Tere eesti keel ja eesti luule, neid ei saa lahutada ja ilmselt sellepärast ongi Eesti keele instituut andnud välja luule antoloogia keele maitsest, kuhu on kogutud luuletusi, keelest ja keelesaates, on täna kogumiku peakoostaja, Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Velsker, tere päevast. Tere. Minu nimi on Piret Kriivan, aga ma tahaksin alustada selle ilusa raamatu järelsõnast. Te olete kirjutanud, siin on niimoodi Kristian Jaak Petersoni luuletusega, kuu algavad, õige paljud asjad algavad väljaspool luuledki. Luule saab omakorda alguspunktiks eesti keeles mõtlemisele, kultuuri, hoiakutele ja tsitaakidele, mis kestavad tänini. No luule saab omakorda alguspunktiks eesti keeles mõtlemisele. Mart Velsker, kas te liiga suureliselt ei ole sõnastanud seda? No kui seda öelda Kristian Jaak Peterson ikka seoses, siis seda on isegi üsna lihtne tõendada, sest Kristian Jaak kirjutas luuletusi eesti keeles, pidas päevaraamatut eesti keeles päevaraamatut luuletust, kui annavad nagu esimese kihistuse eestikeelses mõtlemist, nii et ajaloolises plaanis on nii. Aga ma arvan ise, et siin on ka asjal teine külg. Et mõtlemine ja luule on tõepoolest seotud, kuigi nad ei ole üks ja see sama asi kui eesti keeles luuletamine peaks ära kaduma, ma kardan, et noh, võib-olla mõtlemine kohe ei ka. Aga ta jääb kindlasti vaesemaks. Kängu no teadagi, on selles kogumikus Kristian Jaak Petersoni luuletus Kuu. Meie keele manifest võib öelda. Jah, ja seejärelsõna algus tegelikult eriti otseselt osutabki sellele konkreetsele luuletusele, millega antoloogia algab. Ja töö kõige varasemas järgus oli pealkiri selle maakeeli isegi kuidagi päevakorral. Aga õnneks me seda ei pannud, et vahepeal jõudis endale priid, oli koostatud antoloogia ilmunud Ta on, mis kannab pealkirja kas siis selle maa keel. Ja seda pealkirja on muidugi väga palju kasutatud. Nii et kui ma seal saatesõnas räägin asjade algusest mõtlemise algusest, siis siin on muidugi tõsiasi ka see, et Kristian Jaak Petersoni tekstigi kohtadele toetudes kujundatakse välja 19. sajandil hiljem rahvuslik ideoloogia ja kõik, mis selle juurde käib. Aga see pealkiri siis keele maitsest, see on Paul-Eerik Rummo luuletus. Kuidas keel? Keel maitseb hästi, tõsi, Paul-Eerik Rummo luuletus kannab õigupoolest pealkirja Vihma maitsest. Ja ma hakkasin mõtlema selle üle, et siin on antoloogias tõepoolest keele väga erinevad, avaldumisviisid ja võimalused esil. Ega see maitse nüüd tingimata tantoloogiast kõige esimesena välja ei tule, kuigi see tiiv on mitmel pool olemas. Et me leiame natuke teisel viisil selle Hasso Krullilt, Kalju kruusal. Ja näiteks Jüri talvetel on luuleread, kus ta ütleb maitset minu keelele kartmatult kandvas keeles. Nii et siin ei ole võib-olla otseviidet Petersonile, aga, aga need haakumised tekivad. Paul-Eeriku luuletust ei saagi ette lugeda, ei saa ette lugeda, sest seda peab vaatama seal noh, võiks öelda, et õieti on nagu tähtede maitsmisega tegemist, et tähed hakkavad siis Tekstist langema vihmana alla. Ja kuidas nad langevad, et seda peab nägema, ma arvan, et see luuletus tuli enam-vähem õigesti välja. Paul-Eerik Rummo suhtus oma tekstide avaldamist väga sõbralikult, aga mul on meeles, et peamisi asju, mis ta ütles. Peaasi, et seal niisugune ilus vihm tuleb. Aga maitsed on ju erinevad