Tere, Vikipeedia huvilised. Täna on meil keelesaates Vicky tund. Keelesaade püüab panna õla alla ja toetada üht suurt ettevõtmist ja ärgitada osalemist projektis miljon pluss teisisõnu, et eestikeelne veebientsüklopeedia jõuaks miljoni artikliga Vikipeedia keeleversioonide sekka. Kõige kasulikum on kuulata saadet koos oma arvutiga, aga wiki maailm on huvitav muidugi. Keelesaade. Pikki tunni õpetajad on Sirli Shopping ja Ann Siimann. Tere. Tere, tere ja õpilased on Priit Ennet, tere, Derek ja Piret Kriivan. Millest alustada, kui ühte Vikipeedia artiklit tahta teha ja kes üldse võiks teha Vikipeedia artiklit? Kuna igaüks, mis tõenäoliselt on Vikipeediat lugenud, siis igaüks võiks ka Vikipeediat täiendada, muuta ja lisada sinna sisu. Kuidas te Vikipeediasse satute, kas esilehe kaudu või otsite mõnda artiklit, näiteks Google'i kaudu? Mina olen googli kaudu otsinud. Mina olen ka mõlemat moodi tegelikult otsinud, et mõnikord Google'i kaudu aga mõnikord ka lähen kõigepealt sinna Vikipeedia esilehele ja siis panen otsingukasti selle, mida ma otsin. Ja kui veab, siis on ka. Tegelikult paljud inimesed ei teagi, et Vikipeedia on ka esileht. Et näiteks Google'isse kirjutame ka Vikipeedia kool on esileht, siis me jõuame Vikipeedia esilehele, kus on siis palju väärtuslikku infot. Juhendid, kuidas artiklit täiendada ja luua. Ja head artiklid. Näited neist. Priit, kas sa oled veel Vikipeedia esilehelt leidnud midagi väärtuslikendajaks? Vikipeedia esilehel on üks huvitav nupp, näiteks juhuslik lehekülg. Mõnikord ajaviiteks on sinna väga tore klõpsida ja siis vaadata, mis tuleb välja sealt. Alati tuleb midagi üllatavat. Ja seal on ka selline leht nagu alust uut artiklit, et tegelikult iga artikli juurest üleval otsi Vikipeediast on võimalik artiklit otsida ja siis, kui artiklit ei ole veel loodud, siis tuleb sinna punane linki, alusta lehekülge. Aga ka esilehel on selline võimalus, et alusta uut artiklit, kirjutada sinna artikli pealkiri ja võib ka sealtkaudu alustada. Tegelikult võib siis alustada artikli kirjutamist ka ilma sisse logimata. Jah, aga siiski on soovituslik sisse logida, seepärast Vikipeediasse lisanduvaid aastaid ja igasuguseid muudatusi jälgivad pidevalt administraatorid kes käivad seal Vikipeedia keskkonnas oma tööd vabatahtlikult, aga siiski nad jälgivad kogu aeg igasuguseid muudatusi ja uusi lisandusid. Ja kui need, et ilma oma kontata või siis ilma sisse logimata hakata seal muutma ja, ja täiendusi tegema, siis administraatoritele on seda raskem jälgida, et kes mida teeb, millal loob, mida ta varem on teinud, et seal oleks parem siiski mine sisse logida ja siis ei küsita meilt pidevalt, et kas oled robot. Et tasub siiski teha konto ja kirjutada siis sealt alt? Jah, et kasutajanimi on justkui kasutaja usalduskrediit, et kui ta on seni teinud vikipeedias igati asjalikku kaastööd, siis administraatorid juba näevad, et see kasutaja töötab siin ja tõenäoliselt saab tema tööd usaldada. Nii, aga mida ma siis selleks tegema pean minema otsingukasti, kuidas ma saan ennast sisse logida? Või kuidas ma saan endale kontot? Kui me nüüd juba ükskõik kus vikipeedias olema, siis siin üleval paremal on logi sisse või loo konto, et sina tahtsid kontot luua siis ainult mõni kass tuleb siin täita sisesta kasutajanimi ei pea sugugi olema enda ees ja perekonnanimi. Kui tunned, et tahad natukene anonüümsemalt siin tegutseda, et igaüks sind ära kohe ei tunneks, siis võib mõelda ka pseudonüümi. Aga kas ei ole natukene halb, kui inimesed on anonüümsed? Mõned Vikipeedia administraatoreid ütlevad just, et mingite väga tundlike teemade puhul on just hea, kui inimene ei tegutse oma ees ja perekonnanimega, et võib-olla ta tunneb end julgemalt, mitte ta nüüd. Pahatahtlik on, aga lihtsalt, et et keegi ei saa justkui tema