Tere soome keelest ja soome keele õppimisest ja mõtlemisest Eestis on tänane keelesaade. Kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid, kas eestlastel on huvi soome keele õppimise vastu ja saates on kaks soome keele õpetajat, soome keele, õpetajate seltsi juhatus tusest, Karola Velberg ja Piret meres maa? Tere. Tere. Tere. Teil on mõlemal soome keele õpetamise kogemus, mitte eilsest ega üleeilsest, vaid juba pikem. Mina lõpetasin Tallinna Ülikooli soome keele erialal aastal 2003 ja umbes sellest aastast hakkasin ka õpetama soome keelt. Nii et üsna pikk periood on ikka selja taga. Ja mina lõpetasin aastal 2000 ja paar aastat hiljem hakkasin õpetama, nii et ka sinna 20 aasta kanti läheb varsti juba. Kuuldused soome keele õppe lõpetamisest Tallinna ülikoolis on ülikooli esindajate sõnul pisut ennatlikud siis meie jutuajamine on ikkagi ajendatud sellest teatest, et Tallinna ülikool plaanib sulgeda soome keele ja kultuuri eriala ja Tallinna Ülikooli avaliku seletuskirjas ma ütleksin, nimetavad nad põhjuseid, miks olukord on selliseks kujunenud ja mis nende võimalik otsus tingib, on rahanappus, teadusliku kompetentsi puudumine, üliõpilaste huvi puudumine ja ühiskonna vajaduse puudumine, nii nagu mina aru sain, mida teie arvate nendest põhjendustest? No rahalist teemat me siiski puudutada ei saa, et see ei ole meie kompetentsis, et see on, see on ülikooli kompetentsis. Me saame siin rääkida üliõpilaste huvist ja teaduslikust kompetentsist, et aastate jooksul on õpetajaid lektoreid koondatud päris palju. Ja praegusel hetkel Tallinna Ülikoolis töötab siis üks täiskoormusega lektor, üks tunni palgal olev lektor välislektor ja siis veerand kohaga dotsent Anne-Katrin, kaeva, palu on siis Tallinna Ülikoolis soome keele ja kultuuridotsent, aga tema läks Turu Ülikooli õpetama ja kahjuks sellega nagu kaotas Tallinna Ülikool ühe olulise võtmeteguri. Ja kui me võtame nüüd, et inimene, kes annab täiskoormusel ainetunde peaks tegema kõrval veel ka teadustööd, et siis natukene käib üle jõu. Et sellepärast, et välisLektoril puudub teadustöönõue. Nii et siin ongi see probleem, tegelikult see teadustöö probleem on, aga kuna Tallinna ülikool ei leia ka ressursse lektoreid juurde palgata siis see teadustöö jääbki tagaplaanile. Nüüd üliõpilaste vähene huvi, ma ei tea, kui hästi nad on ikkagist sellega kursis, siis 2016 aastal oli huvilisi rohkem kui 2015. Aasta. Nii et see näitab juba väikest kasvu. Pluss seda alles kaks aastat tagasi võeti kasutusele ka uus õppekava. Nii et tegelikult peaks seda natukene rohkem võib-olla proovima, ennem kui me teeme otsuseid, et õpilasi on vähe, uus õppekava võeti, mis aastal paar aastat tagasi siis pole need tudengid pole jõudnud ülikooli veel lõpetadagi ja et natukene ennatlik ja lühinägelik on see otsus. Kaldume arvama, et siin on ka teisi põhjuseid, miks seda tahetakse teha. Kui palju on vaja ja kas on ühiskonnale Eesti ühiskonnal vaja soome keele oskajaid? Neid on vaja, kui palju? Soome on meil siin kõrval? Inimestel on isiklikud kontaktid, inimestel on tööalased kontaktid. Kasvõi vaadata seda, kui palju meile pakutakse tööd, erialast tööd, tulge, õpetage, kui palju ma pean ära ütlema, sest lihtsalt ei jõua kõike ära teha. Siis vajadus on väga suur. Vajadus on hästi suur ja ta kasvab tegelikult kui see Soome, Soome sild nii-öelda hakkab valmima, siis seda rohkem aina rohkem soomlased toovad oma töö siia. Et enam ei räägi ka sellest, et eestlane läheb Soome tööle vaid pigem see töö ootab