nähtused, ka keel võib maitseda kibedalt magusalt ärritavalt lohutavalt. Nii on ka luuletustega, mis keelest räägivad. Jah, ja loomulikult ma püüdsingi siia antoloogias valida luuletusi, mis on eri tooniga eri nurkade alt kirjutatud ja ma loodan, et see mitmekesisus siin tuleb ka välja. Minu enda jaoks oli võib-olla kõige keerulisem selle juures see kuidasmoodi sellist spetsiifilist keelega mängivat luulet siia antoloogiasse paigutades, et üldpõhimõte oli siiski temaatiline keel võiks kuidagimoodi kas otsesemalt või kaudsemalt olla tematiseeritud, aga nendes keelemängudes mõnikord see nii on ja mõnikord see nii ei ole. Noh, ma arvan, et selles osas mingi lahendus ikkagi tekkis. Aga, aga muidugi noh, näiteks kas või Artur Alliksaarelt selle õige teksti otsimine võttis omajagu aega. Kas temaatilisest jaotusest annavad aimu ka peatükkide pealkirjad? Laulja on tõstmas oma häält kodukeelt sõrmitsen, räägiksin kõik keeled kiilt, rahvas kõnelas, uuris hoolsalt rahva keelt, kõnele kivide keeles. Tähed karglevad vokaali ma otsin seal ja nii edasi ja nii edasi. Ja kokku on neid tsükleid 11 ja need pealkirjad on kõik kuskilt luuletustest pärit. Aga mõte oli siis see, et need tsüklid moodustaks mingeid temaatilisi kontsentreid. Ja võib-olla kõige erandlikum nendest Ta ongi esimene, kuhu on koondatud Petersonile pühendatud või eriti Petersoni keele teemaga haakuvad luule muutused. Aga siin on jah neid aspekte veel ja kui keeleteemat võib-olla esimese hooga lugeja seostab ikka eesti keele hoidmisega ja, ja rahvuslike hoiakutega, loomulikult see on ka tähtis ja see on siin antoloogias olemas, aga võiks öelda, et teine ja kolmas tsükkel, noh eriti teine tsükkel on, on keele ja rahvaseostele pühendatud, noh, kolmas juba peegeldab seda oma keelt kuidagi võõra taustal. Edasi läheb see kompositsioon seal murdeteemade ja murdeluuletuste juurde ja, ja siis tulevad muud aspektid, aga neid muid on ka küllalt palju. See rahvuslik külg on, on ainult üks külg teistes. Puslike luuletusi, keelest või rahvuslikku mõtet kandvaid luuletusi on siis kõige rohkem ikkagi? Oleneb sealt meile nii armsad. Ja paljud neist on muidugi meile nii armsad, et kui ikkagi Juhan Liiv ütleb, et tema erakond on eesti keel või kui täpsemalt tsiteerida, siis jaa, kes veel teab, kuhu rändaks meel, kui ununeks üks erakond, mu eesti keel, nii, järelikult minu erakond on eesti keel. See kõlab uhkelt ilusalt. Aga noh, et kui palju neid luuletusi on, see oleneb ajajärgust, et ma ütleks, et on eesti kirjandusloos võib-olla kaks suuremat puhangut. 19. sajandi teine pool ja ja siis natuke ka 20. sajandi algus, kuhu Juhan Liiv satub oma luuletusega, see on üks suur puhang ja teine puhang on võib-olla just praegu või noh, võib-olla laiemalt viimased 50 aastat, kus on, on keeleteemat peegeldatud, aga esiletõusud on erinevad. Et loomulikult ärkamisajal ja järelärkamisajal oli tähtis selle rahvusliku külje rõhutamine. Nüüd ilmselt on tähtsam võib-olla see tunne, et et keel kuidagimoodi ongi luule tuum või luule olemus ja luuletaja paratamatult peab kuidagi keeleliste vahenditega suhestuma või need enam võib-olla pole vahendit päris tavalises mõttes. Nii et, et need asjad on muutunud. Muidugi minu jaoks on huvitav tõsiasi see, et et see eesti luule klassikaline periood, et ei ole tingimata keele luulesõbrad