Tere eestikeelset entsüklopeediat, vikipeedia kasutavad meist paljud internetikasutajad, ilma seda endale isegi teadvustamata info hankimiseks interneti otsingumootori Google abil. Kui usaldusväärne on Vikipeedias olev informatsioon? See on üks küsimus, millele teises wiki tunnis vastuse saame tehnilise teabe kõrval, kuidas kirjutada Vikipeedia artiklit teadussaate labor jaoks niisiis palju infot vikimaailma kohta üldisemalt õpetavad Wikipedia istid on Siiman ja Sirli supping. Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Ja kõigepealt, mida soovitavad õpetajad eelmise tunni eelmise saate lõpetuseks algajatele vikipedist kidele? Väga soovitame kõigil, kes märkavad Vikipeedias, et ei ole piisavalt infot ja tahaks juurde lisada, siis täiendage, kui teie teataja jaoskata, lisage viited, et see käib iseenesest üsna hõlpsalt kiiremini kui uue artikli loomine sageli. Lähme Armite eesmärk ei ole ainult hästi palju artikleid Vikipeediasse saada, vaid ka see, et need artiklid oleksid korralikud, täpsed, õiged, ausad, keelega muidugi. Ja keelega jah, selgega, et mõeldakse selle peale, et see on kõigile lugemiseks mõeldud ja et et aru saaksid ka need, kes ei ole teie eriala inimesed. Selgelt täheldati, aga läheme. Kli kostamise juurde läheme logis uuesti, peabki ütlema, et ega ma nüüd olen Vikipeediast teadlik, olen Vikipeediasse ka üht-teist juba enne kirjutanud, aga ühtegi uut artiklit loonud ei ole, nii et selles mõttes on väga huvitav, kuidas see nüüd peaks käima. Aga kasutaja on sul olemas, kasutaja on olemas. Blogi sisse on siin kõige paremal üleval kasutajanimi ja parool. Kasutajanimi on mul juba vanast ajast aastast 2010, muide. Selline, ja kaheksa aastaga ei ole ühtegi artiklit jooma ühe sellise artikli kunagi tegin, mis viitas teisele, noh, see oli selline nagu vikipeedias tihti on, et paned mingisuguse märksõna sisse, viitab mujale. Ühe sellise ma tegin. Aga kunagi ei ole hilja, ei ole hilja päris artiklit teha. Ja tundub, et saingi sisse. Teda sealt, kust me alustasime artikli muutmisegagi ehk otsi Vikipeediast. Paremalt poolt ma kirjutan siis siia sisse, praegu labor näiteks ja mida ma näen, siin pakub variante igasuguseid, kas või laboratoorium, laborit ennast ei ole just. Siis ma panen, kiideti igaks juhuks suure tähega. Aa näe, viskaski laborilaboratooriumi peale. Nüüd kas kui uut artiklit kirjutama hakata, siis alati tuleb enne kontrollida, et kas on olemas või mitte. Siia peale isa laboriartiklid kirjutada laboratooriumi peale et selgem oleks kirjutada labori sulgudes saade. Teeme niimoodi. Siis labor suure tähega kindlasti, muidu läheb pealkirja kohe valesti ja siis on meie ei saagi seda ise ära muuta, ainult administraatorid hiljem, ilmselt kui on selliseid mõisteid, millel on palju erinevaid termineid, siis seda erialamõistete puhul siis peaks kontrollima kõik sünonüümid üle. Ei kirjutaks topelt Est artikleid samal teemal, pigem võtta ikkagi see, mis olemas on ja täiendada, aga tõesti labor labori saate kohta ei ole artiklit. Sõidame kontrollis märgijat. Kui saame luua üles paremale, kirjutasime labor saade, siis pakutakse meile kohe sellist võimalust nagu alusta lehekülge labor. Saade. Ja tõepoolest, kuhu siis nüüd siin klõpsata, kas kohe sinna selle punase lingi peale täpselt nii. Hurraa. Aga nüüd võiks siis hakata kohe siia kirjutama. Kohe tekib küsimus, et siin on lähtetekst ei kaetud, see tähendab, et see ei ole enam see muuda režiim, vaid see on nüüd kohe programmeerimisrežiim. Aga kui prooviks alguses kohe seda lähteteksti panna jätmine võib vabalt