siin. Et ikka ütleme kord nädalas küsitakse minu käest, et kas sul on olemas inimene, kes oskab soome keelt, et väga raske on kedagi pakkuda, et need, kes õpivad, lähevad spetsiaalse mõttega kas Soome tööle või siis ongi firmad on jõudnud sellesse situatsiooni peavad ise leidma õpetaja, kes koolitab nende töötajad vastavale tasemele. Aga kui eestlane juba soome keelt oskab, siis siis missugune on tema tase? Soome keel on ju ühest küljest ju pealtnäha tundub ju ju nii lihtne, et mis see siis nüüd ära ei ole. Ma olen kaks aastat vaadanud Soome televisiooni, küll ma aru saan ja need sõnad Gaabritel Panen vot minul on sellega seoses üks isiklik, selline huvitav kogemus. Kui ma siis oma tuttavatele ütlesin, et ma läksin õppima soome keelt ülikooli siis nad vaatasid mind imelikult, et kas seda on vaja ülikoolis õppida? Iga normaalne eestlane peaks seda ju iseenesest oskama, eks. Et päris nii see muidugi ei ole, et on küll vaja õppida. Tegelikult nüüd, mida aeg edasi siis noorem põlvkond ikkagist ei oska üldse soome keelt. Et, et siis kui meil oli Soome televisioon, siis see aitas ja toetas meid. Nüüd see puudub. Ja täna ma küsisin oma 12. klassi õpilastelt, et miks te valisite gümnaasiumis soome keele ja vastused olid eeldatavad ehk siis see on lihtne. Ja see on vajalik, et nad ikkagi tunnetavad seda, et neil on seda vaja. Sellepärast et juba uurimused on näidanud, et soome keel on inglise ja vene keele kõrval kolmandal kohal. Mina, kuna ma õpetan täiskasvanute gümnaasiumis, siis tavaliselt oma valikainekursuse alustangi sellega, et teen sellise väikse ringi, et miks te siin olete. Et mida te teete, miks te, miks teil seda keelt vaja on, see ei ole kõige lihtsam asi, ei ole keelt, õppida sõnu, tööd ja sinna tavaliselt jõuavad need inimesed, kes on jõudnud arusaamisele, et neil on seda vaja. On inimesi, kes erialaselt vajavad soome keelt, nad töötavad kuskil teenindussektoris, laeva peal, tunnetavad iga päev vajadust on ka selliseid inimesi, kes on juba Soomes tööl ja siis tulevad Eestisse oma keskharidust lõpetama ja ütlevad, et ja ma saan kõnekeelega hakkama, aga nad on jõudnud arusaamisele, et kõnekeel ei ole kõik, et neil on vaja järgi aidata ka seda noh, nii-öelda grammatilist poolt ja nad on väga motiveeritud õppijad. Tähendab ka need, kes Soome tööle lähevad ja, ja Soomes juba on nagu elu sisse seadnud, et need käivad ka Eestis veel tahavad õppida korralikku keelt. Nad tulevad siia oma gümnaasiumi lõputunnistus tegema ja neil on võimalus võtta see valikaine kuus kursust siis kolm aastat, kaks kursust aastas siis nad leiavad, et see on väga mõistlik ka see soome keel järgi aidata. Sellega seoses siis. Paljud keele keele oskajad, kui nad on selle kõnekeele omandanud, siis neil on ikkagist väga raske ka ümber õppida, et nii-öelda õiget keelt õigesti kirjutama, et see on selline väga pikk protsess ja paljud ei ole sellega üldse arvestanud peavad hakkama teistmoodi mõtlema, ennast korrigeerima, et see on hästi-hästi keeruline, neile tihtipeale. Ja just see ümberõppimine, et kui sa oled juba korra endale asja valesti sisse saanud, siis seda korrigeerida on hullem kui nii-öelda kohe aastatest. Korrektselt. Pihta hakata, et tegelikult eestlast toetab see eesti keele oskamine, et toetab nii grammatika õppimisel kui ka sõnavaraliselt, aga mitte alati. Ja seda, seda eestlane peakski endale teadvustama, et soome keel võib olla lihtne. Aga ta võib olla ka väga keeruline ja raske. Nii et see seal on omad lõksud absoluutselt, seal