tipphetk, seal on loomulikult väga olulisi silmapaistvaid luuletusi. Aga ma arvan, et see oli periood, kus lihtsalt mingid muud asjad tõusid rohkem esiplaanile. Rahvuslik külg on kogu aeg olemas olnud, tänapäeval on see ju ikkagi olemas. Aga ta ei olnud enam, ütleme Underi ja suitsuajal nii obligatoorne. Ja siis sõltus juba sellest, kas luuletaja tahab värsivormis keele üle mõtiskleda või mitte ja mõned tahavad mõned. Aga nõukogude aja lõpus siis ju kirjutati ka palju luuletusi eesti keelest. Hando Runneli. Jah, just nimelt võis öelda, et 60.-test aastatest peale tänaseni on üsna palju kirjutatud ja kui neid autoreid vaadates, kes kuuekümnendatel alustavad Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats traat, Andres Ehin ja teised siin on väga erinevaid kirjutajaid ja, ja väga erinevaid laade. Aga seal kuidagi see keele teema on enam-vähem või peaaegu kõikidel jälle oluline, et ta on kuidagimoodi olemas. Hando Runnel näiteks luuletus perekondlik, kuni elab, ema veel kestab ikka emakeel, kellel veel on isa ka hoitud, on ta isamaavara, suri isa mul, mis on ühele isatul isatul vaid emakeel ema, kauaks teda veel. Kas see on minu isiklik subjektiivne mulje, et Hando Runnel tegelikult on kirjutanud keelest kõige rohkem luuletusi? Kui nüüd mõelda seda, et kes on rahvuslikust vaatepunktist kirjutanud viimastel aastakümnetel kõige rohkem, siis ilmselt on see Runnel jah. Aga kui, et nii-öelda kõik muud võimalused siia juurde arvata. Antoloogias tegelikult on kõige rohkem luuletus Jaan Kaplinskile. Võib-olla see ei torka silma ja noh, kui siin antoloogias mingi väike puudujääk on, siis võib-olla just see, et Simbule nimede ja tekstide registrit on küll see suur üldseisukord, aga aga lugeja jah, leiab üsna kergesti need temaatiliselt kontsentrit, aga kui lugeja jälitab siin antoloogias üht või teist autorit, siis, siis läheb natuke rohkem aega. Aga kuidas te iseloomustaksite Jaan Kaplinski luuletusi keelest? Klenski on eri perioodidel ka need keelepeegeldusi väga erinevaid. Et kindlasti see rahvuslik aspekt pole nii olulisel kohal kui Ronnelil aga isegi see on mingites luuletustes mingitel perioodidel olemas ja Kaplinski puhul ma ikkagi ütleks, et see on suuresti selline keelefilosoofiline lähenemine et ta mõtleb keele üles, see on oluline. Ja võib-olla teisest küljest ka see, et Kaplinski on seotud mingit moodi sellise müstilise luuletraditsiooniga seal müstilisest luules on huvitav tendents, noh, Eestis võib-olla kuskil Erst Ennost alates kus luuletaja püüab kuhugi keele või sõnade taha. Aga noh, kui püütakse pääseda keele sõnade taha, siis see luules on selline paradoksaalne ülesanne, sest et sõnadest loobuda päris ei saa. Ja siis igal juhul tuleb kuidagimoodi peegeldada ka keelt, kui see püüdlus tekib. Et võib-olla võib olla ka seesugune keele taha püüdlemine on omaette keeleluuleteema. See teie koostatud luuleantoloogia pakub nii äratundmisrõõmu väga palju äratundmisrõõmu kui ka kui ka üllatusi, nii nooremate luuletajate puhul kui ka vanemate tuntud ja teada kirjanike puhul ja siin on üks, ma ei oska öelda, kas on puudus, aga üks küsimus mul küll Narva Valtoni luuletus seisukoht. Majandusmehed arvutasid välja, ümberrahvastumine tuleb odavam kui rahvuse säilimine. Kultuur on kulukas, raha, lugejad vihkavad seda. Emakeelt on