lähtetekstina teretada. Sest mul natuke väike kogemus on sellega. Nii, eks alustame siis definaadi alla, jah, seda vaadet labaran, vikerraadio saade võib-olla tahad mõne omadussõna käänd võiks panna näiteks teadussaada. Vikerraadio väga hea teadussaade ei sobi. Kuigi saade on väga, see sobiks küll tegelikult. Sisu poolest sobiks, aga jah. Hinnangud hinnangul ei sobi, et peab olema neutraalne. Alustan siis kohe jutumärkidega. Sest saata nimed, vikerraadiotraditsioonis pannakse jutumärkidesse. Nüüd on küsimus, kas ka vikipeedia traditsioonis? Mitte paraku pealkirjana, aga niiviisi sissejuhatuses küll. Teksti sees järgib Vikipeediaga eesti ortograafiapõhimõtteid kindlasti. Väga hea ja kirjutangi siis seda lauset kohe edasi, et on aga nüüd siseviid, aga siseviidet saab neid ka teha tänapäeval juba siit nende ka selle lähtetekstis visuaalselt ja teeme siis kasutavad kõik mugavused ikkagi ära. Et labor on vikerraadio teadussaade ja me soovitame küll keskenduda pigem tekstiloomele, kirjutada ära see, mis on kõige tähtsam ja siis hakata neid kuduma, vigurda maiust. No nii siis paranoia definitsioon definitsioonile on see väga õnnestunud, mulle ka tundub kohe ütleb ära, millega tegemist on. Ja võiks panna, et millal ta siis eetris on näiteks see et mis on eetris. Aga võiks panna ka kavas, kavas võib ka panna. Palun kavas, sest kõik saated, kogu aeg on eetris. Et las olla vahelduseks kavas. Päeviti kaks tundi pärast keelesaadet seitse keelele saatele ka siin siseringi pähe. Sobib mulle sobib, pane sisse. 17 null viis. No see jääb jälle. Praegu panemata sest see ei ole entsüklopeediline. Just, kas on teada ka, millal oli esimene labori saada on esimene labor oli eetris 25. septembril 2005. Siis on väga hea, siis on samasugune ülesehitus nagu keelesaatele tihti mingit artiklit luues on hästi hea võtta eeskujuks mingi sarnane artikkel. Näiteks kui kirjutada raadiosaatest artiklit, siis võta mõni teise saate artikkel ette ja siis näiteks ülesehitus selle järgi teha. Aga kui me just ei räägi mitte ainult raadiosaatest, vaid mõnest teisest teemast, siis tegelikult on Vikipeedia seal üsna avaleheküljel vist olemas ka näidisartiklid või eeskujulikud artiklid. Vikipeedia esilehele minnes siis seal paremal ääres on siin nõuandekastike, kus on juhendeid, korduma, kippuvatele küsimustele vastuseid ja ühtlasi ka jah heade artiklite näidiseid, noh siis võimalik leida see, milline on hea artikkel, see on alati suhteline, aga siiski enam-vähem eeskujulikud artikleid, mida võib järgida ja soovitan väga, kui keegi kirjutab pisiku artiklit, siis vaadata neid eeskujulike näitajaid, et selle järgi saab veidi vetes, tead, millest peaks kirjutama isiku puhul, et kuidas seda ilulugu täpselt kirjutada ja sapi testi eeskujuks võtta teisi artikleid. Oni, neid, meil on see juba artikkel juba laborisaatest edenenud. Ja siin on meil end kirjased. Esimene labor oli eetris 25. septembril 2005, saatejuht on Priit Ennet. Kuni maini 2006 juhtis saadet, et üle nädala ka Mart Ummelas. Nii et mida võiksin teha. Esimene nõue on täidetud, Meil definitsioon olemas, mida me võiksime teha? Neid siselinke lisada siia või siis viiteid, kaks asja, kumba me teeme praegu koostaja otsustada. Paneme kohe ära selle tuna samamoodi nagu keelesaates. Ja väga hästi markeerime vikerraadio, võtame ülevalt menüüst ketimärgi ja siis viib meid edasi sellise aknani, kus lingi lisamine jätta. Juba annab meile teada, et eestlased ja eestikeelses Vikipeedias on olemas vikerraadio kohta. Peale siis lisame lindi vägesti, lisa link ja lisame lingi tähe imet, kõik