on omad lõksud ja siis, kui inimene arvab, et mis see siis ära ei ole, siis ta on ikka, on küll. Nii, aga õpetajaid, ma saan aru, et õpetajatest soome keele õpetajatest on siis puudus, et nõudmine on suurem, tegelikult. No tegelikult on küll jah, ja ütleme see esimene lend soome keele õpetajaid, kes Eesti vabanedes siis eesti keele õpetajad, kes läksid täiendkoolitusse saada soome keele õpetamise õigus, nemad hakkavad vaikselt jõudma sinna ikka, kus võiks juba pensionile minna. Et hakkavad eest ära vaikselt minema ja see nii-öelda pealekasv on väga väike, et see põhikontingent ongi need 90.-te keskel Tallinna ülikoolist tulnud nii-öelda need meie lendude inimesed. Aga noh, me ei jõua kõike ära teha. Kahjuks jah, Tallinna ülikool oli ju pedagoogiline ülikool, see nišš oligi see õpetajakoolitus. Et nüüdsest see on nagu kuidagi tahaplaanile jäänud, et ka meie alustasime täiesti nullist soome keele õppimist, siis praegu selle kolm pluss kaks süsteemiga, need noored ei jõua sellele tasemele, et nad võiksid edasi minna õpetajakoolitusse ja oleksid valmis õpetama teisi. Nende enda keeleline tase ei ole nii hea, et meie näeme ikkagi soome keele õpetajate selts, näeb, kui sina õpetad teisi, siis sinu keeleline tase peaks olema ikkagist p kaks vähemalt et muul juhul see ei ole reaalne, et sa lähed õppima Tarmo noori või täiskasvanuid, et mõni õpilane on võib-olla sinust targem. Sellepärast et me tänapäeval Eestis ei piirdu ainult algtasemeõpet õpetusega, vaid me, me läheme juba kõrgtasemeni välja. Et minul endal on B2-taseme õpilased, ma pean olema ju Neist tugevam. Targem ma pean olema võimeline neile seletama grammatilisi ise pärasusi ja kui ma seda ei tea, siis ma arvan, et see koht ei ole minu jaoks. Et aga mure ongi see, et meie õpetajaskond on vananev ja uusi õpetajaid ei ole peale tulemas. Kas siin on põhjuseks nüüd õpetaja halb maine või on palgateemad? Võib-olla on siin muud põhjused, et meie näeme ka seda, et Tallinna ülikool peaks sellega tegelema. Et miks on vähe üliõpilasi? Küsime iseendilt, ülikool peaks sellega tegelema, tema peaks siis reklaamima, erialasid näitama, millised on võimalused, potentsiaalid, et siiamaani seda ei ole väga tehtud, et kust peaks noor teadma, et ta tahab seda eriala võtta nüüd, et ta tahab soome keele õpetajaks kunagi saada. Kui mitte keegi ei ole talle näidanud, et milline tööpõld teda ootad või, või kui huvitav see võib tegelikult olla, et me ei räägi siin raskest õpetajatööst? Õpetamine on igal juhul raske. Aga mida sa sellest saad? See on see emotsioon. Ma võin paralleeli tuua, et kui laps käib ratsutamas, siis kõik teevad, oi, ratsutamine on väga kallis lõbu ja sa paned ainult raha sisse, midagi tagasi ei saa. Mida sa ei saa, sa saad emotsiooni eluks ajaks. Sama on tegelikult õpetamise ütlemisega. Nagu kui Tallinna Ülikool peaks suutma meelitada tudengeid õppima, siis enne seda veel võib-olla peab olema Eesti riigil oma võõrkeelepoliitika. Ja selles peaks olema, ma arvan, et te olete nõus, et selleks peab olema oma koht ka soome keelel. Kas Eesti riigil on selline poliitika, võõrkeelepoliitika? Eesti riigikeel on olemas võõrkeele õppe strateegia vähemalt oli kuni siis aastani 2017 ja praegu siis just on koostamisel uus võõrkeele õppe strateegia aastateks 2018 kuni 27. Ja seal on siis öeldud, et seda, et võõrkeele õppe strateegia üks soovidest on siis vähemalt selles vanas ja nii nagu ma olen aru saanud, siis ka eeldatavasti selles uues on siis üks soov tõsta naaberriikide