vaid ajuti tarvis, elektroonika saab ilma läbi, ise kogemata sündinud, aga ajab end õieli, tahab kah midagi olla. Isik läheb ühiskonnale kõvasti maksma. Käiguvabrikus suurendage tulu, tulnukad need väikesed rohelised mehed ei soni, rahvuskultuurist ei tarvita, murdeid, ei igatse taga antiiki. Mõtle, millised masinad meidki kontrollivad. Mina hakkasin selle luuletuse juures mõtlema, et huvitav, millal see kirjutatud on. Ma nüüd peast ei oska seda öelda. Ma mäletan küll, kust ma selle luuletuse leidsin, siis ma seejärel süvenesin Valtone teistesse tekstidesse selle luuletuse kõigepealt malentsin n ta jaoks samuti antoloogiast ja võib-olla on siin asjakohane öelda, et vähemalt üks analoogiline antoloogia on varem ilmunud seal Urmas peretski koostatud väike antoloogia pealkirjaga, sest olen luulet, dusi, keelest, aga see antoloogia on siis soome-ugri luulevalimik. Ja see tähendab, et eesti luuletajatel on seal suhteliselt väike osa, kas see osa on olemas ja siis mul see Valtoni luuletus seal jäi silma ja ja siis liikusin nende tekstide otsingul edasi. Kas kõik need luuletused, mis ta siia antoloogiasse olete valinud, need tegelikult ükskõik, mis ajal on nad kirjutatud, kõnetavad tänast lugejat. Valitud. Ma arvan, et need luuletused võiks tõesti tänast lugejat kõnetada. Võib-olla ikkagi, kui mõni niisugune ärkamisaegne luuletused Ta satub, siis võib see nagu kergelt muigama panna, noh juba juba kas või selle omaaegse keelelise väljenduse pärast või ka mingitel muudel põhjustel, aga, aga ma arvan, et need luuletused ikkagi võiksid olla tänase lugeja ka päris hästi kontaktis. Ja kuigi ma nüüd rõhutan siin kogu aeg, et siin on eri nurga alt luuletusi valitud, siis ikkagi valdavalt On ju tegemist eestikeelse luulega, lasin oma etterubriigi moodustavad murded ja, ja võib-olla teatud erand on tehtud Salatsi liivi luulele. Aga Salatsi, liivi on selline keel, mida võiks ka teatud nurga alt pidada kuidagi eesti keele laienduseks sinna lõuna või Läti suunas. Ja need tekstid on antud paralleelselt kahes keeles Livia eesti keeles, et päris ilma tõlketeni aru ei saaks jah, päris ilma tõlgete aru ei saaks ja kuidas nüüd nende võrukeelsete luuletustega on, ma ei tea, minu jaoks on väga hästi arusaadavad, aga aeg-ajalt ma kuulen ikkagi mõne lugeja arvamust, et see kõik on hirmus segane. Aga kas luule on rohkem teie meelest lugemiseks või kuulamiseks? See võib-olla oleks neid luuletusi lihtsam kuulata? See sõltub väga luuletusest konkreetsest luuletust, nagu siin juba valgus sai tõdetutega Paul-Eerik Rummo luuletust Vihma maitsest, nagu hästi ette lugeda ei saagi, järelikult see on kuidagi rõhutatult kirjalik luule, aga ka mõned tekstid. Kõva häälega lugema, nii et et, et siin on erinevat tõesti. Missuguse põneva nurga all veel olete valinud luuletusi keelest siia rahvuslik meelelaad oli jutuks. Jaan Kaplinski eriline meelelaad. Jah, kui jätkata neid tsükleid pidi, siis omaette väiksed tsükli moodustavad siin luuletused, mis kuidagimoodi õigekeelsuse küsimus ja keeleteadust peegeldavad, noh, ma ütleks, et õigekeelsus ja keeleteadus päris üks ja see sama asi ei ole, aga nad kuidagi käsikäes on liikunud. Ja siis tulevad mingit isiklikku keele otsingut, siin on ka väga kummalisi lahendusi. Aga edasi on siis. Kirjasõnale või kirjutatud keelele et seal kui