Tere, 2000 seitsmeteistkümnenda aasta keeleteo konkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik sõna haaval emakeelest tehiskeeltenit. See kogumik koondab Enn Ernitsa olulisemaid kirjutisi keeleteaduslikel teemadel. Auhinna põhjendus kirjas öeldakse, et kogumiku autor, Eesti maaülikooli kauaaegne õppejõud ja emakeele seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt tilt Loomaarstiteadlane ja õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keele, ajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija Enn Ernits on nüüd Vikerraadios Keelesaates. Tere ja palju õnne. Risti aitäh. Mina olen saatejuht Piret Kriivan ja, ja eks ma siis ikkagi päris kõige esimese asjana tahangi tõesti teada saada, kuidas sai veterinaaria doktorist keeleteadlane ja kumb oli teie jaoks enne ikkagi kas loomateadus või keeleteadus. Ja kumb oli enne? Seda on tõesti raske öelda, aga ma siiski arvan, et keeleteadus oli enne huvi keelte vastu ja see on dokumenteeritud, et ma juba üheteistaastaselt tundsin huvi lähemate ja kaugemate võõraste keelte vastu. Ja nimelt ma olen lugenud Mik Luhoma Clay reis Uuzgin eale ja olen üles märkinud Paapuakeelseid väljendeid. See oli umbes 15 aastaselt, nii et ma usun, et et jah, keeled nagu esimene dokumenteeritud asi, aga mis varem, seda muidugi ei tea. Mis nüüd veterinaarias puutub, no ma olen jumala. Nii et kodus olid ka minimaalne hulk loomi olemas, mis oli lubatud kolhoosnikul võid sovhoosnikul pidada? Jah, aga ma just erilist huvi küll üles ei näidanud. Aga kuidas siis juhtus, et te läksite õppima veterinaariat mitte keeleteadust? Jah, siin on ka omad põhjused. Ma ise loen. Kõige suurem põhjus oli selles, et mad kirjanduslugu ma üldse ei sallinud, võib isegi nii-öelda sellepärast see oli niivõrd ideoloogiline, see oli niivõrd juhitud ja ja see niuke punane värk ja ei istunud ja too aegu ei oleks võimalik olnud neid lahus tänapäeval võib-olla veel, et on võimalik spetsialiseeruda, võtad mingi väikese hulga kirjanduslugu ja rohkem keeltega. Too aegus ei olnud võimalik, sellepärast ma ka ajalool just selle ideoloogiliste põhjustel noh, ma ei taha siin seda sõna kasutada, ma kuskil on kasutanud punane selline. Aga loomadega sai tegeleda just sellise nurga alt, nagu ise tahtsid. Selles mõttes, et loomadega tegelemisel niisugust ideoloogilist taaka ei olnud. Kaasa just just ja ei olnud muidugi, ega seda ma ei teadnud õppima asudes ju ju väga suur osa oli nendel punastel ainetel dialektiline materialism ja teadusliku kommunismialused ja poliitökonoomia ja aga no neisse haige kuidagi. Teie kogumikus sõnahaaval on tohutu hulk väga erinevatel teemadel artikleid, aga võib-olla siis ikkagi alustame sellest, mis ühendab ennernitsas veterinaariat ja keeleteadust, veterinaar- ja oskuskeel. Kuidas see on arenenud, missugused on kõige vanemad veterinaaria, oskuskeele sõnad või kõige põnevamad? Võib ütelda, et ju need terminoloogia hakkab juba keelega koos arenema muinasajast peale ja kõige vanemad on siin muidugi kehaosade ja üksikute elundite nimetused, no näiteks seal võtame sõna kas või see on ju soome-ugri päritolu sõna. Komi keeles on ta küll kujul muss, üks täht läheb, kaks tähte läheb kokku, kui see musse kõrval käänetes lisandub ka on juba musk no siis on lihtne leida, et siin on toimunud nii-öelda metatees ehk tähed või häälikud on ümber vahetunud ja ja ta on siiski sugulassõna ja nii on pea ja silm ja, ja luu ja need on kõik