isikut nagu rünnata. Ma just tahtsin küsida, et kas nii saab rohkem valetada ja vassida. See on vikipeedias täitsa keelatud. Et kõik, mida kirjutad, peab olema kuskilt refereeritud ja ja viidatav. Nii kasutajanimi. Ma seda kõva häälega välja ei ütle, siis. Aga see on juba kasutusel väga nagu igasuguste meiliaadresside kasutajanimede puhul, siis ma proovin mõnda järgmist mõne. Pane number taha, jah, A sellele sõnale number tahab, vaatame, mis saab. Ei ole kasutusel, näed, parool, parool. Nii krõbinaid kuulajasega Rup. Parool kinnitatakse. Ja võib panna e-posti aadressi, aga ei pea panema. Valikuline on, sulgudes ei pea panema. Siis lähen allapoole ja turvakontroll ja robotilõks oioi kohe alla on kirjutatud, et Vikipeedia on sinusuguste inimeste tehtud. Et kõik. Mis seal selle kasutaja nime kohta võiks lisada, et mõnes mõttes ongi hea, kui see on kasutajanimi, on pseudonüüm, sellepärast Vikipeedia artiklid ei ole ainuisikuliselt kirjutatud artikleid. Et kui me läheme oma ees ja perekonnanimega, siis tundub, nagu tekib, selline omanditunne võib olla suurem, et mina olen selle artikli kirjutanud ja ja see on minu oma, et Vikipeedias seda põhimõtet ei ole, et kõik on kaasteine. Et tuleb järgmine, autor kirjutab juurde ja võib-olla on lihtsam inimestel või kaastöötajatele siis sellega leppida, teised kirjutavad juurde, kui ise oled mingi tundmatu kasutajanimega sees. Nii ma olen nüüd sees vaatamismeelesaate artiklit otsi, Vikipeediast on siin üleval paremal kast, nii kohe keelesaatega vaatame, keele saate kohta on kirjutatud, peidab kõige olulisem põhimõte ja see üleskutse on see, kui näed midagi, mida muuta on vaja, siis tee julgelt parandasin. Ja nüüd vaatame kohe tänasest päevakohast artiklit keelesaade. See on väga erakordne, et selle kohta juba on artikkel loodud. Aga siia võikski, nüüd hakkate keegi, kes teab, rohkem, võib-olla või tahab täiendada. Eks see lisada infot juurde või siis midagi muuta. On, mis sulle tundub, kuidas me võiksime siin täiendada ja siis me selgitame siia juurde keset tehnilist aspekti, et kuidas me täiendada saame. Iga artikkel algab siis selle pealkirjaga, et kui pealkiri on üks sõna, siis ühesõnaga, ja kui mitu sõna siis mitme sõnaga, et keelesaade paksus kirjas ja on definitsioon, mis, mis ta siis on võimalikult lühidalt ja täpselt entsüklopeediliselt. Et näiteks vikerraadio eesti keelt käsitlev saade. Et siin on see lausa praegu väga pikk ja miteeriti entsüklopeediline. Keelesaade on vikerraadiosaade, mis räägib meid ümbritsevast maailmast, milles me kõik elame keelemaailmast maailmast, mis on ühtaegu nii selge ja tuttav ja omane samas salapärane ja teinekord käsitamatugi. Et seal ühesõnaga liiga luuleline. Siin on mitu probleemi. Et ta ei ole entsüklopeedia, stiilistan jah, pigem ilukirjanduslikus stiilis siin on meie vorm, mis ei ole üldse entsüklopeediale kohale. Ja see on kirjutatud otse kodulehelt maha. Et see, see ei ole ka hea, peaks ikkagi refereerima natukene muutma seda lauset, et jah, see on väga hea, et ta on viidatud kodulehele. Aga siin võiks esiteks teha ühe konkreetse lause näiteks eesti keelt ja teisi keeli käsitlev vikerraadio saade ja siis kirjutada täpsemalt sisust. Nii. Kuidas seda hakkab vajutama ülevalt muuda, et meie tavaliselt õpilastel soovitame alati alustada sellest lihtsamast visuaal toimeke režiimist. Vajutage ülevalt, muuda. Siin on vaata, muuda muuda lähteteksti ja näite ajalugu, et muuda just miks see parem on, kui muuda lähteteksti. Sest see näeb rohkem välja siis nagu Vöödi dokumendi muutmine, millega me kõik tõenäoliselt kokku oleme puutunud, see muuda lähteteksti on sellistele alust redigeerimis inimestele, kes võib-olla programmeerimisest tunnevad ennast tugevamini, et seal on rohkem nagu selline programmeerimiskeel. Ja muidugi