selle tsükli pealkirjaks on tähed karglevad, siis seal on tõesti tähtedest juttu ja kui järgmise tsükli pealkiri on vokaali, ma ütlesin seal siis on tõepoolest rohkem häälikutest või häälest juttu. Visuaalne külg, auditiivnevaid kuuldeline külg, aga sinna väikeste all tsüklitena veel lisanduvad muud võimalused siis ka nii-öelda keeles nakatumine või, või kimine noh, on ka siis näiteks viipekeel näiteks mingit muud niisugused visuaalsed märgid, mis seda keelt edasi kannavad või annavad. Nii et need keele erinevad avaldumisvormid siis eraldi ma püüdsin kujundada siin tsükli luulest, mis ühendab siis keeleteemat ja siis kuidagimoodi keeles eksperimenteerimist või keeles mängimast. Tsükkel köhib maakeeli, et seal on sellist imelikku köhimist luulevormis. Ja seda on võimalik näitena ja lugeda. Ja kui sellest maakeeles või mistahes keeles köhimisest mingeid näiteid tuua, siis muidugi sobib siia eesti sürrealistlik luule Ilmar Laabanna, Andres Ehin näiteks uuemast luulest Marko Kompus. Ma loen võib-olla ette ühe lühikese luuletuse Andres Ehinilt mis kolmes reas minu arust sisaldab üsna palju lennates põhja saab Võrumaa Sisaskist ööbik 100 keel. No siis lugeja võib-olla jääb mõtlema, mis see kõik tähendab, aga kui teada, et Võrumaal on ööbik Sisask ja, ja Soomes on see 100 keeli, siis hakkab see luuletus avanema küll. See on üks selline väike näide. Siis on selles eksperimenteerima mas pooles ka noh, sellist kuidas öelda kuidagi akadeemilise teadlikkusega kirjutatud luulet, näiteks Aarne Merilain on üks pikem luuletus pealkirjaga imeline keel mis algab siis ridadega. Riided käivad seljas, kingad käivad jalas, kindad käivad käes, mütsid käivad peas, prillid käivad ninal, nööbid käivad auku kokku ja siis läheb see luuletus selles vaimus kolm lehekülge edasi, kõik käivad. Ja siin tuleb ka muid tegevusi. Aga, aga kuidasmoodi saab siis eesti keeles käia see õige õige palju võimalusi, kuidas saab käia? Kell käib ka mõningaid kuulajale pahandanud meiega, et raadios öeldakse, et kell käib, no kus ta siis käib, ei käi. Ja nii, et et jah, niisugused kujundlikult otsesemalt-kaudsemalt väljendusviisid, et need on siin kuidagi ilusasti ritta laotud. Aga võib-olla see, seda niisugust mängulist suhet, et võiks iseloomustada ka näiteks parafraaside näitel parafraaside tsitaatide Karl Martin Sinijärv on kirjutanud üheksakümnendatel aastatel luuletuse väga imeliku pealkirjaga, mida isegi võib-olla avada on raske peeku 544. Aga see siis kuidagimoodi luistlikult peegeldab. Läinud nõukogude aegu, aga siis pöördub ka lõpuks Paul-Eerik Rummo luule poole ja Paul-Eerik Rummol on ju ka rahvuslikus mõttes väga tähenduslikke tekste. Muuhulgas. Ja siis luuletuse lõpuosa kõlab nii. Kas suudame hoida ühte? Ei tea? Ei ühtegi tunnema lahte, mis langenuks ülevalt me hoiame küllaltki, et me läheme mere alt. Tere, Paul-Eerik, ühine keel on leitud, näita mulle teda. Nii et see on nagu ühise keele otsing mingil moel varasema laul, aga, aga see kukub kuidagi kuidagi kummaline välja või, või vähemalt võib, võib kummalisena esmapilgul mõjuda. Keelega on seotud ka ühiskonnakriitilised teemad, kas need ühiskonnakriitilised luuletused keelest, kas need on jaotunud nendesse erinevatesse osadesse näiteks Maarja Kangro luuletused, keel on nagu nuga vahe. Jah, Maarja Kangro keele puhtuse