keelte osakaalu ka teise võõrkeelena koolis lausa et, et siis seda õpitaks ja näiteks selle strateegia alusel ja ka meie teada on siis soome keele kui teise võõrkeeleõpet toetatud Eestis siis tänaseks siis kokku lausa kaheksas koolis, rääkimata ta siis nii-öelda gümnaasiumiõppes, valikainena või C-keelena või siis ka täiskasvanuõppes, et igal juhul on see sees ja see on oluline. Ehk siis umbes kaheksa kooli õpetajad praegusel hetkel soome keelt B-keelena kooli Tallinna koolid või, või üle Eesti, et Tallinnas on mehe teada kolm kooli? On Jõgevale, on Viljandis, on Pärnus ja üks kool on siis kool, kus mina õpetajana ühisgümnaasium kus kõik kuuenda klassi lapsed alustavad soome keeleõpet, et B-keelena, et nad ei vali seda p keelt, vaid neil on kõikidele see kohustuslik paljudes teistes koolides on ikkagi see, et nad valivad mitme tee keele vahel. Nii et need rühmad on väiksemad, et meie kool on niisugune. Ütleme niimoodi, et, et üritab teha midagi, mida ei ole varem tehtud, et et kui nad üheksanda klassi lõpetavad, siis nende tase võikski olla seal B1 tasemel. See võiks olla niisugune ideaalis. Ja ma isiklikult arvan, et miks mitte, see on täiesti võimalik, et kui rühmad on keelerühmadena väiksemad lapsed on väga vastuvõtlikud, Nad on väga huvitatud ja loomulikult kodune toetus peab olema sellel. Aga kuidas on õppematerjaliga põhikoolis ja gümnaasiumis, kas on olemas, meil on väga tore suhe Soome instituudiga ja Soome suursaatkonnaga ja Soome Instituudi kaudu taotleme me iga aasta bee keelerahasid tänu millele me saame õppematerjali hankida. Et see on väga tänuväärne ja see on ka seal võõrkeelestrateegiast sisse kirjutatud, et iga aasta bee keelt õpetav kool saab toetust haridusametilt. Nii et see on suur abi. Absoluutselt. No lisaks on ja siin alles ka välja tulnud need uued vihikud, mida siis meie soome keele, õpetajate seltsi osad liikmed on teinud ja mida on siis samamoodi jällegi Soome Instituudi kaudu siis soome riik toetanud. Et töö käib ja. Ja lastele, see on ikkagi tasuta, et nad ei pea töövihikute eest maksma, et see on kõik finantseeritud juba, et kaheksas koolis õpetatakse soome keelt, meie andmetel. Lisaks keldrikoolides. Ja gümnaasiumides ja kutsekoolides kutsekoolides. Ja seal eriti ei meeldi. Et kutsekoolid ikkagist tunnevadki, et soome keele osakaal on tõusnud, et ta on täitsa vene keele juba rinnal, et selles suhtes on saadud ikkagist aru, et soome keel on väga oluline töömaastikul. Et see, kui arvatakse, et me koolitame inimesi selleks, et nad läheksid Soome sisse ei ole tegelikult enam aktuaalne, et me koolitame inimesi selleks, et nad saaksid siin hakkama. Soomlane tuleb siia, soomlane tuleb siia, toob oma töö siia ja kui töötaja on kvaliteedi, tal on kvalitatiivne keel, ta suudab oma tööd teha selles keeles, siis seda rohkem teda hinnatakse. Soomlane, muidugi, kui ta tuleb siia, siis tema võiks ju ka eesti keelt õppida ja osata. Nojah, aga vaatame, valdame proportsioone, eks ole, kui suur on Soome ja kui väike on Eesti, et loomulikult me võiksime selle argumendi välja tuua, paljud neist oskavadki ju tegelikult, eks nad oskavad ja eks nad saavad aru ka, aga sinomaar natukene teised teised instantsid, mängused. Ja eestlane on tuntud oma võõrkeelte oskuse poolest, soome keel on üks, üks nende keelte seast, mida siis eestlane oskab ja võiks edaspidigi osata. Nii, aga nüüd ülikoolid, sein on õpetatud ja sel aastal veel õpetatakse Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis ka. Mis see