väga vanad sõnadega. Ja kui nii ütleme, tervis võib olla täna veel selline, terve, on võib-olla see vanem kujunad omadussõnana see on ka juba kuskil juba indoeuroopa keelte alusperioodil laenatud Iraani keeltest, näiteks muinasIraanis on Rovaase terve terva terve ja tõrva suurt vahet ei ole. Ja nõnda edasi jah, kui siin kasvõi haigus sellisena võib olla. Ta jälle hiljem tuletatud, aga selle lähteks, ütleme haige on küll oma sõna, aga ainult eesti keeles on ta selles tähenduses näiteks soome keeles, haigja tähendab nukk kärg õle, sünge, nii et nagu negatiivse varjundiga on, aga siiski on tal jah, teine ja nõnda edasi ja on laenatud jah, sõnu juba ammust ajast peale ja ja päris kui juba terminoloogiast nii-öelda teaduslikumas mõttes saab alles ikka kõnelda alles Eesti vabariigi perioodil, sest enne seda ilmus küll populaarsed eesti keeles populaarsete veterinaariaalast kirjasõna talupoegadele just mõeldult. Aga seal iga mees kasutanud tas oma sõnavara ja kuidas ta oskas tõlkida saksa ja vene keelest ja kui mõni haigusel, kuidas tema murdes üht või teist või murrakust üht või teist haiguslikku nähtust nimetati. Seda ta muidugi kasutas. Need sõnad, mida te nimetasite, need sõnad käivad inimese juurde sama palju kui looma juurde, et kui palju on ühist inimesi loomi puudutavas sõnavaras ja kui palju on siis erinevad? No see, mis jah, puudutab meditsiini, mis puudutab, ütleme meditsiini juurde kindlalt kuuluvat anatoomiat tähendab siis kehaehitust. See sõna on ikka suurel määral on sarnane. Aga palju on ka erinevad anatoomias, näiteks inimesel ei ole terminit, täna ei ole liit magu nelja kambrillist magu on ainult üks kamber ja selliseid sõnu nagu vats ja võrkmik ja kiidekas ja libedik tal ei ole. Kõnekeeles küll öeldakse, et parkisin vatsa täis, sõin kõhu täis, aga see ei ole, need ei ole terminitest ja haigused ka, et osa haigused on samad nagu siberi katk, üten, tuleb infektsioon haigustest meelde mõnelgaa terminoloogias lihtsalt väikene vahe, näiteks meedikud kasutavad marutõbi terminid. Meie kasutame marutaud. Ja aga põhimõttelist vahet seal ei ole. Muidugi. Ja siis on veel, kas loomadel on nohu või tänapäeval juba või on neil ikka endiselt tatitaud. Leidsin sellise sõna ühest sõnastikust, ilmselt teie artiklis. Ka see ei ole päris võrreldavat terminit, et kui nüüd võtta tänapäeval muidugi setati taudiga on nii ja naa. Minu kolleeg, tõsi küll, praegu manalamees oli väga pahane, kui ma kasutasin hobustetati taud, aga sest selle ametlik nimi on Malleus. On Malleus ja see on nohustika, mis ikka tõsine haigus sellesse, nagu omal ajal ikka palju loomaarste suri, haigestus see on ikka surmaga lõppev raske haigusinfektsioon ehk nakkushaigus ja nohu on selline nagu kasutatakse ju vahel ka, nii et oh, seal nohu, see tähendab, see oli üks kerge. Ehk see ei ole midagi rasket, vaid kas ravib, ei, ravi saad kahe nädalaga. Aga see sõna veterinaar ise, see on, see on võõrsõna. Mis selle sõna lugu võiks olla. Jah, veterinaar on tõesti võõrsõna- ja nagu loomaarstini tähenduseks oleks parem kasutada veterinaararst see veterinaar meil tsaariajast nagu sepp pool pool öeldakse ka kõnekeeles lihtsalt vett. Et arst ja päris nagu eesti sõna on loomaarst ja ka see, kui nii võttes on tõlkelaen saksa tiir, arst on selle lähteks, aga veterinaaria sõnase pärineb siis ladina keelest ja kujust vete Riina, mis tähendab veoloomi, kui seda nüüd natukene seletada edasi, et kus vete Riina