on hästi, kõik on hästi, mida järgmisena võiksin teha tema jälle nii nagu keelesaate puhulgi, et kuupäeva olulised sündmused 25. koriseerime ja 25. septembril 2005 kas kogu aastaarvude kuupäevi eraldi siis aasta. Ja teeme talle ei ole lingi janust ja kuna siin on jälle see võluv eesti keele morfoloogia siis siin lähtetekst sihtlehekülg ikkagi 25. september, siis tuleb onu nimetavas käändes, seda Vikipeedia praegu veel. Karajan lingi tekst jääb ikkagi käändesse. Lihtne 2005. laps, laps samamoodi saatejuhi nimega, et isegi kui artiklid pole veel loodud, siis vaatame kohe, saame teada, lillat luua, kohe saame teada, kas Street Ennet ei kohta, on Vikipeedias artikkel või mitte. Lasin välja nii, et lisame lingi saama. Ja Mart Tummelas Losu, Mart Tummelas väga teeme samamoodi. Aga kas labori saate kodulehel või oma lehel ei ole selle kohta infot, kui palju klõpsida? Sest leida minevikku, minevikku, minevikku, minevikku, minevikku, siis võib-olla leiame? Jah, ja siis me saame siia lisada kodulehtedele võib ka viidata, kui kodulehel ongi see oluline informatsioon, mida me refereerime ja see nüüd ei ole siin kuidagigi moodi kallutatud ega ei saa öelda, et poleks neutraalne, on täiesti neutraalne ja me võime viidata vikerraadio kodulehele siin siis praegu. Siis avame siin veebilehitsejas uue akna ja võtsime vikerraadio kodulehe. Ja siin ta on selline, siin ta on, aga. Et kõik sama teemaga seotud internetilehed lihtsalt välislingid. Et näiteks kui laborisaatest on kirjutatud kuskil ajalehe või ajakirja artiklis, siis need võiksime välislinkidena siia lisada. Kui sa neid just ei refereeri, artikli sees? Jah, et järjekord on selline, et viited aga siis välislingid, aga praegu ei ole veel, ei ole meile, aga pea peavad tulema. Kirjutan siia need välislingid ja see tuleb teha nüüd alapealkirjaks. Ja, ja nüüd on, et kuna me oleme julgelt hüpanud sellesse lähtetekstirežiimi, siis tekib kohe küsimus, et aga kuidas siinsed alapealkirja teha. Mina soovitaksin õpetajana minna visuaal toimekesse siiski sina ainult see on palju hõlpsam. Lülitame ümber, visuaaltoimet ei lähe sellepärast, et õpetajad praegused. Õpetajad soovitanud, ma tahtsin natuke ikkagi poosetama, sest mul tuleb meelde, et vist võrdusmärgid tuleb panna. Siis põhimõtteliselt võib seal vikipeedias niimoodi edasi-tagasi jalutada ja sinu materjali ka nagu ei juhtu eriti midagi võitav vahepeal niimoodi ära kaduda, kui ma seal ühe toimeti pealt jalutanud. Kindlam on ikka salvestada. Me tahame lisada labori saate kodulehekülge välislinkide alla ma kirjutangi selle kodu läheb noh, pealkirja või nimetuse kirjutame lihtsalt vabatekstina, labori saate kodulehekülg. Teeme kodulehekülje aktiivseks. Ja nüüd ja nüüd läheme ketilketi märgi peale ja valime siit välislingi. Korras jätk vist tuligi karesse, kui nüüd siia vajutada, siis me jõuamegi labori kodulehekülje peale. Mida me ei ole veel teinud, kõik näeb kena välja, aga me ei ole veel avaldanud lehekülge. See on suur puudus, aga kõrval siin on nupp selle jaoks üleval, paremal. Nii, aga siin tuli järgmine kasteta. Mis küsib, et täidan resümee, et mida sa tegid või avalda lehekülg või kui ei ole veel kindel, siis vaata muudatused üle, mis ta veel pakub jätkaredigeerimist, mida õpilane soovitab. Pähe õpilane sooviks ikkagi avaldada õpilane, kärsitu. Uue lehekülje puhul ei peagi kirjutama resümeed. Nüüd näeb kena välja ja kui ma neid koju lähen ja otsin labori saate kohta Google'i otsinguga või mingi muu otsimootoriga, siis ma usun, et siis Vikipeedia annab mulle vastaseks labori saate. Aga