ole, täpselt nii nagu näitlejad ja näitleja peab ka orienteeruma väga kiiresti. Ega ta ei saa täpselt niimoodi minna, nagu ta siin meie laval on olnud. Teinekord tuleb käigud hoopis ümber muuta ja kuidas nii, kuidas? Ma olen kuulnud teid ütlemas isegi niimoodi, et kui te nüüd lähete oma uuest teatrist välja, jäätleme draamateatri ja Estonia laval, et noh, täna me mängime maa lavavarianti. Seal on kõik tehnika vilets. Naljaga pooleks öeldud, me lihtsalt seriaal teid kolleegi niimodi lõbustama ja teie olete suurest moodsast teatrist oleme ikka tõepoolest suuresti moodsas teatrit. Eks meil ole siin omal vigu ja puudusi ka, mis me sellest räägime, et meil on suureks abiks need eest portaali uksed, mida ei ole ei Estonias ega draamas. Ja meie lavastus seal need väga sageli kasutatud ja selle tõttu tuleb siis hoopis ümber teha, seal ongi need, kus näitleja peab ka hästi orienteeruma, kas te seda ka jälgida, mida näitlejad laval teevad? Ikka jää vahele jääb tekst vahele ja siis saab kohe pärast velled ajada jäise. Mõnikord ja missuguse hea koht vahele. Miks see vahele jäi? Kogu etendus või lavastus muutub täiesti tee silmade ees muutub küll ja mõnikord oleme ka väga julged ja avaldab oma arvamust, kas asjale kasuks tuleb teatud momendil kaduma minna, ütleme rekvisiitidega tegemist vahepeal ärakäimisi, niukseid asju, üldine näidend on ikka silmi vahel ikka niimoodi vaatate ka. Täna tegi nii ilusasti ja mõnikord nii edenduse vaat hiirelõksuga kohe teada, nii jälginud ja mulle nii meeldib ta nii hästi saab, mängib nii tões vaimus, kahe lihtsalt võtad, elavad nii hästi sisse. Mõnikord on mõni tükk niisugunena kuidagi. Lisaks sai endale nagu naljaks, siin kosja viinale kvali vahetevahel niisugused asjad mõnikord peabki tegema natukene omale ka siis ei lähe tuimaks. Nii ütles ka meie suurnäitejuht Kaarel Ird seda naljakat trükiga teha, loomulikult teie silme ees on nüüd Pärnu teatri ajalugu kogu oma murede ja rõõmudega, nende heade näitlejatega, mis salata, ka mõnede halbade ikka, kes on läbi käinud heade lavastajatega on teinud olemas nüüd üks niisugune lavastus, mis on jätnud teile kustumatu mulje. Kas siis saalist vaadatuna või siis teie inspitsiendi puldist, ükskõik kuidas niisugune tükk, mida te südametiKix nimetate. Mul on kõik tükkideste muidu armsad. Aga seis eriti välja tuua ei saa. Kas siiski, ma võib-olla ütleksin, armunud Lõvi Avadal alati ikka, kui on võimalus vaba kõrval olla, näiteks väljasõiduetendustel ikka vaatandada? Te, ütlesite siin, praegu on niimoodi, et hiirelõks on Veera tükk. Kas teil tükke jaotatakse? Paralleelselt jookseb hoide natukene valite ka kellelgi seal valmis ja siis teha. Nii et mingid valiga ideele saavad nii, et teil ei tekiks intriig, mina ei ole küll meie teatris märganud, ütleme minusse nii pidevalt tööd kõigil olnud ja meeste, nii jääb korraldust, järve muna ei vannud. Kui tähendab vanad teatriga vana endale, siis Hitleri primadonna tegi pahandusi osade saamisega oli küll. Aga ei saa ükski väike õde, ta ei ole suurt rolli saanud igaükssarved ja antakse võimalus dubleerida. Kui meil on Eha Kard Vana priimaavad on. Ta viis kordu altarid kaugest ajaloos. See on nii lõbus paja, mis rõõmsatu jõudu. Ja kui mind tüüdanud on kõik tee jälile. Te olete hästi kaua teatris olnud ja nagu Pärnu teatriajalugu ongi teie silmis täiesti mööda läinud järgsed aastad, kus võib-olla kütmata ruumid olid ja kõik meeles, kui tulime linna ja nagu