ka kogenumatele Vikipeedia töölistele. Aga uus kaasteeline võib siiski proovida mõlemat, et meie soovitame muuda reziimis teha, aga võib proovida vaadata, et mis sa muuda lähteteksti näitab, et siis näiteks kui sõna on paksus kirjas, et millised märgid seal ümber on ja, ja kui on kaldkirjas, et millised märgid no ja seal analüüsi jalgu ühe asja juurde teeme. Mõtlesime siis kirjutada definitsiooni sellise, et kui Vikipeediast otsib infot, et inimene, kes tahab teada, mis on keelesaade, siis ta saab väga konkreetselt vastase, mis on, mis ja kes on kes, ehk siis keelesaate puhul. Ta saab teada, et keelesaade on eesti keelt ja teisi maa ilmangeeli käsitlev vikerraadio saade. See on selline esimene hea lühike lühike lause, mille järgi siis see annab meile teada, et mis on keelesaada ning nii me ei ole tulnud. Edasi teeme siinse vikerraadio on nüüd juba aktiivne link ehk viib teisele eestikeelsele Vikipeedia artiklile. Kas me võiksime näiteks eesti keele ka ära märkida, kui vinüüli ja üks Vikipeedia võlusid on see, et Vikipeedia on nagu võrgustik koosneb nendest siselinud, keda võrgust, et ühes artiklis võib viidata mitmele teisele eesti vikipeedias olevale artiklile ka näiteks eesti keele kohta on kindlasti artikkel olemas. Nüüd me näeme siin vikerraadio kohta on artikkel olemas. Me saame nüüd oma loodud artiklite tekstist siselinkide kaudu viidata edasi selles võluvas võrgustikus järgmiste või nende artikliteni, mis siis käsitlevad kas vikerraadiot või eesti keelt või midagi muud. Proovime teha siia selle siselingi, mis on hästi oluline Vikipeedia artiklite puhul, et me kirjuta lihtsalt teksti vaid me markeerime ka seal siselingid, et nad juhataks edasi. Lugejat, Infootsijad järgmiste artikliteni siis sõna eesti olla see eesti keel eesti keelt ja siis kindlasti võta, see tähendab ka kaasaegsete. Ja nüüd seal üleval on jah selline keti või ahela märk ja vajuta selle peale. Ta isegi andis juba märku, et peaks sinna minema, andis hea. Hästi sain aru, hästi, sain aru, et see on esimene kord, peab pakub kohe eesti keele artiklit ja vajutan valmis hajutusel esimese eesti keele peale. Esimese variandi peale, et siin tulevad eesti keel, eesti keele grammatika, Eesti keele instituut. Kas ta nüüd läks proovi uuesti eteks millegi muu peale seal näha on olemas. Et meie, need tegime siselind uue siselindi sellele artiklile artikli teksti linkisime siis artiklile eesti keel, nii et kui keegi otsib definitsiooni või tahab keele saate kohta midagi rohkem teada, siis ta sealt saab siit kätte, selle esimese definitsiooni aga võib sealt edasi minna ka eesti keele juurde ja vikerraadio juurde näiteks vikerraadio artikli juurde. Jah, need lingid muutusid siniseks sellepärast et artiklid on juba loodud. Aga kui artiklit ei ole veel loodud, siis muutub lint punaseks aga seda ei tohiks karta, et ikka võiks ära linkida ja küll keegi kunagi loob sel teemal artikli. Tähendab võib linkida ka sellist märksõna, mida veel ei ole Vikipeedias, aga mis suure tõenäosusega tuleb? No siin on näha, et saatejuhi nimega niiviisi juba juhtunud, et viimane lause on, et saatejuht on Piret Kriivan ja Piret Kriivan on veel punane. Piret Kriivan kohta võib ka artikli kirjutada, siis muutuks link siniseks. Keelesaade tegelikult on mitmes keelesaade vikerraadios, et kuidas siis nüüd seda siia lisada, et enne mehed keelesaade praegune keelesaade on tegelikult keele, kõrva, keele sõnumi järeltulija nii-öelda ja kui me veel seal kõige varasemast ajast hakkame pihta, siis olid Henn Saari keeleminutid ka. Need on minu teada ka vikipeedias olemas juba, et kuidas siis seda nüüd siia kirjutada ja ja kuidas seda kinnitada, et nad tõesti on olemas. Aga siis ma soovitakski kohe seda teha, et lisada sellele definitsioonile juurde näiteks lause, mis on juba