kui ma olen hirmus kärsitu ja tahan kohe kontrollida guugeldades, et vikipeedias olemas, kas ta jõuab kohe Google'isse ka võtab natuke aega. Tegelikult ei ole isegi praegu veel Vikipeediasse jõudnud see koha vahel siia Vikipeedia otsikasti labor. Google'i see läheb ja natuke aega, et võtab veidi aega. Eks see natuke Google'il aega võtab ka üle käia, kõik need uuendused, mis netis on. Aga proovime neid vaadata jah, et kes see uus artikkel Vikipeedias leitav. Teeme siis kõigepealt igaks juhuks selle värskendusega ja kirjutan suure tähega. Labor tegelikult leiab, tegelikult leian, tegelikult leiab. Aga alapealkiri ju nii palju, kui mina nüüd Vikipeediat olen uurinud ja astudeerinud, neid alapealkiri on väga erinevaid, mõnel pool ei ole välislinki nimetatud, on nimetatud vaata ka. Ja mõnel pool on ajalugu, mõnel pool. Elukäik. Kui palju on see ettekirjutatud, missugused alapealkirjad võivad olla või võib täiesti nagu ise omasoodu neid kirja panna, neid nimetada? Soovitame sellistel sisuliste peal kirjate puhul vaadata mõnda eeskujuks olevat artiklit, et näiteks kui kirjutate isiku artikli, siis vaadata, mis on teiste isikute alapealkirjad, et haridustöö diski selliseta, ootuspärased alapealkirjad? Jah, Vikipeedia reeglid on siis sellised, et lõpupoole on kindlasti viited. Välislingid. Välislingid, on kõik lisainfo artikli juurde ja siis need on kõige lõpus. Viited jäävad rohkem teksti lähedusse, et saada teada, mis teksti sees kirjutatud ja kust see info pärineb. Aga vaata. Ka ATK lihtsalt viitab teistele sarnasel teemal Vikipeedia artiklitele. Aga tihtipeale on need terminid juba artiklis kasutusele siselink täidab sama eesmärki. Nii et vaata Või jätta täiesti kirjutamata lähtuda sellest linkimisele on oluline siselink, mis viib eestikeelse Vikipeedia teiste artiklite juurde. Viited, mis tõestavad, kust allikast on refereeritud ja välislingid, mida selle teema kohta veel kuskilt väljastpoolt Vikipeediat juurde saab lugeda või vaadata? Kirjandus veel võib isegi eraldi olla, et kui on jälle mingit häid ajakirja või ajaleheartikleid, millel ei ole siis viidatud, siis see võib ka kirjanduse all, on siis välislingid. Aga kuidas siis ikkagi saab kirjutada artiklit näiteks kui mul on kindel teadmine mingist asjast? Mul on kindel teadmine, et praegune vikerraadio saade maailm täna oli esimest korda eetris 31. mail 1971. aastal. Ma tean, ma olen selle kunagi välja uurinud, kui ma tegin 30 aasta juubelisaadet. Seda saadet ei ole alles arhiivis. Netis ei ole kuskil selle kohta midagi kirjutatud, minu sahtlis on see paber, kus on see kuupäev kirjas, mida siis teha? Aga kas siis võiks kaaluda seda, et kasutada artikli või selle info järel siis viitena lihtviidet mõtlesime kirjutada ja kirjutada, et mingi vikerraadio, arhiivimaterjalid või et kuskil paberites on see ometigi kindlasti just? Jah, kas ta ERR-i arhiivist ei ole Kätuslareeri arhiiv või midagi sellist, et kasutada, et ei ole otseselt raamatu viidetele netiviide, sest me ei saa kätte. Aga ta anna, mu viide ei ole kindlasti see, et kolleege rääkis. Aga näiteks üliõpilased kasutavad küll õppejõudude slaide näiteks viidetena üha rohkem et kui need on internetist kättesaadavad ka siis Ja ilmselt me liigumegi üha rohkem sinnapoole, et, et need loengumaterjalid või siis võib-olla isegi mingi olulise koosoleku materjalid on internetis kättesaadavad ja kui sealt on see faktiline info leitav ja tõestada, siis võime sellele viidata küll. Kõige lihtsam on korraldada nii, et see info jõuaks kõigepealt internetile, siis, siis saab vikipeedias