veoloomad on tulnud, siis see on veetus sõnas tulnud, mis tähendab vanaladina keeles ja üldse see on siis indoeuroopa all keeles oli selline tüvikoed või nagu nemad kasutavad ka juur midagi ajaga seonduvad ja aja jooksul sealt laht tulnute lahklenud kaks algkuju, üks toss, mis tähendab aastad ja teine on see Uuetus koetus vana ja neist on nüüd erisõnad tulnud. See aastaga on tulnud sõna Vitulus ladina keeles vasika, kas ja meie vasikas on ka tegelikult jälle Iraani keelt, sest laenatud ja on sama algupära ja selle pärast ma olengi kunagi loomaslikus ringvaates ja praeguses kogumikus sai ka see taasesitada, et mis ühist on loomaarsti ja vasika vahel, nii et sõnaline, mingi ühendus on olemas ja. Ma ei tea, kas seletasin piisavalt seda lahti, et tuli ilusti ringiga tagasi ja ühendus selline ring. Aga missugune? Loomaarstindus terminoloogia seis praegu, kui paljud loomaarstid saavad eesti keeles rääkida, kui süvitsi saab eesti keeles rääkida kas on aja mõne nähtuse kohta või haiguse või seisundi kohta uut sõna. Jah mul kogu veterinaaria kohta on raske vastata, Ta ehkima kuulun ka Eesti maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse terminoloogiakomisjoni keda siis juhatab keelekeskuse juhataja Ülle Sihver. Nii et mulle tundub, ei tohiks erilisi probleeme olla võib-olla kõige uuemate asjadega, aga ma tõesti väljaspool anatoomiat väga palju väga palju ei tea. Eks termineid tuleb kogu aeg juurde, kui tuleb uus, ütleme, mingi haigus, millel ei ole nimetust, eks tal tuleks eestikeelne termin siis luua, aga meil praegu nagunii on olnud nagu väiksemate küsimustega siiani tegu üks ülesanne meil, seal komisjonil on ka läbi vaadata doktoritööd eestikeelsed kokkuvõtted et siis anda nõu ja anda soovitusi, et kuidas võiks keeleliselt siis neid paremaks muuta. Doktorantidele on jah, sageli küllalt raske on nende keel on sageli väga puine selles osas mitte võib-olla niivõrd terminoloogias, aga nii üldine sõnastus ja stiil Aga doktoritööd kirjutatakse teie alal tänapäeval kas eesti keeles või inglise keeles. 100 protsenti inglise keeles ja ainult et on selline seadus, et peab lisama resümee, siis ehk kuni kümneleheküljelist on olnud eestikeelset resümeed. Kuidas teile tundub, kas ei tee raskeks veterinaar- ja sõnavara arendamist et doktoritööd on inglisekeelsed? No kindlasti kindlasti see ei ole hea ja mõjub halvasti ja kaitsmine ju toimub täielikult võõrkeeles inglise keeles, aga noh, kuidas teisiti ka kaitsmis saab, sest oponente meili ei tarvitse ju iga ala peale ja ja nagu doktoritöö, mis sisaldab uuenduslikku on eestist raske leida, siis otsitakse ju kogu maailmast oponente. Selle teema lõpetuseks veel küsin sedapidi, et kas veterinaar jast on mõni termin, mida üle võtta inimestele et kui ütleme näiteks mõni haigusseisund on nii loomadel kui inimestel, aga loomade jaoks on sõna ilus või hea sõna olemas, aga inimestel ei ole. Vaat, ma ei tea, kas on sellist juhtumit ma ei oska tõesti seda kommenteerida. Kas te ise olete sõnuga välja mõelnud? Ütleme niiviisi, et tüvisõnu, et mingeid uusi ala Aavik ei ole aga tahes või tahtmata anatoomia, õpikute kirjutamisel ja eriti linnuanatoomia õpiku osa kirjutamisel sealt tuli küll ladina terminoloogia eeskujul siis luua ka eestikeelsed, aga need on rohkem niiviisi ikka sellised kombineeritud asjad, ma ei, ei oska rõhutada, Ta või ei ole nagu tähelepanu pööranud, ega neid ei ole tähtsustanud niiviisi nii väga, et oleks