tulime linna lihtsalt vaatama, mis linnatänaval on ja kui ma siis nägin teatrimaja, missugune ta välja nägist, ma istusin trepi peal ja nutsin, siis saime trükimusta kokku ja saksime jälle pihta, niimoodi, ja siis anti meile see pangamaja asi mis me hakkasime seda ise teatris tegema. Ehitasime lava sisse, me olime kõik ise tööl ja siis, kui me lõppude lõpuks sellel ava mingil kombel üles saime. Vaat siis oli saal ja siis oli saali vajagad puhastama. Mul on nii meeles, kui me kõik olime saalis, kes Endal maas, käpuli, kes teisiti pesime lihtsalt saali põrandat, siis sellest prahist puhtaks. Glooria aie Karuse järve peal, seal majas tegime proove kogu aeg. Õhtul proovide päeva koristasime paga maja ja siis hiljem, kui me hakkasime maale väljasõite tegema. Kui me nüüd räägime, see on muinasjutt noortele rääkida, kuidas missugustes oludes. Me reisisime veomasina peal lahtise veomasina peal, vihma 100. kaela. Vihmavarjud olid lahti, pea. Lillega läksime välja, aga tee peal jäime kinni, enne kui edasi enam kunagi saanud küll kaevasin välja ei saa. No ja siis teatati sinna kohta, kuhu sõitsime, tulevad regedega meile vastu, kohe saime seal kell 12 jääkülma. Räägime aurupilved käisid suust välja käinud niimoodi aeglasi nurgas nende nööbiga. Ärge hingake ja seal on kas kiire vahetus, valge pidulik kleit selga panna. Mul oli täitsa läbi, mõtlesin algul ma saan ju ise riides, kuidas mörn riietatakse, kuidagi häbi oli ka. Aga nüüd on nagu see tavaks, ta peab kohe olema. Muidugi juures, kuidas ütleme 45. aastal oleksite oma tööd teha siis ei olnud ju ei mikrofoni ega midagi? Ei olnud, ei olnud niisugune pulk nagu meil praegu sinu, mina sel ajal küll ei olnud, siis näiti abi Marin siis näitlejaseisuses inspitsiendil ei olnud midagi muud kui väledad jalad. Aga selles majas on minu arvates praegu ilma mikrofoni mitte päris võimatu töötada. Aga siis oli väiksemad ruumid, ka inimesed olid Läksid ühte tuppa ja ütlesin ära. Alexandra põldots, mis saastast teie olete Pärnu teatris? Kannena teises päästest Apenti rühmas põhiliselt tantse ja kus te olite tantsu õppinud, enne seltsi survel oli see õpetaja vaid tantsud. Kui nädal aega pikali, valmis operett valmis, nii ruttu neid eile hommikul viieni tööd, vahe, nii et kaheksatunnilist tööpäeva ei olnud või midagi sellist. Aga kuidas teel teatritee edasi läks, pärast seda neid, kui te olite oma esimese operetiga maha saanud, siis Toifica uued operetis ja ja siis Aleksin sõnad avastas selle. Mäletate esimest sõnalavastus ka, mis te tegite? Ei mäleta, kas meil esimest tegin kohe vist seda. Punamütsikest vist tegin ja kujuneski pärastele lastetükki, primadonnad oli ära olla, tõesti, ma olin pisikene. Hästi-hästi tigedad aladi jäädetallapsike Jäär lapsed, teemialeme Veera luu Läksin lihtsalt opereti koori laulma. Laulsin seal ja siis hakkasin väikesi osakesi tegema ja ja siis mul sõbranna oli sel ajal inspitsient. Noh ja tema läks ära ja siis hakkasime nädala asemel siis ma olin niimoodi näitleja inspitsient, tööd tegin mõlemaid nõukogude korra ajal, siis ma jäin ainult näitlejaks ja nüüd olen ma jälle seal, kus ma algas. Unistusi on nii palju, kuidas nüüd öelda? Noh, ja ma ei saa öelda, ma olen saanud teha ikka üsna südamelähedasi osi, aga ma läksin muidugi praegu praegu veel tahtnud ühte hästi tugevat karakter osa teha, ennem kui ma päris ära tähendaks. Aga missugune see täpselt ei Oscaritel, aken naerakate, meenutame nendest