viidata. Pähn, aga siit tekib kohe küsimus, et võib-olla kõige lihtsam oleks info kõigepealt panna sotsiaalmeediasse Facebooki Twitterisse ja siis sealt Vikipeediast viidata siis Facebooki või Twitterisse. Kede all võib küll Youtube'i ja Facebook'i kasutada Facebookiga pigem võib-olla ettevaatlik olla, et võib-olla mingite ürituste puhul või ka kui saatel on oma Facebooki leht, siis võib sellele välislingina viidata. Kindlasti ei soovita isikuartiklis välislingiks Facebooki kontot lisada. Sest lõplik eesmärk on ju Vikipeedia artiklil see, et anda vastused juhatada otsija küsimusele vastus tantsija edasi, aga kui me paneme Facebooki keelelingi, siis me ei saa vaikimisi eeldada. Kõigil internetikasutajatele on kindlasti Facebook'i konto nad ei pruugi üldse ligi saada sellele lingile, mille meie oleme siis lisanud. Kui me räägime näiteks mingist isiku Facebooki lehest või mõnikord ka mõne sündmuse või ürituse Facebooki lähest võiks mõelda? Jah, enne kui seda lisada, ka aega muutumas. Võib-olla varsti enam ei ole selliseid takisti sees, kellel ei ole Facebooki kontot, ei saa igale poole Facebookis ligi. Aga Youtube'i videoid, kui need sobivad teemaga soovitame küll lisada. Muusikapalu näiteks jah, kui on näiteks artikkel mingi muusikapala kohta siis miks mitte välislingina? Või siis, kui me räägime mingeid erialasest, mõistes terminist, Me käen ütleme mingisugust füüsika mõistes näiteks, ja selle kohta on keegi pidanud loengu või huvitava kõne või on mingi huvitav teadus, teadust, populariseeriv selline katse või midagi, jah, teadusteater näiteks on Youtube'is olemas selle teema kohta, siis võiks kyll välislingina panna Youtube'i lingi sellele videole siis Vikipeedia kasutaja, kes tahab, et teada saada selle mõiste kohta, mille kohta ta parasjagu infot otsib, saab minna edasi nende videote juurde ja õppida sedakaudu isa juurde. Näiteks ma plaanin kirjutada artiklit, et ühest erakordsest eesti muusikust jüritähest tähendab sellist, meil teda võib olla väga palju ei teatagi, kuna ta on suurema osa oma karjäärist muusikukarjäärist erase ameeriklased, seal Youtube'is on tema esitatud palad olemas, siis see oleks kohe õige koht, linkida isik ja ma tahan kindlasti panna ka tema foto selle artikli juurde. Kuidas fotot lisada? Siin on kindlasti omad karmid reeglid vist kõige karmimad vikipeedias üldse. Vikipeedia on enda pildipank või meediafailide pank, Wikimedia Commons ja me soovitame otsida esmalt sealt, et kui te näete näiteks, et mõnes võõrkeelses vikipeedias on sama teema kohta pilt olemas, siis tõenäoliselt saab seda kasutada ka eestikeelses Vikipeedias. Et kui te loote mingit artiklit vajutate, muuda lisa ja siis seal all tuleb lisameediafail siis selle etteantud teemal kohe otsitakse automaatselt sealt pildipangast pilte ja võib-olla juba leiategi midagi, mida siis lubatakse kasutada kõigil Vikipeedia kaastöölistel. Aga kui ei ole selle kohta veel pilti, siis soovitame kasutada enda loodud pilte, selliseid pilte, mille autoriõigus on teil endal olemas, et lihtsalt suvalist internetist leitud pilti kasutada ei tohi. Et see takse kohe maha, et administraatorid võtavad selle maha. Kuidas nad teavad seda? Kuidas nad teavad, et ma olen ise selle pildi teinud kas ma olen või ei ole? Jah, te peate sinna panema linnukesed, jah, ma kinnitan, et ma olen selle pildi autor, aga seda, et see on internetis vabalt saadaolev pilt, mida ta tegelikult ei tohiks kasutada, seda nad saavad ise ka kontrollida. Mida me ise oleme teinud anniga mõlemad, kui me oleme pilte lisanud ja see foto ei ole meie