meelde jätnud või mõnda töö käigus on, kui on vaja, siis tuleb välja mõelda, tuleb, ja jah, sest imetajate anatoomia või koduloomade anatoomia seal ei ole probleeme, seal on noh, juba aegade vältel juba selle 20 sajandi 21. eriti 20 sajandi jooksul nad juba väljakujunenud seda tööd tegi ju eriti meil ju professor Julius Tehver, kes oli Histoloog, oli siis nii-öelda peen anatoomia, mikroskoobi morfoloogia spetsialist ja väga pidas lugu õigest termini kasutusest. Nii need teised teemad, teised keelealased huvid, põnev artikkel on pealkirjaga kaude laenatud sõnade põnev päritolu ja nii ongi, et näiteks sõnal Vaksal on põnev lugu ja kaurikarpidel. No mis karbid saavad olla Kauril? Mina tean, et kaur on linn. Niiviisi. Ka aur on tõesti, on, ühelt poolt on Lindaga kauri on siis sellised, ütleme, teokarbid või konnakarbid vaid erilised ja mida ainult maailmas on vähestes paikades India ookeanis ja kuskil seal. Aga see aafrika pool võib jääda ka India ookeani koosseisu ja neid on väga hinnatud ja neid on muinasajast peale kasutatud. Täna. Ja need ehted on ka siia või siia Eestisse levinud, aga rohkem esines meie sugulasrahvastest neid kauri karpidest ehteid vadja lastel ja sealt minuse huvi tuligi selle teema vastu, kuna vadja keeles olid huvitavad sõnad kaurikarpide kohta, üks olid Šivi lõuga, see tähendab kivist lõugu. Ja teine sõna olid Schüü päinenud ja kivist lõuga karbid, nagu nad kahe poolmetega on natukene lõuga meenutavad kellele, mida meenuta puud murtidele meenutanud purihammast hoopis oma sakilise servaga ja sellise läikiva välispinnaga. Aga see Tšüübäimed, see tähendab mao, pead ussi pead. Süü on, on selline sõna, mis näiteks soome keeles on köök, Käärme köögi, ärme seal rästiku kohta ja väga vanasõna ja see on juba laenatud, see on võib-olla meie sugulasrahvastele noh, sealhulgas vadja lastele on võib-olla kõigepealt venelaste vahendusel tulnud. Vene keeles on Smeinajaga, lava on samuti täpses tõlkes mao pea, aga sealt edasi juba läheb, turgi keeltes on samas tähenduses mao pead jällegi väliskuju ilmselt meenutab seda kaugemale eriti ei taha minna, võib mainida, mõnes keeltes on isegi häbe sõna, näiteks häres sõnast tuletatud see kauri karbi nimetus. Nii et need on sellised. Ja eriti kamaridel ja Volga rahvastele, neil on väga palju, kui panete tähele, neid kaurikarpe on nii peakate kui ka siis siin rinna piirkonnas ja võib-olla mujalgi. Te olete nimetanud juba nii paljusid erinevaid keeli ja kui ma nüüd õigesti olen aru saanud, siis teie raamatus kogumikus on osad artiklid eesti keelde tõlgitud. Et kas te olete need kirjutanud teistes keeltes ja kui paljusid keelide siis valdata? Jah, tõepoolest, need on teistest keeltest tõlgitud, ma ei tahtnud sellist segakogumikku teha, on ka ilmunud selliseid kogumikke, mis on mitmekeelsed. Ma tahtsin, et kõik, mida ma nagu olen vajalikuks pidanud, et selles kogumikus, mis liiati emakeele seltsi väljaanne, et seal oleks kõik eesti keeles ja siis ma tõlkis ja nad ise kõik tagasi eesti keelde esialgu nad on ilmunud, et noh, paljud ongi eesti keeles juba algselt ilmunud. Aga väga paljud on vene keeles vähemal määral on siis saksa väga vähe inglise, ka võru keeles on siis mis praegu meelde esperanto keeles küsited milliste keel, milliseid keelima ise valdan? Noh, tegeldud on väga paljude keeltega ja väga erineval tasemel ja nende praktiline oskusele ei olema rõhku pööranudki ja omal ajal seda ei olnudki eriti võimaliku, ma