See oli rõõmus ülistus muusikale, armastusele ja veinile, mis on poeedi jaoks omavahel lahus tabatud ja aina tugevdavad vastastikku üksteise head mõju. Laulu sõnad on kirjutanud šoti luule ja Williams, mis meloodia on šoti rahvaviis, mille seade pärineb Ludwig van Beethoveni sulest. Kvartetis osalesid kõik lauljad, keda saame kuulda alanud tunni jooksul. Sopran Yleinbuns Contralt kära, Rainbow Atkinson tenor Joseph protška ja bariton ritsalt soosta. Daamid on ilmselt briti päritolu meeslauljate kohta ei oska öelda, on nad saareriigist või Saksamaalt tegelikult baritoni nime võib juga hääldada Risalt Valter Saksamaalt on ilmselt küll pillimehed, viiuldaja Christian Alden burger. Sellist Julius Verger ja pianist Helmut hoitš. Lauljaid saame Beethoveni seatud lauludes kuulata ka ükshaaval laulu tore poiss, mägismaalt esitab kära lainbotkinson. Teksti autor on James Hogg. Siin pärib neiu uhkes rahvusrüüs šotlaselt. Kas ta võttis osa Waterloo lahingust ja kohtas seal ka tema klanni sõjamehi. Ja kas olid nad lahingutes ka vaprad? Napoleoni sõdadejärgsesse aega peab kuuluma ka Williams missitekst. Ma tänan pühakuid hommikulaulus, mille laulab meile ile inwools. Ja pühakuid tänatakse selle eest, et sõda on lõppenud ning armas mees oma pere juurde tervena tagasi jõudnud. Ehkki Beethoveni seatud laulukogumikud kannavad pealkirja laulust Briti saartelt on enamik meloodiaid šoti päritolu ja seda üsna arusaadavatel põhjustel. Helilooja jaoks olid need lauluseaded, mis ta tegi ligi tosina aasta jooksul 1809.-st kuni 20. aastani. Tellimustöö ja tellija oli šotlane, joodistonson. Sellele mehele oli antud väga pikk kelu. Iga Ta sündis 1757 ja suri 1851. See jõukas isand oli kogu sotimaal väga lugupeetud mees ja suur rahvuslane, kes mitmel viisil püüdis edendada šoti asja, nagu meie praeguses kõnepruugis sobib öelda. Tema põhiamet oli Šotimaakunsti ja käsitöö edendamise seltsi esimehe koht. Lisaks sellele pühendas ta palju aega ja energiat ning ka oma isikliku vara sellele, et koguda ja trükis välja anda rahvalaulude antoloogiaid. Rahvatraditsioonide kogumine oli Šotimaal saanud hoo sisse juba 18. sajandil oli kirja pandud sadu meloodiaid, osa koos tekstidega, osa ilma. Oma tugev mõju oli siin saksa filosoofi, kirjanikku ja folkloristid Johann Gottfried von Herderi tegevusel kellele omakorda andsid erinevate rahvaste folkloori kogumiseks suure tõuke Iiri pärimustes pärit ossijani laulud. Herderi eesmärk oli koguda ja säilitada rahvalaule nende intsel traditsioonilisel kujul. Sama põhimõte võttis oma kogumistöö organiseerimisel sajand hiljem üle ka meie, Jakob Hurt. George Donsoni eesmärk oli vähem teaduslik ja rohkem praktiline. Tema tahtis anda vanadele meloodiatele uue elu, panna rahva neid taas laulma tuua nad nii-öelda igapäevakäibesse ka linnamiljöös ja haritlaste ringkondades. Selleks otsustas taandanud välja kaasajastatud kujul kodumusitseerimiseks sobivale ansamblile. Seatuna ja seadja pidi olema ükskõik kes nooditundja, vaid esmaklassiline helilooja. Tomsoni valik langes Beethoven-ile. Kinnituseks, et Tomson ei piirdunud üksnes šoti lauludega, kuulame nüüd Joseph protška esituses laulu meie tänava sälli. Siin on tegemist vana inglise ballaadiviisiga, millele on liidetud Henri käri tekst. Siin ülistab noormees oma tänavaneiut, kellega abiellumiseks ta loodab seitsme aasta jooksul koguda piisavalt vara. Bariton Richard sortali esituses kuulame laulu päikeseloojang. Teksti autor on vastasko, keda meie tunneme romantiliste