tähendab soome keeleõppe peaerialana ülikoolis, mida siis selle raamis kõike õpetatakse? Kõrgaeg oli just siis üheksakümnendatel, kui oli peaainena soome keel ja viis aastat sai seda õppida. Õppisime grammatikat, õppisime suhtluskursuseid, tõlke kursused, siis nüüd on see siis taandunud sellele, et üliõpilased põhimõtteliselt õpivad ühe aasta jooksul soome grammatikat ja vestluskursus teisel kursusel nad saavad, saavad tõlkepraktikat ja nad on välisülikoolides, et vahetusüliõpilastena on nad sees ja kui nad tulevad kolmandaks aastaks tagasi, siis nad hakkavad valmistuma juba ülikooli lõpetamiseks ja oma bakalaureusetöö kirjutamiseks. Et tegelikult see, see tundide või aine maht on pigistatud sinna esimesse aastasse, kus nad saavad siis põhilised teadmised. Et kui meie omal ajal õppisime, siis meie tegelesime grammatikaga kolme aasta jooksul vähemalt. Et nüüd on selline väga kiire läbilõige kõigest. Ei no mina mäletan lausa, et meil oli ikka viis aastat, oli, oli erineval tasemel, nii grammatikat kui vestluskursusi kui maatundmist, kõike kõike, soome kultuur, soome kultuur, kõike. Et noh, selles suhtes kindlasti meil oli ka väga palju välislektoreid, külalislektoreid käis tegemas, et et nüüd kui me oleme läbi rääkinud need Tallinna ülikooliga, et kuidas me saaksime aidata siis me olemegi pakkunud, et nii soome keele õpetajate selts kui Soome Instituut kui Soome suursaatkond pakkunud võimalust tulla tegema välis või lektor loenguid andma. Et see on täiesti ei küsida rahagi selle eest, et me oleme nõus panustama aitama, et see õpe ja see kõik jääks oma võimete piires, et loomulikult me ei saa rahaliselt aidata, aga me saame muul viisil aidata. Et me loodame, et see motiveerib ikka, kes Tallina Ülikooli rektoraati jätkama väga, et, et me saame aru, millised on probleemid, aga nendega tuleks tegeleda. Aga miks, see on oluline just Soome ja teiste sugulaskeelte akadeemiline õpetus, akadeemiline õppimine, teaduse tegemine Tegelikult see olulisus seisnebki selles, millest ka siin juba enne sai räägitud, et osataks keelt õigesti ja see annab selline, ütleme, kõrgtasemel õpe annab ka sellise kvaliteedi ja selle peale saab siis ehitada ka edasi kogu seda keele ja kultuuri põhjalikumat tundmist. Ta annab võimaluse erinevateks koostöödeks. Ta annab kontakte. Ja noh, kokkuvõttes on ka see, et kui ma ise lähisugulased oma keele ei õpi, siis kes veel Kas soome keele oskus ja ja akadeemilisel tasemel oskamine, kas see on kasulik kuidagi ka eesti keelele eesti keeleteaduslikule uurimisele? Ta annab ju tegelikult meile, eestlastele ülevaate sellest, milline meie keel on kunagi olnud, sest ütleme, keele arenguliselt vaadates eesti keel on soome keelest võib-olla edasi noh, rohkem arenenud. Ehk vaadates, milline on soome keel, me näeme, milline võis eesti keel kunagi olla. Et keeleteaduslikult on ta väga oluline, väga huvitav. Aga noh, akadeemiline pool peab ikkagist jääma selle, kuidas te kujutate ette õpetajaid või lektoreid või professoreid või tõlke kes ei ole akadeemilisel tasemel pädevad. Et kui palju on vaja, on tõlkidel tööd, nad, nad teevad ikkagist, neljakümnetunniseid, töönädalaid kogu aeg on vaja tõlkida midagi, sa pead oskama mõlemat keelt kõrgtasemel tasemel. Et siin ei, siin me ei saa rääkida A2 või B2 taseme, sest me peame rääkima siin C2 tasemest, et et, et see ongi see, kust sellised tõlgid ja keeleõpetajad ja professorid, nad saavad ju tõuke üle ülikoolist. Me keegi iseseisvalt sellisele tasemele ei jõua. Et, et selles