osadest, mida te olete teinud kohe nimeliselt, mulle endale väga meeldis selles punga Märdis piibu Kadri, see on küll mitte suur roll, aga hästi, mulle meeldis muusikalavastustest mis on niimoodi meelde jäänud muusikalavastustes. Julge Zeit meeles, me olime ringreis man Martre kannikesega ja mängis nii Nooni tädi Volmer ja ja siis juhtus selline kurb lugu, et ta isa suri, ära reis rääki. Siis on loomulik, et ta tahtis minna matusele ja saalid olid välja müüdud, aga meie teater tol korral väga raskes olukorras majanduslikult. No ja siis. No mis teha, mul õnneks oli hästi tugev muusikaline mälu, selline et maise kooris laulsin kaasas, partii oli selge ja kadunud maestro Dago siis tegi minuga ühe proovi ja järgmine päev. Ma siis mängisin, mängisin, Nonii võib nimetada ja, aga siis olid muidugi head kolleegid, kes mind väga aitasid, sel ajal oli meil seni Mooreli kaasas, tema oli etteütleja vist siis oli venet ütleja olemas või või oli ta kassa seda lihtsalt heast südamest ütles, ma ei mäletagi enam. Mäletan detaili kusagil laval redeli otsas ja ühe käega hoidiski Eestis käsiraamatu, kuidas ta mulle sealt nii muidu iilitsus ette ütelda, see oli nagu koomiline, et ma teda nägin, lihtsalt seisma ja naersin. Allveelaev edasi. Noh, see oligi sihuke hullu. Aga siis nuhks tol ajal, mis me tegime operette Victoria Taarja, Havai lill ja nendes mobiiciin kaasa kuradi ratsur ja siis lõbusas le sees. Ühesõnaga, kõik, mis tolleaegne repertuaar oli musike, igal poolik, mõnikord mõni väike osake teinekord ainult kooris ning mis vajab aga taas 67. aastal hakkasid muusikalid tulema son operetti jätk, nagu tänapäeval läks ka süda soojemaks, mulle meeldib isegi inspitsient rendina teha tööd muusikali juures. Aga siis ma olen niisugune loll, et ma tahaks väga, et kõik kangesti hästi läheks, aga kui siis juhtuvad sellised väiksed muusikalist apsid? Noh, meil ei ole ju nagu professionaalseid lauljaid meil praegu nagu siis juhtudel. Ei no valesti läheb, on valus, ülalt tahaks kohe hirmsasti läheks paremini. Nii, aga praegu võtame viimast kärarikast, tükkimistel läheb siin hallo talli, seal on nii tore liikumine, et see nagu karva, kõik muu meeldib küll. Kas see on teie jaoks raske tükk või kerge tükk? Ta on praegu päris paras, nagu öeldakse, käe sisse saanud. Kui me hakkasime seda tegema, siis ta tundus küll, et ta oli raske ja raske selle poolest, et just nagu mu kolleeg siin enne mainis, et, et neil voolav tehniline kaader ja paraku ikka juhtuvad need hästi noored tulema, noh, noor või vana, kui tal teatrist aimu pole, siis on ikka raske. Ja praegu on veel lavameister meil noor. Nii et kui sa nüüd ikka tahad tehtenduse hästi läheb, siis pead olema nagu niisugune väga ninatark perenaine, kes igale poole vahele susi peika otsast ja hakkas sest muidu kitsalt lainesse viltu. Et kui te lubate, pisikesel räägimegi ühest noorest kolleegist, eks lavatehnik tuleb ja temal siis niisugune ülesanne. Juhatuse algul peabki voorimehe troska välja tõmbama, aga see on üsna algul kohe. Ja ta närveerib väga, mina ütlen, olla rahulik, ma olen sinu selja taga ja ma ütlen, kui vaja. Ja seisangi tema juures ütlen talle, et võtke nüüd nörset pätinööri kätte ja siis ma ütlen talle nüüd emake, tema keerab rahumeeli ümber, millal. Aga juba oli hilja. Tirisin seal lihtsalt ei oska, ma olin nii juhtub, üks kord maalin, teie istusin seal teie kõrval, Tom Sawyeri etendus läks. Siis teil oli ka püstol käes, te