ajalooliste romaanide autorina ja kelle üks jutustus on andnud süžeega etanudonitseti ooperile Lutsyya tila märmoor. Ent nagu paljud romaanikirjanikud alustas kaskot luuletajana. Laulu tekst annab poeetilise sotimaa maastikukirjelduse päike laskub künkalt orgu, tuul on vaikinud, järv lebab uinununa. Vaikselt veeretab jõgi oma vooge kindluse varemeil lehvib lipp. Värvid on erksad, ent ometi pole nad nii säravad kui kunagi ammu. Kas on muutunud maastik võiminaise? Beethoven tegi aastail 1809 kuni 20 seadet 140-st briti saarte laulust. Ise ta neid saari kunagi külastanud ja George Donsoniga silmast silma ei kohtunud. Kogu asjaajamine käis kirja teel. Pärast kokkuleppe saavutamist saatis Tomson heliloojale valiku rahvaviise soovides, et too seaks need häälele ja instrumentaalansamblile koosseisus viiul, tšello ja klaver. Heliloojale meloodiad meeldisid ja ta nõustus, ent kirjutas vastu, kus on tekstid. Tekst ei ole, need on alles luuletajate peas, kirjutas Tomson vastu. Nimelt tahtis ta lauludele laiema leviku andmiseks asendada sajanditevanused tekstid, mis ehk oma aktuaalsuse kaotanud ja tükati mõistetamatud uute kaasaegsete värssidega. Selleks kasutas ta nii tuntud kui tundmatute luuletajate loomingut ja luulet, kirjutati Šotimaal sel ajal erakordselt palju. Ning ega meloodiad, mis Tomson Beethovenit saatis ka kõik ei olnud sajanditevanused tavalis meeldivaid viise ka päris uute seast, millel arvas olevat eeldusi saada heas seades. Üldlaulda võiks. Niisiis oli Beethoven tol ajal üpris tavatu olukorra ees luua laulud olemas tuletekstile. Algul see teda häiris, aga järele mõelnud, jäi ta selle olukorraga väga rahule. Temal kui heliloojal oli nüüd vabadus, mida testi sisu arvestamine oleks mõnevõrra ahistanud. Ta lähenes ülesandele kui instrumentaalmuusika loomisele. Ainult üheks instrumendiks tuli arvestada inimhääl. Reeglina jättis ta häälele rahvaviisi meloodia, selle, mis talle oli Šotimaalt saade. Pillidele lõi aga ulatuslikud eel-vahe- ja järelmängud ja nii sündisid kompositsioonid, mida ei saagi nimetada ainult laulu seadeteks. Helilooja oli oma loomingus vaba. Et tekst tema muusika iseloomuga kokku läheks, selle jättis ta rahulikult luuletajate või kokku sobitajate mureks. Ja see on päris hästi õnnestunud. Kuulame töiti Truutšonni, mille teksti autor on missis grant. See on lüüriline lugu armastatu ootamisest ja lootusest, et kui ta kord tuleb, siis enam pole vaja kunagi lahusolu kannatada. Ja veel üks duett sotti klassiku Robert Tunsi tekstiga. Vaata mu armas. See on pastoraalse hõnguga loodus- ja armastuslaul, mis ülistab lihtsat elu. Lõokese laul kõlab nii sütti kui lossi kohal. Karjuse roopilliviis on õuelauliku mängust südamlikum. Metsalilled ehivad neiu nägusamaks, kui kalliskivid. Järgmine lugu, tema paat läheneb päikesesäras tõusulainel On luuletaja Annabeli tekstiga. Meremehed rõõmustavad kodu kaldale lähenedes sest kus nad ka poleks viibinud, ei ole nad iial unustanud koduse Sännani voogusid ja kodukaldal ootavat kallimat. Nüüd ka üks iiri viis iirlase pulss Aleksander fosfelli tekstiga. Loos öeldakse, et iirlase pulss hakkab alati kiiremini lööma, kui jutt kaldub sõjale või armastusele. Olgu õnnistatud see ilus maa oma veteaasade ja mägedega. Oma vaprate poegade ja ilusate tütardega. Kaunis lüüriline laul tuulekannel missis Hanteri tekstiga on mõtisklus sellest, kuidas nähtamatu tuulekandlemaisest kõrgemad helid suunavad ka inimese mõtted igavikuliste taevaste asjade poole. Tundmatu autori tekstiga