suhtes on oluline ja muidugi ülikool on ülikooli üks tähtis osa on teadustöö tegemine, et kui sina tahad ülikoolis töötada, siis sa pead sellega arvestama. Et kõik, kõik magistritööd, kõik bakalaureusetööd, teadus, teaduse tegemine, uurimustööd. Tallinna ülikool annab tudengid käest ära Tartu ülikoolile. Jah, kui nad midagi ette ei võta, siis paraku nii juhtub. Ja Tartu ülikool on kindlasti õnnelik selle üle. Jah, aga eks ta on, see piirkonna probleem on ikkagi ka, et kõikidele ei sobi tus õppida Tartusse minna ja ütleme nii, et Tartul on ikkagist olnud natukene teistsugune suunitlus, kui on Tallinna ülikoolil olnud, et see, see õpetajakoolitus on alati olnud Tallinna Ülikoolis, et et nüüd siis peab hakkama võib-olla Tartu ka oma oma protsessi poliitikat ümber mängima, kui see nii peaks minema. Kuigi neil on ka võimalus, tähendab, nad on ka andnud pedagoogilist õpet, aga ütleme, põhjaeestlased, siis Helsingi on lähemal kui Tartu, nii et eks hakkab siis sinna ka puurima neid soome keele huvilisi. Pigem me näeme ikkagist, et soome keeleõpe jääb Tallinnasse kus kokkupuude on ikkagi suurem kui tor. Sellisel kujul, et ütleme, Tartule peaks võib-olla jääma rohkem siis selline akadeemiline keeleteaduslik töö ja meile siis meile Tallinnasse, siis just ütleme, see selline traditsiooniline õpetajakoolitus kui selline ka ütleme, bioloogilisel baasil, siis et. Tallinna ülikool on öelnud, et nüüd arutatakse asja, neid uuendusi arutatakse, need uuendused soovid, tehakse läbi arutada veel enne suve. Kas teiega ka nõu peetakse, kas teie käest ka küsitakse, mida teie arvate ja missuguseid uuendusi siis soome keele õpetajat kõige esimesena ootaksin? Praegused kokkulepped on sellised, et kui tuleb see arutelus, siis meie esindaja on seal kohapeal. Et täpsemalt ei oska hetkel seda kommenteerida, et. On on tulemas suur ümarlaud, kus on siis esindatud Tallinna ülikooli poolt elektoraat siis Soome Instituudi esindaja, Soome saatkonna esindaja, soome keele õpetajate seltsist esindaja siis ka soome keele lektorid, loomulikult ja arvatavasti ka Soome haridusministeeriumist siis keegi esindaja selles suhtes on tore, et ülikool võttis ikkagist meie nii-öelda argumendid vastu, ütles, et nad jagavad meie muret 100 protsenti. Ja ma loodan, et me saame sealt nagu edasi minna. Et me teeme ikkagist tööd ühise eesmärgi nimel ja see on just see, et päästa ikkagi soome keel Tallinna Ülikoolis, jätkata seda, seda õpet seal võib-olla siis juba teisest vaatevinklist kvaliteetsemalt ja produktiivsemalt, et soome keele õpetajate selts on nõus panustama selleks, samuti on Soome instituut avaldanud, et nad on kõigega igatpidi nõus aitama. Nii et ma loodan, et sellest piisab, et me saame seda teha. Kui ei, siis mõtleme midagi muud välja. Ja samas ka Soome riik läbi Soome suursaatkonna on väga huvitatud sellest, et soome keeleõpe kõrgtasemel ka siin Eestis säiliks. Ja me arvame, et see olukord on, praegune olukord, on, on mitmes mõttes positiivne. Soome keel on saanud palju tähelepanu, soome keele õpetajad on ka ärganud soome keele õpetajate seltsi liikmed on ärganud. Et inimesed tunnevad huvi, mis toimub. Ja ma arvan, et see on, see on väga hea. Et nüüd ainult Tallinna ülikool võtku ennast kokku ja ja, ja, ja üritame midagi välja mõelda, et see situatsioon nagu päästa 14. märtsil on, on Eestis emakeelepäev. Soomlastele on ees soome keele päev. Me tähistame neid päevi väga erinevad. Soome keele päev kutsutakse Agricola päevaks. Seda tavaliselt peetakse