deklaratsioon ja siin on teisi ilusaid, ühiskonna kriitilisi näiteid, need tõesti jaotuvad erinevate tsüklite vahel on küllap kuidagi ootuspärane, et seal keele ja rahvateemade või oma ja võõrateemade juures seal tuleb neid näiteid, et rohkem esile ka neid, seda teravust on ka mujal. Nii et võib-olla jah, rohkem niisugune keele ja sõna erinevate avaldumisviiside peegeldumine tuleb sealt tsüklitest välja, et antoloogia lõpus siis on ka eraldi tsükkel mis on just nimelt pühendatud sõnale. Väga palju luulet on keelest, kus tõesti räägitakse sõna otseses mõttes keelest, aga väga palju on ka luuletusi, kus kõneldakse sõnast või isegi luuletusi, kus on pealkiri, on sõna. Ja siis viimane tsükkel sealt sõna juurest üsna loogiliselt minu arvates jõuab keele ja luule koos olunemy luuleni luulest. Mis teie enda lemmik luuletasin? Kas see on võimalik üldse öelda, ma arvan, et, et lemmikluuletust siin on üsna võimatu öelda, et oleneb, mis laadis seda otsida. Ja noh, võib-olla oleneb natuke lugemismeeleolust ka, et, et mis mis võib-olla rohkem esile küünib siin enne tsiteeritud Juhan Liivi, minu erakond võiks olla üks ilus näide varasemast luulest sellisest rahvuslikust hoiakust. Aga kui mõelda uuema luule peale, siis näiteks tuleb mulle meelde Kalju Kruusa luulev Mart Kanguri luule noh, võib-olla siis näiteks, kui siit midagi välja valida, siis Kalju Kruusa luuletus keel on püksid. Kalju Kruusa luuletus, keel on, püksid võib ka esialgu mõjuda kuidagi nii naljakalt, et, et võib tunduda, et see on lihtsalt mingi mängimine keelega ja keeleteemadel, aga, aga mulle endale tundub küll, et siin on täitsa sügavam sisu olemas ja ja see kerge muie, mis lugejal võib-olla seda lugedes või kuuldes tekib, et see võib-olla aitab hoopis seda sisu esile tuua. Keel on püksid, vahel on pingul, nii et ei saa hästi käia. Vahel lotendab püksisääred, lohisevad, jäävad jalgu, ajab koperdama. Hea, kui püksid on kanda parajad ja istuvad jalas nagu valatult. Vahel püks ülal hoiavad, traksid. Vahel jääb mulje, et püksid üksi jalgu liigutavadki. Et tänu pükstele inimene käibki. Kas pole väärt püksid? Kui palju on siin selles antoloogias noori luulet, tegijaid, kellest võib-olla laiem lugejaskond veel? Ei teagi ma loeksingi, võib-olla oma lemmiku, mille ma siin nüüd avastasin. See on Marko Kompuse luuletus, pühendusluuletus Kristjan Jaagule, Kristjan Jaagu päeval anno Domini 2005. Mina ja eestimaa hellitame teineteist emakeelega iga päev põrguni välja. Siin, nii lühidalt ja nii ilusalt ja nii tabavalt ja see tunne kohe haarakse hellituse tunne. Jah, see Kompuse näide on minu arust ilus näide ka sellest kuidasmoodi. Selline sürrealistlik hämarus ja, ja niisugune sõnumi luule konkreetsus saavad, kui, et me, et me leiame selle, selle iva ilmselt sellest tekstist enda jaoks küll ja just nimelt keelega seoses. Aga jah, siin on nooremaid, vanemaid luuletajaid, kaugemast ajaloost, kaasajast. Marko Kompus ju ka õigupoolest Paan nooremasse keskikka jõudnud autor, niiet et kui ma ei eksi, siis kõige noorem autor, kes antoloogias pääses, on Silvia urgas kes on ka väga ilusaid keeleteemalisi peegeldusi pakkunud oma esimeses luulekogus. Mis puudutab uuema ja vanema luule vahekorda, siis on selge, et sellest uuemast otsast tuli rohkem valida ja rohkem välja. Et kui selles uuemas otsas on