tehtud, siis me oleme küsinud fotograafil luba saatnud talle kirja ja küsinud, et kas ta lubab meil tema tehtud fotot vikipeedias kasutada, wiki wiki command sisse laadida. Ja kui ta saadab meile kirjaliku vastased, jah, ta lubab, siis see on juba piisav. Et meil on olemas kirjalik allikas, tema kirjalik vastus, siis me võime seda pilti ka kasutada. Et see oli siis, kui te võib eraldi vaadata kõiki seda piltide lisamise juhiseid vikipeedias kohe ütleme selle lingiga, aga et või võib vaadata selle kohta, kuidas lisada pilte teedesse ja kui te olete jõudnud juba nii kaugele atel laadid, tähista pilti vikipeedias ja seal küsitakse Vicky Commonsis laaditasite pilti ja seal küsitakse, milline litsents sellele pildile anda, siis seal juba tekivad omakorda valikud, kus te saategi öelda, et teil on isiklikult selle photography antud luba kirjalikult, et selle saab sinna eraldi lisada. Ja see link on, kui te lähete Vikipeediasse, tahate teada, kuidas ikkagi neid pilte kasutada ja lisada siis kõige lihtsam tee juhistani jõudmiseks on see Me kirjutame sinna ülesse paremale. Otsingukasti. Vikipeedia kool on piltide kasutamine. Seal on ka autoriõiguste peatükke, eraldi vabatahtlikud riiki Pedistid on teinud ka väga selged juhised, kuidas pilte lisada ja see kõik käib üsna lihtsalt, kui on olemas luba pildi kasutamiseks. See kõik käib üsna lihtsalt, see kõlab lihtsalt küll, aga tegelikult ikkagi tõesti julge pealehakkamine on pool võitu õppimist alustasime artikli muutmisest. Kui palju võib ühte artiklit muuta? Kas artikkel saab kunagi valmis ja kas saab jälgida seda, kes näiteks minu loodud või minu alustatud artiklit muudavad? Kas ma saan teada, kui seda muudetakse? Ja siin iga artikli juures on võimalus näite ajalugu, et siin üleval, kus me muutsime, eks ju, vaata, muuda muuda lähteteksti ja näite ajalugu. Et kui vajutada siia näite ajalugu peale siis näitab tegelikult kõiki muudatusi, mida on siis salvestatud ja selle artikliga tehtud. Siin on kuupäev, kellaaeg, kasutajanimi, või siis kui ei ole sisselogitud kasutaja, siis ei ole nime, vaid numbrid. Ja tegelikult, kui vajutada selle kuupäeva peale, siis näeb ka seda artiklit, et sel hetkel sel kuupäeval ja sellel kellaajal. Et niiviisi on terve see artikli ajalugu dokumenteeritud. Et niiviisi ka hoitakse siis pahatahtlikke kasutajaid eemale. Kogu ajalugu saab näha. Nii, aga kui ma sain aru, et üks inimene on pahatahtlik minu või ükskõik mingi artikli suhtes, et kuidas siis käituda ja kui ta järele ei jäta, ütleme ma ei tea, kas on Vikipeedias selle suhteliselt. Et aga kui ta ei jäta järele, parandab ikka uuesti valeks või pahatahtlikult. Artiklit. Küsisin küll Vikipeedia seminaril lik scart ühe administraatori käest, et kui kaua on üks selline pahatahtlik rumalus mingil lehel olnud, siis ta väitis mulle, et sekundeid, et nad siiski märkavad üsna kiirelt või noh, siis ütleme äärmisel juhul nagu paar minutit. Et seda märgatakse kiirelt ja mitte ainult administraatorite jälgivaid. Terve hulk Vikipeedia vabatahtlike kaastöölisi hoiavad ka silma peal kogu aeg, et millised on need pidevad muudatused. Me võimegi veidi minna praegu sinu küsimusele vastamisega kaugemale ja näidata siin praegu, et kuidas me teada saame, mis vikipeedias toime, kuidas jälgida seda, et millised on need üleüldiselt viimased muudatused mitte konkreetselt artikli kohta, vaid üleüldiselt siis me jõuame, saame jälgida neid üldisi muudatusi, mida jälgivad administraatorid, saame leida selle niimoodi üles, et me oleme need ükskõik kus Vikipeedia lehel ja siin vasakul ääres Vikipeedia