siin Vikipeedia artiklis olemas, et esimene saade oli eetris teisel oktoobril 2011, mis käib siis praegu keele saate kohta. Et tõstame selle praegu lihtsalt selle lause ilma viitada, lase viidajad alles, nii et, et saaks kohe olulise info kätte nii, mis keelesaade on ja millal oli esimene saade päris. Ja siin on selline Vikipeedia võib-olla kogenumal lugejale teada ja ka aasta oli selle, et me kirjutame kuupäevad ikkagi oktoobri välja, et mitte kaks punkt 10, vaid oktoober, et see on jah, selline algaja kaastööline ei pruugi seda teada. Mis teisel oktoobril, oktoobril. Ja üldiselt kuupäevad kingitakse, teine oktoober linkidel teeme siia käsi siselindi kuupäeva peale, see on eriti kasulik siis, kui sealt üle nüüd läks valesti, miks uuesti vahele, seal tuleb kirjutada nimetavas oktoober sinna ülesse ja et kui me oktoobril märgime ära, siis vajutame lingi peale ehk selle keti märgi peale. Ja nüüd sinna ülesse ülespoole kirjuta oktoober. Ja siis tuleb teine oktoober kuuga. Paraku ei arvesta Vikipeedia tekstiredaktor ja selle võimalused veel eesti morfoloogiaga, nii et me teame selle ise käsitsi muutma ära. Aga see on lihtne. Ja nüüd me saime ka lingitada, et kui vaadata näiteks vikipeedias kõiki sündmusi, mis on toimunud teisel oktoobril 2011 peaks näitame neid loendis ka. Esimene keelesaade oli siis eetris, aga tagasi küsimuse juurde, et need, kuidas siia lisada infot, mis on väga väärtuslik alapealkiri ja ajalugu näiteks teeme alapealkirjaks, sest ajalugu, kuidas palun, jah, läksime uue rea peale ja kirjutame siia ajalugu, ajalugu ja märgime ära selle siis lõik siit üleval on kirjutatult lõik suurelt ja siis pealkiri, et tegelikult need alapealkirjad on ka pealkirjad ja kui neil omakorda on alapealkirjad, siis tuleb alampealkiri üks ja nii edasi. Et peaajalugu on meil praegu pealkiri just. Ja nüüd lihtsalt enter jälle. Ja kirjutame siis ajalugu. Et Henn Saari saatest alustasime. Henn Saari keeleminutid. Ja nii. Henn Saari keeleminutid Mari Tarandi ja maris Johannese keelekõrv Mart Ummelas keele sõnum on keelesaate eelkäijad. Nii just väga hea mind siia võimaluse keele sõnu siia võiks need lisada viitega ja me teame, et on olemas artikkel selle kohta, kas keelesaate ajaloos ülevaade. Nii et siia me saaksime lisada need kenasti sellise internetis oleva artikli viite. Aga kui see artikkel on minu enda kirjutatud väga hästi. Muidugi, väga hea, et see on teie enda kirjutatud. Hästi sobib. Minuga keegi teine ei kinnita seda seal selles mõttes. Aga kui see artikkel on avaldatud ja sobib ideaalselt, mõelgem läheme siis nüüd uuesti artikli juurde lisama neid viite sellele lisainfole, et Henn Saari keelamine teid Mari Tarandi ja maris Johannese keelekõrv Mardumalase keeles enam on keele sat eelkäijad. Me võime seda teada niisama, aga Vikipeedias on põhimõte, et kõik need teadmised peaksid olema viidatud. Õnneks on selle kohta jälle olemas artikkel omas keeles Piret Kriivan kirjutatud ja me neid lisamegi selle riita siia on, seletab, kuidas netin oleme muuda režiimis. Siis üleval on ka viide kohe siin muudal, vajutasime viite peale, sealt noole alt tulevad välja variandid netiviide raamatuid, helist vide, kasuta uuesti, kui oled juba mingit viidet varem kasutanud, et see on siis netiviide, sellepärast et see ajakirja artikkel on internetist kättesaadav. Autor kirjutas sinna enda nime, see ei ole küll kohustuslik, aga kui on teada, siis ikka täidame ära. Siis veebiaadressi kopeerisime, kirjutame selle käsi ja kohe kopeerin. Ja pealkiri võiks siis olla selle artikli pealkiri, näiteks. Keelega peabki olema alati midagi laht. See on nii täpne töö, et ma ei saa üldse rääkida. Me püüame siit, väljaanne on oma keel, õpilased ei räägiti, nad töötavad selge, vuhiseb. Avaldamise aeg oli siis 2013. Aastast aitaks