pidite paugutama seal mõnikord sõda, ränkade pauk peab alati õigel ajal tulema, aga vahel ei tule ka, on niisuguseid asju, on küll. Üks kurb lugu oli meilide repertuaar, lihtsalt autorit ei mäleta, kaheksa naist siis oligi niimoodi, et lava taga peab isa end ära tapma ja püstolilehe lahti. Ja nagu neetud, on seekord lava nii puhtaks kraabitud, mitte seda puud olnud ka ei ole, millega laval nii jalalt niiviisi pakkuda, eks. Ja lihtsalt jäisi. Tiia Kriisa oli nii andekas ja rääkis nii kaua oma teksti, kuni ta fantaseerinud välja Dmitri Stapis oma ära. Ja pauku ei saanud teha, lihtsalt ma nutsin suure häälega laadaga ja midagi teha ei olnud. Teist püstoli ka ei olnud. Ei olnud. Küll see ring, siis torma hirmu. Ma äratasin vaenulbvaid. Ühesõnaga oli. Siis ilmus algu muutus külmaks, kui oli meil selgem, kui seal. Albumi tahab kellelegi juba Jussantaabeeess samal tunnil. Räägin vaid seda, mis tea jaajaa Raska silmules. Silmuses pääsem. Kuidas etendus teie jaoks üldse hakkab, kui palju varem te teatrisse tulete? Tund peab olema. Tavaliselt oleme ikkagi nii porteist ikka varem. Kõigepealt tere rekvisiit, kardad, siis tuleb hõbekellade ütlemine kontrolli läkski. Kohal on mikrofoni. Oletegi tihtipeale juhtub niisugust asja. Ma olen mitmes teatris kuulanud, kuidas öeldakse, et etendus algab ja ma olen tähele pannud, et hääl, mis kostab siit reproduktorist, on sageli inimestel väga erinev, mõni on väga käski nagu selle etenduse valitseja, teised on väga hellad, väga armsad, nagu praegugi tuli, sealt ele palutakse rõõmeelest täitud väheks paluval käskival vaid ta peaks asjalik ja nii nagu see nõuab teda. Te alustate niimodi. Tere õhtust vist ja tere õhtust, esimene laen, kellaaeg, kohe veidi kellaaeg ja mis esimene kellaaeg on vist ütlete siis pool tundi. Üheksa keelsson, esimene etlemine Pärnus hakkab pool kaheksa üteldes, ütleb, vaadata käsandiga, kohal on ja peavad olema tund aega järjest pool tundi. Vahelane. Need tuleks enne siis ja see, et nad kas armastad julge peale hakata ja võib-olla ei tulegi, mis siis on niisugust asja juhtunud ka õhtune ja siin ma olen inimesega, aga need on vist elus ikkagi väga, arvati mõned harvad jälle lõpevad raskete käskkirja ja siis kõige laev on kellaaeg, on vist teie jaoks siis pool kaheksa jäänaelad, järgsus, mõnes teatris hakkab vabalt viis minutit hiljem seitse minutit ka. Kuidas Pärnu teatri komme? 40 täpselt isegi maal ka täpselt. Vanasti oli ikka maal, läks 15 minutit, 10. Harva, kui just ei jääletuks poisi tähisest praegu tuled juurtesse hiljaks, jääd siis anni moodi, ootame, aga muidu ikka täpselt. Aga vaheaja pikkus, kas natuke oleneb ka teist või olene? Meil on täpne vahe 12 minutit, aga minul sel juhul võid minna kauemaks kui näitleja ümber riietada. Soeng on teha ja suriendusi niimoodi sellest. Siis on juba kõik etendusse nagu sisse elanud, tahavad ruttu, näe, mis edasi saab. Kuidas annab plausidega lood? Kas teie võite kah aplausi pikendada, muidu hoiat eesriiet pisut kauem lahti? Tuleb ikka publiku järele teha, kõrbeb kogu aeg, ise norime, jääkseen, aga muidu see oleks teie võimuses küll. Natukene minuti võrra võib natukene, võib-olla niimoodi, aga seal meil on ikka väljakutsele. Inspitsient elukutse, mida nii vähestel kõne tutvustasime. Kaht Pärnu Draamateatri kauaaegseid inspitsient tee, Veera luuri ja Aleksandra Põldeotsa inimesi, kelle kohta teates öeldakse enam paremaid ei saagi olla. Saate kulisside taga seadis.