gloobuse all on sinises kirjas pisikesed pealkirjad, esilähteüldine, arutelu, sündmused maailmas ja siis neljandaks viimased muudatused, vajutame siin viimased muudatused peale ja kohe võiksime neid siin vaadata. Kas meie tehtud selles tänases wiki tunnis tehtud muudatused on ka juba näha? Näete, siin on üsna palju artikli täiendas juba peale tulnud paarikümne minutiga, et me peame minema maal noh, ajaloos nii-öelda olla poole veelgi veelgi, tundub, et et siin on näha, et on tehtud laborisaade, siis on palju palju muudatusi veel eespool siis allpool on ka keelesaate muudatused hästi näha, nii et, et siit saab üleüldisi muudatusi näha. Ja täiendasid Vikipeedias, elu käib kogu aeg ja tulles tagasi need sinu küsimuse juurde, et aga mida ma saan teha, kui ma kirjutasin midagi, viitasin ja keegi teine on selle ära kustutanud või muutnud. Soovitama minna lehele Vikipeedia kool on üldine arutelu ja seal on näha siis entusiastide ja vikipedist stide üldist arutelu ja ikkagi seal oma muret kurta. Nii et noh, võib otsida, et võib-olla on kellelgi teiselgi mureta, et tema artikleid pidevalt muudetakse nii-öelda valeks tagasi, et mida siis teha. Et siin saaks kirjutada ja oma muret kurtma, tassis, administraatorid jälgivad ja teised vikipedist idanevad nõu ja pööravad ka tähelepanu sellele artiklile. Aga mida veel teha saab oma artikli arutelulehel, et need minna selle artikli juurde, mida me oleme ise loonud, näiteks noh, läheme keele, saate artikli peale ja ütleme, et keegi on seal midagi valeks parandanud ja me teame kindlalt, et suudame allikatega tõestada, et on teisiti siis me number x muudame selle tagasi või kirjutame siis õigesti ja viitamine vastavalt ja mida me saame veel teha siis, et panna sinna klõpsata arutelu üleval, menüüs on selline koht nagu arutelu, see on nüüd selle artikli arutelu ja lisada sinna arutelulehele muutsin jälle fakti, see ja see tõestus on leitav järgmiselt lehelt. Palun enamik, et muuta seda artiklit, et kõik on korras, igal artiklil on aruteluleht. Mõnikord arutletakse terminite õigekirja üle veel, et kas see info on relevantne ja muu kõik, et see seal saab abi. Tunni lõpetuseks, mida te ütleksite potentsiaalsetele tikipidistidele algajatele? Mina ütlen seda, et tasub proovida, me väga ootame, et Vikipeedia diat täiendataks ja täiendaks, et kõik need, kes on veidi peidet kasutanud, aga märganud, et midagi on puudu, midagi on vaja täiendada, alustada julgelt sellest muutmisest esisales mõelda, et kas ma kirjutan uut artiklit juurde või kas on vaja. See oli esimene soovitus ja, ja teine senini julgustav nõuanne on mul. Proovige Vikipeediat täiendada ja sinna kirjutada ja siis te näete, kui põnev see on, see on üks võimalus ka omaeneseväljendusoskust arendada ja õppida midagi uut ja jagada siis oluliste teemade kohta infot kogu meie eestikeelsele maailma läbi. Jah, vikipedist ütlevad ise ka, et nad iga päev õpivad midagi uut ja ma ise ka õpin iga päev midagi uut, et kõik ei saagi kohe teada ja töö käigus õpid et ei tohiks karta seda tehnilist pudi-padi, mis muidugi käib sellega kaasas, et kõige tähtsam on tekst ja küll vormistamisega räpib. Aitäh selle lohutuse eest. Wiki maailma tutvustasid vikipedist id on Siimann ja Sirli supping. Uurige, mis Vikipeedia, kes proovib, seisab ka teada, kui põnev on wiki maailma ka ise kujundada. Kuulake, Priit Enneti laborit, kus Priit annab teada, kuidas kulges teadusmarss. Kuulake välispoliitikasaadet, maailm tänab ja eesti loo varamust, saadet Jüri-tähega ja keelesaadet nädala pärast ikka ka kõike head kuulmiseni.