kasutamise aeg, tänane kuupäev, et seda me teame, siis täpsemalt võiks panna päris kuupäeva võib nüüd kuunumbriga olla või ei tea, et viited oleks igal pool ühtemoodi. Lisa üleval on see sinine lisa. Ja nüüd, kui vajutada ülevalt paremalt avalda muudatused siis on see viidega viidates all näha. Resümeesse võiks midagi kirjutada. Aga võib-olla niiviisi, kui töö on veel pooleli, siis ei peagi kirjutama. Et kui üldiselt mõnda artiklit keele toimetada või toimetada, siis jah, oleks hea kirjutada näiteks keele toimetasin. Et siis administraatorile ongi mugavam vaadata, mida on tehtud, aga võib-olla praegu, kui me töötame selle artikliga veel edasi, siis ei ole põhjust kirjutada midagi resmesset, vajuta, avalda muudatused ja vaatame, kas sinna viida, robot kuna sa oled need uus kasutaja vikipeedias, siis ta esialgu ikkagi küsib. Ega ei ole robot, aga edaspidi seda probleemi ilmselt hätta ei tule. Tuleb meeles pidada, et kogu aeg avaldada muudatused, sest et muidu ei jää neid näha, aga praegu läks hästi, meil. Jah, näitan ainult viiteid, väga ilus viida. Kui lisasime sinna teksti järele viitakas, siis neti Iideeveeii raamatu viita, siis kui me täidame ära kõik vajalikud kastid seal viite viite elemendi juures, siis me saame automaatselt viidete loetellu ka sellesama bibliokirja korras. Ja kui me oleme muudatused avaldanud, siis minna uuesti, muuda režiimi, vajuta uuesti jälle, muuda ülevalt. Sellepärast et me töötame sellega edasi. Jah, siin on ilmselt nii palju tööd veel, et osa peab jääma mulle kodutööks. Ütleme, et siin võiks olla veel võib-olla need, kes on keelesaates esinenud. Jah, näiteks võikski jah, aga see eetris on pühapäeviti kell 15, null viis, võiks olla ka seal sissejuhatavas lõigus, et mitte selle ajaloo all ja samamoodi saatejuht. Kas nii väga ei teinud ja nüüd on seal tegelikult juba medasi, on ilus algus, mida võib juba iga Vikipeedia lugeja lugeda. Ja siin, mis siin olemas on, kui õigesti just, just nii suurepärane, kõik on hästi, siin on oluline üle korrata ka see, mis on Vikipeedia artikli põhilised nende komponendid, mis kindlasti Vikipeedia artiklis olema teavad definitsioon, sissejuhatav lõik, kes on kes või mis, mis soovitavalt refereeringuna. Teiseks lisatud viide. Ja lisame ka välislingi. Ja tehtud ka siselingid, et juhataks edasi oluliste, mõistata viisis teemade kaudu teiste eestikeelsete Vikipeedia artikliteni. Aga nüüd ma, kas me teeme välislinki teise artikli teemal? Priidu saatele laborile on ka vaja teha. Jah, jaa, minu saatel laboril ei olegi veel Vikipeedia artiklit, kuidas küll nii on juhtunud? Teema siis. Õpetajad keeleteadlased Sirli supping, Jaan Siimon õpetavad, kuidas kirjutada uut Vikipeedia artiklit teadussaatele labor järgmises saates ja siis on juttu ka sellest, kuidas käituda, kuidas talitada, kui keegi pahatahtlik parandab sinu alustatud artiklit või artiklit sinust. Kuidas lisada fotosid? Kas võib viidata Facebookile ja juutuubile ja muud põnevat? Aga veel teadmiseks, et Vikipeedia korraldab lisaks kampaaniale miljon pluss väiksemaid võistlusi ja konkursse. Näiteks on praegu just käimas digihariduse konkurss. Selle konkursi eesmärk on täiendada majandusvaldkonna artiklite hulka eestikeelses Vikipeedias ja muuta majanduskeele mõistevara kõigile hõlpsamini kättesaadavaks. Osaleda saavad kõik, kes kirjutavad Vikipeediasse uusi eestikeelseid majandusalaseid artikleid või täiendavad olulises mahus olemasolevaid. Ja kõik võivad juhtuda au, hinnatute hulk. Ja veel kestab ka artiklivõistlus, Kesk- ja Ida-Euroopa kevad. Lähemalt saab lugeda kõige kohta muidugi Vikipeediast endast. Ja kuulake ka keelesaatevaramust, vikipedist, Sven-Erik Soosaare saadet Vikipeediast ja projektist miljon pluss julge pealehakkamine on pool võitu. Kohtumiseni järgmises pikitunnis.