seda keeleteemat rohkem, siis siis on tõsi, et seda saanuks panna ka siia raamatusse rohkem. Ja on veel terve rida autoreid, kes siia nende 100 seitsmeteistkümne kirjaniku hulka ei pääsenud, kes siin antoloogias sees on. Et võiks veel mõelda nii-öelda sellele raamatule järje tegemist või lisaköite tegemist. Huvitav ongi, et kui paljude luuletuste hulgast valisite, et ilmselt oli teil veel suurem see see maht Allikate loend. Ja need on nüüd need allikad, mis jõudsid, või kust tõepoolest jõudsid luuletused sellesse uude raamatusse. Ja siin on nüüd see loend kaheksa lehekülge pikk. Aga need raamatud oli rohkem jah, sest mõnel juhul ma ikkagi püüdsin kontrollida, et, et kas sealt sellelt või teiselt autorilt keele teema välja tuleb ja mõnikord ikka ei tulnudki. Mis see tähendab, et te lugesite luuletust ja vaatasite, kas räägib keelest või ei räägi keelega. Ma ikkagi pidin otsima seda keeleteema peegeldust näiteks Juhan Smuuli ma ikkagi vaatasin, aga ei saanud Juhan Smuuli sisse panna ja ja Marie Underid vaatasime väga pingsalt sain sisse panna, kas siis pidi hoolega otsima. Nii et noh, selliseid otsimisi oli. Nii et lugeja võib Marie Underid, Sid keele maitsestatud Jah, aga noh, näiteks nendest klassikalistest autoritest, Underid ja suits on tõepoolest suhteliselt vähe. Kui sellest ajast või umbes sellest ajast kedagi esile tõsta, siis Betti Alveri on, on rohkem keele ja luuleteemadega seoses tekste ja muidugi eriti palju. Valmar Adams, kes armastas keele üle mõelda Kuulajad ilmselt saavad aru, et kui on üle 100 autori üle 100 luuletaja ühes raamatus, siis me siis väga paljud olulised luuletajad jäid nimetamata ja need tuleb ise kõik siit raamatust üles leida. Kuidas tänapäeval on, kas luuletusi loetakse, kuidas teile tundub? Või peaks kuidagi nagu viima lugejad nagu kutsikad piima jooma? Jah, ega lugejatnud jõuga ikka laule juurde vist ei vii, et see, see ei õnnestu, aga võib-olla õnnestub mõnda lugejat luulele lähemale meelitada seda et äkki äkki see raamat pakub ka midagi midagi neile, kes võib-olla iga päev luuletaja ei, ei loe. Et kas luulet loetakse, noh eks selleks tuleks nüüd mingeid kirjandus sotsioloogilise uurimuse teha, aga aga noh, omast kogemusest trükiarve vaadata, tõsi, ja luulekajastusi vaadates tundub küll, et seda luulet loetakse vähem kui noh, näiteks 30 aastat tagasi. Aga see lugejaskond on olemas ja, ja silmapaistvate autorite hulk ei ole minu arvates vähemaks jäänud, et, et need kirjutajaid jätkub, jätkub endiselt. Nii et, et siin avastamist kindlasti on. Avastamist on kindlasti ja, ja aitäh teile. Mart Velsker raamatu peakoostaja raamatu mõtte autor on Eesti keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Ja aitäh teile selle raamatu eest ja aitäh, et andsite võimaluse ja põhjuse süveneda ühesse ilusasse luuleraamatusse. Ja ma tänan omalt poolt tema, muidugi olen tänulik Tõnu Tendrile ja Eesti keele Instituudile. Selles mõttes, et ega seda raamatut ju ilma ilma Tõnu Tendre algatus, et ta ei oleks temalt tuli see idee tõepoolest eesti keeles käsutuskirjastas siis koostöös Eesti keele instituudiga selle raamatu. Ja mul endal oli ka väga huvitav seda teha, tõsi, lugemist ja ütlesime talle päris palju, aga aga andis midagi tegijale kindlasti juurde ja, ja ma loodan, et midagi midagi annab ka lugejale. Aitäh.