alustasin kuskil viienda, seitsmenda klassi vahel prantsuse keele õppimisega. No ei ole eriti, ei leidnud rakendust jäät leida veel mõni prantslane, kellega rääkida, no nõukogude ajal, see oli ju nonsens, oli võimatu. Ja nii, aga kõigist keeltest, mida ma olen õppinud, on mul muidugi suur kasu olnud. Näiteks kas või selles sammas prantsuskeelest on kasu olnud näiteks esperanto pimisel ja seda keelt, no oli võimalus nõukogude ajal ka elavalt kasutada. Ja tänapäeval juba raskem noh, sellest võib-olla hiljem. Ja siis ütleme sellepärast prantsuskeel on tekkinud ju vulgaarladina, keelest ja edasi arenenud sellest ja kõigepealt õppisin prantsuse keelt, siis oli kasu selle õppimisel ladina keele õppimisele kasu inglise keele õppimisel, kuna seal suur osa sõnavaras läheb tagasi kas kohe ladina hüvedele või siis prantsuskeele vahendusel. No eriti näiteks anatoomia terminoloogia, ma arvan, et 80 protsenti või rohkem on seal just ladina päritolu, nii et kõigest on kasu olnud eriti muidugi kasu on olnud ju meie lähisugulaskeeltest soome keele vastu, ma tundsin juba huvi keskkoolis. Üks klassikaaslasena kasutas kellelegi ingerisoomlaste eeskujul niiviisi alatasaväljendid, koiniide oinam, päide, Hoineid, oinapäid ja, ja temal oli, õnnelikul kombel oli väikene taskusõnastik olemas selline 5000 sõnaga sõna- ja no ma kauplesin nii kaua, kui ma lõpuks sain selle sõnaraamatu sõnastiku endale ja sain siis selle järgi õppida ja ja suur asi või suur, nagu avastus oli, kui keskkoolipoisina raamatukaup pluses tartus leian raamatu, mis sisaldab nii eesti keelele, lähedase keele grammatikat, see oli Vadja keele grammatika Ariste grammatika, mis liiati oli veel allahinnatud. Seal olid sellised laused nagu põdra alla on suured sarved. Taolisi lauseid ostsin kohe selle ära ja siis tekkis mul eluaegne huvi on vadjalaste ja vadja keele ja kultuuri vastu. Ükski keel pole ülearu, nii võib öelda küll või küll. Igatahes lisaks kõigele olete te saavutanud häid tulemusi muinastaide uurimisel ja te olete uurinud Äänisjärve kaljujooniseid siis või olete uurinud lugusid nendest kaljujoonistest ja, ja kuradite vägitegudest. Jah, nii üht kui teist, nii üht kui teist, aga rohkem ikka neid kaljujooniseid või nagu ma Äänisjärve puhul nimetan ka kalju Raiendid ehk siis võõrama sõnaga Petro glühvid, nendega on päris paljud tegeldud. Meil Eestis on kohe selline omaette selts nagu eesti muinastaide selts. See loodi küll 1988. aastal, varem ei olnud võimalik. Meie tegevus algas juba 1982.-st aastast ja me olime siis sellise võib-olla just selle kus seepärast pakub huvi, et milline pikk nimetus oli sel lool, see oli üleliidulise astronoomia ja geodeesia ühingu Eesti osakonna kaljujooniste uurimise töörühm. Oli selline termin ja selle põhivedaja on läbi aegade olnud minu hea sõber Väino poiga laen. Ja see on toimunud arvukalt ekspeditsioone. Meil eestlased avastasid terve suure kogumi uusi, mida seni ei olnud kirjeldatud. See oli nõndanimetatud luigeneeme. Raiendid, see Luige neem on venekeelses ingliskeelses kirjanduses on täiesti kasutusele tulnud ennem sellel neemel nime ei olnud vähemalt säilinud nime. Ja siis meie võtsime eesmärgiks koostada Äänisjärve kalju Raiendite kataloogi, neid kui üle 1000 ja eelmine kataloog oli koostatud 1936. aastal, sisaldas neid poole vähem. Aga kuna me mõlemad mehed, tema on hariduselt piimatehnoloog, juustu ja, või sellise teadusemees ja minul on ka neid huvialasid