sobitatud või ehk algsetki selle juurde kuulunud šoti viisiga laul otsiaalimu kallim, ülistab kõrgmaale kogunenud šoti sõjameeste vaprust. Toredatele tantsu rütmidele on rajatud Robert Burnsi vaimuka tekstiga laul Dancan Grey. Selle sisu võiks kokku võtta vanasõnaga, et enne kulutab kurat, 10 paari pastaid ära, kui üks noorpaar kokku saada. Aga lõpuks on Balkan ja mägi õnnelikus abielus. Me ei näe Kiire ja lustiline laul jätke, naljad on taas tundmatu autori tekstiga ja see viis on kindlasti üsna vana ning tõenäoliselt inglise päritolu. Sama meloodiat on kasutatud ka kuulsas kerjuste ooperis selles laulus. Siin on etteheited naistele, kes püüavad võrgutada võõrast meist. Järgmine lugu on ilmselt ringmängu viis aeglase ja kiire osa vaheldumisega. Williams Nissi tekst, oh kui sul neid olid, need tunnid on nooruse meenutus veiniklaasi taga. Laul säästke meid tõsistest ja tar kadest Williams missitekstiga. See on ülistus muretule, noorusele, mil armastav süda otsib teist südant kuulamata tarkade ja vooruslike nõuandjate manitsusi. Öelge linnule ta ei laulaks või lilleretay õitseks. Miks teie ettevaatlik tarkus ei luba siis südamel armastada? Ja kui te seda lugu kuulates mõtlete Beethoveni tuntud loomingule, siis peaks tulema midagi tuttavat ette. Aga nüüd vahelduseks pisut instrumentaalmuusikat, sellesama äsja kuuldud meloodia võttis Beethoven aluseks oma seitsmenda sümfoonia finaalile. Praegu kuulame seda aga pisut ebatavalises esituses mitte sümfooniaorkestriga, vaid Beethoveni enda seatuna niinimetatud Harmony ansamblile. See seade ilmus esmakordselt trükis 1816. aastal. Seadet sümfooniatesti ooperitest mitmesugustele väiksematele koos seisudele olid möödunud sajandil Austrias väga moes ja sealt levisse komme mujalegi. Eriti moes oli kaheksast puhkpillist koosnev ansambel, mida kasutati sageli ülikute lossides pidusid Gide saateks. Muide, niisugune ansambel on ka laval Mozarti ooperi Don Giovanni viimases vaatuses, kust Don Giovanni korraldab oma pidusööki kontuurile. Beethoven üldiselt ei armastanud seadeid, mille olid teinud teised autori nõusolekut küsimata ja talle tulemust eelnevalt tutvustamata. Aga seadeid paratamatult vajati, siis eelistas ta neid teha juba ise tasu, au ja vastutust kellegagi jagamata. Ja ta ei suhtunud suurteose harmoonia ansamblile võiga klaverile seadmisse sugugi kui millessegi teise järgulisse koosseisu erinevused olid tema sõnade järgi nagu teose erinevad kostüümid, olenevalt seltskonnast, kuhu ilmutakse sümfooniaorkestrikoht, on suur pidulik saal. Harmony ansambel on kohane üliku lossis, klaver aga lihtsaski kodususitseerimiseks. Niisiis kuulame seitsmenda sümfoonia neljandat osa allegro kombriat ansambli Oktofooros ettekandes Beethoveni enda seades. Ja meenutame eelmisena kuuldud šoti laulu säästke meid tõsistest ja tarkadest, uljast meloodiat ning särtsu rütmi. Seitsmenda sümfooniaulja finaali allegro con prio järel taas midagi õrna ja lüürilist. Jumalaga õnn jumala kannenssi, missis garantii sõnadega. Veel viimane suudlus ja siis lahkumine alatiseks. Lõpetame tänase tutvuse Beethoveni seatud briti saarte lauludega. Rõõmsa šoti meloodiaga. Tule täidab mu peeker hea semu. Teksti autor on Williams, mis laulu sisu on seletamatagi selge. Meenutuseks veel nii palju, et lauljad on ele inwoods sopran kärelaynwotkinson, Contralt, Joseph protška tenor ja Richardson. Bariton. Pillimeeste Triosse kuuluvad viiuldaja Christian Alden, burger tšellist Julius Berger ja pianist Helmut toitš.