siis Tartus selle päeva raames peetakse soome keele olümpiaad ja see aasta esimest korda, siis saavad osaleda seal peale gümnaasiumi veel ka üheksas klass ja kutse taset asutused. Et varasemalt seda, seda võimalust ei ole olnud. Ja selle olümpiaadi kaudu on gümnasistidele võimalus ka eritingimustel õppida Tartu Ülikoolis. Et see on nagu väga suur motivaator, et miks nad tahaksid osaleda, miks nad võiksid osata soome keelt hästi. Ja aastaringselt tehakse meil palju üritusi, et iga aasta me peame ka Alexis Kivimäe päeva, see on erinevates koolides. Eelmisel aastal oli ta Jüri gümnaasiumisse, aasta läheb Ahtme gümnaasiumis. Bee keele õpilased saavad bee keele päeva veeta. Meil on väga palju üritusi soome keelele, loodame, et sellega tõuseb ka huvi teistes koolides soome keele vastu ja neid bee keelekoole tuleks veel juurde. Et koolide direktorid nagu mõistaksid ka selle osatähtsust. Ja muidugi probleem on hea õpetaja leidmisel. Ei vähenda seda. Aga, aga kui otsida, siis on meil alati olemas inimesed, kes on nõus tulema kooli õpetama ja, ja motiveerima lapsi, sest et eks see osaliselt on meie töö, ka meie õpilastest tuleksid head üliõpilased ja üliõpilastest, head õpetajad. Et, et seda tööd me teeme hingega ja mida rohkem ikkagi keeli osatakse, mida rohkem meie noored võib ka täiskasvanud keeli oskavad seda paremini. Absoluutselt iga keel on rikkus, seda rikkust ei võta sult mitte keegi ära. No mida ma tahaks veel rõhutada ja millele on taha tulnud ka tegelikult ju Eesti haridusministeerium mis on jällegi ka võetud sealt võõrkeele õppe strateegiast, et juba paar aastat on Eestis võimalik teha hügi testi ja see on siis Soome riigikeele taseme test, millega siis ütleme noh, Soomes siis põhimõtteliselt kõik, kes tahavad minna Soome tööle mingil tasemel peavad, selles on nagunii ära tegema. Ja eelmisel aastal siis kevadel tehti esimest korda Eestis siis nii-öelda pilootprojektina seda hügi testi. See oli väga populaarne. Sel kevadel on uuesti võimalus aprillis ja see oli lausa nii populaarne, et põhimõtteliselt kahe päevaga kõik kohad olid täis. Nii et noh, ma ei tea, vähemalt kaalutakse vist sügisel uut testi ja et siis võib-olla gümnaasiumiõpilastele kuidagi seda asja veel meelepärasemaks teha, siis haridusministeeriumist on tulnud selline info, et edaspidi saab seda higi testi nii-öelda sooritanud pea saab sellega siis näiteks Draama gümnaasiumi koolieksami. Ja, ja kui sul on sealt juba siis tase käes, siis see on tunnistus, millega sa lähed Soome riiki ja ütlevad, et vot mina oskan sellel tasemel soome keelt. Mis ügi tähendab freeskeeli tutkit, too ehk ta nagu inglise keele taseme testid, on need rahvusvahelised, tan rahvusvaheline kelledest. Külas kolm soomekeelset sõnaga, see on võime rohkem. Soome keele kõige ilusam lause, nähte yllalla silla nähtan yllale, Tammer, kosken silla alla. On üks, kas te mõtlesite praegusele yhe välja või see ongi kuskilt jäänud, et, et see on, see on noh, eks siin on igasuguseid hääldusharjutusi on ka. Rääkisid äge äge emmerre, äge. Igasuguseid naljakaid asju on, mis soomlased, soome lapsedki õpivad koolis ära lihtsalt hääldamiseks ja jääb meelde ja see on siukene vici nali. Et õppige soome keelt ja jagage seda teistele ka. Aitäh teile, aitäh teile. Keelesaates rääkisid soome keele õppimisest vajadusest soome keeleõppe järele ja õppimise rõõmudest, soome keele õpetajate seltsi juhatuse liikmed Karola Weinberg ja Piret meres maa. Saate toimetaja on Piret Kriivan Kuulmiseni nädala pärast.