palju. Me jõudsime välja anda 1998. aastal kataloogi esimese osa, aga kataloog on plaanitud kolmeköiteline ja teist osa mäe. Praegu teeme muidugi album veksleid välja käia, aga me vähemalt ei luba, aga loodame, et ehk esimese köit, Nende 20. aasta ilmumise päevaks õnnestub meil teine köide välja anda. Aga siis teame enam kahtekümmend aastat küll, vaevalt meile antakse, tuleb tempot kolmandat heidet avaldada. Aga nimetage nüüd palun, võib-olla mõni kuradi vägitegu siis Äänisjärve ääres? Ahsoo jah, neid vägitegusid, võib ütelda, ma olen kirjandusest kui otsinud, ma olen sealt küll kohanimesid, olen sealtkandist kogunud. Aga eks seal on igat moodi, nad on seal kaljusid paigast äratarinud, need kuradid ja seal elas abielupaar venekeelsete nimetustega P S ja P S-i. No üks on emane ja teine isane, kurat tarisid sealt ära, siis on sellise asjaga hakkama saanud, et nad on loopinud panne ja roo panne noh, näit, ütleme praepanniroog. Miks selline lugu on tekkinud, vaat seal on sellised kujutised on nagu mida tänapäeval nimetatakse? Päikese- ja kuumärkideks solaar ja ja Lunaar sümboliteks, et on sellised, kas ringid, poolringid või kuusirbikujulised ja neil on veel üks kuni kolm haru on küljes ka no neid on siis pannideks peetud ja teised on, mida tänapäeval kutsutakse sauadeks. Ei teagi täpselt, mida nad kajastavad, oletusi on muidugi mitmesuguseid, need oleksid siis nagu need ahju roobid, neil ongi üks ots laiem ja sellise võrreldakse siis edasi, et kurat jõi taarist Vaidaari ei sellest mingist suurest tõrrest. Ja Ta kukkus sinna sisse ja jäi sinna kinni ja siis taar ei olnud veel päris valmis, ta veel alles hakkas käärima, kuid kaas sai tähele ja kui kaane minema viskas, siis lendas taar ka kus kurat ütleme ja ta sattus Äänisjärve äärtele ja seal on tänapäevani üle kahe meetri pikkune inimlaadne kuju, keda vene keeles kutsutakse pessiks, pess tähendab kurat. Aga teiselt poolt see sõna ei ole või ei ole võimatu, et see sõna on ka ülekaan saami keelest, kus ta tähendab püha, umbes sellekujuline sõna ja vaat see on siis tänapäevane pess seal seal tema on kaljulõhe keskel veel Kaljulõhe keskel ja sinna ka meie ekspeditsiooni liikmed, siga ohverdavad ikka ise mina kunagi ma olen ka seda teemat käsitlenud, ühe variandina olen välja pakkunud, et kas see mitte ei ole maaema seal. Vaat selline. Põnevat uurimistöö jätkub veel muide mees, kurat ja naiskurat eesti keeles võiks olla ju kurat ja kuri. Sest ma mäletan oma murdepraktikast Saaremaal, naised vandusid, kas mitte kuras rooja toore kuulen esimest korda. Aga suur tänu teile, maaülikooli emeriitdotsent Enn Ernits sõna vaksali päritolu kohta ja muu huvitava kohta saab siis lugeda teie artiklikogumikust sõnahaaval emakeelest, tehiskeelteni ja esperanto keelest. Ükskord me jõuame sellest rääkida niikuinii. Kui sobib ja ja kindlasti ja aitäh, et kutsusite. Aitäh ja jõudu kõikides nendes valdkondades edasi tegutseda. Veelkord aitäh. Ja saate lõpetan seekord muusikalise tervitusega keeleteo peaauhinna võitnud ennernitsale Jaan Poska gümnaasiumiõpilastele, kelle loodud klassi-Instagram roostikurebased pälvis rahva auhinna ja esile tõstetud keele tegude tegijatele Eesti mari sõnaraamatu koostajatele ja vikerraadio etteütluse korraldajatele. Laul Rootsi eestlaste Eesti 100. aastapäeva pidustuste eestivali kontserdilt Stockholmis 19 aastane Oskar särlofalk laulis Tõnis Mäe laulu Koik. Ja ei toeta orjaari. Loomis Muhus. Kuues.